Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.04.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-8648
Kohtuasi
Z.Z hagi AS-i LHV Pank vastu makseteenuse lepingu kehtivuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Z.Z 03.03.2025 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Z.Z apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Z.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Kostja AS LHV Pank (registrikood 10539549), lepingulised esindajad Teele Reedi ja Marjana Hiie
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 18.03.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2025 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et AS-i LHV Pank poolt 05.06.2023 tehtud ülesütlemisavalduse alusel ei ole lõppenud 29.07.2019 Z.Z ja AS-i LHV Pank vahel sõlmitud kliendileping (ehk makseteenuse leping).
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AS-i LHV Pank kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-23-8648 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Z.Z (hageja) esitas 14.06.2023 Harju Maakohtule AS-i LHV Pank (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja 05.06.2023 erakorralise ülesütlemise avaldus ei lõpetanud poolte 29.07.2019 sõlmitud kliendilepingut.
2.Hagiavalduse kohaselt puudusid makseteenuse lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused. Ülesütlemine on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg-ga 3, § 7101 lg-tega 1 ja 2 ning hea usu põhimõttega. Kostja ei pöördunud enne ülesütlemist hageja poole tehingute selgitamiseks. Hageja ei ole seotud sanktsioneeritud isikutega ega ole saanud ebaseaduslikke sissetulekuid. Kostja üldtingimused (ÜT) on VÕS § 42 lg 1 järgi tühised osas, milles need võimaldavad lepingu erakorralise ülesütlemise pelgalt kostja enda „hinnangulise“ seose alusel sanktsioneeritud isikutega (ÜT p 14.2.4 koostoimes p-ga 5.2.8). Need tingimused rikuvad oluliselt poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu ning lepingu lõpetamine ei tohi tugineda ainult kostja subjektiivsele hinnangule. Kostjal polnud takistusi hoolsusmeetmete teostamisel (ÜT p 14.2.15). Kostja saanuks enne lepingu ülesütlemist rakendada proportsionaalseid meetmeid ja koguda lisateavet. Makseteenuse leping on hagejale esmavajalik, mistõttu ei saa kostjal olla piiramatut õigust leping üles öelda. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostjal on õigus otsustada, keda teenindada (krediidiasutuste seaduse [KAS] § 89 lg 9). Kostjal on keelatud luua ärisuhet või seda jätkata, kui hoolsusmeetmeid ei saa täita (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse [RahaPTS] § 42 lg 1 p 1). Ülesütlemise formaalsed eeldused olid täidetud. Ülesütlemine ei olnud üllatuslik, enne toimus ulatuslik kirjavahetus ja päringud. Kostja rakendas hoolsusmeetmeid, kogudes teavet hagejalt ja avalikest allikatest. Ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul ja oli vormikohane. Kostjal puudub kohustus hagejaga uut makseteenuse lepingut sõlmida.
3.2.Ülesütlemise alus oli makseteenuse lepingu p 14.7 ning ÜT p-d 14.2.4 ja 14.2.15. ÜT p 5.2.8 annab mõjuva põhjuse ka uue lepingu sõlmimisest keelduda. Need tingimused ei ole tühised, vaid peegeldavad seadusest tulenevaid kohustusi. Kostja tegutseb riskipõhiselt (RahaPTS § 10 lg 3) ja põhimakseteenuse piiramist õigustab direktiivi 2014/92 EL art 16 lg 4.
3.3.Kostja hindab hagejat ja temaga seotud isikuid kõrgendatud riskiga isikuteks, sest esineb seos sanktsioonisubjektide ja Venemaaga. Sanktsiooniga on keelatud rahaliste vahendite
2-23-8648 kaudne kättesaadavaks tegemine. Hagejaga seotud ühingud tegutsevad kõrge riskiga jurisdiktsioonides (Küpros, Venemaa, Araabia Ühendemiraadid [AÜE]). Kostja ei saanud täielikult verifitseerida hagejale laekunud raha päritolu, st RahaPTS § 20 lg 1 p 4 ning § 23 kohaseid meetmeid ei saanud nõutavas ulatuses rakendada. Hageja on osa mitmetahulisest skeemist, mille käigus sanktsioneeritud kaupade müügi pealt ja sanktsioneeritud isikuga ärisuhtest teenitud tulu üritatakse legaliseerida ning seeläbi Eesti majandusse läbi igapäevase tarbimise viia.
