lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-930/19

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-930/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1009
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-930

Tsiviilasi

Sandra Roosme hagi Siimo Merila vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. aprilli 2021 määrus Hagi osaliselt läbivaatamata jätmine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sandra Roosme määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Sandra Roosme (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja (kostja): Siimo Merila (isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Sandra Roosme määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12. aprilli 2021 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Sandra Roosme (hageja) esitas 20. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule hagi Siimo Merila (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus võttis 25. jaanuaril 2021 hagi menetlusse.

MAAKOHTU LAHEND

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Maakohus jättis 12. aprilli 2021 määrusega hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks autoriõiguse rikkumise, s.o teose õigusvastase kasutamise, eest mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt tekkis hagejale mittevaraline kahju kahel viisil: 1) hageja kujutise õigustamatu kasutamise ja hageja eraelu puutumatuse rikkumise tõttu ning 2) hageja autoriõiguse rikkumisest, s.o hageja poolt loodud teoste õigustamatu kasutamise tõttu. Hageja kinnitas 2. märtsi 2021 istungil, et tema nõue põhineb kahel erineval õiguslikul alusel. Hageja väitel on tegemist ühe kahjuga. Hageja esimene nõue on suunatud hageja kujutise õigustamatu kasutamise ja hageja eraelu puutumatuse rikkumise tõttu hagejale tekkinud mittevaralise kahju saamisele. Hageja esimese nõude alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050. Isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 järgi maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Hageja teine nõue on suunatud hageja poolt loodud teoste õigustamatu kasutamise tõttu hagejale tekkinud mittevaralise kahju saamisele. Hageja teise nõude alus on autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 817 lg 1 p 1 kohaselt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on need asjaolud, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt Riigikohtu 26. juuni 2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22). Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt Riigikohtu 13. jaanuari 2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 16). Hageja nõuab mittevaralist kahju erinevate rikkumiste eest. Hagejale saab sõltuvalt rikkumise laadist, raskusest, kostja süüst konkreetse rikkumise toimepanemisel tekkida seega ka olemuslikult erinev, mitte üks ja sama mittevaraline kahju. Hageja on seega esitanud kohtule kaks erinevat nõuet, milles hageja palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Maakohtud vaatavad TsMS § 11 lg 1 järgi esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Seadusega võib TsMS § 11 lg 2 kohaselt sätestada, et teatud liiki asju vaatab läbi üksnes mõni maakohus, kui see asja läbivaatamist kiirendab või muul viisil tõhustab. Autoriõiguse ja autoriõigusega

kaasnevate õiguste tekke, kuuluvuse ja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega seotud hagisid ning hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi vaatab läbi ja muid autoriõiguse seaduses nimetatud vaidlusi lahendab AutÕS § 31 kohaselt Harju Maakohus. Tegemist on sättega, mis näeb ette Harju Maakohtu ainupädevuse lahendada intellektuaalomandi vaidlusi, sealhulgas õiguste tekke, kehtivuse ja kaitsega seonduvaid vaidlusi. Tegemist ei ole kohtualluvuse sättega (vt ka seletuskiri kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 12 jj; https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8198184d-7a00-4d4b-8dee21fcd823f394/Kaubam%C3%A4rgiseaduse,%20t%C3%B6%C3%B6stusdisaini%20kaitse%20se aduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus). Kuna AutÕS § 31 alusel on teose õigusvastase kasutamisega seotud hagide läbivaatamiseks antud ainupädevus Harju Maakohtule, ei ole Tartu Maakohus pädev hagi vastavas osas läbi vaatama. Hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel seega läbi vaatamata osas, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja autoriõiguse rikkumise, s.o teose õigusvastase kasutamise eest mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Kuna AutÕS § 31 on pädevuse, mitte kohtualluvuse, säte, ei saa kohus anda hagi TsMS § 76 lg 1 alusel üle Harju Maakohtule. Hagejal tuleb teose õigusvastase kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju saamiseks esitada kostja vastu hagi Harju Maakohtule.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Hageja palub eraldada hageja nõue kostjalt autoriõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise saamiseks kohtu õiglasel äranägemisel eraldi menetlusse ning edastada haginõue Harju Maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti tõlgendanud AutÕS § 31. Vastab tõele, et asja peaks lahendama Harju Maakohus. Küll aga leiab kohus hageja hinnangul ebaõigesti, et normi peaks tõlgendama sedasi, et see välistab kohtul asja eraldamise ning Harju Maakohtule saatmise. Seaduseelnõu seletuskirjas pole kohtu väljendatud seisukohta toodud. Praktikas teevad kohtud alatihti määruseid, millega jätavad asja ise käiguta ning edastavad selle pädevale kohtule. Kohtul on TsMS § 2 ja 3 lg 1 järgi kohustus asja menetleda ning menetlusosalisel PS-ga tagatud õigus kohtusse pöörduda.
4.Kostja seisukohta määruskaebusele ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
12.aprilli 2021 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses (TsMS § 654 lg 6 ja TsMS § 659).
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel osas, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja autoriõiguse rikkumise, s.o teose õigusvastase kasutamise eest, mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. AutÕS § 31 alusel on sellise nõude läbivaatamise ainupädevus Harju Maakohtul, seega tuleb nõue lahendada konkreetses maakohtus. Hageja on määruskaebuses nõustunud, et pädev kohus on praegusel juhul Harju Maakohus. Seega puudub vaidlus kohtualluvuse üle.

Kuna tegemist on pädevuse, mitte kohtualluvuse sättega, siis on maakohus õigesti leidnud, et TsMS § 76 lg 1 alusel ei saa kohus anda hagi üle Harju Maakohtule. Hagejal tuleb ise esitada vastav nõue Harju Maakohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja