MP Holdings OÜ hagi Swedbank AS-i vastu lepingute mittelõppemise tuvastamise ja piirangute lõpetamise nõuetes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 29.04.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
MP Holdings OÜ apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
3500 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) MP Holdings OÜ (registrikood 14473788), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kostja (vastustaja) Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Jüri Puust
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.04.2024 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et Swedbank AS-i 31.10.2023 avaldus nr A01.10-200-02/3593 ei toonud kaasa MP Holdings OÜ arvelduskontolepingu, deebetkaardi kasutamise lepingu, e-arve püsimakse lepingute, teleteenuste lepingu ja väärtpaberikonto lepingu lõppemist.
3.Kohustada Swedbank AS-i lõpetama 31.10.2023 avaldusega nr A01.10-200-02/3593 MP Holdings OÜ-le seatud piirangud teenuste kasutamisele.
4.Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2023 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.MP Holdings OÜ (hageja) esitas 08.11.2023 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu. Hageja palus: (1) tuvastada, et kostja 31.10.2023 avaldus nr A01.10-200-02/3593 (ülesütlemisavaldus) ei toonud kaasa hageja arvelduskontolepingu, deebetkaardi kasutamise lepingu, earve püsimakse lepingute, teleteenuste lepingu ja väärtpaberikonto lepingu (lepingud) lõppemist; (2) kohustada kostjat lõpetama ülesütlemisavaldusega hagejale seatud piirangud teenuste kasutamisele.
1.1.Hageja tõi esile, et kostjal ei olnud alust lepinguid üles öelda. Kostja väited ülesütlemise aluse osas on vastuolulised ja arusaamatud ning ta ei ole esile toonud ärisuhte lõpetamise faktilist alust. Kostja üksnes refereeris RahaPTS ja oma üldtingimuste norme, aga ei sidunud neid konkreetsete asjaoludega.
1.2.Kostja ei saanud RahaPTS § 42 lg 1 alusel lepingut üles öelda, sest viidatud norm reguleerib ärisuhte loomist, mitte selle lõpetamist. Ülesütlemisavalduses ei tugine kostja RahaPTS § 42 lg-le 4.
1.3.Kostja 14.06., 20.06. ja 03.10.2023 pöördumised ning hageja avaldatud teave ja dokumendid ei anna alust järeldada, et kostjal ei ole hagejast oleneval põhjusel võimalik täita RahaPTS-is ette nähtud hoolsusmeetmeid. Kostja ei väida, et hageja avaldatu oleks ebapiisav või mitterahuldav. Samuti ei küsinud kostja hagejalt täiendavat teavet ega lisaselgitusi. Hageja esitas kostja päringutele vastates koheselt kõik küsitu ja kostja ei avaldanud suhtluse käigus, et hageja esitatud teabes on midagi puudu või kahtlust tekitavat. Kostja ei avaldanud sedagi, et ta ei saa rakendada vajalikke hoolsusmeetmeid, ega seda, et hageja äritegevus on arusaamatu. Hageja vastas viivituseta ja ammendavalt kõigile kostja päringutele ja kostja ei väljendanud, et tal on jätkuvalt vastuseta küsimusi või kõrvaldamata kahtlusi või arusaamatusi. Nii oli hagejal alus eeldada, et tema tegevuses ei esine asjaolusid, mis annaks põhjust lepingud üles öelda.
1.4.Ülesütlemisavaldusest ei nähtu ärisuhte lõpetamise mõjuvat põhjust VÕS § 196 lg 1 tähenduses. Kostjal ei ole lepingutest tulenevat alust piirata hagejal teenuste kasutamist.