3.4.Hageja seoste, raha päritolu, sanktsioonide ja hoolsusmeetmete takistuse osas tugines kostja järgmistele väidetele:
hageja ainuomandisse kuulub XXX1 OÜ, mille pangakontole jõudnud vahendid pärinevad G.S ja viimase omandis olevalt YYY1 OÜ-lt;
YYY1 OÜ peamised rahalised vahendid pärinevad selle Küprosel asutatud tütarettevõttest YYY2 Ltd, mille tegevusalaks on keemiatoodete (eelkõige metanooli) vahendamine;
metanooli ost ja import Venemaalt on alates 08.01.2023 keelatud. YYY2 Ltd on teinud koostööd ettevõtetega, mis on seotud ettevõtetega, mille osas kohaldatakse sanktsioone (Gazprom Methanol LLC, Quest Group DMCC, Metafrax Trading International S.A);
pärast Ukraina täiemahulise sõja algust asutas G.S AÜE-s uue ettevõtte YYY3, millega YYY2 Ltd sõlmis 12.08.2022 koostööleppe metanooli tarnimiseks, YYY3 hakkas tarnima Venemaalt pärit metanooli läbi Hongkongi ettevõtte YYY4;
hageja on LHV pangas nii G.S kui ka YYY1 OÜ esindaja ning vastanud ka nendele isikutele suunatud päringutele, mistõttu on ta teadlik nii G.S, YYY1 OÜ kui ka YYY2 Ltd ja YYY3 tegevusest, ärisuhetest ja varade päritolust.
Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 31.01.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Ühtlasi tühistas maakohus 29.06.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
5.Maakohus tuvastas vaidlusvälise asjaoluna, et pooled sõlmisid 29.07.2019 kliendilepingu hagejale makseteenuse osutamiseks (eraisiku kliendileping dtl 61, internetipanga leping dtl 62, tõlked dtl 63–65), samuti, et kostja edastas hagejale 05.06.2023 e-kirja teel kliendilepingu erakorralise ülesütlemise teate (dtl 16, kaaskiri dtl 17, tõlge dtl 18), mille kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud lepingu alates 05.06.2023 üles. Pooled vaidlesid, kas kostja ütles lepingu kehtivalt üles.
5.1.Maakohtu hinnangul vastas 05.06.2023 teade VÕS § 711 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning selle edastamisega olid täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused.
5.2.ÜT p-des 14.1 ja 14.2.15 sätestatud tingimusi ei saanud lugeda ebamõistlikult kahjustavateks ainuüksi tulenevalt VÕS § 42 lg-st 2, kuna tingimused põhinevad seadusest tuleneval kohustuslikul regulatsioonil. Kas kohustatud isik on suuteline oma seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ongi primaarselt võimalik hinnata kohustatud isikul endal. Tüüptingimused maakohtu hinnangul tühised ei olnud.
2-23-8648
5.3.Maakohus nõustus hagejaga, et asjas esitatud tõendid ei võimaldanud tuvastada, et YYY2 Ltd oleks teinud tehinguid sanktsioneeritud isikutega sanktsioonide kehtimise ajal või vahendanud Venemaa päritolu metanooli hilisemalt kui 18.06.2023. Nimetatu ei tähendanud aga seda, et kostjal olnuks võimalik veenduda hageja kontole laekuvate vahendite päritolus. Kostja järeldused ei olnud meelevaldsed, kostja on oma kaalutlusi asjakohaselt põhjendanud ja toonud välja ning tõendanud hoolsusmeetmete rakendamise käigus tuvastatud asjaolusid, mis annavad alust mh hageja kontole laekuvate vahendite legaalses päritolus kahelda, s.o eelkõige G.S ja temaga seotud ühingute tegutsemine kõrgema riskiga riikides ning seosed sanktsioneeritud isikutega. Maakohus nõustus kostjaga, et G.S tuleb pidada hagejaga seotud isikuks, kelle seos ei piirdu üksnes ühe lepingulise suhte raames (läbi XXX1 OÜ) teenuse osutamisega. Pooled ei vaielnud, et hageja on LHV pangas volituse alusel mh G.S ainuomandis oleva YYY1 OÜ esindaja, samuti on G.S eraisikuna volitanud hagejat enda esindamiseks suhtluses kostjaga. Volituse alusel on hagejal mh juurdepääs G.S pangakontole õigusega tehingute tegemiseks ja limiitide muutmiseks. Hageja on vastanud GST Investment OÜ-le ja G.S esitatud päringutele seoses nimetatud isikute tegevuse, ärisuhete ja varade päritoluga. Samuti tuvastas maakohus eelnevalt, et hageja kontrolli all oleva XXX1 OÜ peamised sissetulekud pärinevad G.S ning YYY1 OÜ-lt.
