Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud 22.12.2020 esitas Latesto Varahaldus osaühing (edaspidi Latesto Varahaldus OÜ) hagi A&A Recycling osaühingu (edaspidi A&A Recycling OÜ) vastu nõude tunnustamiseks osaühingu Käitleja (pankrotis, edaspidi OÜ Käitleja) pankrotimenetluses. 05.05.2021 esitas hageja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning poolte menetluskulude poolte enda kanda jätmiseks. Hageja palub hagi läbivaatamata jätmisel tagastada hagejale ka hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. 19.05.2021 esitatud seisukohas palub kostja jätta hagiavaldus läbi vaatamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja määrata kindlaks ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 704 eurot. Lisaks palub kostja mõista hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude pealt välja viivis võlaõigusseaduse 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega. TsMS § 463 lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 2 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub. Kui selleks on alust, on haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema.

2-21-5159 PankrS § 103 lg 8 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. 22.12.2020 esitas Latesto Varahaldus OÜ hagi A&A Recycling OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ Käitleja (pankrotis) pankrotimenetluses. 05.05.2021 esitas hageja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning poolte menetluskulude poolte enda kanda jätmiseks. Hageja palub hagi läbivaatamata jätmisel tagastada hagejale ka hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Hageja hinnangul esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna kostja ei ole enam OÜ Käitleja (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks. Antud juhul vaidles hageja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastu kostja. Kostja nõudele vaidlesid täies ulatuses vastu osaühing Diralma ja Latesto Trade osaühing. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja esitanud enda nõude tunnustamiseks hagi, seega ei ole kostja enam OÜ Käitleja (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks ja tema vastuväidet hageja nõudele ei arvestata nõuete kaitsmise ja hagi esitamise ajal kehtinud PankrS § 103 lg 2 ja lg 8 kohaselt. Nimetatud asjaolu on tuvastamist leidnud ka Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-18867, milles sama kostja on seejuures kinnitanud seda, et hagi enda nõude kaitseks kohtusse esitatud ei ole. Riigikohus on asjas 3-2-1-116-04 (p 46, 47) selgitanud: „Kolleegium on oma 23. oktoobri 2001 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-107-01 (RT 2001, 28, 310) asunud seisukohale, et kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele ei ole vastu vaielnud selleks õigustatud isik. Sellise isiku suhtes ei pea võlausaldaja saama nõude tunnustamise kohta kohtuotsust.“ Ringkonnakohus on asjas 2-19-5925 (p 9) selgitanud: „kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks ning ta ei saa enam teise võlausaldaja nõude tunnustamisele vastu vaielda (Riigikohtu 04.11.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-04, p-d 45–47). Seda sõltumata asjaolust, kas nõue, millele senine pankrotimenetluse võlausaldaja vastu vaidles, oli väidetavalt põhjendamata, tõendamata, kolmandate isikute pankrotimenetluse väliseid huve kaitsev vms. /../ Kui võlausaldaja nõue on juba tunnustatud, siis puudub vajadus seda kohtulahendiga veel kord tunnustada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata (Riigikohtu 08.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p-d 14–15). Samuti on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus hagejal oli hagi esitamise ajal õigustatud huvi hagi esitamiseks, kuid kohtumenetluse ajal teises kohtumenetluses tehtud kohtulahendi tõttu ei ole tal enam õiguslikku huvi hagi lahendamise vastu, tuleb jätta hagi läbi vaatamata (Riigikohtu 12.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-10, p 22). Seega, kui nõudele ainsana vastu vaielnud võlausaldaja nõue langeb pankrotimenetluses ära, tuleb vastuvaidlemise tõttu kohtusse esitatud hagi nõude tunnustamiseks jätta läbi vaatamata.“ Kui kostja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei ole nõude tunnustamiseks esitanud hagi kohtusse, on ta kaotanud oma nõude pankrotimenetluses ning teda ei saa seega enam lugeda

2-21-5159 võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud hageja nõude tunnustamine rikuks (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-15-14033). 19.05.2021 esitatud seisukohas möönab kostja, et ta ei ole enda nõude tunnustamiseks kohtule hagi esitanud ning kostjale pole teada asjaolusid ja põhjuseid, mille alusel ei kuuluks hagi läbivaatamata jätmisele. Kostja palub jätta hagiavaldus läbi vaatamata ja kõik menetluskulud hageja kanda ning määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja ei esitanud oma nõude tunnustamiseks hagi kohtusse, ei ole kostja enam OÜ Käitleja (pankrotis) võlausaldaja ja kostja vastuväiteid hageja nõudele pankrotimenetluses ei arvestata. Tulenevalt sellest, et hageja nõudele esitas vastuväite ainult kostja, loetakse hageja nõue PankrS § 103 lg 8 alusel tunnustatuks ning esineb alus jätta antud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Hageja hinnangul tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Hagejal oli hagi esitamise ajal õiguskaitsevajadus, kuna tema nõudele oli esitatud vastuväide ja nõude tunnustamiseks pidi hageja pöörduma hagiga kohtusse. Hagi esitamiseks on seaduses tähtaeg ning see kehtib ühtviisi kõigile võlausaldajatele, kelle nõuetele esitati vastuväited. Oma õiguste kaitseks on hagi esitamine vajalik, kuna ei ole võimalik ette näha, kas vastuväite esitanud isik ise esitab enda nõude tunnustamiseks hagi või mitte. Hagi on muutunud perspektiivituks menetluse ajal. Kostja hinnangul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hageja esitas hagi, mis tuleb jätta läbi vaatamata ja mille menetlemine põhjustas kostjale menetluskulusid. Kostja ei vastuta selle eest, et hageja hagi esitamise vajaduse tingis ebakindlus selles, kas kostja positsioon pankrotimenetluses säilib või mitte. Antud juhul on see hageja risk. Kostja palub määrata kindlaks ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 704 eurot ning väljamõistetavate menetluskulude pealt viivise võlaõigusseaduse 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et antud olukorras esineb alus jätta tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei ole olukorras, kus hagejal tuli seadusest tulenevalt oma õiguste kaitseks esitada hagi kostja vastu nõude tunnustamiseks, kuid kostja kaotas oma pankrotivõlausaldaja staatuse menetluse kestel, kuna ei esitanud ise hagi enda nõude tunnustamiseks, õiglane jätta kostja menetluskulusid hageja kanda.

2-21-5159 TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Riigilõivu tagastamine Hageja palub tagastada tasutud riigilõiv. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. RLS § 15 lg 1 p 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagiavalduse esitamisel on hageja eest Attela Advokaadibüroo osaühing tasunud 22.12.2020 riigilõivu 300 eurot. Kuna kohus jätab hagi läbivaatamata nõude perspektiivituse tõttu, kuulub menetluses tasutud riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada riigilõiv summas 300 eurot ja kanda see hageja arveldusarvele nr xxx Luminor Bank AS-is.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.