Otsuse avalikult teatavaks- 10. september 2021, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-21-930
Tsiviilasi
S. R. hagi S. M. vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
7280 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: S. R.; isikukood XXX. Hageja esindaja: vandeadvokaat R. S. e-post XXX Kostja: S. M., isikukood XXX; viibimiskoht XXX; e-post: XXX
elukoht
XXX;
Eelistung 02.03.2021, edasi kirjalik menetlus Menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista S. M. S. R. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 700 eurot.
3.Mõista S. M. S. R. kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt 700 eurolt alates hagiavalduse esitamisest 20.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Mõista S. M. S. R. kasuks välja menetluskulu 2011 eurot.
7.Mõista S. M. S. R. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
Hagiavaldus ja hageja nõuded
1.S. R. (hageja) esitas 20.01.2021 Tartu Maakohtule hagi S. M. vastu (tl 1-13) järgmistes nõuetes:
1.1.kohustada kostjat eemaldama sotsiaalmeediakeskkonnas Facebook kasutaja XXX lehel asuva postituse (XXX) alt kostja poolt XX.XX.XXXX. a kell XXX avaldatud kommentaar, mis sisaldab hüperlinki url koodiga XXX;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel;
1.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras;
1.4.jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning määrata kindlaks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud;
1.5.kohustada kostjat tasuma hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldati suhtluskeskkonnas Facebook XXX lehel XX.XX.XXX. a postitus, mis kajastas XXX uudist pealkirjaga „XXX?“. Sama postituse all avaldas kostja hüperlingi, mis võimaldas tasuta juurdepääsu tervele hageja XXX kasutaja sisule. Kostja kommentaar on endiselt avalik ning vabalt kättesaadav.
3.XXX on suletud internetikeskkond, kus sisuloojad (nende hulgas hageja) teenivad tulu erineva sisuga fotode ja videote vaatamisõiguse müümisest. Fotosid ja videoid saavad vaadata üksnes need isikud, kes hakkavad keskkonnaks hageja jälgijaks ning tasuvad hagejale selle õiguse eest.
4.Kostja jagas tasuta väga paljude erinevate XXX kasutajate pilte ja videoid, sh hageja, kelle kasutajanimi XXX keskkonnas on „XXX“. Tegemist on samade fotodega, mille vaatamisõigust hageja raha eest XXX keskkonnas müüb. Kokku jagas kostja õigusvastaselt XXX hageja fotot ning XXX hageja videot.
5.Hagejale tekkis kahju kahel erineval viisil: 1) mittevaraline kahju eraelu puutumatuse rikkumise ja autoriõiguste rikkumise näol ning 2) varaline kahju autoriõiguste rikkumise näol.
6.Hageja selgitab eraelu puutumatuse rikkumise kohta järgmist. XXX lehele fotosid ja videoid lisades arvestab hageja, et neid kuvab kindel ja piiritletud hulk inimesi. Fotosid saavad kuvada üksnes need isikud, kes selle eest hagejale tasuvad ning kellel hageja lubab seda teha. Ka tasu maksmine ei anna hageja jälgijale absoluutset õigust hageja pilte kuvada, sest hagejal on õigus ühepoolselt jälgimisõigus lõpetada ning kasutaja blokeerida. Hageja
on arvestanud sellega, et tema fotod ja videod ei jõua kogu maailmani. Kuna kostja tegevuse tulemusena olukord muutus ning jagatud internetilingi kaudu saavad hageja fotodele ja videotele ligi väga paljud inimesed, eelduslikult suurem osa Eesti internetikasutajatest. Hagejal on õigus vabale eneseteostusele ning selle kaudu õigus enda kujutisele ning selle levitamisele ja levitamise takistamisele. Samuti on hagejal õigus eraelu puutumatusele. Ilma hageja loata temast XXX sisuga fotode levitamine on õigustamatu ning kahjustab hagejat.
7.Põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele; sellest tuleneb omakorda enesekujutamise õigus, mille alla kuulub ka õigus oma kujutisele. Õigus kujutisele hõlmab nii kujutist pildis kui ka videos. Õigus oma kujutisele on ka PS § 26 kaitsealas, mille järgi on igaühel õigus eraelu puutumatusele. Järelikult on igal isikul õigus ise määrata oma kujutise kasutamine.
8.VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane. Kuna kostja jagas ilma hageja loata hagejat kujutavaid fotosid ja videoid, kasutas ta ühelt poolt õigustamatult hageja kujutist ning teiselt poolt rikkus hageja õigust eraelu puutumatusele.