1.5.Kostja ei märkinud ülesütlemisavalduses fakte, mis annaks aluse kahtlustada hagejat või temaga seotud isikut rahapesus või terrorismi rahastamises. Mitte kusagil maailmas ei ole hageja ega ükski temaga seotud isik olnud kahtlustatav, süüdistatav või muu subjekt menetluses, mille sisuks on väidetav rahapesu või terrorismi rahastamise tunnustega tegu.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja rakendas talle seadusest tuleneva kohustusena hoolsusmeetmeid, et tuvastada hageja kontol olnud vara algne päritolu ja saada aru hageja äritegevusest. Tehingute hindamisel, arvelduspartnerite analüüsimisel, päringute tulemusel ja avaliku teabe analüüsimisel tekkis olukord, mil kostja ei saanud hoolsusmeetmeid rakendada. 2 (6)
Kostja tuvastas, et hagejaga seotud äriühingud ja tema arvelduspartnerid tegutsevad mh krüptoraha online-kasiinode valdkonnas, mistõttu nende tegevus ja varade päritolu on ebaselge ja läbipaistmatu. Hageja äritegevus on ebaselge, sest vara paigutatakse edasi kinnisvarasse või tehakse toreduslikke kulutusi. Hageja kontolt nähtuvad ebatavalised maksed, mh suure osa konto käibest (deebetkäive ca 375 000 €, kreeditkäive ca 490 000 €) moodustavad kinnisvaraga ja luksusauto (Lamborghini) ostuga seotud tehingud ja laenude andmine 50% osalusega tütarettevõttele Kirgon Kinnisvara OÜ.
3.Hagejate taotlusel tagas maakohus hagi 21.11.2023 määrusega, millega keelas kostjal kohtumenetluse ajal hageja väärtpaberikontol olevate väärtpaberite müümise.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus jättis hagi 29.04.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Ühtlasi tühistas maakohus hagi tagamise. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal kulude puudumise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
4.1.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle küsimuses, millised lepingud nad sõlmisid. Ka ei ole vaidlust selle üle, et kostja saatis 31.10.2023 hagejale lepingute ülesütlemise teate.
4.2.Ülesütlemisavalduses tekstist saab järeldada, et kostja tugineb RahaPTS § 42 lg 1 p-le 1. Seega tuleb VÕS § 196 lg 1 alusel hinnata, kas kostja oli vaatama oma mõistlikele jõupingutustele lepingu ülesütlemise ajal RahaPTS § 42 lg 1 p 1 olukorras.
4.3.Ülesütlemisavaldus ei pea sisaldama hinnangu kujundamise aluseks olnud asjaolude terviklikku kirjeldust, piisab hinnangust asjaoludele. Kohtumenetluses tõi kostja esile hinnangu aluseks olevad asjaolud, mis kostja selgituse järgi viisid ülesütlemiseni nende kogumis.
4.3.1.Eraldi võttes ei peaks olema arusaamatu hageja äritegevus osas, milles hageja ainuomanik ja juhatuse liige osutab teisele ettevõttele juhtimisteenust ja tasu selle eest makstakse tema osaühingule teenustasuna, mitte talle kui töötajale. Osaühingu kaudu töö tegemine on levinud viis optimeerimaks maksude tasumist. Sel juhul on ka tavaline, et osaühingule makstud tasu kasutatakse investeerimiseks (nt soetades kinnisvara), mitte ei võeta (täies ulatuses) dividendidena välja. Ka on üldteada, et sel juhul näidatakse osaühingu kuludena (vähemalt osaliselt) enda eluaseme-, reisi- ja sidekulusid. Üksnes juhtimisteenuse osutamine kõrge riskiga (krüptoraha, hasartmängud) äriühingutele ei muuda tulu päritolu ebaselgeks.
4.3.2.Samas tõi kostja esile mitmeid muid tehinguid ja asjaolusid, millele ta lepinguid üles öeldes tugines. Näiteks laekumine Yolo ME FZ-LLC Liechtensteini kontolt selgitusega „230406F25333 Sent by ONE /ROC/NOTPROVIDED“, mis hageja selgituse kohaselt on laenu, aga selle arvelt rahastati luksusauto Lamborghini ostu 247 000 € eest. OÜ Heathmont kontodelt laekus 23.01. – 06.10.2023 hagejale 27 605 €, mille päritolu on ebaselge Ka ei ole hageja selgitanud Kirgon Kinnisvara OÜ-le tehtud ülekanded, sest tütarettevõttele laenu andmine ei haaku hageja äritegevusega (juhtimisteenuse osutamine ja teenitu investeerimine).
