Newco Safety Technologies GmbH ja Milmets OÜ hagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastuhagi Newco Safety Technologies GmbH ja Milmets OÜ vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. märtsi 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NEWCO Safety Technologies GmbH ja Milmets OÜ 14. aprilli 2020. a määruskaebus Hageja I NEWCO Safety Technologies GmbH (välisriigi registrikood HRB 14051 HL), vandeadvokaat Anneli Aab
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja II Milmets OÜ (registrikood 12651352), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Kostja Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu, registrikood 70004502), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merit Lind Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. märtsi 2020. a määrus resolutsiooni punkti 2 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) kasuks solidaarselt Newco Safety Technologies GmbH ja Milmets OÜ-lt välja menetluskulud 21 058,42 eurot ületavas osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta tühistatud osas menetluskulud solidaarselt Newco Safety Technologies GmbH-lt ja Milmets OÜ-lt Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) kasuks välja mõistmata.
Rahuldada osaliselt Newco Safety Technologies GmbH ja Milmets OÜ määruskaebus.
3.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1(14)
3.1
Rahuldada osaliselt kostja Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. 3.2 Määrata Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) menetluskulude rahaliseks suuruseks 21 058,42 eurot. 3.3 Välja mõista solidaarselt Newco Safety Technologies GmbH-lt ja Milmets OÜ-lt Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) kasuks menetluskulud summas 21 058,42 eurot.
4.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Newco Safety Technologies GmbH (hageja I) ja Milmets OÜ (hageja II) hagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu, kostja) vastu ning Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastuhagi Newco Safety Technologies GmbH (hageja I) ja Milmets OÜ (hageja II) vastu.
2.Harju Maakohus jättis 27.09.2018 otsusega hagejate hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt ning jättis hagi menetlemisega seotud poolte menetluskulud maakohtus täies ulatuses solidaarselt hagejate kanda. Kostja menetluskulud jättis ringkonnakohus seoses vastuhagi menetlemisega maakohtus 40% ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja 60% ulatuses kostja enda kanda. Hagejate menetluskulud seoses vastuhagi menetlemisega jättis ringkonnakohus maakohtus hagejate enda kanda. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvalt jättis ringkonnakohus solidaarselt hagejate kanda. Vastupellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvalt jättis ringkonnakohus kostja menetluskulud 90% ulatuses solidaarselt hagejate kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigikohus jättis 02.09.2019 määrusega hagejate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 02.09.2019.
3.Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja 10.08.2018 ning ringkonnakohtule 26.03.2019. Kostja palus hagejatelt solidaarselt maakohtus tekkinud menetluskuludena välja mõista 47 736,11 eurot (ilma käibemaksuta), millest lepingulise esindaja kulud 34 494,72 eurot, sõidukulu 11,37 eurot, tõlkekulu 168,75 eurot ning dokumentaalse tõendi saamise kulud 9591,59 eurot ja 3469,86 eurot. Ringkonnakohtus tekkinud menetluskuludena palus kostja välja mõista lepingulise esindaja kulud 2476,80 eurot (sh käibemaks). Kostja palus hagejatelt solidaarselt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2(14)
Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas 27.03.2020 määrusega kostja Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse maakohtu menetluses ning mõistis solidaarselt hagejatelt välja kostja kasuks menetluskulud 31 025,87 eurot. Hagiga seotud menetluskuludena pidas maakohus vandeadvokaat Leho Pihkva tehtud toimingud põhjendatuks 10 tunni ulatuses tunnitasu suurusega 129 eurot (summas 1290 eurot). Maakohus pidas põhjendatuks kostja lepingulise esindaja transpordikulusid 9,15 euro ulatuses. Ülejäänud hagiga seotud menetluskulud pidas maakohus põhjendatuks 105 tunni ulatuses tunnitasu suurusega 129 eurot (summas 13 545 eurot). Asja läbivaatamisega seotud kulud summas 13 230,20 eurot, mis koosnevad tõlkekuludest summas 168,75 eurot ja dokumentaalsete tõendite saamise kuludest summades 9591,59 eurot ja 3469,86 eurot, on põhjendatud kulud. Kostja hagiga seotud menetluskulud maakohtu menetluses on põhjendatud 28 074,35 euro ulatuses ning mõistis selle hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja. Vastuhagiga seotud menetluskulud on põhjendatud 30 tunni ulatuses tunnitasu suurusega 129 eurot (summas 3870 eurot). Maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks menetluskulud 40% ulatuses ehk summas 1548 eurot. Kostja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud moodustavad 70% õigusabikuludest ehk on 1625,40 eurot. Apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud on põhjendatud 8 tunni ulatuses tunnitasu suurusega 129 eurot (1032 eurot) ning kuulub väljamõistmisele hagejatelt solidaarselt kostja kasuks. Kostja vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud moodustavad 30% õigusabikuludest ehk 696,60 eurot. Vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud on põhjendatud 3,2 tunni ulatuses tunnitasu suurusega 129 eurot (412,80 eurot). Maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks menetluskulud 90% ulatuses ehk 371,52 eurot. Määruskaebus
5.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osaliselt ning teha uus määrus, millega mõista kostja kasuks menetluskulud välja põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Hagejad leiavad, et kostja kohtuvälised kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Samuti leiavad hagejad, et kostjale osutatud õigusabi maht seoses menetlusdokumentide analüüsiga ja koostamisega on osaliselt ebamõistlik ja tunnitasu suurus on keskmisest kõrgem. Hagejad ei nõustu sellega, et kostja menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kostja öeldust selle kohta, et hagiga seotud menetluskulud moodustavad 2/3 ja vastuhagiga seotud kulud moodustavad 1/3. Vastuhagi menetlemisega seotud kulude maht on sama, sest kõik tõendid ja seisukohad olid võrdselt nii hagile kui ka vastuhagile suunatud, v.a vastuhagi ja hagejate vastus vastuhagile. Maakohus luges ebaõigesti kõik asja läbivaatamisega seotud kulud 13 230,20 euro ulatuses hagimenetlusega seotud kuludeks. Asja läbivaatamisega seotud kulud 13 230,20 eurot tuleb arvestada nii hagi- kui ka vastuhagi menetlusega seotud kuludeks. Maakohtu määrusest ei nähtu, kas ja mil määral on maakohus arvestanud seda, et kostjale osutas teenust kaks esindajat, kes tegid dubleerivat tööd. Samuti ei selgu, kas ja mis ulatuses on teinud dubleerivat tööd kostja kolmas esindaja. Hagejad paluvad maakohtu määruse põhjendatust kontrollida täies ulatuses tulenevalt uurimispõhimõttest. 3(14)
Menetluse edasine käik
6.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Ringkonnakohus määras 20.03.2021 kirjaga kostjale tähtaja kohtu küsimustele vastamiseks ja tõendite esitamiseks. Kostja esitas vastuse 19.04.2021. Hageja esitas kostja vastuse osas seisukoha 29.04.2021.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada resolutsiooni punkt 2 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud 21 058,42 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab tühistatud osas menetluskulud hagejatelt kostja kasuks välja mõistmata. Hagejate määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Esmalt hindab ringkonnakohus kostja lepinguliste esindajate kulude vajalikkust ja põhjendatust (I), muude menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (II), seejärel määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse ja teeb menetluslikud otsustused (III). I (A)
11.Maakohus ületas diskretsioonipiire, kui jättis suures osas sisuliselt hindamata kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid, mistõttu ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Hinnates TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust teeb kohus kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja tehtud toimingute vajalikkust ja põhjendatust.
