Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2 (9)

Hageja utiliseeris jäätmed ja kandis selleks kulusid 7856,80 eurot. Hageja tellis selle töö ASlt xxx. Kostja põhjustas hagejale rikkumisega kahju summas 7856,80 eurot (ei sisalda km), mis on jäätmete utiliseerimise kulu, mille kostja hageja kinnistule jättis. Lepingu p 12.5 sätestab, et arve tasumisega viivitamisel on üürileandjal õigus nõuda viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt üüriarvete tasumisega viivitamise eest viivist kokku 754,73 €. Hageja nõuab kostjalt viivist kahjuhüvitiselt arvestatuna 7856,80 eurolt alates 18.09.2020 (hagi esitamisest) kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlga 2964,87 eurot, viivist üürivõlalt 18.09.20 seisuga 754,73 eurot ja edasi viivist võlgnetavalt üürivõlalt 0,15 % päevas kuni võla täieliku tasumiseni, kahju hüvitist 7856,80 eurot ja alates hagi esitamisest võlgnetavalt kahjuhüvitiselt 7856,80 eurolt seadusjärgses määras kuni kahju hüvitamiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja vastutab üüripinnal toimuva eest, sj pidi tagama valve lepingu p 14.1. järgi selleks, et tagada üüritud pinnal kord. Kostja vastuväited Kostja oli nõus üürivõla ja sellelt arvestatud viivisevõlaga, kuid palus jätta rahuldamata kahjunõude ja sellelt nõutavale viivisenõude. Kostja jättis üüritud platsi tühjaks, kostja pole kahju tekitanud. Teised isikud viisid prahi xxx territooriumile. Kostja ei andnud mitte kellelegi luba kasutada kostjale antud platsi. Kostjal ei ole luba asbesti jäätmete vedamiseks ning kostja ei vea asbesti jäätmeid. xxx OÜ tegeleb territooriumil asbesti sisaldusega jäätmetega. Kui territoorium oli kostja valduses, ei olnud seal mingeid jäätmeid. xxxOÜ-l on konflikte teiste firmadega. Hageja ei ole tõendanud, et territoorium oli risustatud, et hageja on kandnud need kulud ja et kostja tõi need jäätmed territooriumile. Enne rendile võtmist oli territoorium täis jäätmeid, hageja peab esitama selle kohta akti, mis seisus oli see rendile andes kostjale. Territooriumil on mitmeid rentnikke, kes veavad jäätmeid ja neil on suhted hagejaga. Kostja renditud pinda on antud korduvalt rendile. AS xxx juht E. T tegeleb pettusega. Kostja tegi üüritud ajal parendusi. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürileping kohustub üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle o Pooled sõlmisid 01.11.2019 üürilepingu, mille alusel kasutas kostja hagejale kuuluvat 735 m2 suurust platsi, mis asub xxx. Kostja kohustus tasuma igakuiselt üüri. o 23.04.2020 seisuga oli kostja võlgnevuses jaanuari, veebruari ja märtsi üüri tasumisega. o Hageja ütles 23.04.2020 kirjaliku avaldusega eelneva võla tõttu kostjale 3 (9)

üürilepingu erakorraliselt üles. o Leping lõppes 01.05.2020. o Kostja võlgneb hagejale üüri kokku 2964,87 €, mis sisaldab 2020.a. jaanuari, veebruari, märtsi ja aprillikuu üüri. o Üürivõlalt 2964,87 € on viivis seisuga 18.09.2020 vastavalt 754,73 €, lepingus on kokku lepitud viivise määraks võlalt 0,15% päevas. o Kostja ei ole hagejale tasunud üüri kokku 2964,87 € ega üürivõlalt viivist 754,73 €. o Kostja ei ole andnud hagejale ei 01.05.20 ega 25.05.20 üüritud asja vahetult üle ega ilmunud 25.05.20 objekti üle andma. Kuna vaidlust ei olnud selle üle, et kostja sai enda kasutusse hagejalt objekti ja pidi maksma selle eest hagejale igakuiselt tasu, siis oli poolte vahel 01.11.2019 sõlmitud xxx asuva 735 m2 suuruse platsi üürileping. Üürivõla nõue ja viivis Tulenevalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral lepingus kokkulepitud viivist kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudes. Kuna kostja ei vaielnud vastu sellele, et ta jäi hagejale võlgu ning oli nõus üürivõlalt arvestatud viivise- ja üürivõlanõudega, siis on ta rikkunud lepingust ja VÕS § 271 tulenevat üüri tasumise kohustust. Eeltoodu alusel on hageja nõue kostja vastu üürivõla ja sellelt arvestatud viivise saamiseks tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 271, TsMS § 367 järgi hageja kasuks välja mõista üürivõlga 2964,87 €, hagi esitamise aja seisuga 18.09.2020 viivist 754,76 € ja alates 19.09.2020 viivist 0,15% päevas võlgnetavalt üürivõlalt kuni üürivõla tasumiseni. Kahju hüvitamise nõue, viivis VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 101 lg 1 p 3, VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või