5.4.Maakohus ei nõustunud, et hoolsusmeetmete rakendamise võimatusega oleks tegemist üksnes olukorras, kus raha lubamatu päritolu on tõsikindlalt tõendatud. Käesoleval juhul on kostja vahendite päritolu kontrollimiseks teinud mõistlikke pingutusi – küsinud lisaandmeid hagejalt ning kogunud teavet avalikult kättesaadavatest allikatest. Kogutud andmed ei ole aga olnud piisavad, et veenduda vahendite tegelikus päritolus, kostjal ei ole võimalik kontrollida ja veenduda hageja väidete õigsuses seoses metanooli päritoluga, mille müügist saadavad vahendid läbi erinevate isikute viimaks hageja kontole jõuavad. Hageja ei ole esitanud vastavaid tõendeid käesoleva menetluse raames ega ka viidanud selliste täiendavate objektiivsete tõendite kostja poolt kogumise võimalikkusele. See tähendas, et hageja ning temaga seotud isiku G.S suhtes ei olnud hoolsusmeetmete rakendamine osutunud võimalikuks. Seoses sellega tekkis kostjal õigus lepingu ülesütlemiseks ÜT p 14.1 ja 14.2.15 alusel. Tulenevalt RahaPTS § 42 lg 1 p-st 1 ja § 42 lg-st 4 oli kostjal lepingu ülesütlemiseks ka seadusest tulenev kohustus, kuivõrd hageja esitatud teave ei olnud hoolsusmeetmete täitmiseks piisav.
5.5.Maakohus ei pidanud põhjendatuks etteheidet, et leping ei ole üles öeldud mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest arvates. Nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjavahetusest (dtl 76–114) on hageja vastanud kostja hoolsusmeetmete rakendamise käigus esitatud küsimustele viimati mais 2023. Kostja ütles lepingu üles 05.06.2023, kui oli jõudnud kogutud andmete ja vastuste analüüsimisel järeldusele, et võimalus täielikult veenduda hageja kontole jõudnud vahendite tegelikus päritolus puudub.
5.6.Lepingu ülesütlemist ei saanud pidada vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Hageja viidatud Riigikohtu lahendis 2-18-5450 (p 12) märgitud seisukohad ei olnud käesoleval juhul asjakohased, sest kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingut üles öelnud korralisel alusel. Ka Riigikohtu praktika kohaselt on tarbijaga sõlmitud makseteenuse lepingu erakorraline ülesütlemine erijuhtudel lubatav, mh rahapesu käsitlevate õigusaktide mittejärgimise korral (2-21-3552, p 19). Kostjal ei ole VÕS §-st 7101 tulenevat makseteenuse lepingu sõlmimise kohustust olukorras, kus ärisuhte loomine on RahaPTS § 42 lg 1 p 1 alusel keelatud.
6.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puudusid.
2-23-8648 Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
8.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (VÕS § 196 lg 1, § 7101 lg 1, § 6 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse [TsÜS] § 138). Maakohus on oluliselt rikkunud ka menetlusõiguse normi, kuivõrd on jätnud otsuse olulises osas põhjendamata, sealjuures olulised hageja tõendid hindamata (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).
8.1.Hageja hinnangul on hagejale laekunud raha päritolu selge. Äriühingule saab raha laekuda müügitehingutest, mitte ostutehingutest. Hageja saab kohtuotsusest aru selliselt, et põhiline etteheide ei ole mitte selles, et tehinguid oleks tehtud sanktsioneeritud isikutega, vaid raha päritolu on ebaselge. Samas pole selline järeldus kooskõlas vaidlustatud otsuses toodud asjaolude kirjelduse ja põhjendustega, kus on käsitletud eelkõige YYY2 Ltd sooritatud ostutehinguid, mis ei toonud raha sisse, vaid viisid raha välja. Vaidlustatud otsuses ei ole käsitletud seda, kellele YYY2 Ltd kaupa edasi müüs ja kellelt on YYY2 Ltd raha pärit – just see on raha, mis kanti edasi YYY1 OÜ-le. Vaidlustatud otsuse p-des 12–15 on maakohus analüüsinud YYY2 Ltd endiste koostööpartnerite tausta. Hageja rõhutab, et tegemist on isikutega, kellelt YYY2 Ltd metanooli ostis. Järelikult ei saa need tehingud teha YYY2 Ltd raha päritolu ebaselgeks. Nende tehingute puhul saaks põhjendatuse korral olla etteheidetav, et YYY2 Ltd tegi tehinguid keelatud isikutega, mida pole aga tõendatud.
