Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja rendileandjana, XOÜ rentnikuna ja kostja käendajana sõlmisid 2020. a. jaanuarikuus poolhaagiste rendilepingu nr 521, mille alusel andis hageja X OÜ-le rendile poolhaagised ning X OÜ kohustus maksma poolhaagiste kasutamise eest r renditasu (vt lisa 1). Samas lepingus kohustus kostja, kes on X OÜ ainus juhatuse liige (vt lisa 2), käendama X OÜ kohustusi hageja ees. Lepingu punkti 2.4 alusel kohustus X OÜ maksma poolhaagise kasutamise eest renditasu vastavalt hinnakirjale, lepingu punkti 2.5 alusel tasutakse renditasu hageja väljastatud arvete alusel maksetähtajaga 14 päeva. Lepingu punkti 2.5 alusel on hagejal õigus kohaldada X OÜ suhtes viivist määras 0,5% iga maksetähtaega ületava päeva eest. Lepingu punktis 4.1 alusel käendas kostja X OÜ kohustusi hageja ees ning kohustus tasuma hagejale võlgnevuse hiljemalt 14 päeva jooksul alates maksetähtaja ületamisest. Käenduse piirmääraks on lepingu alusel 10 000 eurot. Hageja esitas X OÜ-le lepingu alusel regulaarselt arveid. Võlgnevus kogusummas 3790,40 eurot tuleneb järgnevatest, osaliselt või täielikult tasumata arvetest: - 31. märtsil 2020. a. väljastatud arvest nr 24385 summas 1264,80 eurot maksetähtajaga 21. aprill 2020. a. on tasumata 500 eurot (vt lisa 3); - 30. aprillil 2020. a. väljastatud arve nr 24515 summas 1224 eurot maksetähtajaga 21. mai 2020. a. on täielikult tasumata (vt lisa 4); - 31. mail 2020. a. väljastatud arve nr 24664 summas 1264,80 eurot maksetähtajaga 21. juuni 2020. a. on täielikult tasumata (vt lisa 5); - 18. juunil 2020. a. väljastatud arve nr 24725 summas 801,60 eurot maksetähtajaga 25. juuni 2020. a. on täielikult tasumata (vt lisa 6). Hageja tuletas kostjale arvete möödunud maksetähtaegu meelde 28. aprillil 2020. a., 4. mail 2020. a. ja 7. mail 2020. a. Kostja teatas 7. mail 2020. a. hagejale, et on kirjad kätte saanud ning lubas osalist tasumist. Pärast arve 24385 osalist tasumist palus hageja veel korduvalt võla tasumist, millele

Põhivõlgniku võlg on 3790,40 eurot ja viivis on viivis 1403,30 €. Kuna kostja ei ole nõus vabatahtlikult võlga ja viivist tasuma, siis leiab hageja, et kostja rikub käenduskohustust. Kostja lepingurikkumine on põhjustanud hageja kulutused õigusnõustamisele võla tasumise nõude ja pankrotihoiatuse koostamiseks (vt lisa 13). Hagejal on õigus nõuda kostjalt ka õigusabikulude eest kahju hüvitamist kokku 288 €. Kahju hüvitiselt on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest kuid mitte enam kui 288 €. Hageja palub mõista A. P.’ilt R.E.D. TRAILER RENTAL OÜ kasuks välja  X OÜ lepingulise kohustuse täitmisena põhivõlg 3790,40 eurot,  kahjuhüvitis 288 eurot,  hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1403,30 eurot põhivõlalt 3790,40 eurot ja järgnevad viivised rahaliste kohustuste täitmisega summas 3790,40 eurot viivitamise eest viivisemääraga 0,5% päevas tasumata summalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, sh kindla summana kuni kohtulahendi tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue 3790,40 eurot.  kahjuhüvitiselt summas 288 € viivised alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sh kindla summana kuni kohtulahendi tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue 288 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Käendusleping on tühine, sest lepingus ei ole andmeid füüsilise isiku käenduse tähtaegade ja käenduse eseme kohta. Hageja ei teatanud käendajale põhivõlgniku kohustuste täitmata jätmisest ega põhivõlgniku järgnenud pankrotist. Kohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolud o Hageja, X OÜ kui rentnik sõlmisid 2020. a. jaanuarikuus poolhaagiste rendilepingu nr 521, millega hageja andis X OÜ-le rendile poolhaagised ning X OÜ kohustus maksma poolhaagiste kasutamise eest renditasu kooskõlas lepingu p 2.5. o Lepingu punkti 2.5 alusel tasutakse renditasu hageja väljastatud arvete alusel maksetähtajaga 14 päeva. o Lepingu punkti 2.5 alusel on hageja ja X OÜ-lt kokku leppinud, et võlalt on viivis 0,5% iga maksetähtaega ületava päeva eest. o Hageja esitas X OÜ-le lepingu alusel regulaarselt arveid. X OÜ võlgneb hagejale 3790,40 eurot, mis tuleneb järgnevatest, osaliselt või täielikult tasumata arvetest:  31. märtsil 2020. a. väljastatud arvest nr 24385 summas 1264,80 eurot maksetähtajaga 21. aprill 2020. a. on tasumata 500 eurot,  30. aprillil 2020. a. väljastatud arve nr 24515 summas 1224 eurot maksetähtajaga 21. mai 2020. a. on täielikult tasumata,  31. mail 2020. a. väljastatud arve nr 24664 summas 1264,80 eurot maksetähtajaga 21.juuni 2020. a. on täielikult tasumata,



