Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

seinad soojustus- ja kipsplaatidega, mille tulemusena tekkis seenekahjustus. Niiske pinna kinni katmine põhjustas hallitusseene tekkimist, mis oli ohtlik inimese tervisele ja see kahjustas korteri viimistlust. Tegemist oli varjatud puudusega, mida polnud tööde vastuvõtmisel võimalik märgata. Tellija juhtis puudustele tähelepanu kümne päeva möödumisel tööde vastuvõtmisest. Kostja esitas 25.03.2019 tasaarvestusavalduse. Töövõtja süül tekkis hagejale kahju 33 612 eurot, millest 13 740 eurot moodustasid kulud hallitusseene tõrjele ja 19 872 eurot moodustas ehitustööde maksumus. Kahju tekkis, kuna hageja poolt teostatud tööd tuli kostjal ümber teha. Töövõtjale oli teada, et tööd olid vajalikud veeavarii eelse olukorra taastamiseks. Kostja heitis hagejale ette järgmist: tööde tegemisel hageja ei pidanud kinni heast ehitustavast ning saavutanud tööde tulemusel vähemalt keskmist kvaliteeti; hageja kattis küprok plaatidega niisked seinad, mille tulemusena korteris tekkis seenhallitus; hageja esitas kostjale niiskuse mõõtmise aktid alles peale tööde lõpetamist ja tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist; hageja polnud tõendanud, et ta remonditööde käigus kasutas hinnapakkumises mainitud niiskuskogujat ja soojapuhurit; hageja ei andnud teavet tööde teostamise asjaolude ja aja kohta; töövõtja ei täitnud selgituskohustust (töövõtja ei teavitanud tellijat maja iseärasustest) ning osades kohtades remont jäeti ära tulenevalt hageja soovitustest; soojustuse- ja kipsplaadiga kaetud niisked seinad, lagi ja põrand ei olnud valmis töödeks. Maakohtu otsus

põhjustas asjaolu, et hageja ei kuivatanud seinu ja kattis need kinni niisketena. Seetõttu ei omanud asjas tähtsust poolte esitatud väited ja tõendid selle kohta, kas osades ruumides ja millistes ruumides jäeti tööd tegemata kostja soovil või hageja ettepanekul. Samuti ei omanud tähtsust see, kas seenkahjustuse võis põhjustada halb ventilatsioon kostja majas või korteris. Kostja ei tuginenud sellele kui kahju tekkimise aluseks olevale asjaolule. Samuti ei toonud kostja esile, et hageja oleks pidanud tegema ventilatsiooni puudutavaid töid, millest tulenevalt oleks võimalik, et oletatavalt halvast ventilatsioonist tingitud hallitus võiks olla hageja tööde tagajärg. Asjas esitatud tõendite pinnalt ei olnud võimalik järeldada, et hageja oleks töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, siis ei olnud võimalik jõuda ka kostja soovitud järeldusele selle kohta, et aasta aega hiljem, s.o 24.10.2017 tekkinud seenkahjustus oleks hageja puudustega töö tagajärg. Seega puudus alus kostja nõude rahuldamiseks. Täiendavalt leidis kohus, et kostjal ei saanud olla hageja vastu kahju hüvitamise nõuet ka põhjusel, et ta ei esitanud hagejale täitmisnõuet ega andnud talle võimalust puudusi kõrvaldada (VÕS § 646 lg 5, § 647 lg 1, § 114, § 115 lg 2). Tellija kaotas õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist (VÕS § 646 lg 6). Kostja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudus alus. Kostja apellatsioonkaebus

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant esitab kaebuses suures osas samu väiteid, mis on maakohtule esitatud ning millele on maakohus hinnangu andnud.

tõendamiskoormist (I kd, lk 101-106; 168) ja kohtuasja lahendamine on toimunud kooskõlas menetlusõiguse normidega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.