8.2.Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 12 märkinud, et pooled ei vaidle, et YYY2 Ltd tegi kuni 2022. a augustini koostööd Gazprom Methanol LLC-ga. Selline väide on väär ning vastuolus nii hageja kui ka kostja esitatud väidetega ja tõenditega. YYY2 Ltd ostis viimati Gazprom Methanol LLC-lt metanooli 02.03.2022. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, kes oli Gazprom Methanol LLC omanik 02.03.2022 seisuga. Kui kostja väidab, et YYY2 Ltd ostis kuni 02.03.2022 metanooli sanktsioneeritud isikuga seotud isikult, tuleb kostjal tõendada, et 02.03.2022 seisuga oli Gazprom Methanol LLC seotud sanktsioneeritud isikutega. Kostja ei ole tõendanud, et Gazprom Methanol LLC oleks olnud 02.03.2022 seisuga OAO VOSTAKGAZPROM omandis. Samuti ei ole kostja tõendanud, milline oli Gazprom Methanol LLC omandistruktuur tehingute tegemise ajal. Ei saa eeldada, et OAO VOSTAKGAZPROM omas Gazprom Methanol LLC-s 50% või suuremat osalust või enamusotsustusõigust – tegemist on kostja tõendamiskoormisega. See, et Gazprom tütarettevõtteks on teiste seas ka EL sanktsioonisubjekt OAO Gazprom neft (sanktsioneeritud alates 15.03.2022), ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest YYY2 oli juba enne 15.03.2022 lõpetanud metanooli tarned Gazprom Methanol LLC-lt. Dtl 473–476 olev tõend, milleks on väljavõte tadisver.ru lehelt, ei ole usaldusväärne tõend ja need andmed ei ole kontrollitavad. Vene veebilehel avaldatud andmetes on põhjust kahelda.
8.3.Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 13 kirjeldanud kostja tõendeid, kuid ei ole teinud nende põhjal järeldusi. YYY2 Ltd on ostnud Quest Group DMC-lt metanooli 16.05– 18.07.2022. Nimetatud äriühing ei olnud sanktsioneeritud isik ja tehingud toimusid aasta enne lepingu ülesütlemist hagejaga. Nende tehingutega seoses on lepingu ülesütlemine aasta hiljem vastuolus mõistlikkuse põhimõttega (VÕS § 196 lg 3). Hageja ei saanud ega pidanudki teadma, et YYY2 Ltd 2022. a tehtud tehingud Quest Group DMC oleks olnud seadusevastased või sanktsioone rikkuvad. Midagi sellist pole tõendatud. Kostja esitatud tõendid (dtl 490–493) on esitatud seisuga 30.11.2022. Nende tõendite põhjal ei saa teha järeldusi perioodi kohta, mil toimusid tehingud YYY2 Ltd ja Quest Group DMC vahel, s.o 16.05–18.07.2022. Seejuures on maakohus jätnud tähelepanuta, et Ukrgate artikkel on
2-23-8648 avaldatud 16.08.2022 ja selles on märgitud sõnaselgelt, et tegelikult puuduvad tõendid selle kohta, et Quest Group DMCC oleks üldse seotud Uralchemiga (dtl 499).
8.4.Vaidlustatud otsuse p-s 14 on märgitud, et äriühing vahendab Venemaa keemiatootja toodanguid ning see, kelle toodangut vahendatakse, on Ukraina poolt sanktsioneeritud. Hageja on sellele väitele esitanud oma põhjendatud vastuväited (27.11.2024 menetlusdokumendi p 2.2.1 alapunkt 10), mis on jäetud arvesse võtmata. Hageja selgitas, et YYY2 Ltd koostöö nimetatud ühinguga lõppes 2022. a augustis. Kostja tugines aga tõendile, mis tõendab, et isik on sanktsioneeritud alates 28.01.2023.