9.Hagejale tekkis tema eraelu puutumatuse rikkumisest mittevaraline kahju. Hageja elu on igaveseks rikutud, kuna temast ringlevad internetis kostja tõttu tasuta pildid, millel ta on kujutatud väga XXX situatsioonides. Selline olukord on hävitavalt mõjunud hageja enesetundele. Tema enesehinnang on tugevalt langenud, kuna kostja õigusvastase tegevuse tõttu suhtutakse temasse kui objekti või kui lihtsalt mingisugusesse pornotööstuse inimesse. Inimesed arvavad, et hageja on madalate elukommetega ning kostja tõttu ei austa hagejat Eestis enam tõenäoliselt mitte keegi. Teadmine, et tema pilte jagatakse internetis vabalt ning suvalistele inimestele, on tekitanud hagejal XXX ning XXX, mis tihtipeale takistavad hagejal tavapärase elu elamist. Kohtul tuleb VÕS § 134 lg 2 alusel hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
10.Hageja leiab, et kostja rikkus ka hageja autoriõigusi, kuna hageja on jagatud fotode ja videote autor. Kuna kostja tegevus fotode ja videote jagamisel ei olnud hagejaga kooskõlastatud, siis on kostja tegevus fotode jagamisel õigusvastane. Hagejal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ka autoriõiguste rikkumise eest.
11.Hageja nõuab kostjalt edasisest kahjutekitavast tegevusest hoidumist Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 817 lg 1 p 2 ja VÕS § 1055 alusel. Kostja avaldatud hüperlink on olnud katkematult kättesaadav vähemalt kuni hagiavalduse esitamiseni. Järelikult on kostja tegevus kestev. Kuna kostja kestev tegevus tekitab hagejale varalist ja mittevaralist kahju, tuleb hageja esitatav hoidumisnõue rahuldada.
12.Hageja nõuab kostjalt kohtu poolt kindlaks määratud kahjuhüvitise summalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni kostja poolt. Kostja vastus hagiavaldusele
13.Kostja on 19.02.2021 vastuses (tl 32-34) seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
14.Kostja märgib, et tema kommentaar on kustutatud ja pole enam avalikult kättesaadav. Hüperlingi koostamiseks oleks kostja pidanud olema hageja jälgija, kuid seda pole kostja olnud. Kostja leidis hüperlingi internetist. Kostja ei ole XXX tellija ega ole teadlik XXX tingimustest ja sellest, kas need on avalikud pildid või mitte. Hageja oleks pidanud esitama hagi enda XXX jälgija vastu, kes tema sisu levitas.
15.Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja on hagejale tekitanud mittevaralist kahju. Kostja leiab, et ta pole rikkunud hageja eraelu puutumatust. Hageja avaliku instagrami sisuloomes on näha samalaadseid paljastavaid pilte ja videoid (XXX). Hüperlingi jagamisega ei saanud
olukord muutuda, kui hageja instagram sisaldab samalaadseid pilte, on avalik ja kõigile kättesaadav. Kui hageja on pildid üles pannud vabatahtlikult tulu teenimise eesmärgil, pole nende levitamises midagi kuritegelikku, mistõttu puudub hagejal õigus esitada kahju hüvitamise nõue.
16.Hageja pole tõendanud fakti, et kostja teo tõttu tekkisid temal XXX, XXX jms. Hageja väited sellest, kuidas temasse suhtutakse, põhinevad ainult hageja arvamusel. Samuti ei ole tõendatud, kas see suhtumine sai alguse hageja enda avalikust sotsiaalmeediast või just XXX.
17.Kostja on nõus hageja ees vabandama, et ta tahtmatult tema pilte jagas. Eelistung
18.02.03.2021 eelistungil (tl 38-39 pöördel) jäi hageja hagiavalduse juurde ning kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kohus arutas pooltega võimalust lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kostja kinnitas, et tema on avalikku kommentaariumisse pandud hüperlingi kustutanud. Hageja loobus hagi resolutsiooni esimesest nõudest. Kostja selgitas, et tema ei olnud hüperlingi postitamisel selle sisuga kursis, tema linki ei avanud, vaid lihtsalt kopeeris selle. Hüperlingi jagamiseks kostja kelleltki luba ei küsinud. Pooled nõustusid menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses. Hagi osaliselt läbivaatamata jätmine, hagist osaline loobumine ja kohtu selgitused
19.12.04.2021 määrusega (tl 41-42) jättis kohus hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja autoriõiguse rikkumise, so teose õigusvastase kasutamise, eest mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kohtu hinnangul on teose õigusvastase kasutamisega seotud hagide läbivaatamiseks AutÕS § 31 alusel antud ainupädevus Harju Maakohtule ning Tartu Maakohus ei ole pädev hagi vastavas osas läbi vaatama.
