Tallinn, Gonsiori tn xxxx korteriühistu avaldus D. K. vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Gonsiori xxxx Korteriühistu (registrikood xxxx; asukoht xxxx) Avaldaja volitatud esindaja Jüri Urb (e-post [email protected]) Puudutatud isik: D. K. (isikukood: xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, Gonsiori tn xxxx korteriühistu avaldus D. K. vastu võla väljamõistmiseks.
2.Mõista puudutatud isikult, D. K.lt avaldaja Tallinn, Gonsiori tn xxxx korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus summas 937,11 eurot, seisuga 30.03.2021 k.a. sissenõutavaks muutunud viivis summas 5,13 eurot.
3.Mõista puudutatud isikult, D. K.lt avaldaja Tallinn, Gonsiori tn xxxx korteriühistu kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (summas 937,11 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja D. K.lt Tallinn, Gonsiori tn xxxx korteriühistu kasuks menetluskulud summas 290,00 eurot.
7.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb D. K.l tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Tallinn, Gonsiori tn xxxx korteriühistu esitas 30.03.2021.a avalduse D. K. vastu võla väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 01.04.2021. Avalduse kohaselt on puudutatud isik (edaspidi ka võlgnik) xxxx korteri omanik. Nimetatud korter asub majas, kus on moodustatud korteriühistu, so. avaldaja. Võlgnik on korteriühistu liige.
2.Korteriühistu Gonsiori xxxx põhikiri p.1.3. sätestab avaldaja tegevuse eesmärgina korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja haldamine ning Ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Põhikirja p. 2.1. sätestab, et ühistu liikmeks on elamus asuvate korteriomandite omanikeks olevad füüsilised ja juriidilised isikud. Põhikirja p. 3.2.2. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja muid sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamisest vastavat ühistu kodukorrale. Põhikirja p. 4.2. sätestab, et elamu ekspluatatsioonikulud, s.h. osutatud haldus-, hooldus- ja kommunaalteenuste maksumus, kaetakse liikmete igakuuliste sihtotstarbeliste maksetega.
3.Avaldaja on esitanud korteriühistu Gonsiori xxxx liikmetele arveid osutatud majandamis- ja kommunaalteenuste eest. Puudutatud isik kui korteriühistu Gonsiori xxxx liige on jätnud tasumata avaldaja poolt majandamis- ning kommunaalteenuste eest esitatud arved. Avaldaja on esitanud arveid hooldustasu, heakorra, prügiveo, remondifondi, katuse avariitööde, raamatupidamisteenuse, vee ja elektri ning üldelektri eest. Avaldaja on antud teenuste eest tasunud, mistõttu on avaldaja kandnud kulutusi.
4.Seisuga 30.03.2021 nõuab avaldaja puudutatud isikult põhivõlgnevust summas 937,11 eurot ja viivisvõlgnevuse summas 5,13 eurot tasumist. Võlgnevus on kujunenud järgnevalt: - Arve nr 09-13 (lisa 2) maksetähtajaga 30.09.2020 summas 130.43 eurot, millest on tasumata 90.77 eurot, on ajavahemikus 06.03.2021 (k.a.) - 30.03.2021(k.a.) olnud võlgnevuses 25 päeva ning sellest tulenev viivisvõlgnevus on 0.50 eurot tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1. Eelnevad viivised ja ülejäänud osa arvest tasuti 06.03.2020. - Arve nr 10-13 (lisa 3) maksetähtajaga 31.10.2020 summas 135.47 eurot on ajavahemikus 06.03.2021 (k.a.) - 30.03.2021(k.a.) olnud võlgnevuses 25 päeva ning sellest tulenev viivisvõlgnevus on 0.74 eurot tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1. Eelnevad viivised tasuti 06.03.2020. - Arve nr 11-13 (lisa 4) maksetähtajaga 30.11.2020 summas 141.72 eurot on ajavahemikus 06.03.2021 (k.a.) - 30.03.2021(k.a.) olnud võlgnevuses 25 päeva ning sellest tulenev viivisvõlgnevus on 0.78 eurot tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1. Eelnevad viivised tasuti 06.03.2020. - Arve nr 12-13 (lisa 5) maksetähtajaga 31.12.2020 summas 172.15 eurot on ajavahemikus 06.03.2021 (k.a.) - 30.03.2021(k.a.) olnud võlgnevuses 25 päeva ning sellest tulenev viivisvõlgnevus on 0.94 eurot tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1. Eelnevad viivised tasuti 06.03.2020. - Arve nr 01-13 (lisa 6) maksetähtajaga 31.01.2021 summas 183.81 eurot on ajavahemikus 06.03.2021 (k.a.) - 30.03.2021(k.a.) olnud võlgnevuses 25 päeva ning sellest tulenev viivisvõlgnevus on 1.01 eurot tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1. Eelnevad viivised tasuti 06.03.2020.