8.5.Maakohtu järeldused vaidlustatud otsuse p-s 17 ei ole arusaadavad ega põhine eelnevates punktides kirjeldatud asjaoludel ja analüüsil. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas on metanooli sisseost YYY2 Ltd poolt seotud rahaga, mis on laekunud hagejale. Kostja pole viidanud ühelegi YYY2 Ltd-le laekunud maksele, mille osas oleks kostjal tekkinud vastamata küsimusi ja, et selliseid küsimusi oleks üldse esitatud. Ka maakohtu järeldus, et YYY2 Ltd on teeninud tulu sanktsioneeritud isikutega ärisuhetest, ei põhine asjas kogutud tõenditel. Kostja ei ole sellist tulu välja toonud. Maakohus on märkinud ka seda, et hageja ja temaga seotud isikud on seotud sanktsioneeritud territooriumiga (Venemaa). Selline väide on ebaõige. Maakohus pole selgitanud, milliste tõendite põhjal on kohus sellisele järeldusele jõudnud ja mida tähendab „seos Venemaaga“. Paraku omab Eesti rahvastikust suur osa seoseid Venemaaga, sest tegemist on naaberriigiga. Ainuüksi selline seos ei saa olla etteheidetav. Nõustuda ei saa sellega, et Venemaa territoorium oleks sanktsioneeritud. Hageja ei tegutse Küprosel, Venemaal ja AÜE-s. Tal puudub ettevõtlus nimetatud riikides ja hagejal puuduvad tehingud neis riikides asuvate isikutega.
8.6.Vaidlustatud otsuse p-s 19 on maakohus märkinud, et kostjal ei olnud võimalik kontrollida ja veenduda hageja väidete õiguses seoses metanooli päritoluga, millega hageja ei nõustu. Kui kostjal oli metanooli tarne päritolu osas küsimusi, tulnuks need hagejale esitada. Metanooli rahvusvahelised tarned toimuvad alati rangelt reglementeeritud korra alusel ja sellega kaasneb mahukas dokumentatsioon. Kostja ei ole küsinud hagejalt infot metanooli päritolu osas.
8.7.Hageja hinnangul ei saa mõistlikku aega lepingu ülesütlemiseks arvestada kostja küsimuste esitamisest. Ülesütlemise aluseks peaks praegu olema raha, mis laekus hagejale XXX1 OÜ-lt, mis laekus omakorda XXX1 OÜ-le YYY1 OÜ-lt. Hagis on viidatud hagejale laekunud summadele, mis laekusid perioodil 2019–2023. Kostja ei ole välja toonud, et sellel perioodil oleks YYY2 Ltd-le laekunud raha tehingutest, mis oleks arusaamatud, kaheldavad või seadusevastased. Need tehingulised suhted, mille raames YYY2 Ltd ostis metanooli nt 2022. a esimeses pooles ei saa olla aluseks lepingu ülesütlemisel 2023. a suvel. Liiati olukorras, kus kauba ostu korral raha ei laeku.
8.8.Kostja pole lepingu ülesütlemist seejuures põhjendanud ega saa seda tagantjärele teha (KAS § 89 lg 91). Hagejale ei ole selge, mis põhjusel leping üles öeldi. Üldsõnaline viide sanktsioonidest kõrvale hoidmisele ei ole selge ja arusaadav. Kostja jääb seisukohale, et ÜT p 14.1 on tühine tüüptingimus osas, milles see võimaldab makseteenuse lepingu erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda üldtingimuste p-s 14.2.4 ja 14.2.15 alusel üksnes kostja hinnangule (mitte objektiivsetele tõenditele) tuginedes.
2-23-8648 Vastustaja seisukoht
9.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse ning menetluskulud jäävad kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Kostja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.
11.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 5 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Lisaks pole vaidlusalune, et hageja on füüsiline isik, kelle kontrolli all on XXX1 OÜ ning see, et G.S on füüsiline isik, kelle kontrolli all on YYY1 OÜ (edaspidi GST) ja viimase kaudu ka tütarühing YYY2 Ltd (edaspidi TGB).