4 (9)

kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 alusel võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 103 lõike 1 kohaselt eeldatakse, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud VÕS § 103 lg 2 järgi on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 128 lg 1, 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtule esitatud üürilepingu tingimuse p 22.1 (lk 4, 6) järgi peab üürnik hiljemalt lepingu lõppemise päeval üüritud asja oma varast vabastama ning andma selle üle üürileandja valdusse. Sama sätte järgi peab üürnik peab tagastama üüritud asja seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. See on kooskõlas VÕS § 334 lg 1. Vaidlus puudus selles, et hageja ütles kostjale 23.04.2020 üürilepingu erakorraliselt üles ja leping lõppes 01.05.2020. Nii lõppes kostja õigus alates 01.05.2020 edaspidi kasutada üüripinda ja ta pidi üüritud eseme vabastama kooskõlas lepingu tingimuse p –ga 22.1. Hageja väitel ei andnud kostja üüritud asja üle ega vastanud hageja kirjadele. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta oleks andnud vahetult hagejale üle üüritud platsi kas 01.05.20 või 25.05.20. Kostja väitis vaid seda, et ta jättis platsi tühjaks. Seega kannab ta negatiivsete tagajärgede riisikot, mis võivad olla tingitud sellest, et ta ei fikseerinud platsi seisukorda lepingu lõppedes ega andnud seda hagejale faktiliselt tagasi. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjaga 24.03.2020 (lk 9), et nõudis kostjalt üüritud asja vabastamist 01.05.20. Lisaks on ta tõendanud, et palus seda kostjalt veelkord kirjaga 12.05.20 (lk 11), milles teatas, et üüritud asja üleandmise toimub 25.05.2020 kl 10.00 ja palus selleks ajaks ära viia kõik üüritud asjal oleva kostja vara ja tagada kostja esindaja kohalolek. Seega andis hageja kostjale aja, et kostja saaks anda üüritud asja hagejale vahetult tagasi ja nii oli kostjal võimalus, et ta oleks saanud ka asja tagastamisel fikseerida selle seisundi. Hageja on tõendanud kohtule esitatud 29.06.2020 kirjaga ja fotodega, et 25.05.20 ei

5 (9)