o X OÜ tagastas hagejale poolhaagise registreerimisnumbriga xxx 3. juunil 2020. a. ja poolhaagise registreerimisnumbriga xxx 16. juunil 2020. a. o Hageja andis 18. juunil 2020. a. X OÜ-le ja kostjale saadetud e-kirjas võimaluse tasuda võlg maksegraafiku alusel täiendavaks tähtajaks. Kostjad võlga ei tasunud. o 14. juulil 2020. a. avaldas Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Ametlikes Teadaannetes teadaande nr 1629070, millest nähtub, et X OÜ on esitanud võlgniku pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks, mille Harju Maakohus 2. juuli 2020. a. kohtumäärusega nr 2-20-9381 menetlusse võttis. o 24. juulil 2020. a. esitas hageja kostjale pankrotihoiatuse, milles palus kostjal tasuda X OÜ võlgnevuse summas 3790,40 eurot hiljemalt 3. augustil 2020. o Pankrotihoiatus toimetati kostjale kätte 24. juulil 2020. a.. Kostja ei ole võlgnevust hagi esitamise seisuga tasunud. o Hagi esitamise aja seisuga on viivis järgmine: 

Arve nr 24385 maksetähtaeg saabus 21. aprillil 2020. a. Perioodil 22. aprill 2020. a. kuni 10. mai 2020. a. (19 päeva) on viivis summalt 1264,80 € vastavalt 120,16 eurot. X OÜ maksis 10. mail 2020. a. 764,80 € ja viivis on alates 11. maist 2020. a. kuni hagi esitamiseni (95 päeva) võlalt 500 eurot vastavalt 237,50 eurot.



Arve nr 24515 maksetähtaeg oli 21. mail 2020. a. Perioodil 22. aprill 2020. a. kuni hagi esitamiseni (84 päeva) on viivis summalt 1224 eurot vastavalt 514,08 eurot;



Arve nr 24664 maksetähtaeg saabus 21. juunil 2020. a. Perioodil 22. juuni 2020. a. kuni hagi esitamiseni (53 päeva) on viivis summalt 1264,80 eurot vastavalt 335,17 eurot;



Arve nr 24725 maksetähtaeg saabus 25. juunil 2020. a. Perioodil 26. juuni 2020. a. kuni hagi esitamiseni (49 päeva) on viivis tasumata summalt 801,60 eurot vastavalt 196,39 eurot

o Kokku on viivis 1403,30 eurot. €. o Hageja on teinud kulutusi ja kasutanud õigusabi teenust selleks, et esitada võla tasumise nõue ja pankrotihoiatus kostjale ja kulude suurus on 288 €. o Kostja ei ole hagejale ära tasunud põhivõlgniku võlga 3790,40 €, viivist 1403,30 € ja kahju hüvitist 288 €. Kuna ülaltoodud asjaolude üle puudus vaidlus, ei anna kohus hinnangut seetõttu rendilepingule (vaidlustatama asjaolude osas), arvetele, e-kirjadele.