12.Õige on maakohtu kvalifikatsioon poolte lepingule (VÕS § 709 lg 1) ja lähenemine, et ülesütlemise kehtivuseks tuleb kontrollida selle kooskõla nii ÜT asjaomaste tingimustega kui ka hea usu põhimõttega uue samasisulise lepingu sõlmimise kohustuse kaudu (VÕS § 7101 lg 1). Maakohus viitas küll Riigikohtu seisukohale seoses tarbijaga sõlmitud makseteenuse lepingu erakorralise ülesütlemise lubatavusele erandjuhtudel (p 21), aga ei käsitlenud sisuliselt vaidluse aspekte seoses sellega, et hageja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kostja ei väida, et hageja oleks vaidlusaluse makseteenuse lepingu sõlminud majandus- või kutsetegevuses. Sel juhul kohalduvad ühest küljest mh VÕS § 7101 lg 2 jj ning teisest küljest ei ole § 73314 sätete järgi 40. ptk 2. jao sätted dispositiivsed. Samuti rakenduvad tarbija suhtes kohaldatavate tüüptingimuste osas VÕS § 42 lg 3 eeldused.
13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et ÜT on tüüptingimustena asjakohases osas tarbijast hageja suhtes tervikuna kehtivad.
13.1.VÕS § 42 lg 1 ls 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.
13.2.Kostja tugines ülesütlemisavalduse sõnastuse ja esitatud väidete (käesoleva otsuse p-des 3.3 ja 3.4) järgi sisuliselt kahele ülesütlemise alusele: esiteks ÜT p-dele 14.2.4 ja 5.2.8 (hageja on kostja hinnangul seotud isiku, tegevusvaldkonna, territooriumi, ühenduse või režiimiga, mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid) ning teiseks ÜT p-le 14.2.15 (hageja või temaga seotud isiku suhtes ei ole kostja hinnangul võimalik rakendada õigusaktides sätestatud hoolsusmeetmeid).
13.3.Ringkonnakohus leiab, et viidatud tingimused on tühised osas, milles seovad tarbijaga sõlmitud makseteenuse lepingu ülesütlemise aluse panga hinnanguga. Nimelt sätestab VÕS § 42 lg 3 p 13, et tarbijalepingus on ebamõistlikult kahjustav mh tüüptingimus, mis võimaldab tingimuse kasutajal siduda oma kohustuse täitmise asjaoluga, mille saabumine sõltub üksnes temast, samal ajal kui teine lepingupool võtab endale kohustuse, mille ta sõltumata sellest asjaolust peab täitma. Koostoimes VÕS § 42 lg 1 p-ga 1 tähendab see, et tüüptingimustes ei saa vähemalt üldjuhul anda tingimuste kasutajale õigust kujundada lepingulist suhet tarbijaga ümber ainult oma hinnangu põhjal.
2-23-8648
13.4.Lisaks on VÕS § 42 lg 3 p 11 järgi tarbijalepingus ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega piiratakse ebamõistlikult teise lepingupoole õigust kasutada tõendeid või pannakse talle tõendamiskohustus, mis seaduse kohaselt lasub tingimuse kasutajal. Makseteenuse lepingu ülesütlemise korral on pangal kohustus tõendada, et ta ei pea sõlmima sama lepingut sama kliendiga uuesti (vrd RKTKo 12.06.2024, 2-20-19001, p 16). Kui pank saaks piirduda vaid oma hinnangu tõendamisega, siis muudaks ÜT poolte seadusest tulenevat tõendamiskoormist.
13.5.Eelnev on kooskõlas tarbijaga sõlmitud makseteenuslepinguid käsitlevate sätete aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.07.2014 direktiiviga 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta. Direktiivi 2014/92/EL põhjendus 34 rõhutab, et krediidiasutustel on küll oluline tagada, et kliendid ei kasuta finantssüsteemi sellistel ebaseaduslikel eesmärkidel nagu pettus, rahapesu või terrorismi rahastamine, ei tohiks nad seada tõkkeid tarbijatele, kes soovivad maksekonto piiriülese avamise ja kasutamise teel saada kasu siseturu eelistest. Põhimaksekonto lepingu lõpetamine peaks sama direktiivi põhjenduse 47 järgi olema krediidiasutusele lubatud üksnes erijuhtudel, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamist või kuritegude ennetamist ja uurimist käsitlevate õigusaktide mittejärgimise korral. Isegi sel juhul on keeldumine põhjendatud ainult siis, kui tarbija ei järgi asjaomase õigusakti sätteid, ning mitte põhjusel, et õigusakti järgimise kontrolli menetlus on liiga tülikas või kulukas. Sarnaselt ei ole direktiivi eesmärkidega kooskõlas, kui krediidiasutus saaks makseteenuse lepingu lõpetada ainult oma hinnangule, mitte aga objektiivsetele asjaoludele tuginedes.