- Arve nr 02-13 (lisa 7) maksetähtajaga 28.02.2021 summas 213.19 eurot on ajavahemikus 06.03.2021 (k.a.) - 30.03.2021(k.a.) olnud võlgnevuses 25 päeva ning sellest tulenev viivisvõlgnevus on 1.17 eurot tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1. Eelnevad viivised tasuti 06.03.2020.
5.Avaldaja palub rahuldada korteriühistu Gonsiori xxxx avalduse täies ulatuses ning mõista D. K.lt välja korteriühistu Gonsiori xxxx kasuks põhivõlgnevus summas 937.11 eurot, seisuga 30.03.2021 k.a. viivis summas 5.13 eurot ning viivis alates 31.03.2021 k.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti jätta kõik kohtukulud D. K. kanda ning määrata kindlaks korteriühistu Gonsiori xxxx menetluskulud, s.h. kohtuvälised kulud. Mõista korteriühistu Gonsiori xxxx kasuks D. K.lt välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
7.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
8.VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
9.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma
kulutusi ja intresse, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuste katteks.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
11.Kohus on avalduse koos selle lisadega ning menetlusse võtmise määruse toimetanud puudutatud isikule kätte 07.04.2021.a ning puudutatud isik on esitanud seisukoha avaldusele 27.04.2021.a. Seisukohas avaldab puudutatud isik, et „Kirjutan teile kuna tunnistan oma üürivõlga ,xxxx korteriühistu ees. Mul oleks võimalik võtta 3ndast sambast raha välja selle võla ulatuses. Kuidas saaksin kindel olla , et summa jõuaks korteriühistule kuna mul konto arestitud ja teised kohtutäiturid on samuti peal. Kui see ei õnnestu, sooviks leida lahenduse mõnel muul viisil, Nt maksegraafiku alusel. Meil on plaan lähitulevikus ära kolida ja korter maha müüa, sooviks teada kui me ei saa üürivõlga tasutud selleks ajaks, kas see on takistuseks ja kas oleks võimalik tasuda ülejäänud summa korteri müügist?“
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnistusregistri andmete kohaselt on puudutatud isik D. K. xxxx asuva korteriomandi omanik.
13.Seega on puudutatud isik Tallinn, Gonsiori tn xxxx korteriühistu liige KrtS § 1 lg 4 mõistes. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
15.Kohus märgib, et vastavalt kohtu poolt menetlusse võetud tsiviilasjale nõuab avaldaja puudutatud isikult ajavahemikus 30.09.2020 – 28.02.2021 tekkinud põhivõlgnevuse tasumist summas 937,11 eurot. Avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (vt tl 8-13). Puudutatud
isik avaldaja poolt esitatud nõude arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Põhikirja p. 3.2.2. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja muid sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamisest vastavat ühistu kodukorrale. Põhikirja p. 4.2. sätestab, et elamu ekspluatatsioonikulud, s.h. osutatud haldus, hooldus- ja kommunaalteenuste maksumus, kaetakse liikmete igakuuliste sihtotstarbeliste maksetega. (vt tl 6-7).
16.Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
17.Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu rahuldab kohus Tallinn, Gonsiori xxxx korteriühistu avalduse D. K. vastu võla nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult D. K.lt välja korteriühistu Gonsiori xxxx kasuks põhivõlgnevus summas 937,11 eurot, seisuga 30.03.2021 k.a. sissenõutavaks muutunud viivise summas 5,13 eurot ning viivise alates 31.03.2021 k.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
19.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avalduse kohaselt on avaldaja menetluskulud avalduse esitamisel: riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud summas 550,00 eurot (5hx110 euro). Õigusabikulude jaotus seisuga 30.03.2021.a. on esitatud alljärgnevalt: 29.03.2021 Hagi esitamiseks vajalike tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine 29.03.2021 Nõupidamine esindatavaga 0,5 h 30.03.2021 Hagi koostamine 2,5h
materjalide 2 h
ja
kohtupraktikaga
20.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Avaldajale osutatud õigusabi osas leiab kohus, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas vähekeerukas asjas avaldajale õigusabi osutamiseks ei saa ületada kokku 3 h. Samuti leiab kohus, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades ka asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 80 eurot. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 240 eurot (3 x 80). Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 290 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 240 eurot).
21.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.