20.12.04.2021 määrusega (tl 43-45 pöördel) võttis kohus vastu hageja loobumise hagiavalduse resolutsiooni p-s 1 nimetatud nõudest, s.o nõudest kohustada kostjat eemaldama sotsiaalmeediakeskkonnas Facebook kasutaja XXX lehel asuva postituse (url: XXX) alt kostja poolt XX.XX.XXXX. a kell XXX avaldatud kommentaar, mis sisaldab hüperlinki url koodiga XXX, ning lõpetas nimetatud nõude osas menetluse. Kohus määras jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses, selgitas pooltele asjassepuutuvaid seadusesätteid, tõendamist vajavaid asjaolusid ning tõendamiskoormist. Kohus andis pooltele tähtaja seisukohtade, taotluste ning tõendite esitamiseks. Hageja seisukohad tulenevalt kohtu selgitustest
21.Hageja selgitab 29.04.2021 seisukohas (tl 53-54) miks hageja poolt tasu eest fotode ja videote üles panemine XXX internetikeskkonda ei ole tulu teenimisele orienteeritud tegevus ega hageja majandus- või kutsetegevus järgmiselt: XXX platvorm ühendab sisuloojaid ja tema fänne. Sellest ka platvormi nimi „XXX“ ehk „XXX“. Hageja on enda kasutajakonto üles seadnud selliselt, et tal on kindel vaatajaskond. Internetiplatvormil piiratud arvule jälgijatele kättesaadavaks tehtud sisu (kujutiste) avaldamine piiranguteta üldsusele rikub hageja eraelu puutumatust, sest rikkuja võtab hagejalt ära otsustusõiguse selle üle, kellega hageja enda elu jagab. Õigusel otsustada selle üle, kellega enda kujutisi jagada, puudub puutumus kutsetegevusega või selle tasulisusega. Hageja „fännide“ puhul on tegemist inimestega, kellega hageja on nõustunud jagama enda eraelulisi ning vahel ka XXX detaile. See on kindel ring inimesi ning XXX platvorm on üles ehitatud diskreetsusele – hageja jagatu ning tema fänni poolt kirjutatu ja vaadatu jääb nende kahe vahele. Hageja fotode jagamine enda fännidele ei ole tema majandustegevus, vaid hageja vabatahtlik soov olla enda fännide jaoks olemas. Tegemist ei ole hageja elatise teenimise kohaga.
22.Hageja on seisukohal, et eraelu peab jääma kaitstuks ka siis, kui tegemist peaks olema hageja majandus- või kutsetegevusega. PS §-s 26 sätestatud eraelu puutumatus on tõrjepõhiõigus, mille puhul pole võimalik mingilgi hetkel väita, et hageja oleks kogu enda eraelu puutumatuse minetanud. Hageja jagab enda eraelulisi detaile väljavalitud inimestega. See asjaolu, et osad inimesed teavad hageja eraelulisi detaile (ning isegi tasuvad nende eraeluliste detailide teadasaamise eest) ei tähenda seda, et kõikide muude inimeste ees oleks hageja samuti enda eraelu puutumatuse minetanud. Ka õigus oma kujutisele on PS § 26 kaitsealas. Ainsad piirangud sellele põhiõigusele võiksid tulla VÕS § 1046 lg-st 2, kuid praegusel juhul ei esine ühtegi sellist asjaolu, mis oleks õigustanud kostja tegu.
23.Isegi kui hageja müüks enda pilte raha eest ja see kujutaks majandustegevust ning hageja teeniks sellega elatist, siis kuna ta jagab neid pilte väljavalitud inimestega, ei saa luua järeldust, et hageja oleks eraelu puutumatuse õigusest loobunud. Kostja seisukohad tulenevalt kohtu selgitustest
24.Kostja jääb 21.04.2021 vastuses (tl 47-51) varasemate seisukohtade juurde.
25.Täiendavalt märgib kostja, et hagiavalduses on näha, et piltidel on märgis XXX, kuid kui pildid levisid internetis juba eelnevalt avalikult, siis ei saa tõestada, et kostja tahtlikult jagas just S. R. sisu, kuna kasutajanime (XXX) järgi ei oska keegi arvata, et tegu on S. R. Pildid ringlesid eelnevalt mööda internetti ja olid kõigile kättesaadavad, kostja pole hageja pilte kopeerinud ega neid ärilisel eesmärgil kasutanud.
