R H (H) hagi Julianus Inkasso OÜ vastu tehingust tuleneva nõudeõiguse aegumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
4934,46 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: R H (isikukood: xxxx; xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Priit Lantin (Lantin Law Firm OÜ; Narva mnt 9-26, Tallinn; Tel. 5019167; e-post: [email protected]); Kostja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood: 10686553; A.Weizenbergi 20, Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Marek Aunver (tel: 681 44 81; e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tuvastada, et R H`el on õigus keelduda aluslepingust nr. xxxx ning arvetest nr. xxxx, xxxx, xxxx, xxxx (millele lisanduvad menetlustasud) tuleneva Julianus Inkasso OÜ nõude 4353,86 euro täitmisest seoses nõude aegumisega.
Tuvastada, et R H`el on õigus keelduda aluslepingust nr xxxx ning arvete (millele lisanduvad menetlustasud) tuleneva Julianus Inkasso OÜ nõude 608,80 euro täitmisest seoses nõude aegumisega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.Jätta menetluskulud kostja Julianus Inkasso OÜ kanda.
5.Rahuldada hageja R H taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Välja mõista kostjalt Julianus Inkasso OÜ hageja R H kasuks menetluskulude hüvitis summas 715 eurot.
7.Välja mõista kostjalt Julianus Inkasso OÜ hageja R H kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates
2-21-1688 käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et kostjal Julianus Inkasso OÜ on hageja R H`e vastu kaks nõuet (nõuded on kolmandate isikute poolt loovutatud kostjale).
2.Hageja edastas kostjale 05.10.2020 avalduse, millega palus (nõue summas 4325,66 eurot, tasumise tähtaeg 18.02.2009) võlamenetlus 10 päeva jooksul alates avalduse saamisest nõude aegumise tõttu lõpetada. Lisaks palus hageja edastada nõude alusdokumendid. Vastuseks avaldusele teatas kostja 03.11.2020 meeldetuletuskirjaga, et hageja ja AS Elisa Eesti vahel sõlmitud lepingust tulenev võlg on seisuga 08.10.2010 loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le. Võlg hageja vastu tuleneb aluslepingust nr. xxxx ning arvetest nr. xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, mille tasumise tähtaeg oli 18.02.2009, kokku summas 4353,86 eurot, lisanduvad menetlustasud. Seega keeldus kostja võlamenetlust lõpetamast ning ei edastanud hagejale nõude alusdokumente.
3.Hageja edastas kostjale 05.10.2020 avalduse, millega palus lõpetada OÜ Castovanni (OÜ BB Finance) nõude summas 608,80 eurot võlamenetlus 10 päeva jooksul alates avalduse saamisest nõude aegumise tõttu. Lisaks palus hageja edastada nõude alusdokumendid. Samuti 03.11.2020 edastas kostja vastuseks hageja avaldusele meeldetuletuskirja, milles märkis, et hageja ja OÜ BB Finance vahel sõlmitud lepingust tulenev võlg on seisuga 22.02.2016 loovutatud kostjale. Võlg tuleneb aluslepingust nr xxxx ning arvetest, mille tasumise tähtaeg oli 14.07.2008 kokku summas 608,80 eurot, lisanduvad menetlustasud. Seega keeldus kostja võlamenetlust lõpetamast ning ei edastanud hagejale nõude alusdokumente.
4.Hageja leiab, et kostja nõuded on aegunud, kostja jätkab aegunud nõuete sissenõudmist. Kostja nõue nr 1 on muunud sissenõutavaks 18.02.2009 ja kostja nõue nr 2 14.07.2008. Seega on mõlema nõude sissenõutavaks muutmisest möödunud rohkem kui 10 aastat. Kostja ei ole esitanud hagi nõuete rahuldamiseks, kostja jätkab teabe avaldamist (sh taust.ee, Krediidiinfo, Julianus Inkasso koduleht, maksehäireregister) ning edastab jätkuvalt nõudekirju hagejale, vaatamata sellele, et nõuded on aegunud. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul rakendub TsÜS § 146 lg 1 tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg. Samas on nõude sissenõutavaks muutmisest möödunud üle 10 aasta.
2-21-1688
5.Hageja palub: tuvastada, et R H`el on õigus keelduda aluslepingust nr. xxxx ning arvetest nr. xxxx, xxxx, xxxx, xxxx (millele lisanduvad menetlustasud) tuleneva Julianus Inkasso OÜ nõude, kokku summas 4353,86 euro täitmisest; tuvastada, et R H`el on õigus keelduda aluslepingust nr xxxx ning arvete (millele lisanduvad menetlustasud) tuleneva Julianus Inkasso OÜ nõude, kokku summas 608,80 euro täitmisest; jätta kõik menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kanda.
