(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 02.juuni 2021.a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-4461
Kohtuasi
XX pankrotiavaldus vabastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.märtsi 2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja/võlgnik (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht maakohtu määruse tegemise ajal XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
ja
avaldus
kohustustest
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 25.märtsi 2021.a määrus tühistada ja saata pankrotiavaldus tagasi samale maakohtule edasiseks menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.XX määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (võlgnik) esitas 22.märtsil 2021.a Harju Maakohtule avalduse, milles palus algatada pankrotimenetlus, välja kuulutada tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
2.Avalduse kohaselt on võlgnik muutunud valede valikute ja halbade sündmuste kokkulangemise tõttu maksejõuetuks ega ole suuteline oma kohustusi täitma. Võlgade suure
2-21-4461 summa tõttu ei ole see võimalik ka tulevikus. Võlgnik on jäänud ilma elukohast, töökohast, millele järgnesid probleemid politseiga. Kohustused kuhjusid, mida hakkas võlgnik likvideerima uute laenudega. Eelmise vangistuse ajal suutis võlgnik võlad likvideerida vanemate abiga, summa oli kordades väiksem ning rahalised võimalused paremad. Vanglas saab võlgnik töötades 100-130 eurot kuus, millest 50% läheb nõueteks. Võlgnik on abielus ja leibkonda kuulub alaealine laps. Eluga inimväärselt edasi minekuks on ainuke võimalus eraisiku pankrot. Võlgnik on teadlik sellega seotud erisustest ning kaasnevatest kohustustest. Kinnis- ja vallasvara võlgnikul puudub. Võlgnik palub end vabastada kohustustest järgmiste võlausaldajate ees: Aktiva Finants OÜ – 1275,66 eurot ja 845,20 eurot, PlusPlus Capital OÜ – 14 082,95 eurot, ja 476,60 eurot Bondora AS – 20 000 eurot, kriminaalasjas nr X-XX-XXX kohtu poolt välja mõistetud tasud ja sundrahad – 876 eurot ja 458,76 eurot, kõik võlad kokku summas 38 015,17 eurot. Võlgniku suhtes on kokku algatatud kolm täitemenetlust, millega kaasnevad tasud ja kulud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 25.märtsi 2021.a määrusega avaldaja pankrotiavaldust ja avaldust kohustustest vabastamiseks menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt peab võlgnik PankrS § 13 lg 1 kohaselt põhistama oma maksejõuetuse. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4), kuid see avaldus peab olema selge ja põhistatud. PankrS § 13 lg 2 kohaselt peab võlgnik oma maksejõuetuse põhistamiseks lisama pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
5.Võlgade nimekiri on puudulik ja ebaselge. Arusaamatuks jääb muuhulgas, mis võlg on 2 x 10000 (solidaarselt võlgniku ja veel 4 isiku käest). Avaldaja ei ole välja toonud avalduse maksejõuetuse tekkimise põhjuseid, vaid on esitatud avalduses umbmääraselt rääkinud valedest valikutest ja kirjeldanud ainult maksejõuetuse tagajärgi. Kuivõrd avaldusest nähtuvalt põhineb pankrotiavaldus asjaolul, et võlgnik ei suuda tasuda võetud (laenu)kohustusi, ei ole avaldaja kohtule selgelt välja toonud, mis tingis laenude võtmise ja mille jaoks saadud rahalisi vahendeid kasutati. Eelpooltoodust lähtuvalt ei saa kohus võlgniku alalist maksejõuetust eeldada. Ainuüksi asjaolu, et võlgnikul on eeldatavad võlgnevused, ei ole pankrotiavalduse alusena piisav argument. Kuivõrd võlgniku pankrotiavalduse korral eeldatakse tema maksejõuetust, tuleb seda ka põhistada ja veenvad asjaolud esile tuua. Asjaolud peavad olema põhistatud, et kohtul on võimalik eeldada esile toodu alusel võlgniku püsivat maksejõuetust.
6.Kohus juhtis avaldaja tähelepanu asjaolule, et pankrotimenetluse näol on tegemist kiire menetlusega, mida ei ole võimalik alustada puuduliku avaldusega. Kohus keeldus esitatud avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel ja selgitas, et avaldajal on õigus uuesti kohtusse pöörduda, esitades nõuetekohase avalduse.
2-21-4461 Määruskaebus
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja asja uuesti läbivaatamist ning avalduse rahuldamist.