26.Hageja on hagiavalduse p-s 4 märkinud, et XXX on suletud internetikeskkond, kus sisuloojad (nende hulgas hageja) teenivad tulu erineva sisuga fotode ja videote vaatamisõiguse müümisest. 02.03.2021 eelistungil kinnitas hageja esindaja, et hagejal oli fotode XXX portaali panemisel tulu teenimise eesmärk. XXX keskkonnas on XXX video, milles ka hageja tunnistab, et saab XXX keskkonnas tulu ja sellega saab ilusti ära elada. Lõplikud seisukohad
27.Hageja lõplike seisukohtade (tl 72-74) järgi on asjas tuvastatud järgmised asjaolud: 1) kostja avaldas hüperlingi, mille kaudu sai üldsus ligipääsu hageja fotodele; 2) hageja fotod ei olnud üldsusele näitamiseks, vaid hageja jagas neid ainult valitud inimestega; 3) hageja fotode näol on tegemist AutÕS § 4 lg 3 p 17 järgi teostega; 4) kostjal ei olnud õiguslikku autoriõiguslikku alust fotode avaldamiseks; 5) kostjal ei olnud ka isikuandmete kaitse seadusest tulenevat õiguslikku alust fotode avaldamiseks; 6) hageja autoriõigusega kaitstud teoste levitamine isikutele, kellele hageja ei ole soovinud fotosid jagada, kujutab endast AutÕS § 12 lg 1 p 6 ja AutÕS § 13 lg 1 p-de 1 ja 2 rikkumist; 7) hageja eraelu puudutavate ning XXX sisuga fotode levitamine isikutele, kellele hageja ei ole soovinud fotosid jagada, kujutab endast isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 p 1 rikkumist ning loob hagejale IKS § 25 lg 3 p-dest 1 ja 2 tulenevad õigused, samuti VÕS § 1046 lg-st 1, VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 ning VÕS §-st 1043, VÕS § 127 lg-st 6, VÕS § 134 lg-test 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg-st 1 tulenevad õigused. Nende asjaolude ja järelduste pinnalt on selge, et hagiavalduse esemeks olev mittevaralise kahju nõue tuleb rahuldada. Hageja tugineb Riigikohtu 18. veebruari 2015. a tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14 tehtud lahendis toodud seisukohtadele, mh seisukohale selles, et kui isikuandmed on seaduse alusel ilma andmesubjekti nõusolekuta varem mingis vormis avalikustatud, siis ei tähenda see, et edaspidi võib neid isikuandmeid piiramatult ja korduvalt avalikustada. Kostja jagas üldsusega hageja fotosid, mida hageja oli varem soovinud jagada üksnes talle usaldusväärsete inimestega. Hageja võis kuni kostja teoni õigustatult eeldada, et tema kujutis ei levi vabalt internetis. Kostja teo tõttu hageja enam sellisele eeldusele tugineda ei saa ning peab selle asemel lähtuma eeldusest, et kogu maailm on teda paljalt näinud. Selles valguses tuleb hageja kasuks igal juhul VÕS § 134 lgte 2, 5 ja 6 alusel välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Mittevaralise kahju hüvitise rahalise suuruse kindlaksmääramisel on lisaks VÕS § 134 lg-tele 2, 5 ja 6 oluline arvesse
võtta ka seda, millised on varasemalt kohtu väljamõistetud hüvitised. Kuna üldsus on tänaseks näinud hagejat vastu tema tahtmist peaaegu et XXX, siis ei saa kahjuhüvitise suurus olla keskmisest väiksem. Hageja peab mõistlikuks vähemalt 10 000 euro suurust kahjuhüvitist, kuna selline summa vähemasti püüdleks selle poole, et hüvitada hagejale tekitatud ning teda kogu ülejäänud elu saatev häbi- ja alandustunne.
28.Kostja ei esitanud kohtule oma lõplikke seisukohti.
KOHTU SEISUKOHT
29.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad:
30.Lähtudes poolte seisukohtadest, ei ole poolte vahel vaidlust järgmises: -
-
suhtluskeskkonnas Facebook avaldati XXX lehel XX.XX.XXXX. a postitus, mis kajastas XXX uudist pealkirjaga „XXX?“; eelnevalt märgitud postituse all avaldas kostja XX.XX.XXX.a kell XXX hüperlingi (url koodiga XXX), mis võimaldas tasuta juurdepääsu tervele hageja XXX kasutaja sisule (vt väljaprint XXX uudisest ja kostja kommentaarist, tl 14-16, 25; videosalvestis, hagiavalduse lisa nr 6); XXX on suletud internetikeskkond, kus sisuloojad (nende hulgas hageja) teenivad tulu erineva sisuga fotode ja videote vaatamisõiguse müümisest; hageja XXX kasutaja (kasutajanimi XXX) sisuks on hagejat kujutavad XXX fotod ja videod, mille vaatamisõigust hageja raha eest XXX keskkonnas müüb (vt väljaprint kasutaja XXX XXX profiilist, tl 17; näited fotodest, tl 18-24).
31.Hageja leiab, et avalikus internetikommentaariumis hageja XXX kasutaja sisule tasuta juurdepääsu võimaldava hüperlingi avaldamisega kasutas kostja õigusvastaselt hageja kujutist ja rikkus hageja eraelu puutumatust ning hagejal tekkis sellest mittevaraline kahju. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist.