6.Seoses kostja vastuväidetega on hageja märkinud järgmist. Kostja on 24.03.2021 seisukohas märkinud, et hageja on kohustust rikkunud tahtlikult ning seega kohaldub TSÜS § 146 lg 4 märgitud 10 aastane aegumistähtaeg. Hageja leiab, et ei ole kohustust tahtlikult rikkunud. Samas on kostja ise möönnud, et nõuete sissenõutavaks muutmisest on möödunud 10 aastat. Seega jääb hagejale arusaamatuks kostja tuginemine kohustuse tahtlikule rikkumisele (nõue on ka sel juhul aegunud). Riigikohtu lahendi nr 2-16-14644 ps 20 on rõhutatud, et TsÜS § 146 lg 4 järgi on selle paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kolleegium on leidnud, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustust tahtlikult rikutud juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11; 22. septembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-14, p 37). Seega ei ole ainuüksi rikkumine piisav TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks (vt Riigikohtu 22. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 21). Seega leiab hageja, et nõue on ka TSÜS § 146 lg 4 kohaselt aegunud (nõude sissenõutavaks muutmiseks on möödunud rohkem kui 10 aastat) ning taotleb aegumise kohaldamist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks soovinud õigusvastast tagajärge. Samas on kostja esitanud hulgaliselt arvamusi. Hageja märgib, et tegi enne haginõude esitamist kostjale kirjaliku ettepanku lahendada vaidlus kohtuväliselt, millest kostja keeldus. Ainetu on kostja väide, et vaatamata sellele, et nõue on aegunud (kohaldub TsÜS § 142 lg 1 pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest) on võlausaldajal endiselt õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostjal oli võimalus kasutada seadusest tulenevat õigust esitada haginõue kohtusse 10 aastat tagasi. Kostja seda seaduslikku võimalust ei kasutanud ning seega on nõue aegunud. Nõude aegumine seondub kostja enda tegevusetusega. Kostja ei ole viidanud asjaoludele mille tõttu oleks nõude aegumine peatunud või katkenud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja märgib, et ei nõustu hageja käsitlusega nõude aegumisest, kuivõrd hageja on lepinguid rikkunud tahtlikult. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, miks ta on kohustust rikkunud. Hageja on hagiavaldusega kinnitanud, et ta ei ole sõlmitud lepinguid korrapäraselt täitnud, siis saab järeldada, et hageja soovis lepingute sõlmimisega õigusvastaseid tagajärgi ning hageja tegevusetust saab pidada tahtlikuks. Kostja on seisukohal, et hageja on lepingute sõlmimisel käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole aru saanud tahtlikult põhjustatud teo õigusvastasusest. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta ei soovinud õigusvastase tagajärje saabumist. Hageja on enda arvele laenulepinguga kokkulepitud summa saanud ning teenuste osutamise lepingute eest ka teenuseid kasutada saanud, kuid hageja ei ole endale võetud lepingulisi kohustusi täitnud. Täielikult on hageja poolt tõendamata, mida on hageja teinud selleks, et ära hoida lepingute rikkumist ja sellega kaasnevat tagajärge. Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud lepingulisi kohustusi tahtlikult, mistõttu tuleb lugeda TsÜS § 146 lg 4 alusel nõude aegumistähtajaks 10 aastat.
2-21-1688
8.Vaatamata nõude aegumisele esineb hagejal lepinguline kohustus tasuda võlgnevus. On ilmne, et hageja ei kavatsenudki lepingu sõlmimisel neid täitma asuda ning soovis õigusvastase tagajärje saabumist. Hageja on teadlikult oodanud kohustuse täitmisest keeldumise õiguse (aegumise) saabumist ning püüab selle alusel enda lepingulise kohustuse täitmisest vabaneda.
9.VÕS § 102 järgi peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Hageja seda kohustust täitnud ei ole, millest saab järeldada, et kohustuse täitmist takistavat asjaolu ei eksisteerinudki.