ilmunud kostja vara hagejale üle andma ning hageja tuvastas, et üüritud asjal oli ladustatud jäätmeid (lk 13-14). Seega on asjas hageja tõendanud, et lepingu lõppedes (01.05.20) aga ka ajal (25.05.2020) kui kostja pidi tulema üüritud asja hagejale üle andma, et siis ei olnud üüritud asi vabastatud jäätmetest. Seda, et üüritud asi oleks üürilepingu sõlmimise ajal ja siis kui kostja sai platsi enda kasutusse, olnud jäätmeid täis, ei ole kostja tõendanud. Üürilepingust ei nähtu, et asi oleks kostjale üürile antud koos jäätmetega või üleandmise kohta oleks koostatud mingi sellekohane akt. Nii pole põhjendatud kostja väide, et hageja peaks sellise akti esitama. Kostja pole ka väitnud, et selline akt oleks tegelikult üldse üürilepingu sõlmisel koostatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on rikkunud VÕS § 334 lg 1 tulenevat ning üürilepingu tingimuste p 22.1 tulenevat kohustust – vabastada üüritud asi sellel olevast varast ning jäätmetest ning tagastada üüritud asja hagejale, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Kostja väitis, et need jäätmed on toonud sinna keegi teine, kuid kostja ei ole neid väiteid tõendanud. Teiseks, ei oma need väited ka tähtsust. Nimelt ei andnud kostja üürilepingu lõppedes üüritud asja hagejale vahetult üle ega fikseerinud siis asja seisundit, mille tegemata jätmisega võttis enda kanda negatiivsed riskid. Mis puudutab hageja väidet, et üürilepingu p 14.4 (lk 4) sätestab, et kostja sõlmib vajadusel üüripinna kindlustuse, valve jm teenuse lepingud, siis on see õige, kuid sellise lepingu sõlmimise kohustust kostjal polnud. Küll aga tähendab märgitu seda, et vajadusel sai kostaja kindlustada enda õigusi juhtumiteks kui kolmandad isikud rikuvad üüritud asja. Kui kostja õigusi on rikkunud kolmandad isikud, on kostjal õigus esitada iseseisvaid nõudeid nende vastu. Mis puudutab kostja väiteid, et sama platsi on korduvalt üürile antud, siis ei oma see tähtsust. Nimelt, nagu kohus märkis, kannab kostja neid negatiivseid tagajärgi, mis tulenevad sellest, et ta ei fikseerinud siis asja seisundit kui leping lõppes ja kui ta pidi selle hagejale üle andma ja sellest, et ta ei andnud seda vahetult üürileandjale (hagejale) üle. Seega asub kohus seisukohale, et kostja poolt eelviidatud kohustuse rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 lg 1 järgi, sest vääramata jõu asjaolusid ei esine. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjaga 24.03.2020 (lk 9), et nõudis kostjalt üüritud asja vabastamist 01.05.20 ning kirjaga 12.05.20 (lk 11), et kostja viiks üüritud asjal oleva asjad ära hiljemalt 25.05.20. Lisaks on tõendatud kirjaga 29.06.2020, et seisuga 25.05.20 oli üüritud asi seni koristamata ja seal olid jäätmed, mille laseb ise ära utiliseerida ja teatas, et nõuab kulud sisse kostjalt. Seega on tõendatud, et hageja võimaldas VÕS § 115 lg 2 alusel kostjal vabatahtlikult kohustuse täita ja üüritud plats ise korda teha ning seal olevad jäätmed ära viia ning andis ka vastava tähtaja. Kuna kostja ei ole üüritud asja ära koristanud, siis pidi ta ette nägema, et kui ta ei vabastada üüritud asja sellel olevast varast ning jäätmetest, siis tekib hagejal nende jäätmete äravedamise, utiliseerimise kulude näol kahju. Nii asub kohus seisukohale, et kahju tekkimine oli kostjale lepingut sõlmides VÕS § 127 lg 3 järgi ettenähtav, sest lepingu p 22.1 ja VÕS § 334 lg 1 tuleneb kohustus vabastada üüritud asi sellel olevast varast ning jäätmetest selle tagastamisel hagejale. VÕS § 128 lg 1, 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning 6 (9)

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on tõendanud kohtule esitatud xxx jäätmete utiliseerimise akti 22.09.20 ja arvega nr xxx 24.09.20 ning hageja maksekorraldusega 02.10.2020, et xxx utiliseeris vaidlusalused jäätmed ning hageja on tasunud talle 9428,15 € (ilma käibemaksuta 7856,80 €) (lk 62-65). Kui kostja oleks oma kohustuse lepingu p 22.1 ja VÕS § 334 lg 1 järgi täinud, siis ei oleks hageja pidanud kandma vastavaid kulusid ja tal ei oleks tekkinud nende kulude näol kahju. Nii on hageja tõendanud kulude kui otsese varalise kahju tekkimist ja nende ulatust VÕS § 128 lg 2, 3 järgi. Viidatud kahju tekkimine on VÕS § 127 lg 3 järgi (nagu kohus eelpool märkis) seoses kostja kohustuse rikkumisega. Eeltoodu alusel vastutab kostja hagejale tekkinud kahju eest. Kostja ei ole nõus kahju hüvitama, rikkudes VÕS § 100 mõttes hageja ees kahju hüvitamise kohustust. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3 järgi kahju eelse olukorra ennistamist ehk kahju hüvitamist 7856,80 € (kahju hüvitamise nõue on esitatud ilma käibemaksu suurust arvestamata). Seega on kahju hüvitamise nõue tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitist 7856,80 €. TsMS § 367 järgi saab võlausaldaja nõuda viivist protsendina võlgnetavalt kahju hüvitiselt kuni kahju hüvitamise kohustuse täitmiseni. Hageja nõuab kahju hüvitiselt viivist seadusjärgses määras ehk VÕS § 113 lg 1 II lause ning § 94 järgi, mis on 2020.a. vastavalt 8% aastas VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja esitas kahju hüvamise nõude kohtule 18.09.2020. Nii saab hageja nõuda kahju hüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 2 järgi alates 18.09.2020 kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6 , 113 lg 1 II lausega kuni kahju hüvitamiseni. Seega on ka kahju hüvitise nõudelt nõutud viivisenõue tõendatud, põhjendatud. Kokkuvõte Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista üürivõlga 2964,87 eurot, viivist üürivõlalt 18.09.20 seisuga 754,73 eurot ja alates 19.09.2020 viivist võlgnetavalt üürivõlalt 0,15 % päevas kuni võla täieliku tasumiseni, kahju hüvitist 7856,80 eurot ja alates 18.09.20 võlgnetavalt kahjuhüvitiselt 7856,80 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitamiseni.