32.Rikkumised, mida hageja kostjale ette heidab, s.o hageja kujutise õigusvastane kasutamine ja hageja eraelu puutumatuse rikkumine, on kvalifitseeritavad VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja § 1050 järgi või VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 järgi.
33.Hageja hüvitisenõude õigusliku aluse määramine tähendab nõude kvalifitseerimist, mis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. Hageja nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks saab kvalifitseerida mõlema p-s 33 nimetatud õigusliku aluse järgi. Kohus analüüsib hageja nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks esmalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja § 1050 järgi.
34.VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt ka Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 13, 20.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13, 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 31). IKS, vastu võetud 12.12.2018, reguleerib § 1 lg 1 kohaselt füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab sätteid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Seega saavad VÕS § 1045 lg 1 p 7
mõttes kaitsenormideks olla ka isikuandmete kaitse üldmääruse sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda.
35.Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 lg 1 kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Eeltoodust võib järeldada, et isikuandmeks isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 lg 1 järgi on ka isiku kujutis, kuna isiku kujutis (fotol või videol) võimaldab füüsiliste tunnuste kaudu tuvastada füüsilist isikut.
36.Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 lg 2 kohaselt on isikuandmete töötlemiseks isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, mh isikuandmete edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine. Seega on ka avalikus internetikommentaariumis hüperlingi avaldamine, mis võimaldas ligipääsu hageja kujutistele, isikuandmete töötlemiseks, kuna sellise teoga avalikustas kostja hageja isikuandmeid (hageja kujutisi). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja jagas sellisel viisil kokku 164 hageja fotot ning 103 hageja videot (hagiavalduse p 13, tl 5).
37.Isikuandmete töötlemise põhimõtted on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 ja IKS §-s 14. Muu hulgas võib isikuandmeid IKS § 14 p 1 järgi töödelda seaduslikult ja õiglaselt (seaduslikkuse ja õigluse põhimõte). IKS § 14 p 2 kohaselt kogutakse isikuandmeid täpselt ja selgelt kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (eesmärgikohasuse põhimõte). Tulenevalt IKS § 14 p 3 peavad isikuandmed olema piisavad ja asjakohased ning ei tohi olla ülemäärased andmetöötluse eesmärke arvestades (kvaliteedi põhimõte). IKS § 14 p-le 3 vastab isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5 lg 1 punkt c, mille kohaselt isikuandmete töötlemisel tagatakse, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte).
38.Isikuandmete töötlemine on isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lg 1 järgi seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud: a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil; b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele; c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks; d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.
39.Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 lg 11 kohaselt on andmesubjekti nõusolekuks vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. Hageja on kinnitanud, et kostja jagas hagejat kujutavaid fotosid ja videoid ilma hageja loata (hagiavalduse p 21, tl 6). Kostja on ka ise eelistungil avaldanud: selle lingi jagamiseks ma luba ei küsinud, kuna oli avalikult saadaval, siis ei osanud ka kellegi käest luba küsida (tl 39 pöördel). Seega ei ole hageja (kui andmesubjekt) andnud kostjale nõusolekut oma isikuandmete töötlemiseks. Kostja väited selle kohta, et tema ei
ole hüperlingi koostaja ning et see hüperlink oli internetis avalikult saadaval, ei tähenda, et kostjal oleks seetõttu puudunud kohustus küsida isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekut. Asjaolu, et hüperlink oli internetis avalikult kättesaadav ei anna selle hüperlingi leidjale õigust seda edasi jagada (eriti veel teadmata, kas hüperlingi koostamiseks ja avalikustamiseks kellelgi üldse kunagi seaduslikku alust on olnud), kuna sellise tegevuse tulemus viiks isikuandmete piiramatu ja korduva avalikustamiseni, mis oleks vastuolus nii isikuandmete töötlemise seaduslikkuse ja õigluse põhimõtte, eesmärgikohasuse põhimõtte kui kvaliteedi (võimalikult väheste andmete kogumise) põhimõttega (vt ka varasemalt kehtinud IKS sätete alusel Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 13). Hageja ja kostja poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole täidetud ka ükski teine isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lg 1 punktides b-f sätestatud tingimus. Eeltoodust järeldub, et kostja poolt hageja isikuandmete töötlemine (hageja kujutisele ehk hagejat kujutavatele fotodele ja videotele juurdepääsu võimaldava hüperlingi avaldamine avalikus internetikommentaariumis) ei olnud isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lg 1 järgi seaduslik. Seega tuleb kostja poolt hagejat kujutavatele fotodele ja videotele juurdepääsu võimaldava hüperlingi avaldamist avalikus internetikommentaariumis lugeda seadusest tulenevat kohustust rikkuvaks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 tähenduses.