12.1.Maakohus leidis, et arvest nr 062-01-17 (maakohtu viidatud menetluskulude nimekirja lisa 2) nähtuvad toimingud on põhjendatud 10 tunni ulatuses. Nimetatud arvest nähtuvad tehtud toimingud seoses hagile vastamisega (sh hagi analüüs ja vastuse koostamine). Kolleegium nõustub maakohtuga, et need toimingud olid põhjendatud 10 tunni ulatuses, sest hagiga esitatud tõendite maht oli tavapärasest suurem ning hagi oli 9 lk pikk, lisaks esitas hageja hagi täienduse. Kuigi kostja määruskaebust ei esitanud, peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Arvest nr 062-01-17 nähtuvad põhjendatud toimingud tuleb lugeda Leho Pihkva poolt tehtud toiminguteks (Leho Pihkva tegi toiminguid 11 tunni ja 50 minuti ulatuses, millest põhjendatuks on loetud 10 tundi). Kostja selgitas ringkonnakohtule, et nimetatud arvest nähtuvad ka eelmise lepingulise esindaja Erko-Andreas Roosiku õigusteenuse kulu (tunnitasuga 129 eurot). Kuna Erko-Andreas Roosik ei osalenud nimetatud toimingute ajal menetluses esindajana ja ei esitanud vastust hagile (vastuse hagile esitas Leho Pihkva), ei saa Erko-Andreas Roosiku poolt tehtud toimingud TsMS 4(14)
§ 175 lg 1 alusel põhjendatud toiminguteks lugeda. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud. Lisaks peab lepinguline esindaja tehtud toimingute ajal (26.01.2017-31.01.2017) vastama TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Toimikust nähtuvalt osaleb Erko-Andreas Roosik menetluses alates 22.11.2017.
12.2.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi kostja esindaja ajavahemikul 01.06.201702.11.2017 järgmisi toiminguid: osalemine Harju Maakohtu eelistungil, sh ettevalmistus eelistungiks 23.05.2017 kokku 4,8 tundi; kohutudokumentide printimine ja salvestamine, kohtutoimiku koostamine 1,6 tundi (tunnitasuga 60 eurot); ettevalmistus Harju Maakohtu eelistungiks, vastuhagi täiendamine ja komplekteerimine kokku 7,7 tundi; osalemine 28.09.2017 Harju Maakohtu eelistungil 1,1 tundi; tutvumine Harju Maakohtu e-kirjaga ja hagejate esindaja pöördumisega, kommunikatsioon hagejate esindajaga ja kohtuga, (re: vastuhagi lisa 4 edastamine hagejatele) kokku 0,4 tundi. Eeltoodud kostja esindaja toimingud on kolleegiumi hinnangul põhjendatud 13,2 tunni ulatuses ning põhjendamata 2,4 tunni ulatuses. 23.05.2017 toimunud istungi kestvus oli 2 tundi ja 28.09.2017 toimunud istungi kestvus oli 1 tund ja 15 minutit. Vähendada tuleb 23.05.2017 istungiks ettevalmistumise aega 0,8 tundi. 23.05.2017 toimunud istungiks ettevalmistumine on põhjendatud 2 tunni ulatuses. Istungiks ettevalmistumine on istungil osalemiseks vajalik ja vältimatu toiming, kuid selleks ei saa kuluda ülemäära aega võrreldes kohtuistungi toimumise ajaga. Vastuhagi sisuline pikkus on u 8 lk ning selle koostamiseks ja täiendamiseks kulunud aega ei saa lugeda ülemääraseks, seetõttu loeb kolleegium selle toimingu põhjendatuks 6,7 tunni ulatuses ja 27.09.2017 tehtud toiming maakohtu istungiks valmistumiseks on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Põhjendatud on ka maakohtu kirjaga tutvumisele ja sellega seotud suhtlemisele kulunud aeg (0,4 tundi). Ringkonnakohus loeb 21.09.2017 toimingu dokumentide printimiseks ja salvestamiseks ning kohtutoimiku koostamiseks põhjendamatuks täies ulatuses, sest nende toimingute vajalikkus ei ole põhjendatud ja tegemist ei ole õigusalaseid teadmisi vajavate toimingutega. Lisaks märgib kolleegium, et kostja on 10.08.2018 menetluskulude nimekirjas selgitanud, et assistendi tunnihinnaks on 60 eurot. Seega on 21.09.2017 toimingud teinud eeldatavasti assistent. Kolleegium leiab, et assistendi tehtud toimingud ei ole põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte lepingulise esindaja advokaadibüroo töötajate (assistendi) kulusid või esindaja kulusid, kelle osalemist menetluses ei nähtu. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik. Samuti tuleb arvestada, et nõustaja kulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2 teine lause). Menetluses nähtavalt osaleva esindaja kvalifikatsioon ja õigusabiteenus on kontrollitav kohtule esitatud menetlusdokumentide ja kohtuistungitel osalemise näol. Seejuures ei ole lepingulisel esindajal keelatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama advokaadibüroo juristide abi, kuid kui nimetatud isikud ei ole nähtavalt käitunud menetlusosalise lepingulise esindajana, ei ole põhjendatud nimetatud kulude väljamõistmine teiselt poolelt. Sellest tulenevalt ei kuulu praeguses menetluses hüvitamisele assistentide (sh BM ja KK) poolt tehtud toimingud tunnitasu suurusega 60 eurot, mis nähtuvad kostja esitatud menetluskulude nimekirjast (memost).