10.Hageja on olnud kogu aeg teadlik enda kohustustest ja tekkinud võlgnevustest ning ta ei kavatsenudki neid täita. Pooltel oleks olnud võimalik asja lahendada kohtuväliselt, kuid hageja sellega ei nõustunud. Hageja on käitunud äärmiselt ebaeetiliselt ning asjas nähtub selgelt hageja tahtlus kohustuse rikkumise suhtes. On ilmne, et hageja on soovinud kostjat heade kommete vastaselt kahjustada, kuivõrd hageja ei ole kordagi vastu vaielnud asjaolule, et poolte vahel oli sõlmitud leping, millest tekkisid hagejale kohustused. Asjaolu, et hagejal tekkisid lepingulised kohustused ning kohustuste rikkumisel võlgnevus, oli hagejale teada ning hageja ei ole nimetatud asjaolule kordagi vastu vaielnud. Laenu saades või teenust kasutades ning selle eest tasu tagastamata jätmisel rikastub hageja laenuandja kulul alusetult. Hageja on kohustuse rikkumisel ja sellest teadlik olles, käitunud heade kommetega vastuolus. Hageja on ise tõendanud, et ta oli teadlik enda võlgnevusest kostja ees, kuid ei soovinud asja lahendada kohtuväliselt. Kostja on seisukohal, et selline käitumine ei ole heade kommetega kooskõlas, kuivõrd enda kohustuse teadliku mittetäitmisega on hageja soovinud õigusvastase tagajärje saabumist. Saab järeldada, et hageja on soovinud tahtlikult kahjustada kostjat.
11.Asjaolu, kas nõue on aegunud või mitte ei tähenda, et võlgnevust ei eksisteeri. Kohtusse pöördumine oma nõude kaitseks on võlausaldaja õigus ja mitte kohustus ning vastavasisulist etteheidet hageja kostjale teha ei saa.
12.Hageja on esitanud hagiavaldusega lisa nr 2, milliselt on näha hageja kontaktandmetena hageja e-posti aadress: xxxx. Nimetatud e-posti aadressile on kostja kõik need aastad, mil ta võlanõuetega tegeles, saadetud hagejale meeldetuletusi ja pakkumisi võlgnevuse tasumiseks (Lisatud on mõned näited hagejale saadetud e-kirjadest). Eeltoodu tõendab veelkord, et hageja on teadlikult oma kohustustest kõrvale hoidnud, eesmärgiga vabaneda oma lepingulistest kohustustest. Hageja on valmis tasuma tema avalduse menetlusse võtmiseks 400 eurot riigilõivu. Selle rahaga oleks saanud hageja ära maksta poolteist nõuet 3-st. Ka selline hagejapoolne käitumine näitab hageja pahatahtlikkust ning teadlikku ja tahtlikku tegevust oma lepinguliste kohustuste täitmisest kõrvale hoidmisel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2
2-21-1688 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
14.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: • hageja ja AS Elisa Eesti vahel oli leping nr xxxx, mille alusel esitati hagejale arved nr. xxxx, xxxx, xxxx, xxxx tasumise tähtajaga 18.02.2009; • lepingust nr xxxx tulenev hageja võlgnevus on 4353,86 eurot, lisanduvad menetlustasud (edaspidi nõue 1); • lepingust nr xxxx tulenev nõue on 08.10.2010 AS-i Elisa Eesti poolt loovutatud kostjale; • hageja ja OÜ BB Finance vahel sõlmiti krediidileping nr xxxx; • lepingust nr xxxx tulenev nõue (põhisumma, intress, viivis) on 608,80 eurot, lisanduvad menetlustasud, tasumise tähtaeg oli 14.07.2008 (edaspidi nõue 2); • lepingust nr xxxx tulenev nõue on 22.02.2016 OÜ BB Finance poolt loovutatud kostjale; • Hageja edastas kostjale 05.10.2020 avalduse (tlk 8), millega palus lõpetada võlamenetlus eelnimetatud asjades, kuivõrd nõuded on aegunud. Lisaks palus hageja edastada nõuete alusdokumendid; • Kostja saatis 03.11.2020 hagejale meeldetuletuskirjad (tlk 9-10), kuid võlamenetlust ei lõpetanud ning nõude alusdokumente hagejale ei edastanud.
15.Hageja palub: tuvastada, et R H`el on õigus keelduda aluslepingust nr. xxxx ning arvetest nr. xxxx, xxxx, xxxx, xxxx (millele lisanduvad menetlustasud) tuleneva Julianus Inkasso OÜ nõude, kokku summas 4353,86 euro täitmisest; tuvastada, et R H`el on õigus keelduda aluslepingust nr xxxx ning arvete (millele lisanduvad menetlustasud) tuleneva Julianus Inkasso OÜ nõude, kokku summas 608,80 euro täitmisest.
16.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et: (i) hageja on vaidlusaluseid kohustusi tahtlikult rikkunud, mistõttu kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg; (ii) vaatamata nõude aegumisele on kohustus ikkagi olemas ja kostjal on õigus selle täitmist nõuda.