4.3.3.Hageja vara pärineb OÜ-lt Heathmont, mille ainuosanik on Yolo Tech OÜ. Kostja peab nii neile kui ka teistele Yolo grupi ettevõtetele laekuva raha (või muu vara) päritolu ebaselgeks, sest need äriühingud arveldavad online-kasiinode valdkonnas tegutsevate äriühingutega (mBet Solutions N.V. ja Moon Technologies B.V.), mis võimaldavad anonüümset panustamist või tasumist krüptorahas.
4.3.4.Kokkuvõttes ei ole hageja laenude võtmist ja andmist oma äritegevuse osana selgitanud. Kuigi suurt sissetulekut teeniv inimene võibki lubada endale luksusasju (sh autosid), ei ole selge, miks seda rahastati ebatavalise laenuga. Hageja töötab Yolo grupi heaks, mis teenib tulu krüptokasiinoäriga, ja saab laekumisi selle grupi ettevõtetelt. 3 (6)
Krüptokasiinoäri peetakse kõrge rahapesuriskiga äriks. Hageja ei tõendanud, et Yolo grupi veebikasiinodes isikud tuvastataks. Kostja uuris hageja ja temaga seotud ettevõtete äritegevust konto väljavõtetelt, kogus andmeid avalikest allikatest ja küsis korduvalt teavet hagejalt. Nii tegi kostja mõistlikke jõupingutusi kliendi tegevuse analüüsimiseks. Alati on võimalik veel rohkem andmeid nõuda, ent olukorras, kus panga klient saab sissetulekud kõrge riskiga ärist, tuleb arvestada, et ka pangal on õigus ja kohustus määrata kindlaks riskitaluvuse piirid (KAS § 55 lg 2 p 21). Eeskätt tulenvalt krüptokasiinoäriga seotud rahapesuriskidest leidis kostja põhjendatult, et ta ei suuda lõpuni tuvastada selles äris liikuva vara päritolu ega soovi võtta endale sellega kaasnevat riski.
4.4.Hageja äritegevuse olemust arvestades ei ole Eesti krediidiasutuses pangakonto omamine hagejale möödapääsmatult vajalik. Hagejale makseid tegevad ettevõtted on rahvusvahelist äri ajavad ettevõtted, seega ei ole ka eluliselt usutav, et välismaksete kulukuse tõttu nad enam hagejale makseid teha ei tahaks (eriti arvestades hageja enda seotust ettevõtetega).
POOLTE SEISUKOHAD
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
5.1.Esiteks on vaidlustatud otsus puudulikult põhjendatud. Maakohtu põhjenduste pinnalt ei ole võimalik mõista, miks ei teinud maakohus otsuses kostjale ette heidetud asjaoludest loogilist järeldust, et kui ülesütlemisavalduses esile toodud põhjendused pole suures ulatuses kohased, siis puudub ka alus tuvastada, et kostjal oli lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuv põhjus ja ülesütlemist ei saa seetõttu lugeda kehtivaks. Samuti pole otsusest leitav kohtu analüüs kostja käitumise vastavusest hea usu põhimõttele. Maakohtu põhjendused on lünklikud ja vastuolulised ja puudub kohtu seisukoht, kas kostjal oli kohtu poolt tuvastatud asjaoludel kehtiva õiguse kohaselt alus hagejaga sõlmitud lepingud üles öelda, või selle kohta, kas kohus käsitles antud asjaoludel lepingute lõpetamist korralise või erakorralise ülesütlemisena.
5.2.Teiseks rajaneb vaidlustatud otsus kostja paljasõnalistele väidetele. Kostja ei tõendanud, et ta tegi enne ülesütlemist mõistlikke jõupingutusi hageja tegevuse analüüsimiseks. Ainsad tõendid on kostja päringud hagejale, millele hageja vastas ja mis lõppkokkuvõttes ei omanud lepingute ülesütlemise tegeliku põhjuse seisukohalt määravat tähtsust.