Vaidlus Põhivõlgniku põhivõlg VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kohuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitamata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult VÕS 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid hageja, X OÜ (põhivõlgnik) 2020. a. jaanuarikuus poolhaagiste kasutamise kohta lepingu nr 521, millega hageja andis X OÜle rendile poolhaagised ning X OÜ kohustus maksma poolhaagiste kasutamise eest tasu lepingu p 2.5 järgi, siis sõlmisid hageja ja X OÜ rendilepingu VÕS § 339 tähenduses. Kuivõrd vaidlust polnud ka selles, et X OÜ jättis hagejale tasumata 31. märtsil 2020. a. väljastatud arve nr 24385 järgi 500 eurot, 30. aprillil 2020. a. väljastatud arve nr 24515 järgi 1224 eurot, 31. mail 2020. a. väljastatud arve nr 24664 järgi 1264,80 eurot, 18. juunil 2020. a. väljastatud arve nr 24725 järgi 801,60 eurot, siis on X OÜ rikkunud VÕS § 100 mõttes lepingu p –st 2.5 ja VÕS § -st 339 tulenevat rendi tasumise kohustust summas 3790,40 €. Käendus VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. VÕS § 142 lg 3 järgi võib käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 142 lg 2 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, samuti vastutab ka kohustuse rikkumises tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Kohtule hageja poolt esitatud poolhaagise rendilepingust nr 521 (t lk 4) nähtub, et põhivõlgnikust X OÜ juhatuse liige ehk kostja A. P. on sellele alla kirjutanud digitaalselt. Lepingu p 4 1. lausest nähtub, et X OÜ seaduslik esindaja A. P. (xxx) garanteerib lepingu allakirjutamisega eraisikuliselt kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 14 päeva jooksul maksetähtaja ületamistest. Käenduse piirmäär on lepingu p 4.2 kohaselt 10000 €. Kuna lepingus viidatakse otseselt sellele, et A. P. eraisikuliselt garanteerib kogu võlgnevuse tasumist, siis on tema puhul tegemist tarbijast käendajaga. Eeltoodu alusel vastab kostja A. P.i kui tarbijast käendaja kohustus VÕS § 143 lg 1, § 144 lg 2 sätestatule, sest käendus on kirjalikus vormis käendaja poolt alla kirjutatud ja sisaldab käendaja vastutuse maksimumsummat. Kostja väide, et lepingus pole märgitud käenduse kehtivuse tähtaega ja seetõttu pole kostja arvates käendus kehtiv, ei ole õige, sest seadusest ei tulene, et käenduslepingus tuleks sätestada käenduse tähtaeg ja et kui seda seal ei ole, et siis oleks käenduskohustus kehtetu. Nimelt võib VÕS § 142 lg 3 järgi käenduslepingus sätestada selle tähtaega, kuid see ei ole kohustuslik. Kostja kirjutas sellele lepingule alla kui X OÜ seaduslik esindajana. Kohtul puudub alus kahelda selles, et kui kostja kirjutas lepingule alla X OÜ seadusliku esindajana, et siis ei saanud ta samal ajal käendajana lepingule alla kirjutades aru, millised kohustused võtab endale lepinguga X OÜ ja milliseid X OÜ kohustusi hakkab kostja käendama. Vaidlusalusest lepingust on selgelt aru saada, et X OÜ võtab endale just sellest lepingust tulenevad kohustused ning lepingus ei ole mingeid viiteid sellele, et X OÜ võtab enda kanda veel mingitest muudest lepingutest või võlasuhetest tulenevad kohustused. Nii ei tõusetu küsimust, et kostja käendajana vastutaks hageja ees käesoleva käenduslepinguga hoopis mingitest muudest võlasuhetest tulenevate kohustuste täitmise eest, mis oleks ebaselged. Kohus leiab, et kostja väide, et lepingust pole aru saada, millist kohustust käendatakse, ei ole õige, vastupidiselt on aru saada, et kostja käendab vaidlusalusest rendilepingust tulenevaid X OÜ hageja ees. Seega on lepingust tulenev kostja käenduskohustus kehtiv. VÕS § 146 lg 1 sätestab, et käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. VÕS 146 lg 2 sätestab, et põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Hageja on tõendanud kohtule esitatud X OÜ kohta avaldatud Ametlike Teadaannete teatega, et põhivõlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu määrusega 28.08.20 asjas nr 2-20-9381 (30.11.20 lisa 1, lk 31). Hagi on kohtule esitatud 13.08.2020 ehk varem kui põhivõlgniku pankrot välja kuulutati. Lisaks on hageja esitanud koos hagiavaldusega tõendid selle kohta, et 14.07.20 avaldas Harju Maakohus Ametlikes Teadaannetes informatsiooni, et X OÜ esitas enda pankrotiavalduse ja kohus võttis selle menetlusse (hagiavalduse lisa 9, lk 12). Nende viimaste asjaolude üle ei olnud ka vaidlust. Hagiavalduses, mille on kostja kätte saanud, on hageja märkinud samad asjaolud, ehk et põhivõlgnik on ise esitanud pankrotiavalduse ja et kohus on selle võtnud menetlusse, mida kinnitab hagiavalduse lisas 9 olev Ametlike Teadaannete teade. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et teavitas kostjat põhivõlgniku pankrotimenetlusest VÕS § 146 lg 1. Lisaks ei ole usutav, et kostja põhivõlgniku seadusliku esindajana ei teadnud põhivõlgnikuga seotud pankrotimenetlusest ehk sellest, et põhivõlgnik ise esitas pankrotiavalduse. Hageja on tõendanud kohtule esitatud nõudeavaldusega, et ta esitas 02.09.2020 põhivõlgniku pankrotimenetluses oma nõude, mis tal tuleb käesolevast

