Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 12.09.2025, Tallinn 2-23-9852 R.S-i hagi T.I vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 7000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja R.S (isikukood XXX), lepingulised esindajad esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaat Joonas Põder Kostja T.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata R.S-i hagi T.I vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
2.Jätta menetluskulud R.S-i kanda. Välja mõista R.S-ilt T.I kasuks menetluskulud 5833,80 eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb R.S-il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (12.09.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.R.S (hageja) esitas 11.07.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse T.I (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt postitas 14.04.2023 Twitteri kasutaja „ebamugavusvalitsus“ diagrammi, millel oli kujutatud erakonnale Isamaa suuremad annetused teinud isikute nimesid. Neist suurima annetuste kogusummaga 500 000 eurot paistis silma hageja. Samal kuupäeval tegi kostja diagrammi sisaldavale postitusele kommentaari: „Eesti suurim poliitiline korruptsioon.“ Lisaks vastas kostja ühe kasutaja päringule, milles väidetav korruptsioon seisnes selliselt, et „esiteks, eks tuleb kaasa ka hüvesid“. Diagrammi ja sellele tehtud kostja kommentaaridest nähtuvalt omistab kostja hagejale Eesti ajaloos suurimate korruptiivsete tegude toimepanemist. Tegemist on hageja kohta avaldatud ebakohase väärtushinnanguga või alternatiivselt ebaõige faktiväitega. Korruptiivse kokkuleppe sõlmimine ei eelda, et kõik kokkuleppe osalised oleksid poliitikud või ametnikud. Seega on alusetu kostja väide, et korruptsiooni saab vaid ametiisik toime panna. Andmete kogumist tuleneb veel üks kostja avaldatud väide, et hageja on saanud erakonnalt Isamaa hüvesid rahalise toetuse eest. Tegemist on ebaõige ja hageja mainet kahjustava faktiväitega. Kostja peab väite erakonnalt hüvede saamise kohta ümber lükkama. Avaldatud andmed on põhjustanud hagejale moraalset kahju. Hageja palub mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hüvitise määramisel peab arvestama, et kostja on avalikkuses tuntud ja autoriteetne häälekandja. Kostja on endine Eesti Ekspressi peatoimetaja ja käesoleval ajal isik, kes esitleb ennast politoloogina.
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Avaldatud andmed ei ole seotud hagejaga, vaid need puudutavad erakonda Isamaa. Andmete avaldamise kontekstist ei ole võimalik tuletada, et hageja oleks samastatav erakonnaga Isamaa. Hinnang „Eesti suurim poliitiline korruptsioon“ on avaldatud diagrammi kohta, mis sisustab erakonna Isamaa toetajaid ning hinnangut ei saa hagejale omistada. Lisaks ei saa poliitilist korruptsiooni tavakodanikule nagu hageja omistada. Korruptsiooni saab toime panna avalikku ülesannet täitev ametiisik, kes saab poliitilisi protsesse juhtida. Andmete avaldamise kontekstist nähtuvalt on ilmne, et hageja tegevus on õiguspärane ja võimalikud etteheited – kui neid soovida kontekstist välja lugeda – käivad erakonna Isamaa kohta. Kostja ei avaldanud, et hageja toetaks erakonda Isamaa saadavate hüvede pärast või nende saamiseks. On öeldud, et hüvesid tuleb toetamisega kaasa. Hüve ei tähenda vaid materiaalset kasu või et tegemist oleks korruptsioonikuriteoga. Hüvega võib olla tegu siis, kui erakond teostab võimu viisil, mis kattub erakonna toetaja ilmavaateliste ideedega. Hageja on saanud erakonnalt Isamaa mitut liiki hüvesid nagu näiteks mõju ja võim, juurdepääs poliitika tippotsustajatele, kaudne majanduslik kasu poliitikast ja otsustest, mida on edendatud. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
4.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: – kasutaja nimega „ebamugavusvalitsus“ postitas 14.04.2023 sotsiaalvõrgus X (endine Twitter) diagrammi lisades sellele kommentaari „on vaid üks isamaa“. Diagrammil on välja toodud
2
erakonnale Isamaa kõige suuremad annetused teinud isikute nimed. Suurima annetajana on kujutatud hageja (dtl 8); – kostja tegi 14.04.2023 diagrammi sisaldavale postitusele kommentaari: „Eesti suurim poliitiline korruptsioon“. Lisaks vastas kostja ühe võrgu kasutaja küsimusele „Milles see „suurim poliitiline korruptsioon“ seisneb?“ järgmiselt: „esiteks, eks tuleb kaasa ka hüvesid. Teiseks, ostetakse kogu poliitika ja maailmavaade. Ostetakse hinnangud koalitsioonidele, toetusuuringud, poliitkommentaatorid, poliitilised võitlused ja lõpuks ka indiviidid, keda poliitilistesse debattidesse saata erakonda esindama“ (dtl 8).