13.6.Muus osas on samad tingimused kehtivad. Osalise tühisuse tõttu muutub kohtumenetluses tõendatavate asjaolude sisu – kostja ei pea tõendama oma hinnangut, vaid esiteks hageja seotuse sanktsioneeritud isiku vms-ga ja teiseks hoolsusmeetmete rakendamise objektiivse takistuse. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole nimetatud asjaolusid piisavalt tõendanud ning analüüsib kostja väiteid alljärgnevalt.
14.Kostja väited rajanevad seisukohal, et hageja on LHV pangas nii G.S kui ka GST esindaja ning vastanud ka nendele isikutele suunatud päringutele, mistõttu on ta teadlik nii G.S, GST kui ka TGB ja YYY3 (edaspidi BT) tegevusest, ärisuhetest ja varade päritolust.
14.1.Kostja on selgitanud, et XXX1 OÜ pangakontole jõudnud vahendid pärinevad G.Slt ja GST-lt. GST peamised rahalised vahendid pärinevad TGB-lt. TGB on teinud koostööd ettevõtetega, mis on seotud ettevõtetega, mille osas kohaldatakse sanktsioone (Gazprom Methanol LLC [edaspidi GPM], Quest Group DMCC [edaspidi QG], Metafax Trading International S.A [edaspidi MT]). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendeid kogumis hinnates on kostja põhjendatult asunud seisukohale, et XXX1 OÜ peamised sissetulekud pärinevad G.Slt ning tema kontrolli all olevast ühingust GST. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et praegusel juhul omab asja lahendamisel tähtsust see, kellelt on raha laekunud TGB-le, s.o kas TGB on võimaldanud raha liikumist OFAC-i sanktsiooniga keelatud isikuga seotud isikule (GPM, QG, MT).
14.2.Kostja soovis kõnealuseid seoseid tõendada erinevatelt veebilehtedelt esitatud väljavõtetega (tadviser.ru väljavõte dtl 473–474, tõlge dtl 475–476; en.52wmb.com väljavõte dtl 488, tõlge dtl 489; importgenius.com väljavõte dtl 490–491, tõlge dtl 492–493; tadviser.com väljavõte dtl 494, tõlge dtl 495; Ukraina uudisteportaali väljavõte dtl 497–498, tõlge dtl 499). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et viidatud väljatrükid ei ole välisriigis asuvate ühingute omandiõiguslike suhete tõendamiseks käesoleval juhul piisavad. Kohtule ei ole teada, millistel andmetel viidatud veebilehtede andmed põhinevad, kes neid kogub ja
2-23-8648 avaldab ning kui suures ulatuses võiks need andmed vastata tegelikkusele. Kostja ei esitanud tõendeid veebilehtede usaldusväärsuse kontrollimiseks, samuti puuduvad muud tõendid nimetatud seoste kohta. Seejuures TGB väidetav seotus MT-ga langeb ajale, mil MT emaettevõtte MC suhtes Ukraina sanktsioonid veel ei kehtinud (sanktsioonid kehtisid alates 28.01.2023). Kuivõrd kirjeldatud seosed jäid tõendamata, siis ei ole ka tõendatud, et TGB tegi tehinguid sanktsioneeritud isikute kontrolli all olevate ühingutega. Samuti jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et praegusel juhul ei võimalda asjas esitatud tõendid tuvastada, et TGB oleks vahendanud Venemaa päritolu metanooli hilisemalt kui 18.06.2023, mil see oli lubatud.
14.3.Ringkonnakohus märgib seejuures, et ÜT p 5.2.8 nimetab seost isiku, tegevusvaldkonna, territooriumi, ühenduse või režiimiga, mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid. Vähemalt tarbijaga sõlmitud või sõlmitava makseteenuse lepingu puhul ei saa nimetatud seos olla liiga kauge või ebamäärane (vt eespool p 13.5). Samuti ei ole tarbija puhul piisav, et tarbijal on kokkupuude või ka seos ettevõttega, mis tegutseb sanktsioneeritud valdkonnas või territooriumil. Vastupidisel juhul tekiks krediidiasutustel võimalus lõpetada makseteenuse osutamine kõigile füüsilistele isikutele, kellel on otseseid või äriühingute kaudu seoseid sanktsioonidega hõlmatud riikides või tegevusalal tegutsevate ettevõtetega.
15.Kostja tugineb ka hoolsusmeetmete takistusele ja hagejaga seotud riskile, viidates keerulisele omandistruktuurile, ebapiisavatele vastustele ning tegutsemisele kõrgendatud riskiga riikides.