40.Isikuandmete kaitse üldmäärusega kaitstakse füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eriti nende õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 1 lg 2). Hageja leiab, et temal on kostja rikkumise tõttu tekkinud mittevaraline kahju. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 82 lg 1 näeb ette, et igal isikul, kes on kandnud käesoleva määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 82 lg 2 kohaselt kõnealuse töötlemisega seotud vastutav töötleja vastutab kahju eest, mis on tekkinud sellise töötlemise tulemusel, millega rikutakse käesolevat määrust. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 82 lg-st 3 tuleneb, et vastutav töötleja või volitatud töötleja vabastatakse vastutusest lõike 2 kohaselt, kui ta tõendab, et ei ole mingil viisil vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1050 lg 2 järgi arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Kohus on andnud kostjale võimaluse tõendada vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist (tl 43-45 pöördel). Kostja ei ole esile toonud, et esineks mõni kostja süüd välistav asjaolu. Seega, kuna kostja tegevus hageja isikuandmete avaldamisel oli õigusvastane ja süüline, siis peab kostja hagejale hüvitama mittevaralise kahju.
41.Kuna kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja § 1050 järgi peab kostja hagejale hüvitama mittevaralise kahju, ei asu kohus analüüsima mittevaralise kahju hüvitamise nõuet VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 järgi. Kohtu hinnangul kaitsevad mõlemad viidatud õiguslikud alused hageja sarnaseid õigusi (õigus isiku kujutisele). Ka isikuandmete kaitse üldmääruse preambula p 4 rõhutab kõikide põhiõiguste austamist, sh õigust era- ja perekonnaelu austamisele. Samuti kaitsevad mõlemad viidatud õiguslikud alused hagejat sarnase kahju (s.o hageja kujutiste õigustamata kasutamisest tulenevate negatiivsete tagajärgede) eest.
42.Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramine on kohtu diskretsiooniõigus. VÕS § 127 lg 6 esimese lause järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõte sisaldub ka TsMS § 233 lg-s 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset
suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja ongi hüvitise suuruse jätnud hagiavalduses märkimata ja palunud mõista kostjalt välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.
43.Kohus märgib, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu 09.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 25.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5105, p-d 22 ja 24). Lähtudes Riigikohtu poolt viimasest, s.o 2020. aastal läbi viidud, kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.-2019. aastal“ (kättesaadav arvutivõrgus aadressil XXX), jäid isikuandmete avalikustamisega seotud rikkumiste puhul väljamõistetud hüvitiste suurused 2018.-2019. aastal vahemikku 400-1500 eurot.
44.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt isikliku õiguse rikkumise korral eeldatakse mittevaralise ehk moraalse kahju olemasolu, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge, s.o muutusi isiku psüühilises seisundis ja nende muutuste suurust, ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt Riigikohtu 13.01.2010 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 16). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab aga hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi. Seega, mittevaralise kahju puhul ei ole võimalik tõendada kahju tekkimist, kuid on võimalik kohtu ette tuua ja tõendada asjaolud, mille esinemise korral tavaliselt mittevaraline kahju tekib.
45.VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg-st 5 tuleneb, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 lisab eeltoodule veel kohtu õiguse arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, s.o preventiivne funktsioon. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmise võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt Riigikohtu 27.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17, 22.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14, 13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1152-09, p 16).
46.Lähtudes otsuse p-des 45-46 toodud sätetest ja põhimõtetest, arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmist:
46.1.Kohus arvestab esmalt hageja enese kirjeldust temal tekkinud mittevaralise kahju kohta. Hageja leiab, et mittevaraline kahju seisneb järgmises: hageja jagas enda pilte ja videoid üksnes nende XXX kasutajatega, kes talle selle eest tasusid ning kellele hageja oli fotode ja videote kuvamiseks loa andnud. Kuna fotode sellisel viisil jagamisel sai hageja olla veendunud, et tema fotod kogu maailmani ei jõua, tegi kostja tegevus hagejale eriti haiget. Hageja elu on mingil viisil igaveseks rikutud, kuna temast ringlevad internetis nüüd kostja tõttu tasuta pildid, millel ta on kujutatud väga XXX situatsioonides. Selline olukord on hävitavalt mõjunud hageja enesetundele. Tema enesehinnang on tugevalt langenud, kuna kostja õigusvastase tegevuse tõttu suhtutakse
