2-20-136533/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik Nord Collect OÜ esitas 01.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 11.01.2021 hagi K H vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Monefit Estonia OÜ ja K H interneti vahendusel 08.05.2019 kliendilepingu nr xxxx, millega võimaldati kostjal võtta laenu. Samal päeval esitas kostja laenutaotluse 200 euro saamiseks. Kostja on tuvastanud enda digitaalselt. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise kinnitamist Monefit Estonia OÜ rahuldas kostja taotluse ja kandis 08.05.2019 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 200 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja ei tasunud ühtegi makset, seega ei täitnud laenu tingimusi nõuetekohaselt. 11.01.2021 seisuga kostja võlgnevus hagejale tasumata laenu põhiosa eest on 200 eurot. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu Monefit Estonia OÜ ütles 23.08.2019 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, loovutas esialgne võlausaldaja nõude Nord Collect OÜ-le. Vastavalt 08.05.2019 tingimusele kostja võttis laenu põhisummaga 200 eurot kasutamiseks 21 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli laenu kogukulu 268,48 eurot. Intressi määraks oli 46,80 % aastas. Sõlmitud laenulepingu punkti 6.2 kohaselt kohustus kostja tagastama maksepäevaks lepinguga määratud igakuise kohustusliku laenu tagasimakse summa, millele lisandus laenuandja poolt väljaarvestatud intressisumma. Hageja arvestab intressi alates laenu väljastamisest 08.05.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.08.2019, ehk 200 eurot x 46,8% aastas x 108 päeva = 27,70 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus sätestatud määras 0,06% päevas tagastamata laenu summalt päevas. Hageja arvestab viivise alates 23.08.2019 tagastamata laenupõhiosalt 200 eurolt ja on arvestanud perioodi 24.08.2019 kuni 11.01.2021 viivist summas 200 eurot x 507 päeva x 0,06% = 60,84 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 12.01.2021 kuni põhinõude summa 200 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt VÕS § 1132 lg-le 1 summas 15 eurot. Lepingu kehtivuse ajal on Monefit Estonia OÜ on saatnud kostjale 3 tasulist

meeldetuletuskirja kogumaksumusega 15 eurot (1tk – 5 eur). Tulenevalt eeltoodust hageja leiab, et 15 eurot on mõistlikud võla sissenõudmiskulud ja need kuuluvad rahuldamisele, kuna esialgne võlausaldaja ja hageja on teinud kõik endast võimaliku, et teavitada kostjat võlgnevusest ja selle tasumise vajadusest. Seega kostja võlgnevuseks võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste eest on 15 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja vastuväited Hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks TsMS § 3141 lõike 2 alusel 3 tööpäeva möödumisel meili saatmisest. Kostjat on kohustatud hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus on kostjale tema enda poolt samas menetluses teatud xxxx nimelisele meilile hagimaterjalid edastanud 08.03.2021 kl 08:50. Seega loeti materjal kostjale kättetoimetatuks 12.03.2021 ning vastus tuli esitada hiljemalt 26.03.2021. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. 25.08.2019 on kostjale edastatud nõude loovutamise lepingu nr. xxxx lisa nr. 1, milles teatatakse kostjale, et Monefit Estonia OÜ on 08.05.2019 laenulepingust nr. xxxx tuleneva nõude loovutanud Nord Collect OÜ-le (dtl 58). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kuna kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole saadud laenu nõuetekohaselt tagastanud, seega ei ole ta oma lepingulist kohustust põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude tasumata põhivõla 200 euro väljamõistmiseks kostjalt. Samuti

rahuldab kohus hageja nõude VÕS § 1132 lg 1 alusel esitatud võla sissenõudmise kulude väljamõistmiseks summas 15 eurot, esialgse võlausaldaja poolt edastanud meeldetuletuskirjade eest (dtl 53-56). VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates laenu väljastamisest 08.05.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.08.2019 ehk 200 eurot x 108 päeva x 46,8% aastas = 27,70 eurot (dtl 59). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja intressiarvestusega ning tasumata intress summas 27,70 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis määraga 0,06% päevas tasumata põhinõudelt 200 eurolt perioodil 24.08.2019 kuni hagi esitamiseni 11.01.2021 (507 päeva) summas 60,84 eurot (dtl 60). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 ja hageja nõudest arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis (s.o. 8 % aastas) põhinõudelt (200 eurolt) perioodil 12.01.2021 kuni 27.05.2021 (k.a) 136 päeva eest moodustab 5,96 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 27.05.2021 seisuga kokku summas 66,80 eurot (60,84 eurot + 5,96 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Seega juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 28.05.2021 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 200 euro tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.