5(14)
12.3.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi kostja esindaja ajavahemikul 24.11.201729.11.2017 järgmisi toiminguid: kohtunõudega tutvumine, hageja vastuse analüüs ja seisukohtade kaardistamine 1,2 tundi; 26.11.2017 kuni 29.11.2017 vastuse koostamisega seotud toimingud kokku 8,9 tundi; 29.11.2017 küsimuste koostamine seoses granaadi initsieerumise protsessi ja viiteaja tehniliste aspektide kohta, kliendi vastuste analüüsimine ja vastuse koostamine 5 tundi. Need kostja esindaja toimingud on seotud kohtule 29.11.2017 esitatud vastusega, mille esitamiseks määras kohus kostjale tähtaja. Kolleegiumi hinnangul on eeltoodud toimingud põhjendatud 10 tunni ulatuses ning põhjendamata 5,1 tunni ulatuses. Seejuures arvestab kolleegium, et hagejate 10.11.2017 vastuse sisuline maht, mida kostja esindaja analüüsis, oli u 6 lk ja kostja 29.11.2017 vastuse sisuline maht sellele oli u 7 lk.
12.4.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi kostja esindaja ajavahemikul 06.12.201714.12.2017 järgmisi toiminguid: suhtlus kliendiga: tunnistajate istungile kutsumine ja tunnistajate ringi määratlemine, täiendavate tõendite esitamise võimalikkuse analüüs ja vajaduse hindamine kokku 2 tundi; suhtlus kliendiga seoses 14.12.2017 istungiga 0,4 tundi; nõupidamine kliendiga 3,5 tundi; büroosisene nõupidamine seoses tunnistajate ülekuulamisega, kohtumine ja nõupidamine RKIKi ja KV esindajatega 4 tundi; ettevalmistus korraldavaks istungiks 4,8 tundi; küsimuste koostamine tunnistajatele, istungiks ettevalmistumine 5 tundi; osalemine Harju Maakohtu korraldaval istungil, sh ettevalmistus istungiks 5,9 tundi; istungiks ettevalmistumine, osalemine istungil, suhtlus kliendiga (istungi kokkuvõte ja edasised tegevused) 8,2 tundi. Kolleegiumi hinnangul on eeltoodud toimingud põhjendatud 13 tunni ulatuses ning põhjendamata 20,8 tunni ulatuses. Pooled kutsuti 14.12.2017 toimuvale istungile kella 11.00ks ning istung kestis 17.00-ni. Istungil kuulati üle tunnistajad ja vande all hageja juhatuse liige. Seetõttu kulus istungi ettevalmistamiseks mõnevõrra rohkem aega. Kuid istungiga seotud nõupidamise aeg kliendiga ei saa olla ülemäärane, arvestades istungi aega.
12.5.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi kostja esindaja ajavahemikul 15.12.201719.01.2018 järgmisi toiminguid: suhtlus kliendiga seoses eriteadmistega isiku arvamusega 0,7 tundi; nõupidamine kliendiga 1,5 tundi; nõupidamine kliendiga (KV kpt RU, RKIK õigusosakonna jurist RH), suhtlus eelmise lepingulise esindajaga L. Pihkvaga (seoses eriteadmistega isiku arvamuse tellimisega), protokolli edastamine kliendile kokku 1,9 tundi; juhendamine 1,5 tundi; suhtlus eksperdiga eriteadmistega isiku arvamuse saamiseks, suhtlus Rootsi ekspertidega 1,5 tundi; eksperdile (TT-le) lähteülesande andmine, koordineerimine, suhtlus kliendiga 1 tund; suhtlus eksperdiga eriteadmistega isiku arvamuse saamiseks 0,5 tundi; büroosisene arutelu 30.01.2018 istungi osas 0,3 tundi; suhtlus eriteadmistega isikuga hinnangu saamiseks, suhtlus kliendiga 1 tund. Kolleegiumi hinnangul on eeltoodud toimingud põhjendatud 4 tunni ulatuses ning põhjendamata 5,9 tunni ulatuses. Eelnimetatud toimingud on seotud kliendiga ja ekspertidega suhtlemisega, mis kolleegiumi hinnangul on põhjendatud maksimaalselt 4 tunni ulatuses, arvestades, et tegemist oli mõnevõrra keerulisema vaidlusega ja vajalik oli suhelda ka väliseksperdiga. Kuid suhtlus kliendiga ja ekspertidega ei saa olla menetluses ülemäära suur ega ületada oluliselt muudele toimingutele kulunud aega. Kolleegium leiab, et juhendamisega seotud toimingud 1,5 tundi on täies ulatuses põhjendamata. Kostja esindaja selgitas ringkonnakohtule, et tegemist on kostja advokaadist esindaja juhendamisega vandeadvokaadist esindaja poolt. Tegemist on esindajate omavaheliste korralduslike küsimustega, mida ei peaks vastaspool hüvitama. 6(14)
12.6.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi kostja esindaja ajavahemikul 22.01.201826.01.2018 järgmisi toiminguid: taotluse koostamine 0,3 tundi; ekspertarvamuse analüüs, suhtlus TT-ga, taotluse koostamine 5,5 tundi; hageja seisukoha, lisatud videomaterjali ja eriteadmistega isiku MM arvamusega tutvumine, seisukoha kujundamine edasiseks tegevuseks, suhtlus kliendi ja eriteadmistega isikuga TT-ga 3 tundi; eriteadmistega isiku TT katseprotokollide analüüs, taotluse koostamine 2 tundi; TT esitatud videomaterjalide analüüs, hageja tõendite analüüs, taotluse koostamine hageja tõendite arvestamata jätmiseks ja kostja tõendite vastuvõtmiseks 4 tundi. Kolleegiumi hinnangul on eeltoodud toimingud põhjendatud 6 tunni ulatuses ning põhjendamata 8,8 tunni ulatuses. Eelnimetatud toimingud on seotud kostja poolt kohtule 26.01.2018 esitatud taotlusega, mille sisuline maht on 2 lk ja milles kostja esitas taotluse tõendite vastuvõtmiseks ja kostja esitatud tõendite vastuvõtmata jätmiseks. Selle taotluse esitamiseks oli kostja esindajal vaja tutvuda hageja tõendina esitatud videotega. Kostja palus vastu võtta eriteadmistega isiku TT läbiviidud katsetuse protokollid nr 158 ja 159, mis ei ole sisult mahukad (3 lk ja 4 lk).