temasse kui objekti või kui lihtsalt mingisugusesse XXX inimesse. Inimesed arvavad, et hageja on madalate elukommetega ning kostja tõttu ei austa hagejat Eestis enam tõenäoliselt mitte keegi. Teadmine, et tema pilte jagatakse internetis vabalt ning suvalistele inimestele, on tekitanud hagejal XXX ning XXX, mis tihtipeale takistavad hagejal tavapärase elu elamist (hagiavalduse p-d 27-28, tl 7-8). Eelnevaga on hageja kohtu ette toonud asjaolud, mille esinemisega ta seob mittevaralise kahju tekkimise, kuid viidatud asjaolude esinemise tõendamiseks ei ole hageja ühtki tõendit esitanud, kuigi kohus on selleks võimaluse andnud (vt tl 43-45 pöördel). Eelistungil küsis kohus hageja esindajalt, kas hageja on saanud tagasisidet selle kohta, mida inimesed on hakanud temast mõtlema, kas on olnud kirju või kommentaare. Hageja esindaja kinnitas, et sellised tõendid puuduvad ning see on hageja arvamus, et teatud inimeste arvamus võis muutuda (vt tl 39). Seega peegeldavad hageja väited temasse suhtumise kohta mitte tegelikku tagasisidet, vaid hageja hirmu, et temast võidakse halvasti arvata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka XXX esinemise ega XXX kohta (nt arstitõend). Kohus siiski möönab, et kostja tegu võis põhjustada hagejale teatavaid hingelisi kannatusi ja muutusi tema psüühilises seisundis, sh XXX ja hirmu selle ees, mida temast arvatakse. Hageja põhjendab mittevaralise kahju tekkimist ka sellega, et hageja elu on mingil viisil igaveseks rikutud, kuna temast ringlevad internetis nüüd kostja tõttu tasuta pildid, millel ta on kujutatud väga XXX situatsioonides. Hageja sellisest väitest saab kohus aru nii, et hageja on pannud tema elu rikkumise põhjuslikku seosesse kostja tõttu internetis tasuta piltide ringlemisega. Arusaamatuks jääb, kas juhul, kui iga hüperlingi avaja oleks hagejale tasunud hageja fotode ja videote vaatamise eest, ei oleks inimeste suhtumine hagejasse muutunud ega hagejal mittevaraline kahju tekkinud.
46.2.Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel rikkumise raskuse ja ulatuse osas seda, et kostja ei avaldanud hüperlinki, mis võimaldas juurdepääsu tervele hageja XXX konto sisuloomele, mitte piiratud isikute hulgale (nt suletud grupis), vaid avaldas selle avalikus internetikommentaariumis, kus selle sisuga oli võimalik tutvuda piiramatul isikute ringil. Kokku jagas kostja sellisel viisil XXX hageja fotot ja XXX hageja videot.
46.3.Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel ka sellega, et kostja tegu oli tahtlik, mitte hooletusest tingitud. Kostjal puudus hüperlingi avaldamiseks põhjus. Kostja enese selgituse kohaselt ei olnud tal hüperlingi postitamisel mingit eesmärki, ta lihtsalt kopeeris selle (tl 39 pöördel). Kostja postitas hüperlingi, mis võimaldas juurdepääsu tervele hageja XXX konto sisuloomele, avalikku internetikommentaariumi, kus selle sisuga oli võimalik tutvuda piiramatul isikute ringil. Kostja teo eesmärk sai olla vaid avaliku elevuse ja eufooria tekitamine ning internetikasutajatele meelelahutuse pakkumine nende XXX kontoomanike õiguste arvelt, kelle sisu kostja luba küsimata üldsusele avalikustas.
46.4.Samas tuleb kohtul arvestada ka kostja käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist. Kostja on tema poolt avaldatud hüperlingi pärast hagiavalduse kättesaamist kustutanud (tl 38). Kostja on avaldanud valmisolekut hageja ees vabandada (tl 34). Eelistungil leidis kostja, et hüperlingi postitamise puhul oli tegemist rutakalt tehtud rumalusega (tl 39 pöördel). Eeltoodust võib järeldada, et kostja on püüdnud oma tegu heastada ning teinud järelduse, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul ka see, et kostja poolt sarnase teo kordamine tulevikus on pigem ebatõenäoline. Seega ei ole käesolevalt vajadust, et kohtu poolt väljamõistetav kahjuhüvitis veel omakorda mõjutaks kostjat edasisest kahju tekitavast käitumisest hoiduma.
46.5.Arvestades eelmises punktis toodut, tuleb tähelepanu juhtida ja kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestada ka seda, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks enne hagiavalduse esitamist pöördunud kostja poole postituse kustutamiseks.
Kostja avaldas hüperlinki sisaldava postituse XX.XX.XXXX. Kohtule ei ole teada postituse kustutamise aeg, kuid hageja kinnitas postituse kustutamist 02.03.2021 (tl 35). Seega oli kostja postitus koos hüperlingiga avalikult kättesaadav maksimaalselt neli kuud. See aeg oleks võinud olla ka lühem, kui hageja oleks koheselt postituse kustutamise palvega kostja poole pöördunud. Samas tuleb arvestada ka seda, et kostja ise omal algatusel postitust ei kustutanud.