5.3.Kolmandaks kvalifitseeris maakohus õigussuhte ebaõigesti. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja üritas maksma panna lepingu erakorralise ülesütlemise õigust. Seetõttu ei saa lugeda lepingute ülesütlemist kehtivaks alusel, mis rakendub korralise ülesütlemise puhul.
5.4.Neljandaks andis maakohus ebaõige hinnangu lepingute lõpetamise õiguspärasusele. Kostja ei ole ei lepingute ütlemisel ega kohtumenetluses tuginenud sellele, et hageja profiil ei vasta kostja riskiisule. Kostja ei esitanud kohtumenetluses ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, millisena ta määratleb oma riskiisu ning milles seisneb hageja profiili mittevastavus nendele riskide tasemetele ja tüüpidele, mida kostja oma tegevuses järgib. Ühtegi konkreetset RahaPTS § 42 lg 1 p 1 kohaldamist õigustavat asjaolu maakohus otsuses ei tuvastanud.
6.Kostja vaidles kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kaebus rahuldatakse ja kõik menetluskulud jäävad kostja kanda.
8.Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena lepingute sõlmimise, kostja ülesütlemisavalduse (dtl 136) sisu ja avalduse hagejale edastamise. Neid asjaolusid pooled apellatsioonimenetluses ei vaidlustanud ja ringkonnakohus saab neist lähtuda (TsMS § 652 lg 1 p 1). 4 (6)
9.Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu sedastusega, et kostja tugines lepingute ülesütlemisel sisuliselt RahaPTS § 42 lg 1 p-le 1, mistõttu tuleb kontrollida, kas kostja oli olukorras, milles ta ei suutnud täita sama seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid. Kostja viitas ülesütlemisavalduses lisaks omaüldtingimuste p-le 9.2.15, mille sisu on koostoimes p-ga 9.1 praktiliselt sama (dtl 151–152). Ülesütlemisavalduse kohaselt soovis kostja lepingud erakorraliselt üles öelda, mis on kooskõlas RahaPTS § 42 lg 4 mõttega (vt nt RKTKo 09.03.2022, 2-18-7504/138, p 12). Kostja etteheidete kohaselt ei saa ta aru hageja tehingutest ega vara päritolust, mis takistab hoolsusmeetmete teostamist.
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et kohtu ette toodud ja tõendite põhjal tuvastatavate asjaolude järgi on põhjendatud RahaPTS § 42 lg 1 p 1 keelul rajanev kostja etteheide hoolsusmeetmete takistatusse osas. See toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamise. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
10.1.Esmalt märgib ringkonnakohus, et õige on maakohtu põhjendus hageja valitud ärimudeli osas. Pelgalt juhtimisteenuse osutamine, sellega seonduvad ülekanded ja teenitud raha kasutamine või investeerimine ei muuda hageja ärimudelit arusaamatuks ega kätke endas takistusi hoolsusmeetmete teostamisel. Siinjuures pole hoolsusmeetmete teostamise võimaluse vaatekohast määrava tähtsusega, kas juhtimisteenuse eest tasutava raha päritolu suudab hageja ammendavalt selgitada. Piisav on hageja selgitus enda osutatava teenuse ja selle eest saadava tasu kohta.
10.2.Erinevalt maakohtust ja kostjast ei hinda ringkonnakohus hoolsusmeetmete teostamise takistusena ebatavalise laenu saamist ja kasutamist luksusauto ostuks ega tütarühingule laenu andmist. Hageja on võtnud ja andnud kontsernisiseseid laene ning omab kinnisvara – neist viimane vastab hagejalt kostjale saadetud ärimudeli selgitusele, laenud aga mitte. Laenu andmist ei saa siiski hinnata hageja ärimudelist väljuvaks, sest ta märkis investeeringutelt tulu teenimise ja intressiga raha laenamine vastab sellele eesmärgile.