rendilepingust põhivõlgniku vastu ja selle on pankrotihaldur kätte saanud 02.09.20 (30.11.20 lisa 2,3, lk 32-33). Seega on hageja tõendanud VÕS § 146 lg 2 järgi, et esitas põhivõlgniku pankrotimenetluses oma nõudeavalduse. Lisaks on hageja oma 24.07.20 avalduses, milles ta tegi kostjale pankrotihoiatuse, kirjeldanud asjaolusid, et põhivõlgnik on oma lepingust tulevad kohustused jätnud täitamata. Kirjas viitab hageja konkreetselt lepingule, millest tulenevad kohustused on täitamata ja samuti on hageja viidanud kirjas samadele tasumata arvetele, mille tasumist ta nõuab hagiavalduses. Sellega on tõendatud, et hageja on teatanud kostjale, et põhivõlgnik on jätnud oma kohustused täitamata VÕS § 146 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on hageja ümber lükanud kostja väited sellest, justkui poleks hageja teatanud kostjale kui käendajale põhivõlgniku kohustuste täitmata jätmisest ja põhivõlgniku järgnenud pankrotist. Kohus tuvastas, et põhivõlgnik X OÜ rikkus VÕS § 100 mõttes lepingu p –st 2.5 ja VÕS § -s 339 tulenevat rendi tasumise kohustust summas 3790,40 €. Vaidlust polnud selles, et kostja pole tasunud hagejale põhivõlgniku võlga 3790,40 €. Seega on kostja kui käendaja rikkunud VÕS § 100 mõttes, VÕS 76 lg 1, 2, § 142 lg 2 järgi käenduslepingust tulenevat kohustust ehk tasuda ära hagejale rendilepingust tulenev põhivõlgniku võlg 3790,40 €. Kuna kostja seda vabatahtlikult ei tee, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt VÕS § 76 lg 1, 2, § VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 339 § 142 lg 2 järgi kohustuse täitmist ehk põhivõla tasumist. Kahju VÕS § 101 lg 1 p 3, VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 128 lg 1, 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nii on kulud, mida võlausaldaja kannab seetõttu, et esitab oma võlanõude võlgniku vastu enne hagiga kohtusse pöördumist, varaline kahju VÕS § 128 lg 2, 3 järgi, mis on tekkinud seoses sellega, et võlgnik oma kohustust ei täida. Selliste kulude tekkimine oli kostjale ettenähtav juba lepingut sõlmides VÕS § 127 lg 3 järgi. Nimelt pidi kostja ette nägema, et kui ta lepingut ei täida ja jätab põhivõlgniku kohustuse hageja ees täitamata, et siis võivad hagejal kui võlausaldajal tekkida oma nõude maksma panemisel õigusnõustajatele tasutud kulude näol kahju. Selle tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2,3 ja §142 lg 2 järgi kahju hüvitamist.