Muud väited 7 (9)

Mis puudutab kostja väiteid, kuidas ja mis moodi xxx juht (E. T) kostjaga ja millega ta väidetavalt tegeleb, siis ei oma need hageja ja kostja vahelistes suhetes tähtsust. Samuti ei oma tähtust, kas ja millega tegeleb xxx OÜ, kas tal on teistega konflikte ja millised on hageja suhted teiste rentnikega. Kas ja mis ulatuses tegi kostja üüritud pinnal parendusi ei oma hageja kahjunõude asjaolude seisukohalt tähtsust. Hagi tagamine TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus märgib kooskõlas TsMS § 445 lg 2, et käesoleva kohtuotsuse täimist tagab 22.09.2020 määrusega nr 2-20-13657 seatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus, suurus Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1, 5 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Vastavalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale (05.05.2021) on hageja menetluskuludeks riigilõiv 700 €, õigusabikulud 3427,50 € pluss käibemaks ja täietemenetluse kulu 278 € + käibemaks. Hageja palub välja mõista kulud kokku 4405,50 € ilma käibemaksuta. 8 (9)

Nimekirja kohaselt oli esindajate tööle kulunud aeg järgmine: o hagi tagamise avalduse ja hagi koostamise, kliendiga nõupidamine - kokku 10,5 h, sellest on K. Saarel kulunud aega 8,5 h. o 2020.a. oktoober - kostja vastustega tutvumine - 1,5 h. o 2020.a. november - kostja vastustega tutvumine, vastuse koostamine, tõendi kogumine – 2 h ja 35 min. o 2021.a. veebruar – valmistumine istungiks, osavõtt – 2,5 h o 2021.a. märts - valmistumine istungiks, osalemine istungil 10.03.21 - 1 h, kompromissi tekist koostamine ja läbirääkimised teise poolega – 3 h o 2021.a. - valmistumine istungiks, osalemine istungil 05.05.21 – 2,5 h. Nimekirja järgi on esindajatel kulunud tööaega kokku 22 h ja 35 min ning sellest ajast on ühel esindajal A. Urmil on kulunud 2 h (340 €+ käibemaks). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust, mahtu, tehtud tööd, istungeid. Käesolevas asjas oli 3 istungit, millest ühe puhul ei olnud kostja kutset kätte saanud ja ta ei istungile ilmunud (22.02.21 istung) ning kohus lükkas asja arutamise edasi. Ühel istungil ei toimunud asja sisulist arutamist, sest kohus nõudis kostja taotluse alusel tõendi välja (10.03.21 istung). Asja sisuline arutamine toimus 05.05.21. Käesolev vaidlus ei olnud keerukas, asjas oli esitatud hagi, hagi tagamise avaldus, hageja vastas kostja vastustele (mis osaliselt sisaldasid kordusi) ning istungutel osales vaid üks esindaja K. Saar. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja ei pea hüvitama hageja mõlema esindajaga seotud kõiki kulusid, mis on arvestatud nimekirja positsioonis - hagi, hagi tagamise koostamise, kliendiga nõupidamise eest kokku 10,5 h. Asja materjalide kohaselt kirjutas hagiavalduse alla vaid A. Urm ja tema töö on olnud nimekirja kohaselt 2 h. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud 2 tööpäeva (8- tunnine tööpäeva arvestus) ehk 16 h eest. K. Saare tunnitasu on 150 € (pluss käibemaks) ja A. Urmi tunnitasu on 170 € + käibemaks. Nii on lepinguliste esindajate kulud kokku TsMS § 175 järgi vastavalt 2440 € (2*170 + 14*150) ilma käibemaksuta. Hageja tasus lõivu 700 €, mis nähtub asja materjalidest. Lisaks on hageja tasunud TsMS § 144 p 5 alusel täiturile tasu hagi tagamise määruse täitmise eest 278 € ilma käibemaksuta (lk 43). Nii moodustavad hageja menetluskulud kokku 3418 € (2440 + 287 + 700, ilma käibemaksuta). Kooskõlas TsMS § 162 lg 1, 2, § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, 5, § § 174 lg 1, § 175 lg 1, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 3418 €. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega kohus tema kulude suurust kindlaks ei määra. Kohtunik (digitaalne allkiri)

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.