nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja volitatud esindaja: M T (e-post: xxx) Kostja: D S (isikukood xxx; viimane teadaolev elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt D Slt hageja B2 Impact OÜ kasuks Xxx OÜ vahendusel 15.12.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 570,45 eurot, seadusjärgne intress summas 8,43 eurot, sissenõudmiskulu summas 30 eurot, viivis põhivõlalt alates 25.04.2024 kuni 31.01.2025 summas 53,59 eurot ning viivis alates 01.02.2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta rahuldamata hageja B2 Impact OÜ hagi kostja D S vastu Xxx OÜ vahendusel 15.12.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõla 19,55 euro, intressi 51,53 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 66,63 euro osas.
Jätta menetluskulud 17% ulatuses hageja kanda ja 83% ulatuses kostja kanda.
5.Määrata kindlaks hageja B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 265 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 245 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust summas 20 eurot.
6.Välja mõista kostjalt D Slt resolutsiooni punktis 5 kindlaks määratud menetluskuludest 83%, s.o 220 eurot hageja B2 Impact OÜ kasuks.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal D Sl tasuda hagejale B2 Impact OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (220 eurot) viivist 1
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.B2 Impact OÜ esitas 02.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D Slt 737,67 euro saamiseks. Kohus tegi 03.07.2024 D Slile makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 11.11.2024 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis B2 Impact OÜ nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses.
2.11.11.2024 määrusega kohustas Harju Maakohus B2 Impact OÜ-d esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul.
3.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 28.11.2024 Harju Maakohtule hagi D S (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Xxx OÜ vahendusel 15.12.2023 laenulepingu nr XXX. Laenusaaja laenutingimuste kohaselt lepiti kokku laenusummas 590 eurot, perioodiga 1 aasta, krediidikulukuse määraga 49,2% aastas. Krediidi kulukuse määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 590 eurot, intressimäär 34,21% aastas, lepingu kestus 12 kuud, lepingutasu 3,80 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Kokkulepitud intressimäära osas lähtutakse Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 välja toodud intressimäärast, see on 34,21% aastas (laenusaaja laenutingimustes on intressimäär ilma komakohtadeta, see tähendab ümardatult 34%). Vastavalt maksegraafikule on krediidi põhiosa tagasimaksest ja intressist koosnev igakuine makse 46,54 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.01.2024 – 15.12.2024. Kostja poolt ei ole lepingu katteks tagasimakseid tehtud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas Xxx OÜ kostjale 09.04.2024 teatise, millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka võimalus võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest, võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (15.01.2024, 15.02.2024 ja 15.03.2024) osamakse tasumisega, ütles Xxx OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 24.04.2024, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale. Hageja hinnangul täitis krediidiandaja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise 2
põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Xxx OÜ kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Enne lepingu sõlmimist esitas kostja krediidi saamiseks taotluse, milles märkis andmed sissetuleku (1800 eurot), majapidamiskulude (100 eurot) ja finantskohustuste (350 eurot) kohta. Peale seda kontrollis Xxx OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks. Hageja selgitab, et skoori määramisel arvestatakse andmeid Krediidiinfo, Krediidiregistri andmebaasis. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi, millelt saadi vastuseks 986 eurot, ning päring tehti maksuametisse, kellelt saadi vastuseks 978,14 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlusandmetes toodud arvutustele ja Xxx arvestas laenusaaja sissetulekuna 1173,77 eurot (maksuameti päringu sissetuleku andmetele lisatud 20% (195,62 eurot), kuna laenutaotluses palju kõrgem sissetulek ja kõik sissetulekud ei pruugi maksuameti päringus kajastuda). Kohustustena arvestati 450 eurot (igakuine finantskohustuste suurus taotlusel 350 eurot ja igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 100 eurot). Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 58,74 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 590 eurot, intress 59,96 eurot (perioodi 16.12.2023-15.04.2024 kohta), sissenõutavaks muutunud viivise 120,22 eurot (perioodi 25.04.2024-28.11.2024 kohta). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja jookseva viivise alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgses viivise määras ning sissenõudmise kulu 30 eurot.
4.14.01.2025 määrusega jättis kohus hageja hagiavalduse käiguta ja määras tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus hageja laenusummaga seonduvat täpsustada ning selgitada ja esitada täiendavaid tõendeid, kuidas on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud ja kostja krediidivõimelisust hinnatud.