12.7.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi kostja esindaja ajavahemikul 29.01.201831.01.2018 järgmisi toiminguid: kohtuistungiks ettevalmistamine 3,5 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine, nõupidamine KV esindaja RU ja eriteadmistega isiku TT-ga, edasise tegevuse planeerimine, suhtlus kliendiga kokku 9 tundi. Protokolliga tutvumine, kostja 29.01.2018 seisukoha, taotluse ja lisatud asjatundja seisukoha analüüs, suhtlus kliendi ja eriteadmistega isikuga kokku 3,2 tundi. Kolleegiumi hinnangul on eeltoodud toimingud põhjendatud 6 tunni ulatuses ning põhjendamata 9,7 tunni ulatuses. 30.01.2018 toimunud istungi kestvus oli 2 tundi 10 minutit. Kohus võttis istungil vastu kostja esitatud TT eksperthinnangu ja inglise keelse dokumendi. Hageja 29.01.2018 taotluse sisuline maht on kokku 5 lk, millega kostja tutvus.
12.8.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi kostja esindaja ajavahemikul 05.02.201828.02.2018 järgmisi toiminguid: menetlusdokumentide printimine ja salvestamine, kohtutoimiku täiendamine 0,2 tundi (tunnitasuga 60 eurot); hageja taotlusega tutvumine 1 tund; suhtlus kliendiga 0,3 tundi; kohtu nõudega tutvumine ja vastuse koostamine 0,4 tundi; suhtlus TTga ja Rootsi ekspertidega, suhtlus kliendiga 0,8 tundi; Rootsi eksperdi tervikliku ekspertiisiakti esialgse versiooniga tutvumine ja analüüs 2 tundi; TT arvamuse analüüs, kliendi täiendavate materjalide ja vastuste analüüs 3,5 tundi; taotluste koostamine 5,2 tundi. Kolleegiumi hinnangul on eeltoodud toimingud põhjendatud 9,5 tunni ulatuses ning põhjendamata 3,9 tunni ulatuses. Hageja protokolli parandamise taotlusega tutvumine on põhjendatud, kohus nõudis kostjalt sellele vastuse ja kostja vastas lühidalt, et nõustub hageja taotlusega. Hageja ei taotlenud protokolli parandamist suures mahus. Seetõttu peab kolleegium eelnimetatud toiminguid põhjendatuks kokku 1 tunni ulatuses. Rootsi eksperdi ekspertiisiaktiga tutvumisele ja analüüsile kulunud aeg 2 tundi on põhjendtaud, arvestades selle sisulist mahtu 22 lk. Samuti on põhjendatud TT arvamuse (10 lk) analüüsile ja ülejäänud materjalide analüüsile kulunud aeg 3,5 tundi (tõendid on kohtule esitatud 28.02.2018). Kohtule 28.02.2018 taotluse (sisuline maht 4 lk) koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 3 tunni ulatuses, arvestades, et asjatundjate arvamustega oli kostja juba eelnevalt tutvunud. Ringkonnakohus loeb 05.02.2018 toimingu dokumentide printimiseks ja salvestamiseks ning kohtutoimiku koostamiseks põhjendamatuks täies ulatuses (vt selles osas kolleegiumi põhjendused määruse p-s 12.2). 7(14)
12.9.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi kostja esindaja ajavahemikul 26.03.201818.06.2018 järgmisi toiminguid: suhtlus TT-ga kohtuistungi aja sobilikkuse osas, kirja koostamine kohtule 0,5 tundi; büroosisene arutelu (kohtumenetluse seis ning edasised sammud) 1,1 tundi; hagejate taotlusega tutvumine, suhtlus kliendi ja TT-ga, edasise tegevuse planeerimine 1,2 tundi; nõupidamine kliendiga, kommunikatsioon maakohtuga ja hagejate lepingulise esindajaga 1,6 tundi; ettevalmistus kohtumiseks, kohtumine kliendi ja TT-ga, 3 tundi; TT-le ja MM-le esitatavate küsimuste koostamine, kommunikatsioon kliendiga 1,1 tundi; kliendi saadetud materjali ja sisendi analüüs, suhtlus kliendi ja TT-ga, eriteadmistega isikute arvamuste analüüs ja põhiseisukohtade kokkuvõtte koostamine, vastuväite koostamine MM ülekuulamise taotluse rahuldamise kohta ja taotluse koostamine hagejate tõendi vastuvõtmata jätmiseks, küsimuste koostamine eriteadmistega isikutele 12,5 tundi; kohtu kirjaga tutvumine, kinnitamine 0,1 tundi; analüüs eriteadmistega isiku ülekuulamise osas 0,3 tundi; hageja küsimuste, seisukoha ja taotluste analüüs, esialgsete seisukohtade kujundamine, tõlgete koordineerimine, seisukoha koostamine 4,5 tundi; ettevalmistus kohtuistungiks 3,3 tundi; hagejate küsimuste analüüs, pooleliolevate taotluste