Vaidlust ei olnud nende kulude suuruse üle. Nii on hageja kahjunõue VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 ja § 142 lg 2 järgi 288 euro ulatuses tõendatud, põhjendatud. Viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivis põhivõla nõudelt Vaidlust ei olnud selles, et lepinguga oli kokku lepitud viivise määraks 0,5% päevas võlalt. Vaidlust ei olnud ka selles, et põhivõlgnik oli kohustuse täitmisega viivituses ja põhivõlalt nõutud viivis on hagi esitamise aja seisuga 13.08.20 1403,30 €. Kooskõlas VÕS § 145 lg 2 vastutab käendaja põhivõlgikul kohustuse täitmise eest, sealjuures viiviste eest. Eeltoodu alusel on hageja viivisenõue võlgniku põhivõlalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 145 lg 2 järgi tõendatud ja põhjendatud. Lisaks on hagejal on õigus nõuda viivist alates TsMS § 367, § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6, järgi 14.08.20 0,5% võlalt päevas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on see perioodi 14.08.20 -26.05.21 eest vastavalt 5420,27 €. Hageja on viivisenõuet piiranud põhivõla suurusega, mis ei riku kostja õigusi. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivist 1403,30 € ja lisanduvat viivist nii, et need teevad kokku 3790,40 €. Seetõttu ei ole võimalik rahuldada hageja edaspidist viivisenõuet protsendina võlalt alates 27.05.21. Viivis kahju hüvitamise nõudelt VÕS § 113 lg 2 1. lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõud VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja esitas kahju hüvamise hagi kohtule 13.08.2020. Hageja nõuab kahju hüvitiselt 288 € viivist seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 94 järgi, mis on 2020.a. ja käesoleval aastal 8% aastas. Nii saab hageja nõuda kahju hüvitiselt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 2, lg 1 II lause ja TsMS § 367 järgi alates 13.08.20 otsuse tegemise aja seisuga kokku 18,03 € ja alates 27.05.2021 viivist võlgnetavalt kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitamiseni, kuid mitte rohkem kui 288 €.

Kokkuvõte Arvestades eeltoodut, kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 3790,40 eurot, kahjuhüvitist 288 eurot, viivist põhivõlalt 26.05.2021 seisuga kokku 3790,40 eurot ja viivist kahju hüvitiselt seisuga 26.05.2021 18,03 € ning alates 27.05.2021 viivist võlgnetavat kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid selliselt, et väljamõistetud viivis (18,03 €) ja edaspidine viivis kokku ei ületaks 288 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude viivise saamiseks põhivõlalt alates 27.05.2021 0,5% päevas. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas täies ulatuses hagi, jäävad käesolevas tsiviilasjas hageja ning kostja menetluskulud kostja kanda. Hageja palus välja mõista viivise põhivõlalt edaspidiselt pärast otsuse tegemist protsendina põhivõlalt ja palus viivist piirata põhivõlaga. Kohus leidis, et otsuse tegemise aja seisuga oli juba põhivõlalt nõutav viivis suurem kui põhivõla nõue ja piiras seda viivist põhivõlaga. Selle tõttu jäi edaspidine viivisenõue (otsuse päevale järgnevast päevast protsendina võlalt) rahuldamata. Kokkuvõtvalt leiab kohus, sisuliselt kuulus hagi rahuldamisele. Selle tõttu jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2, alusel kostja kanda. Kuna kohtul ei ole andmeid, et kostjale oleks õnnestunud hageja menetluskulude nimekirja kätte toimetada, siis lahendab kohus menetluskulude rahalise suuruse küsimuse pärast kohtulahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 1 p 2, lg 2). (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.