5.31.01.2025 täpsustas hageja, et kostja arvelduskontole kanti 15.12.2023 laenusumma 590 eurot, millest on laenusaaja laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 3,80 eurot, tagatisfondi tasu 14,75 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Laenutingimustes on kostja kinnitanud, et soovib, et laenu summas 571,45 eurot, millest on kinni peetud ülekandetasu 0,50 €, laenusaaja pangakontole. Hageja lisab, et krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks taotluses esitatud andmeid, kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Krediidiandja tegi päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning Maksuametisse. Creditinfo Eesti AS ja OÜ Krediidiregister andmetel laenusaajal kehtivad maksehäired puudusid. Laenusaaja krediidivõime hindamiseks analüüsis Xxx tarbija sissetulekuid ja kohustusi ja võrdles neid laenusaaja poolt taotlusel esitatud andmetega. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 58,75 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu Xxx OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks võib tarbija poolt esitatud teabe sisu ja ulatus sõltuda krediidilepingust, krediidi suurusest ja selle tagastamisele kuuluvast ajast, krediiditoote omapärast ja tarbijast endast. Antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märgib, et krediidiandja poolt teostatud toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas. Asjaolu, 3
et kostja on jätnud mingitel põhjustel oma kohustused täitmata ei viita krediidivõimelisuse ebaõige hindamisele. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Xxx krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2). Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on kostjale selgitatud lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi (vt laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Klient on allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad. Juhul, kui kohus asub seisukohale, vaatamata hageja poolt esitatud selgitustele ja tõenditele, et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, esitab hageja siiski nõude ümberarvestuse vastavalt VÕS § 4034 lg 7 sätestatule. Sellisel juhul tuleks lepingus kokkulepitud intressimäära vähendada seadusjärgse intressimäärani, mis lepingu sõlmimise ajal oli 4% ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Arvestades, et kostja on lepingu alusel saanud laenu summas 570,45 eurot (millest on maha arvestatud lepingutasu, tagatisfondi tasu ja ülekandetasu 0,50 eurot) ja lepingu katteks ei ole kostja tagasimakseid teostanud, kujuneks hageja põhinõudeks 570,45 eurot. Kuivõrd kostja ei ole ühtegi tagasimakset teostanud ja oli võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega, on lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud. Tulenevalt eeltoodust, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 tulenevat kohustust, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 570,45 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, intress seadusjärgses määras 8,43 eurot ja viivis põhivõlalt (570,45 eurolt) VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivise määras summas 53,59 eurot.
6.Kohus võttis hagiavalduse menetluse 04.02.2025 määrusega, tegi kostjale menetlusdokumendid kättesaadavaks avaliku e-toimiku kaudu 05.02.2025 ning edastas need ka kostja e-posti aadressidele xxx, xxx ja xxx. Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse koos hagiavaldusega kostjale kätte 21.02.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 07.03.2025. Kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem, ei ole kostja hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus menetleb hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatuks loetud 21.02.2025. Kostjale on dokumendid saadetud ka kohtule teadaolevale kostja e-posti aadressidele. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Laenulepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv laenuleping, laen oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole laenu tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Lepingu sõlmimine ja kehtivus
8.Kohus kontrollib, kas leping on sõlmitud ja kehtis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4
Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 15.12.2023 digiallkirjastatud Xxx OÜ portaali kasutamise üldtingimused (38-44) ning kostja poolt 15.12.2023 digiallkirjastatud laenulepingu nr XXX tahteavalduse, sh laenutingimused ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 46-49). Lepingu tahteavalduses märgitud krediidi kulukuse määr 49,2% aastas ei ületa lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra 50,15% aastas (31.05.2023 kohta avaldatud näitaja 16,72% järgi). Hageja on esitanud kohtule maksekorralduse (dtl 54), millest nähtub, et laenusumma 570,45 eurot anti 15.12.2023 kostja kasutusse. Seega saab järeldada, et leping oli sõlmitud ja see kehtis. Nõude loovutamine
9.Nõude loovutamise kontrollimine on oluline selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning teiseks välistada võimalus, et algne krediidiandja esitab sama nõude hiljem kohtusse, väites, et nõuet ei ole loovutatud. Hageja on esitanud kohtule algse krediidiandja 24.04.2024 ülesütlemisavalduse ja teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on lepingust nr XXX tulenevad nõuded loovutatud OK Incure OÜ-le (dtl 59). OK Incure OÜ on hageja endine ärinimi. Äriregistri andmetel toimus nimevahetus septembris 2024. Seega kohus tuvastav, et hagejale on käesoleva tsiviilasjas esitatud nõue kehtivalt loovutatud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
10.Järgnevalt hindab kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Riigikohus on oma 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-des 17 ja 18 selgitanud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja 5
kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb krediidiandjal üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul täitis krediidiandaja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Xxx OÜ kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Enne lepingu sõlmimist esitas kostja krediidi saamiseks taotluse, milles märkis andmed sissetuleku (1800 eurot), majapidamiskulude (100 eurot) ja finantskohustuste (350 eurot) kohta. Peale seda kontrollis Xxx OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks. Hageja selgitab, et skoori määramisel arvestatakse andmeid Krediidiinfo, Krediidiregistri andmebaasis. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi, millelt saadi vastuseks 986 eurot, ning päring tehti maksuametisse, kellelt saadi vastuseks 978,14 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlusandmetes toodud arvutustele ja Xxx arvestas laenusaaja sissetulekuna 1173,77 eurot (maksuameti päringu sissetuleku andmetele lisatud 20% (195,62 eurot), kuna laenutaotluses palju kõrgem sissetulek ja kõik sissetulekud ei pruugi maksuameti päringus kajastuda). Kohustustena arvestati 450 eurot (igakuine finantskohustuste suurus taotlusel 350 eurot ja igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 100 eurot). Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 58,74 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav (dtl 25-26). Kohus selgitas 14.01.2025 puuduste kõrvaldamise määruses hagejale, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale võimaluse selgitada ja esitada täiendavaid tõendeid, kuidas on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud ja kostja krediidivõimelisust hinnatud (dlt 69-70). 31.01.2025 esitatud vastuses märkis hageja, et on ammendavalt selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvat (dtl 74). Täiendavaid tõendeid hageja ei esitanud. Hageja märkis oma vastuses, et tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Xxx krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (dtl 75). Kohus märgib, et kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud ja saanud kostja pangakonto väljavõtte, millest nähtuksid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud, siis ei sa ka väita, et krediidiandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohus selgitab, et laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks ka riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. 6
Hageja esitas 18.03.2025 kohtule küll väljavõtte krediiditoimikust (dtl 139-140), kuid kohtu hinnangul ei saa seda pidada piisavaks kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kui krediidiandjale ei olnud muud kostja sissetulekut, kohutusi kajastavad andmed kättesaadavad, oleks krediidiandja pidanud laenu taotlejalt neid küsima. Hageja väide, et krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata, ei vabastanud krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest. Kohus leiab, et hageja ei ole siiski tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Esitatud tõendist ei nähtu ega ole aru saada, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 403 4 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu esitatud tõendist, et krediidiandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetud laenu. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu nõuded
11.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus märgib, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata üksnes juhul, kui leping ei ole korraliselt lõppenud. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja nõuda tagasi põhivõlga. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingujärgne intressimäär lepingu sõlmimise ajal VÕS § 94 järgi kehtinud intressimääraga, mis antud lepingu sõlmimise (15.12.2023) ajal oli 4%. Hageja märkis 31.01.2025 vastuse (dtl 76-77), et juhul, kui kohus asub seisukohale, et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, esitab hageja siiski nõude ümberarvestuse vastavalt VÕS § 4034 lg 7 sätestatule. Sellisel juhul tuleks lepingus kokkulepitud intressimäära vähendada seadusjärgse intressimäärani, mis lepingu sõlmimise ajal oli 4% ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Arvestades, et kostja on lepingu alusel saanud laenu summas 570,45 eurot (millest on maha arvestatud lepingutasu, tagatisfondi tasu ja ülekandetasu 0,50 eurot) ja lepingu katteks ei ole kostja tagasimakseid teostanud, kujuneks hageja põhinõudeks 570,45 eurot. Tulenevalt eeltoodust, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 tulenevat kohustust, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 570,45 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, intress seadusjärgses määras 8,43 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivise määras kokku summas 53,59 eurot. Kohus märgib, et hageja ei ole sõnaselgelt alternatiivset nõuet esitanud, mistõttu jätab kohu selle tähelepanuta, kuid selgitab, et alternatiivse nõudega saab olla tegemist siis, kui lepingu alusel osamaksete tähtaeg ei ole saabunud ehk et leping ei ole lõppenud ja hageja nõuab tulevikkus suunatud osamakseid maksegraafiku järgi. Nii hageja hagiavaldusest (dtl 26, 74) kui kostja tahteavaldusest (dtl 46) nähtub, et laenu periood oli üks aasta (12 kuud). Samuti nähtub laenulepingust (dtl 87), et laenutähtpäev oli 15.12.2024. Kuivõrd hageja kinnitusel ei ole kostja lepingu katteks tagasimakseid teinud (dtl 27) ning käesolevalt on leping lõppenud ja kohtule esitatud maksekorralduse (dtl 54) kohaselt on 15.12.2023 kostja kasutusse antud laenusumma 570,45 eurot, mis on muutunud sissenõutavaks, sest selle tasumise tähtaeg oli 15.12.2024, 7
mõistab kohus kostjalt välja tagastamata põhivõla 570,45 eurot. Kohus on seisukohal, et vastustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on krediidiandjal õigus siiski seadusjärgsele intressile ja viivisele ning sissenõudmiskulude hüvitamisele. Hageja nõuab põhinõudelt seadusjärgset intressi alates lepingu sõlmimise päevale järgnevast päevast (s.o 16.12.2023) kuni neljanda osamakse tähtpäevani (s.o 15.04.2024) ning viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates (s.o 25.04.2024) kuni hagiavalduse täienduse esitamiseni (s.o 31.01.2025). Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja intressi nõue summas 8,43 eurot, viivise nõue summas 53,59 eurot ning sissenõudmiskulud 30 eurot. Samuti on põhjendatud hageja viivise nõue edasiulatuvalt alates hagiavalduse täienduse esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 01.02.2025 kuni lepingust nr XXX tuleneva põhinõude (570,45 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõudis kostjalt algselt kokku 800,18 euro maksmist, millest kohus rahuldab 83% (662,47 eurot / 800,18 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 17% ulatuses hageja kanda ja 83% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 245 eurot ning menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Õigusabikulusid hageja ei nõua. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 245 eurot. Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 4842). TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulud kokku 265 (245+20) eurot. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 17% ulatuses hageja kanda ja 83% ulatuses kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 220 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
8
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.