10.3.Hageja kirjeldatud ärimudeliga ei haaku 100 000 € laenuks saamine (dtl 23–29) ja kohe laenu saamisel 247 000 € eest luksusauto (Lamborghini) ostmine (dtl 297–298). Maakohus tuvastas, et laen tuleks tagasi maksta 2026. a ja hindas ebatavaliseks õiguse tagastada see krüptorahas. Need asjaolud tervikuna ei takista pangal hoolsusmeetmete teostamist ja laenu tagastamine krüptorahas pole tänapäeval märkimisväärselt erandlik. Pigem väljendub ebakõla hageja ärimudeliga selles, et ta ei väida nagu oleks luksusauto tulu teeniv investeering – erinevalt nt kinnisvarast. Siiski ei muuda selline (ebamajanduslik) käitumine hageja ärimudelit arusaamatuks. Samas võib see olla detail, mis raskendab arusaamist vara päritolust, aga hageja esitas kostjale laenulepingu, mis selgitab vähemalt hagejaga seotud õigussuhetes piisavalt raha päritolu ja saamise tingimusi.
10.4.Üks olulisemaid hageja pangatehinguid on enam kui 600 000 € laekumine kontserniga seotud ettevõttelt, kes tegeleb samuti krüptorahaga (täpsemalt: pakub krüptorahast väljumise teenust neile, kellele tavapangandus seda suure riski tõttu ei paku). Saadud raha eest ostis hageja kinnisvara (kortereid). Nimetatud laekumise kohta kostja eraldi teavet ei küsinud, mistõttu maakohus otsustas, et seda ei saa hageja äritegevusega seotuse aspektist hinnata. Ringkonnakohus hindamise takistust otseselt ei näe, aga leiab, et nii olulise makse puhul ei võinud kostja ilma lisateavet küsimata tugineda vara päritolu ebaselgusele ja hoolsusmeetme järgimise takistusele. Kuigi kirjeldatud viisil raha investeerimine võib väljuda hageja kirjeldatud ärimudelist, siis pidi kostja enne sel alusel lepingute ülesütlemist küsima täiendavaid selgitusi või koguma täiendavat teavet. Eelkõige sai kostja RahaPTS § 20 lg 5 alusel nõuda dokumente ja teavet nii hagejalt kui ka temaga tehtud tehingus osalevalt isikult. Kui kostja seda ei teinud, siis ei ole ta hoolsusmeetmeid teostanud RahaPTS § 20 lg 6 ja VÕS § 7 järgi nõutava mõistlikkusega. Niisuguses olukorras ei saa kostja edukalt tugineda hoolsusmeetme teostamise hagejast tingitud takistusele (nii ka nt TlnRnKo 29.11.2024, 2-2312966, p 16.6.3). 5 (6)
10.5.Maakohus põhjendas ülesütlemise kehtivust argumendiga, et hageja tegevuse saab lugeda rahapesuriskiga äriks. See põhjendus ei ole asjakohane. Kostja ei ole ei lepingute ütlemisel ega kohtumenetluses tuginenud sellele, et hageja profiil ei vasta kostja riskiisule. Kostja ei esitanud kohtumenetluses ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, millisena ta määratleb oma riskiisu ning milles seisneb hageja profiili mittevastavus nendele riskide tasemetele ja tüüpidele, mida kostja oma tegevuses järgib. Pelgalt suurem rahapesurisk ei tähenda hoolsusmeetmete takistust.
11.Neil kaalutlustel tuleb hagi rahuldada ja tuvastada, et kostja ülesütlemise tulemusel lepingud ei lõppenud. Ühtlasi tuleb kostjat lõpetada ülesütlemisavaldusega hagejale seatud piirangud teenuste kasutamisele.
12.Kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik (TsMS § 445 lg 2). Käesoleval juhul ei ole tagamise jätkumine pärast otsuse jõustumist enam vajalik, sest sisulise otsustusega tuvastab kohus, et lepingud ei lõppenud kostja ülesütlemisega. Seetõttu tühistab ringkonnakohus hagi tagamise alates otsuse jõustumisest.
13.Kõik senised menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuuld määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.