analüüs 2 tundi; kostja 06.06.2018 seisukohtade koostamine 3,8 tundi; seisukoha koostamine hagejate 31.05.2018 taotlustele, peamiste teeside analüüs, valmistumine kohtuistungiks 7 tundi; ettevalmistus kohtuistungiks ning osalemine kohtuistungil 6,4 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistumine, osalemine kohtuistungil, suhtlus kliendiga, edasise tegevuse analüüs ja planeerimine 9 tundi; 07.06.2018 istungi protokolliga tutvumine, hagejate taotlusega tutvumine 0,8 tundi. Kolleegiumi hinnangul on eeltoodud toimingud põhjendatud 31,13 tunni ulatuses ning põhjendamata 27,07 tunni ulatuses. Eeltoodud toimingud sisaldavad suures osas suhtlust kliendiga ja TT-ga, mida kolleegium peab kokku põhjendatuks 5 tunni ulatuses (sh ettevalmistus kohtumiseks ja kohtumine kliendi ning TT-ga), arvestades, et menetluse jooksul on ka varem TT-ga suheldud. Hagejate 28.02.2018 esitatud taotlusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine on põhjendatud 3 tunni ulatuses, arvestades nende menetlusdokumentide mahtu ja sisu (3 lk ja 3 lk). Hagejate 31.05.2018 esitatud seisukohaga tutvumisele ja sellele vastuse koostamine on põhjendatud 6 tunni ulatuses, arvestades nende menetlusdokumentide mahtu ja sisu (sisuline maht u 8 lk ja 6 lk). 07.06.2018 toimunud istungi kestvus oli 5 tundi 10 minutit, kus osales kaks kostja lepingulist esindajat. Kolleegium peab mõlema lepingulise esindaja istungil osalemist põhjendatuks (kokku 10 tunni ja 20 minuti ulatuses ehk 10,33 tundi). Istungil kuulas kohus tunnistajatena ära MM ja TT. Istungi ettevalmistumiseks kulunud aja mõlema esindaja puhul loeb kolleegium põhjendatuks kokku 6 tunni ulatuses. Kohtuistungi protokolliga ja hagejate taotlusega protokolli parandamiseks tutvumisele kulunud aeg 0,8 tunni osas on põhjendatud.
12.10.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi kostja esindaja ajavahemikul 19.06.201810.08.2018 järgmisi toiminguid: TT arvamusega tutvumine 0,5 tundi; seisukoha ja taotluse koostamine 3,8 tundi; TT 19.06.2018 arvamuse analüüs, seisukoha ja taotluse koostamine 7,5 tundi; seisukoha koostamine hagejate protokolli parandamise taotluse kohta 1,1 tundi; hagejate taotlusega tutvumine, protokolli ja paranduste ettepanekute analüüs, seisukoha koostamine 5 tundi; hagejate 21.06.2018 seisukoha analüüs, suhtlus eriteadmistega isikuga, täiendavate küsimuste koostamine eriteadmistega isikule, kohtukõne teeside koostamine 4 tundi; kohtukõne teeside koostamine 1 tund; suhtlus eriteadmistega isikuga, kohtukõne teeside koostamine 6 tundi; kohtukõne teeside koostamine 3 tundi; suhtlus kliendiga ja eriteadmistega isikuga, kohtukõne teeside koostamine 8 tundi. seisukoha täiendamine 4 tundi; M, B (assistent) CDplaatide edastamine menetlusosalistele 0,5 tundi (tunnitasuga 60 eurot); kohtutoimiku kontrollimine, dokumentide printimine ja salvestamine 0,6 tundi; KK (assistent) menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi. 8(14)
Kolleegiumi hinnangul on eeltoodud toimingud põhjendatud 10 tunni ulatuses ning põhjendamata 36,5 tunni ulatuses. TT arvamusega tutvumisele ja 21.06.2018 esitatud arvamuse koostamisele kulunud aeg on kokku põhjendatud 2 tunni ulatuses, arvestades nende dokumentide sisu ja mahtu. 12.07.2018 esitatud vastuse koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud 1 tunni ulatuses, arvestades selle lühidat põhjendust. Hagejate 21.06.2018 esitatud seisukoha tutvumisele kulunud aeg on põhjendatud 2 tunni ulatuses. Kohtukõne teeside koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud kokku 5 tunni ulatuses, arvestades ka seda, et teesides korratakse peamiselt juba varasemalt väljendatud seisukohti. CD-plaatide edastamisele, kohtutoimiku kontrollimisele, dokumentide printimisele ja salvestamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg on põhjendamata täies ulatuses (assistentide poolt tehtud toimingud; vt selles osas kolleegiumi põhjendused määruse p-s 12.2).