8.Võlgnik on maksejõuetust avalduses põhistanud ja esitanud põhjused, miks see tekkis: töö kaotus, elukoha kaotus, kohustuste kuhjumine, võlgade klaarimine uute võlgadega, kiirlaenud ja intresside suur kogunemine. Rikutud nime tõttu oli raske tööd leida, eluliselt pole usutav, et võlgnik suudab võlad kunagi tasuda. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas kohus selle järelduseni jõudis, et võlgade nimekiri on puudulik. Kõik võlad on välja toodud ning eraldi märgitud ka solidaarnõue, mis on seotud kriminaalasjaga. Lisana on esitatud täitemenetluse registri väljavõte. Seega jääb arusaamatuks, milles puudused seisnesid. Kohus on jätnud avalduse sisuliselt läbi vaatamata. Menetluse edasine käik
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning pankrotiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ning avalduse menetlusse võtmist otsustada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
11.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on käesoleval juhul keeldunud avaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmisest alusetult.
12.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg-le 2 tuginedes. Iseenesest on kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel õigus keelduda pankrotiavaldust menetlusse võtmast PankrS § 14 lg 1 p-st 3 tulenevalt.
13.Samas sätestab TsMS § 3401 lg 2 esimene lause imperatiivse eeldusena selle, et avaldus, taotlus või kaebus jäetakse menetlusse võtmata ja tagastatakse, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon.
14.Praegusel juhul ei ole nähtu tsiviilasja materjalidest ega ka kohtute infosüsteemist ning tuvastatav ei ole, et maakohus oleks avalduse käiguta jätnud, sellel esinenud puuduste kõrvaldamist avaldajalt nõudnud ja selleks tähtaja määranud. Seega on avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ainuüksi eeltoodust tulenevalt olnud ebaõige.
15.Maakohus on kohest avalduse menetlusse võtmata jätmist põhjendanud ka seisukohaga, et kuna pankrotimenetlus on kiire menetlus, ei ole seda võimalik alustada puudliku avaldusega. Ringkonnakohtu hinnangul on ka eeltoodud põhjendusele tuginemine ebaõige.
2-21-4461
16.Esmalt tuleb osundada, et maakohus jättis põhjendamiskohustust rikkudes märkimata õigusnormi, mille alusel kohus sellisele järeldusele jõudis. Ringkonnakohtule ei ole teada, et õigusaktidest viidatud erisust tuleneks, ka ei toeta maakohtu tõlgendust väljakujunenud kohtupraktika. Kuigi PankrS § 55 lg-st 1 tulenevalt tuleb halduril tagada seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse läbiviimine ja sellest tuletub tõepoolest, et pankrotimenetlus on kiire menetlus, ei saa kohus PankrS § 14 lg 1 p 3 ja TsMS § § 3401 lg-te 1 ja 2 koosmõjust tulenevalt pankrotiavalduse menetlusse võtmisest koheselt keelduda juhul, kui tegemist on avaldusega, mille puudused on kõrvaldatavad.
17.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt ei ole kohus tuginenud TsMS § 371 lg-s 1 sätestatud absoluutsetele (hagi)avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alustele. Maakohus heitis avaldajale üksnes ette kohtule esitatud võlgade nimekirja ebaselgust ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste üldsõnalisust. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul tegemist kõrvaldatavate puudustega TsMS § 3401 lg 1 mõttes, mistõttu tulnuks maakohtul jätta avaldus esmalt käiguta, tuues selgelt välja, milles kohtu hinnangul sellel esinevad puudused seisnevad, määrata avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg ning selgitada nii puuduste kõrvaldamise viisi kui ka kõrvaldamata jätmise õiguslikke tagajärgesid. Kuivõrd maakohus seda teinud ei ole, tuleb määrus tühistada ja avaldus saata maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.
18.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohtul tuleks avaldusega seotud oluliste asjaolude väljaselgitamisel vältida nii ebamäärasust kui eksitamist. Praegusel juhul ei ole vaidlustatud määruse põhjendustest selgelt arusaadav näiteks see, mis (juhul kui üldse), lisaks 2x10 000 võlale maakohtule esitatud võlgade nimekirjas kohtule veel arusaamatuks jäi. Avalduse uuel menetlusse võtmise otsustamisel võiks maakohus ühtlasi (etteulatuvalt) kaaluda ka avaldajale määratud vangistuse kandmise aja väljaselgitamist seoses kohtupraktikas avaldatud seisukohaga, et kuna võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõue aegub TsÜS § 157 lg 3 alusel enne võlgniku vangistuse lõppemist, ei täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine eesmärki luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 10 teine lõik). Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
19.Võttes arvesse, et avaldus saadetakse tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt maakohtu otsustada. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.