15.1.Hoolsusmeetmete takistus tähendab, et krediidiasutus on teinud temalt mõistlikult eeldatava asjaolude väljaselgitamisel. Vastavalt eespool p-s 13.5 märgitule ei saa hoolsusmeetmete takistuse põhjal lõpetada tarbijaga makseteenuse lepingut põhjusel, et meetmete rakendamine on liiga tülikas või kulukas. Kostja sai RahaPTS § 20 lg 5 alusel nõuda dokumente ja teavet nii hagejalt kui ka temaga tehtud tehingus osalevalt isikult. Kui kostja seda piisavas ulatuses ei teinud, siis ei ole ta hoolsusmeetmeid teostanud RahaPTS § 20 lg 6 ja VÕS § 7 järgi nõutava mõistlikkusega. Niisuguses olukorras ei saa kostja edukalt tugineda hoolsusmeetme teostamise hagejast tingitud takistusele (TlnRnKo 29.11.2024, 2-2312966, p 16.6.3; TlnRnKo 12.09.2025, 2-23-15832, p 10.4).
15.2.Kostja ei tõendanud, et ta oleks saanud hagejalt ebapiisavaid vastuseid. Vastupidiselt on kostja ka apellatsioonimenetluses kinnitanud, et hageja on formaalselt kostja päringutele vastanud ning esitanud ka palutud dokumente, kuid vaatamata sellele puudus kostjal võimalus täielikult veenduda tegevuse õiguspärasuses ning pangakontodele jõudnud vahendite tegelikus päritolus.
15.3.Samuti ei ole hagejaga seotud isikute omandistruktuur ebaselge ega arusaamatu. Vaidlustamata asjaoludel kuulub G.Sle GST osa ja viimasel on omakorda tütarühing TGB. TGB tegelemine metanooli vahendamisega kätkeb teatavaid õigus- ja majandusriske, aga kostja väidetele antud hinnangute põhjal ei olnud kostjal vähemalt ülesütlemise ajal mõistlikul määral hoolsusmeetmeid rakendades keeruline veenduda, et senised talle teada olevad tehingud ei olnud sanktsioonidega keelatud. Seejuures on kostja tuginenud suures osas avalikele allikatele, millede usaldusväärsus ei ole kontrollitav (eespool p-s 14.2). Kostjal oli võimalik küsida täiendavaid andmeid metanooli päritolu jms osas hagejalt.
15.4.Seejuures nõustub ringkonnakohus hagejaga, et kostja ei ole tõendanud hageja tegutsemist kõrgendatud riskiga riikides (Küpros, Venemaa, AÜE). Hageja on Eesti kodanik ning hageja kontrolli all olev äriühing XXX1 OÜ on Eesti äriühing. Ringkonnakohus on sh
2-23-8648 eespool leidnud, et kostja ei ole tõendanud hageja seost sanktsioneeritud isikutega. Seega ei ole siinsel juhul hagejaga sõlmitud makseteenuse lepingu ülesütlemiseks kostja esile toodud seos piisav (eespool p-s 14.3).
16.Kokkuvõttes ei tõendanud kostja, et tal oli alus makseteenuse leping lõpetada ÜT p-des 14.2.4 ja 5.2.8 kehtivate tingimuste järgi, sest kostja väidete põhjal ei ole võimalik tuvastada hageja või temaga seotud isikute piisavat seost isiku, tegevusvaldkonna, territooriumi, ühenduse või režiimiga, mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid. Samuti on tõendamata RahaPTS § 42 lg 1 p 1 ja ÜT p 14.2.15 järgne hoolsusmeetmete teostamise objektiivne takistus. Nii puudus alus makseteenuse leping lõpetada. Lisaks tulenes kostjale VÕS § 710 1 lg-st 2 (ülesütlemise aja redaktsioonis) kohustus sõlmida hagejaga kui EL-is seaduslikul alusel elava tarbijaga põhimakseteenuse leping, mis muudaks ülesütlemise vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Kirjeldatud kohustus ei ole välistatud direktiivi 2014/92/EL art 16 lg 4 ja RahaPTS § 42 lg 1 p 2 tõttu, sest kostja ei tugine rahapesu ega terrorismi rahastamise kahtlusele. Neil kaalutlustel tuleb hagi rahuldada ja tuvastada, et vaidlusalune makseteenuse leping kostja ülesütlemisega ei lõppenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kõik senised menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.