13.Eeltoodust tulenevalt on kostjate lepinguliste esindajate maakohtus tehtud toimingud kokku põhjendatud 112,83 tunni ulatuses. (B)
14.Järgmisena hindab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses tehtud kostja lepingulise esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust. Kostja lepinguline esindaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja 26.03.2019, millest nähtuvalt on esindaja tehtud toiminguteks ajavahemikul 20.03.2019-26.03.2019 kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuasja materjalidega tutvumine ja analüüs ning positsiooni kujundamine ja kooskõlastamine kliendiga kokku 16 tundi. Selle lisandub ringkonnakohtu istungil osalemise ajakulu, mis on 1 tund ja 45 minutit (istungi kestvuse järgi). Seega palub kostja ringkonnakohtu menetluses tehtud toimingute ajakulu hüvitada 17 tunni ja 45 minuti ulatuses (17,75 tundi). Maakohus ületas nõude piire, kui luges apellatsioonimenetluses tehtud toimingud põhjendatuks 18 tunni ulatuses. Kostja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et eelmise lepingulise esindaja kulude hüvitamist kostja apellatsioonimenetluses ei nõua. Hagejad vaidlesid istungil kostja lepingulise esindaja kuludele vastu ning leidsid, et 16 tundi apellatsioonimenetluses on liiga palju. Seetõttu on ebaõige maakohtu seisukoht, et hagejad ei ole kostja apellatsiooniastme menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kolleegiumi hinnangul on apellatsioonimenetluses kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud põhjendatud kokku 10 tunni ulatuses ning põhjendamata 7,75 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja suurem toimingute ajaline maht on tulenenud eelkõige esindaja vahetusest menetluses, mistõttu loeb ringkonnakohus asja materjalidega tutvumisele kulunud aja osaliselt põhjendatuks (6,25 tunni osas). Esindaja vahetusest tingitud kulude suuremahuline hüvitamine vastaspoole poolt ei ole põhjendatud, isegi juhul, kui eelmise lepingulise esindaja kulude osas nõuet ei esitata. Kolleegium hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust tehtud toimingute põhiselt. Kohtuistungil osalemine 1,75 tunni ulatuses on põhjendatud. Istungi ettevalmistumiseks kulunud aja loeb ringkonnakohus põhjendatuks 2 tunni ulatuses.
15.Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluses tehtud toimingud kokku põhjendatud 10 tunni ulatuses. (C)
9(14)
16.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17). Maakohus leidis, et kostja lepinguliste esindajate mõistlikuks tunnitasu suuruseks on 129 eurot (nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluses). Maakohus ei ole tunnitasu suuruse põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid. Kuna maakohus mõistis lepingulise esindaja kulud välja ilma käibemaksuta, siis lähtub ka kolleegium sellest, et kostja lepingulise esindaja kulud on ilma käibemaksuta, kuna kostja seda ei vaidlustanud. Kolleegium märgib täiendavalt, et 60 euro suuruse tunnitasuga toimingud luges ringkonnakohus täies ulatuses põhjendamatuks. Seega tunnitasu vähendamisel ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud (ega 60 euro suurust tunnitasu suurendanud). II (A)
17.Esindaja menetlusega seotud sõidukulud on TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi hüvitatavad menetluskulud. Kostja palus menetluskuludena välja mõista sõidukulud 20,52 euro ulatuses (9,15+11,37). Maakohus rahuldas kostja sõidukulud 9,15 euro ulatuses lähtudes arves nr 06201-17 väljatoodud transpordikulu suurusest. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus sõidukulu põhjendatust üksnes 9,15 euro ulatuses. Ringkonnakohus selgitas 20.03.2021 kirjas kostjale, et kostjal tuleb välja tuua, kuidas 9,15 euro suurune sõidukulu on kujunenud (sh sõidu alguspunkt ja lõpp-punkt, kilomeetrite arv) ja esitada tõend sõidukulu tõendamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et kui kostja sõidukulude suurust ei tõenda, siis saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 (teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord) §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (vt nt Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Kostja selgitas 19.04.2021 esitatud vastuses, et 10.08.2018 esitatud menetluskulude nimekirjas arvel nr 062-01-17 märgitud vandeadvokaat Leho Pihkva transpordikulu puhul on tegemist 31.01.2017 taksokuluga sõiduks advokaadi tegutsemiskohast kliendi juurde ja tagasi (Kai 1, Tallinn – Suur-Sõjamäe 23a, Tallinn – Kai 1). Kokku 13,2 kilomeetrit. Tõendeid kostja sõidukulude tõendamiseks ei esitanud. Seetõttu tuleb kolleegiumi hinnangul lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja põhjendatud sõidukulude suuruseks 3,96 eurot (0,3*13,2). (B)
18.Kostja palus dokumentaalsete tõendite saamise kuludena välja mõista 13 061,45 eurot (9591,59+3469,86). Dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul on kohaldatavad kahju hüvitamise üldreeglid, sh VÕS § 128 lg 3, mille järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikud kulud. Kohtul tuleb dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul hinnata ka nende mõistlikkust ehk vajalikkust ja põhjendatust. Muu hulgas tuleb hinnata tehtud töö
10(14)
vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks (vt Riigikohtu 3. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14, p 22).
18.1.Kostja selgitas ringkonnakohtule 19.04.2021 vastuses, et 9591,59 euro suurune kulu on seotud Rootsi kaitseväe materjaliadministratsiooni (Försvarets materjalverk, Defence Material Administration, FMV) poolt ekspertiisi läbiviimise ja suitsugranaatide ekspertiisi katseraporti saamisega. Kostja tõi välja, et katseraporti lõpliku versiooni esitas kostja 28.02.2018 (tõlge on esitatud 06.06.2018) ning esialgne versioon (03.10.2017 vaheraport) on esitatud kostja 22.01.2018 menetlusdokumendi lisa 1 (TT eksperthinnang) lisana (ekspertiisi läbiviimise alusdokument nr 3). Kostja selgitas ekspertiisi läbiviimiseks esitati fikseeritud hinnaga pakkumine. Suitsugranaatide katseraporti kohaselt on ekspertiisi tegemisega seotud toimingud olnud järgmised: suitsugranaatide katsetused korraldati 20.-21. septembril 2017 Rootsis FMV katsekeskuses Karlsborgis. Katsetuste käigus initsieeriti
suitsugranaati. Initsieerimine/detoneerimine salvestati eelpolariseeritud rõhuala mikrofonide ja videokaameraga. Kümme suitsugranaati salvestati kiirvideoga. Katse eesmärk oli suitsugranaadi initsieerimisel/detoneerimisel tekitatud impulssmüra mõõtmine ja analüüsimine 0,5 meetri kaugusel granaadist. Samuti analüüsiti suitsugranaatide viiteaega (viiteaja varieerumist). Kostja selgitas, et tegevused hõlmasid seega katsete ettevalmistamist ja suitsugranaatide katsetamist (initsieerimine/detoneerimine), tulemuste mõõtmist, hindamist ning katseraporti koostamist. Kostja on esitanud dokumentaalse tõendi saamise kulu kohta kohtule arve. Kolleegium leiab, et dokumentaalsete tõendi saamise kulu 9591,59 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Nimetatud dokumentaalsele tõendile tugines oma otsus ka ringkonnakohus. Kolleegium selgitab, et kostja sai fikseeritud hinnapakkumise ja sellest lähtuvalt viidi läbi ekspertiis välisriigi asjatundjate poolt. Fikseeritud hinnapakkumise puhul ei ole vajalik hinnata asjatundjate iga toimingu vajalikkust ja põhjendatust.