46.6.Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel kostja vastuväiteid selles, et hageja avaliku instagrami konto (XXX) sisuloomes on näha samalaadseid paljastavaid pilte ja videoid. Kostja on eeltoodu tõendamiseks esitanud kohtule väljavõtted hageja avaliku instagrami konto sisuloomest (tl 48 pöördel-50). Hinnates kohtule esitatud tõendeid (väljavõtteid hageja XXX konto sisust, tl 18-24, ja väljavõtteid hageja avaliku instagrami konto sisust, tl 48 pöördel-50), nõustub kohus kostjaga, et mõlema konto sisuloome on sarnane - hageja avaliku instagrami konto sisu eksponeerib samuti hageja alastust ning sisaldab XXX kujutisi hagejast. Asjaolu, et hageja avaliku instagrami konto ja tema XXX konto fotod ja videod võivad olla erinevad failide või teoste mõttes, omab tähendust ainult autoriõiguslikust aspektist. Kohus ei lahenda käesolevalt autoriõiguslikku vaidlust (vt hagi osaliselt läbivaatamata jätmise määrus, tl 41-42). Seega järeldub eeltoodust, et sõltumata XXX konto olemasolust, jagab hageja oma avalikul instagrami kontol ise kõigile internetikasutajatele tasuta XXX kujutisi iseendast. Kui kostja ei oleks postitanud hüperlinki, mis võimaldas tasuta juurdepääsu hageja XXX konto sisule, oleksid XXX kujutised hagejast olnud siiski kõigile internetikasutajatele soovi korral vabalt ja tasuta kättesaadavad hageja avaliku instagrami konto kaudu. Postitades avalikul instagrami kontol enesest XXX materjali, on hageja ise vastutav sellise tegevuse tagajärgede, sh hageja avaliku kuvandi, maine ning inimeste võimaliku suhtumise eest. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja poolt väidetud halvustav suhtumine temasse on põhjuslikus seoses just ja ainult kostja poolt hüperlingi avaldamisega, mitte hageja avalikult instagrami kontolt nähtava sisuga. Kohus leiab, et hageja avaliku instagrami konto sisuloome mõjutab inimeste suhtumist hagejasse niisama palju kui hageja XXX konto sisuloome.
46.7.Viimasena peab kohus mittevaralise kahju hüvitise määramisel vajalikuks arvestada kannatanu enda osa kahju tekkimises ka selles, et laadides internetti kujutisi enesest, peab igaüks teataval määral arvestama infosüsteemide võimaliku ebaturvalisusega ning juba ennetavalt kaaluma, kas ta on valmis seda riski võtma. Laadides XXX keskkonda üles kujutisi enesest, asetas hageja ise end olukorda, kus tal puudus absoluutne kontroll nende kujutiste edasise saatuse üle (sh selle üle, kas neid kujutisi vaatab tegelikult üks tasuline jälgija või temaga koos mitmeid teisigi).
47.Eeltoodut arvestades ning lähtudes senises kohtupraktikas sarnaste kaasuste puhul väljamõistetud hüvitiste suurusjärkudest, on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõude rahuldamine 700 euro ulatuses.
48.Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist alates hagiavalduse esitamisest protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja viivisenõudele ei ole kostja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest 20.01.2021 viivise protsendina põhinõudelt (700 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud
49.Kohus võttis 12.04.2021 määrusega vastu hageja loobumise hagiavalduse resolutsiooni p-s 1 nimetatud nõudest ning lõpetas selles osas menetluse. Hageja loobus nõudest, kuna kostja postitus, mis sisaldas hüperlinki juurdepääsuga hageja XXX konto sisule, oli pärast hagiavalduse esitamist kustutatud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et TsMS § 168 lg 5 alusel tuleb hagiavalduse resolutsiooni p-s 1 märgitud nõudega seotud menetluskulud jätta kostja kanda.
50.Ülejäänud hageja nõuete osas kohus rahuldas hagiavalduse. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kostja kahjuks. Kõik menetluskulud jäävad seega TsMS § 162 lg 2 ja § 168 lg 5 alusel kostja kanda.
51.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 475 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulud summas 3168 eurot (sh käibemaks), kokku on hageja menetluskulud 3643 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
52.Riigilõiv 475 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.
53.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas hagi mittevaralise kahju saamiseks. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu, ei olnud vaidlus ka mahukas. Asjas toimus üks kohtuistung. Kohus jättis hagi läbivaatamata osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista autoriõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud 8 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu on 160 eurot käibemaksuta (koos käibemaksuga 192 eurot). Riigikohus on 27.02.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16 aktsepteerinud lepingulise esindaja tunnitasu suurusena 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud 1536 euro ulatuses (8x192).
54.Hageja menetluskulud on kokku 2011 eurot (475 + 1536). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 2011 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
55.Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.