17.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-166-13 p-is 12 ja 13 märkinud, et kui võlgnik soovib tuvastada, et võlausaldaja nõuded on osaliselt aegunud, saab kohus TsÜS § 143 järgi tuvastada hagi lahendamise aja seisuga, millised võlausaldaja nõuded on selle aja seisuga aegunud. (p 13) Võlgnik saab olukorras, kus võlausaldaja ei ole tema vastu kohtusse hagi esitanud, esitada ise hagi nõude aegumise tuvastamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi.
18.Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, mis on TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise üle otsustamisel (vt ka Riigikohtu 1. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-08, p 14). Nõude 1 puhul oli kostja kui võlausaldaja sõnul tegemist teenuse osutamise lepinguga, mis õiguslikult kvalifitseerub käsunduslepinguks VÕS 619 mõistes. Nõude 2 puhul oli tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes.
2-21-1688
19.TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
20.Hageja kohustus nõude 1 täitma hiljemalt 18.02.2009 ning nõude 2 hiljemalt 14.07.2008, mistõttu on nõue 1 muutunud sissenõutavaks 19.02.2009 ning nõue 2 15.07.2008, mil algas ka nõuete aegumine. Selle üle pooled ei vaidle. Kostja leiab, et hageja on kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu kohaldub TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustust tahtlikult rikutud juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11; 22. septembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6714, p 37). Seega ei ole ainuüksi rikkumine piisav TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks (vt Riigikohtu 22. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 21). Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kohustusi rikkunud tahtlikult. Kostja väidetest tulenevalt saaks üksnes järeldada, et hageja võinuks kohustused täitmata jätta tahtlikult, kuid ülalviidatud kohtupraktikast tulenevalt ei ole see TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Seetõttu kohaldub tavapärane 3-aastane aegumistähtaeg. Seega aegusid kostja nõuded vastavalt 19.02.2012 ja 15.07.2011. Isegi, kui kostja oleks hageja tahtluse tõendanud ja kohalduks 10-aastane aegumistähtaeg, oleksid nõuded ikkagi aegunud vastavalt 19.02.2019 ja 15.07.2018. Seega on kostja argumentatsioon hageja tahtluse osas asjatu. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et nõuete aegumine oleks mingil põhjusel katkenud või olnud vahepeal peatunud.
21.Seega eeltoodust tulenevalt kuulub hagi igal juhul rahuldamisele.
22.Kohus nõustub kostjaga, et nõude aegumine ei mõjuta võlasuhte olemasolu/kehtivust. Nõude aegumine annab võlgnikule üksnes õiguse kohustuse täitmisest keeldumiseks. Siiski märgib kohus, et nõude aegumine on ette nähtud selleks, et distsiplineerida õigustatud isikut – kui soovitakse nõuet maksma panna, tuleb seda teha teatud tähtaja jooksul, vastasel korral on kohustatud isikul õigus täitmisest keelduda ning kohtult ei ole võimalik enam kaitset saada, kui kohustatud isik esitab kohtus aegumise vastuväite. Ühtlasi on nii tagatud ka paremad tingimused õigusemõistmiseks, kuna juhul, kui kohus peaks igal juhul menetlema ka paljude aastate eest tekkinud nõudeid, oleks tõendite ja asjaolude hindamine raskendatud.
2-21-1688 On kostja riisiko, et ta ei ole pidanud enam kui kümne aasta jooksul vajalikuks hageja vastu võlgnevuste sissenõudmiseks kohtumenetlust algatada. Kuivõrd nõuded on aegunud, on kohustused küll jätkuvalt olemas, kuid kostjal ei ole enam võimalik nende maksmapanemisel riigilt kaitset saada.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
26.Hageja esitas 05.04.2021 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldustest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 400 eurot ning hagejale on õigusabi osutatud 3,5h ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta), kokku 455 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 855 eurot. Hageja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste
2-21-1688 esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
29.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 400 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga.
30.Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: kliendiga nõupidamine, dokumentidega tutvumine 0,5 h, 03.02.21 hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 h, kostja 15.03.21 vastusega tutvumine 0,5 h, 05.04.21 seisukoha koostamine 0,5 h.
31.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
32.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt lihtne. Tõendite maht oli tavapärasest väiksem. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest väiksem. Asi lahendati kirjalikus menetluses, ei toiminud keerukate taotluste lahendamist, tõendite kogumist või määruskaebemenetlust. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et hagejale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Hagejale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 90 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja esindajakulude suurus 315 eurot (3,5 x 90).
33.Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 715 eurot, sh esindajakulu 315 eurot ning riigilõiv 400 eurot.
2-21-1688
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.