18.2.Kostja selgitas ringkonnakohtule 19.04.2021 vastuses, et 3469,86 euro suurune kulu on seotud arvetega nr MA1800235, nr MA1800287, nr MA1801016 ja nr MA1802494. Kostja tõi välja, et arve nr MA1800235 (summas 615,19 eurot, sh käibemaks) on seotud kostja poolt 22.01.2018 esitatud TT eksperthinnanguga. TT esitas ekspertiisi tegemiseks fikseeritud hinnaga pakkumise. Ekspertiisi tegemisega seotud orienteeruv ajakulu oli 7 tundi ning sellest tulenevalt oli esitatud arve summat arvestades orienteeruv tunnitasu suurus 85 eurot (sh käibemaks). Arve nr MA1800287 (summas 1100 eurot, sh käibemaks) on seotud 26.01.2018 kostja esitatud TT poolt 18.01.2018 läbi viidud katsetuste analüüsi ja protokollidega ning 29.01.2018 täiendavalt kolmel (3) CD-l esitatud videomaterjaliga. Kostja selgitas, et TT esitas ekspertiisi tegemiseks fikseeritud hinnaga pakkumise. Ekspertiisi tegemisega seotud orienteeruv ajakulu oli 13 tundi ning sellest tulenevalt oli esitatud arve summat arvestades orienteeruv tunnitasu suurus 85 eurot (sh käibemaks). Arve nr MA1801016 (summas 600,64 eurot, sh käibemaks) on seotud 28.02.2018 kostja esitatud TT täiendava arvamusega. Kostja esitas TT 28.02.2018 täiendava arvamuse lähtuvalt hagejate poolt 23.01.2018 ja 29.01.2018 hagiasjas esitatud asjatundja (MM) arvamustest. Kostja tõi välja, et TT esitas ekspertiisi tegemiseks fikseeritud hinnaga pakkumise.
11(14)
Arve nr MA1802494 (summas 1848,10 eurot, sh käibemaks) on seotud TT poolt varasemalt (22.01.2018, 26.01.2018 ja 28.02.2018) esitatud arvamuste ja neis sisalduvate järelduste ning nende kohta täiendavate selgituste andmisega. TT täiendavad selgitused varasemate arvamuste kohta on olnud vajalikud kostja 12.04.2018 ja 06.06.2018 menetlusdokumentide koostamisel. Kostja tõi välja, et TT esitas fikseeritud hinnaga pakkumise. Kostja tõi välja, et arvel nr MA1802494 kajastatud 07.06.2018 istungil osalemise kulu saab arvutada TT ülekuulamise kestuse ja asjatundja tunnitasu alusel. Istungi protokolli kohaselt kestis tunnistaja ülekuulamine 1 tund ja 18 minutit ning tunnitasu määr oli orienteeruvalt 77 eurot. Istungil osalemise kulu on seega orienteeruvalt 100,10 eurot (1,3 tundi x 77 eurot). Kostja on eeltoodud kulude tõendamiseks esitanud arved. Ringkonnakohus leiab, et TT arvamustega ja istungil osalemise kulud 3469,86 eurot on põhjendatud ja vajalikud kulud. Kohus kuulas TT istungil ära ning TT arvamusega on kohtud arvestanud. (C)
19.Kostja palus tõlkekulu hüvitamist 168,75 euro ulatuses. Kostja selgitas ringkonnakohtule 19.04.2021 vastuses, et tõlkekulu on seotud 06.06.2018 esitatud menetlusdokumendi lisadega 1-3, mis inglise keelsetena esitati kostja 28.02.2018 menetlusdokumendi lisadena 1-3. Tõlketöö tellis kostja lepinguline esindaja ja dokumendid tõlkis tõlkebüroo Scriba. Tõlke maht kokku oli 12,5 lehekülge ja hind 13,5 eurot lehekülg. Kuna kostja ei ole tõlkekulu suuruse tõendamiseks tõendit esitanud, leiab kolleegium, et analoogia korras saab tõlkekulu mõistlikkuse ja vajalikkuse hindamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 (kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord) § 6 lg-s 2 sätestatud hüvitise piirmäärast. Nimetatud sätte kohaselt kirjaliku tõlke ühe lehekülje eest makstakse tasu, mis on kuni 20kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. 2018. aastal oli tunnitasu alammääraks 2,97 eurot. Kostja tõlkekulu ei ületa eeltoodud piirmäära. Kostja on tõlke kohtule esitanud kohtu nõudel ning tõlkekulu on 168,75 euro ulatuses kolleegiumi hinnangul põhjendatud. III
20.Järgmisena määrab kolleegium kostja menetluskulud kindlaks.
21.Tallinna Ringkonnakohus jaotas 03.05.2019 otsusega poolte menetluskulud järgmiselt: - hagi menetlemisega seotud poolte menetluskulud maakohtus jäid täies ulatuses solidaarselt hagejate kanda. - kostja menetluskulud seoses vastuhagi menetlemisega maakohtus jäid 40% ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja 60% ulatuses kostja enda kanda. - hagejate menetluskulud seoses vastuhagi menetlemisega jäid maakohtus hagejate enda kanda. - poolte menetluskulud ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvalt jäid solidaarselt hagejate kanda. - vastupellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvalt jäid kostja menetluskulud 90% ulatuses solidaarselt hagejate kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda.