5.Hageja leiab, et hinnates diagrammi ja selle juurde tehtud kostja kommentaare, avaldas kostja hageja mainet kahjustavaid hinnanguid ja faktiväiteid. Hageja palub kohustada kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja õiglase mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel eest. Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Isikul on vastav õigus olemas sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980/127, p 19). Hageja mittevaralise kahju hüvitise nõude aluseks saab olla VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1 ja 2 koostoimes sama seaduse kahju hüvitamist käsitletavate sätetega, mis sisalduvad eelkõige §-des 127, 128, 134 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg 1 ja § 366.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas ja milliseid andmeid kostja hageja kohta avaldas ning kui andmed on avaldatud, kas neid saab väärtushinnanguks või faktiväiteks kvalifitseerida. Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 11). Seega tuvastab kohus järgnevalt mida kostja mõistliku isiku arusaama järgi avaldas kvalifitseerides andmeid väärtushinnanguks või faktiväiteiks.
7.Selleks, et tuvastada, mida kostja avaldas, tuleb hinnata andmete avaldamise viisi ja konteksti. Vaidlus on seotud kasutaja „ebamugavusvalitsus“ 14.04.2023 postitatud diagrammile lisatud kostja kommentaaridega. Postitus koos diagrammiga ning kostja kommentaarid moodustavad eraldi teabeallika. Hageja on esitanud kasutaja „ebamugavusvalitsus“ 2023. a märtsis, juulis ja augustis tehtud postitused, millega hageja soovib näidata, et kasutaja on pika aja jooksul olnud erakonna Isamaa suhtes kriitiliselt meelestatud. Kohus leiab, et kasutaja „ebamugavusvalitsus“ muud postitused ei ole asjas olulised. Kasutaja meelestatus erakonna suhtes ei oma tähtsust. Kohus peab tuvastama, kas ja millised andmed sisalduvad vaidlusaluses teabeallikas. Kohus saab seda teha 14.04.2023 postituse alusel. Kasutaja „ebamugavusvalitsus“ muud seisukohad kui iseseisvad teabeallikad ei oma vaidlusaluse teabeallika tõlgendamise seisukohalt tähtsust. Kohus jätab arvestamata hageja poolt esitatud kasutaja „ebamugavusvalitsus“ 2023. a märtsi, juuli ja augusti postitused (dtl 244–252).
8.Kasutaja „ebamugavusvalitsus“ tegi 14.04.2023 postituse, mis sisaldab teksti „on vaid üks isamaa“, tekstile on lisatud diagramm, millel on välja toodud erakonnale Isamaa kõige suuremate annetuste teinud inimeste nimed. Suurima annetajana on kujutatud hageja. Kostja kommenteeris diagrammi järgmiselt: „Eesti suurim poliitiline korruptsioon“. Hageja väitel tuleneb diagrammi ja kostja kommentaari koosmõjust väide, et hageja olevat pannud toime Eesti ajaloo suurima korruptsiooniteo. Kohtu hinnangul ei ole võimalik diagrammist koosmõjus kommentaariga viidatud väidet tuletada. Kostja kommentaar on küll avaldatud hageja nime sisaldava diagrammi alla, kuid andmete kogumist ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks kostja hinnangul ebaseadusliku või taunitava teo toime pannud. Käsitletav kostja kommentaar on väga üldine, kindlate tegude või etteheidetega sisustamata. Otsustamaks selle üle, mida kostja avaldas, tuleb arvestada teabeallikas sisalduvaid kostja muid väiteid. Näiteks vastuseks ühe kasutaja küsimusele „milles see „suurim poliitiline korruptsioon“ seisneb“ selgitas kostja 3
„esiteks, eks tuleb kaasa ka hüvesid. Teiseks, ostetakse kogu poliitika ja maailmavaade. Ostetakse hinnangud koalitsioonidele, toetusuuringud, poliitkommentaatorid, poliitilised võitlused ja lõpuks ka indiviidid, keda poliitilistesse debattidesse saata erakonda esindama“. Hinnates andmeid kogumis on kostja avaldanud arvamuse, et esiteks saavad erakonna toetajad annetuste eest hüvesid ja teiseks saavutavad toetajad erakonna üle kontrolli, mis võimaldab neil poliitikat kujundada näiteks selliselt, et ostetakse kogu poliitika, maailmavaated, hinnangud koalitsioonidele jne. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaidlusaluses teabeallikas ei avaldanud kostja väidet, et hageja on pannud toime Eesti ajaloo suurima korruptsiooniteo. Kuivõrd kostja ei ole hageja välja toodud andmeid avaldanud, pole vaja andmeid väärtushinnanguks või faktiväiteks kvalifitseerida ning hinnata nende avaldamise õigusvastasust. Järelikult pole vaja käsitleda ka seda, kas hagejal on käsitletavas osas õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitist.