22.Maakohus palus pooltel täpsustada kulude kandmist viisil, et nähtuks maakohtus eraldi hagiga ja vastuhagiga seotud kulud ning ringkonnakohtus eraldi apellatsiooniga ja vastuapellatsiooniga seotud kulud.
12(14)
Kolleegium leiab, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa tekkida vaidlust menetluskulude jaotuse üle sel viisil, et menetlusosaline avaldab kohtule, millised kulud on seotud vastuhagi menetlemisega ja millised hagi menetlemisega ning millised kulud apellatsioonkaebuse menetlemisega ja millised vastupellatsioonkaebuse menetlemisega. Kohtu ülesandeks on toimiku pinnalt tuvastada, millised kulud on seotud vastuhagi menetlemisega ja millised hagi menetlemisega ning millised kulud apellatsioonkaebuse menetlemisega ja millised vastupellatsioonkaebuse menetlemisega. Kui toimiku pinnalt ei ole võimalik seda kindlaks teha, tuleb lähtuda sellest, et kulud jagunevad võrdselt nii hagi kui ka vastuhagi menetlemisega seonduvateks kuludeks ja nii apellatsioonkaebuse menetlemisega kui ka vastupellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvateks kuludeks. (A)
23.Maakohtus enne 24.11.2017 tehtud toimingud on seotud üksnes hagi menetlemisega (välja arvatud vastuhagi koostamiseks kulunud aeg 6,7 tundi), sest kostja esitas vastuhagi 28.09.2017 ning 28.09.2017 istungil vastuhagi sisuliselt ei arutatud ning kostja esindaja 02.11.2017 tehtud toimingud on seotud videosalvestistega, mille esitamiseks määras maakohus tähtaja 28.09.2017 istungil. Kolleegium leidis, et kuni 02.11.2017 tehtud toimingud olid põhjendatud 16,5 tunni ulatuses (millest on välja arvatud vastuhagi koostamiseks kulunud aeg 6,7 tundi), seega 2128,50 eurot (16,5*129), mis tuleb menetluskulude jaotusest tulenevalt täies ulatuses hagejatelt solidaarselt välja mõista. Sõidukulud 3,96 eurot on samuti seotud üksnes hagimenetlusega, mis kuulub kostja kasuks välja mõistmisele.
24.Vastuhagi koostamisega seotud ajakulu 6,7 tundi on üksnes vastuhagiga seotud kulu (kokku 864,30 eurot), mis tuleb menetluskulude jaotusest tulenevalt 40% ulatuses hagejatelt solidaarselt välja mõista. Seega vastuhagi koostamisega seotud menetluskulu suurus on 345,72 eurot (864,30*40%).
25.Ajavahemikul 24.11.2017-10.08.2018 tehtud toimingud luges kolleegium põhjendatuks 89,63 tunni ulatuses (112,83-16,5-6,7), mis on kokku 11 562,27 eurot (89,63*129). Kuna sel perioodil tekkinud kulude puhu ei ole võimalik selgelt eristada hagi menetlemisega ja vastuhagi menetlemisega seonduvaid kulusid, siis tuleb lähtuda sellest, et kulud jagunevad võrdselt nii hagi menetlemisega kui ka vastuhagi menetlemisega seonduvateks kuludeks. Lepingulise esindaja kuludele lisanduvad dokumentaalse tõendi saamise kulud ja tõlkekulud. Seega on hagi menetlemisega seotud kulud kokku summas 24 792,47 eurot (11 562,27+9591,59+3469,86+168,75), mille võrdse jagunemise korral on 12 396,24 eurot kantud seoses hagi menetlemisega ja 12 396,24 eurot vastuhagi menetlemisega. Arvestades, et hagi menetlemisega seotud poolte menetluskulud maakohtus jäid täies ulatuses solidaarselt hagejate kanda, tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista 12 396,24 eurot. Arvestades, et kostja menetluskulud seoses vastuhagi menetlemisega maakohtus jäid 40% ulatuses solidaarselt hagejate kanda, tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista 4958,50 eurot. (B)
26.Kostja lepinguline esindaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja 26.03.2019, millest nähtuvalt on esindaja tehtud toiminguteks ajavahemikul 20.03.2019-26.03.2019 kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuasja materjalidega tutvumine ja analüüs ning positsiooni kujundamine ja kooskõlastamine kliendiga. Eeltoodule lisandus ringkonnakohtu
13(14)
istungil osalemise ajakulu. Eeltoodust tulenevalt ei ole eristavad apellatsioonkaebuse menetlemisega ega vastupellatsioonkaebuse menetlemisega seotud toimingud, mistõttu tuleb lähtuda sellest, et kulud jagunevad võrdselt nii apellatsioonkaebuse menetlemisega kui ka vastupellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvateks kuludeks.
27.Kolleegiumi leidis eelnevalt, et apellatsioonimenetluses on kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud põhjendatud kokku 10 tunni ulatuses, tunnitasu suurusega 129 eurot. Seega kokku 1290 eurot, mille võrdse jagunemise korral on 645 eurot kantud seoses apellatsioonkaebuse menetlemisega ja 645 eurot seoses vastupellatsioonkaebuse menetlemisega. Arvestades, et poolte menetluskulud ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvalt jäid solidaarselt hagejate kanda. Siis tuleb hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud lepingulise esindaja kulud 645 eurot. Arvestades, et vastupellatsioonkaebuse menetlemisega kostja menetluskulud jäid 90% ulatuses solidaarselt hagejate kanda, tuleb hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista vastupellatsioonkaebuse menetlemisega seotud lepingulise esindaja kulud 580,50 eurot (645*90%). (C)
28.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõista 21 058,42 eurot (2128,50+3,96+345,72+12 396,24+4958,50+645+580,50). (D)
29.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
30.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.