9.Hageja hinnangul avaldas kostja väite, et hageja on saanud erakonnalt Isamaa hüvesid rahalise toetuse eest. Kohus leiab, et hinnates diagrammi, millel on hageja kujutatud erakonnale Isamaa suurima annetuse 500 000 eurot teinud inimesena, koosmõjus diagrammile lisatud kostja kommetaariga „esiteks, eks tuleb kaasa ka hüvesid“ on kostja avaldanud väite, et hageja on saanud erakonnalt Isamaa hüvesid rahalise toetuse eest. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on „hüve“ see, mis on vajalik ja kasulik; hea külg, paremus, eelis1. Eesti keele sõnaraamat täiendab sõna „hüve“ definitsiooni järgmiselt: millegi või kellegagi võrreldes eelisolukord, parem olek või kasu2. Vaidlusaluse teabeallika kontekstis saab mõistlik lugeja väitest aru selliselt, et tänu erakonnale tehtud annetusele on hageja võrreldes teiste inimestega saanud erakonnalt teatud kasu ja eelise. Tegemist on kaudse faktiväitega, sest kasu või eelise saamist on võimalik kontrollida. Hinnates väidet teabeallika kontekstis (sh arvestades kostja kommentaare „Eesti suurim poliitiline korruptsioon“ ja et „ostetakse kogu poliitika ja maailmavaade jne“) kahjustab väide hageja mainet. Hagejat kujundatakse inimesena, kes tänu erakonnale tehtud annetusele saab teatud eeliseid (nt võimalus mõjutada erakonna kaudu poliitikat kogu riigi tasandil), mida keskmisel inimesel ei ole.
10.Selleks, et vabaneda vastutusest õigusvastase kahju tekitamise eest peab kostja tõendama, et andmed vastavad tõele (VÕS § 1045 lg 2) või et kostja tegu ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lgte 1 ja 3 või § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi. Kostja vabaneb kohustusest lükata ebaõiged andmed ümber sõltumata nende avaldamise õigusvastasusest (VÕS § 1045 lg 4) siis, kui ta tõendab, et andmed on õiged.
11.Puudub vaidlus, et hageja on erakonna Isamaa liige ja et hageja annetas erakonnale diagrammil märgitud 500 000 eurot. Hagejal on olnud teise pensionisamba reformi algataja ja pooldaja, ta on toetanud reformi läbiviimist. Näiteks on ajakirjanduses kajastatud hageja seisukoht, mille kohaselt võitleb tema teise pensionisamba vastu (dtl 67–72, dtl 210–221). Ka erakonna Isamaa valimislubadus ja nõue valitsuse kokkupanemisel oli, et inimesed saaksid tulevikus oma raha teisest pensionisambast välja võtta (dtl 210–221). Ehk erakond asus poliitilisel tasemel mh hageja vaateid realiseerima. Kostja selgitas, et hagejal on juurdepääs mh erakonna Isamaa tipp-poliitikutele (kostja 19.10.2023 menetlusdokumendi p 47 (dtl 28–40). Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, vaid selgitustest nähtuvalt möönab hageja, et ta suhtleb paljude, sh erakonna Isamaa poliitikutega (hageja 09.02.2024 menetlusdokumendi p 46 (dtl 157– 169). Seega vastab tõele kostja väide, et hagejal on juurdepääs erakonna Isamaa tipppoliitikutele. Hagejal on olnud mõju riiklikule perepoliitikale. Hageja on toetanud riigipoolset sündimise tõstmise poliitikat. Näiteks annetas hageja 2024. a kolmele erakonnakole, sh 1
https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=h%C3%BCve&F=M"Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009
erakonnale Isamaa, kokku miljon eurot, kuna need on toetanud Isamaa peretoetuste eelnõu vastuvõtmist (dtl 91–102). Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et erakonnale tehtud annetused on andnud hagejale kui erakonna suurimale toetajale võimaluse viia erakonna vahendusel riiklikul tasemel ellu oma vaateid (nt teise pensionisamba ärakaotamine, paljulapseliste perede riikliku toetussüsteemi loomine). Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks annetuste tegemise eelduseks seadnud erakonnale teatud nõudmisi või et ta oleks erakonnalt nõudnud annetuse eest vastuteenet. Samas puudub alus kahelda, et erakond arvestab oma poliitika kujundamisel ja poliitiliste otsuste tegemisel suurima annetaja seisukohti. Kohus leiab, et otsest juurdepääsu erakonna tipp-poliitikutele, võimalust tuua erakonna tipp-poliitikute ette oma seisukohad, milliseid erakond võib asuda riigi tasandil realiseerima, võib pidada hüveks, mida hageja saab erakonnale Isamaa tehtud annetuste vastu. Eeltoodust tulenevalt vastab vaidlusalune faktiväide tõele. Tegelikkusele vastava väite avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel. Tõele vastava väite ümberlükkamist ei ole võimalik VÕS § 1045 lg 4 alusel nõuda ka siis, kui andmete avaldamine ei ole õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
12.Kostja selgitas, et hageja hüveks oli see, et teisest pensionisambast raha võtnud inimesed tagastasid XXX AS-lt võetud laenud ja see avaldas hagejale kui XXX AS kasusaajale positiivset mõju. Iseenesest on pangale kasulik, kui laenusaaja tagastab laenu, sest pank saab raha uuesti kasutusse anda, nt laenutades raha teisele kliendile. Hageja esitas XXX AS-i juhatuse liikme kirja, mille järgi tekitas pensionireform pangale pigem kahjumit (dtl 170–183). Kohus mõistab panga juhatuse liikme kirja selliselt, et kahjumi tekitas laenude ennetähtaegne tagastamine, mistõttu pank ei saanud planeeritud tasu raha kasutamise eest. Kostja ei ole tõendanud, et teise pensionisamba reform oleks XXX AS-le või hagejale majanduslikku mõju avaldanud. Hageja esitatud B.C intervjuu (dtl 260–262) ja rahandusministri R.S postitused Facebook ́s (dtl 268– 271) on liiga üldised ja ei sisalda kontrollitavaid andmeid, et oleks võimalik pangale ja hagejale reformist tekkinud mõju hinnata.
13.Kostja selgitas, et hageja hüveks oli see, et temaga seotud (pere)poliitikaga tegelevad ühendused said riigieelarvest suuri toetusi (dtl 113–149). Kohtu hinnangul ei ole võimalik kostja esitatud tõendite alusel tuvastada seost ühendustele makstud toetuste ja hageja poolt erakonnale Isamaa tehtud annetuste vahel.
14.Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
15.Kostja esitas 22.04.2025 menetluskulude nimekirja, mille järgi osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabi tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta) summas kokku 4826,67 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude kohta vastuväiteid esitanud.
16.Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja on füüsiline isik ja kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostjal oleks õigus nõuda menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Seega on kostjal õigus nõuda kulude hüvitamist koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kohus leiab, et tunnitasu 192 eurot (koos käibemaksuga 20% kuni 31.12.2023) ja 195,20 eurot (koos käibemaksuga 22% alates 01.01.2024 kuni 30.06.2025) on mõistlik.
17.Kostjale on osutatud õigusabi kokku 30 tundi 10 minutit. Hinnates kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses toimunud 5
istungi kestusega, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
18.Arvestades, et kuni 31.12.2023 kehtis käibemaksumäär 20% ning alates 01.01.2024 kuni 30.06.2025 kehtis käibemaksumäär 22%, määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5833,80 eurot (koos käibemaksuga).
19.Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
21.Tsiviilasja hind maakohtus on 7000 eurot (andmete ümberlükkamise nõude hind 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1) + kohtu äranägemisel õiglase mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmise nõude hind 3500 eurot (TsMS § 132 lg 3); ühes hagis esitatud nõuded liidetakse TsMS § 134 lg 1 järgi). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2026 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.09.2025 kohtuotsus.
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.