Newco Safety Technologies GmbH ja Milmets OÜ hagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastu solidaarses võla ja viivise nõudes ja Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastuhagi Newco Safety Technologies GmbH ja Milmets OÜ vastu solidaarselt võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.09.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Newco Safety Technologies GmbH ja Milmets OÜ apellatsioonkaebus 1 207 836,84 eurot Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastuapellatsioonkaebus 64 632,69 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Newco Safety Technologies GmbH ja Milmets OÜ apellatsioonkaebus Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastuapellatsioonkaebus Hageja I/vastuhagis kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): Newco Safety Technologies GmbH (registrikood 3998579, registreerimisnumber HRB 14052 HL, asukoht Bei der Feuerwerkerei 1, 22946 Trittau, Saksamaa Liiduvabariik) Hageja II/vastuhagis kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): Milmets OÜ (registrikood 12651352, asukoht Veski tn 4, Uhtna alevik, Sõmeri vald, 44202 Lääne-Viru maakond), seaduslik esindaja MN Hagejate (vastukostjate) lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab
1(16)
Tsiviilasi nr: 2-16-19343
Kostja/vastuhageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu (registrikood 70004502, asukoht Sakala tn 1, 15094 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merit Lind Istungi toimumise aeg
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.09.2018 otsus osaliselt, osas, milles maakohus jättis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõistetud 47 268,4 eurolt välja mõistmata viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.09.2017 kuni kohustuse täitmiseni ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista nimetatud viivis välja. Muus osas jätta Harju Maakohtu 27.09.2018 otsus lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
2.Jätta Newco Safety Technologies GmbH ja Milmets OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Rahuldada osaliselt Eesti Vabariigi vastuapellatsioonkaebus.
4.Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine.
4.1.Jätta Newco Safety Technologies GmbH ja Milmets OÜ hagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastu solidaarses võla ja viivise nõudes rahuldamata.
4.2.Rahuldada Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastuhagi Newco Safety Technologies GmbH ja Milmets OÜ vastu solidaarselt võla ja viivise nõudes osaliselt.
4.3.Mõista solidaarselt Newco Safety Technologies GmbH-lt ja Milmets OÜ-lt Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) kasuks välja 48 571,25 eurot.
4.4.Mõista solidaarselt Newco Safety Technologies GmbH-lt ja Milmets OÜ-lt Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 47 268,4 eurot alates 28.09.2017 kuni kohustuse täitmiseni.
5.Jätta hagi menetlemisega seotud poolte menetluskulud maakohtus täies ulatuses solidaarselt hagejate kanda. Jätta kostja menetluskulud seoses vastuhagi menetlemisega maakohtus 40 % ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja 60 % ulatuses kostja enda kanda. Hagejate menetluskulud seoses vastuhagi menetlemisega maakohtus jätta hagejate enda kanda. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvalt jätta solidaarselt hagejate kanda. Vastupellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvalt jätta kostja menetluskulud 90 % ulatuses solidaarselt hagejate kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt 2(16)
Tsiviilasi nr: 2-16-19343 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagejad esitasid Harju Maakohtule hagi 27.12.2016. Hagejad paluvad hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt solidaarselt hagejate kasuks 733 798.24 eurot, millest 649 368 eurot on põhinõue ja 82 217.07 eurot on hagi esitamise seisuga põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivised ning 2213.17 eurot on kahjuhüvitis. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista jooksev viivis 0,2% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude rahuldamiseni ja jätta menetluskulu kostja kanda.
2.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 09.02.2015 hankelepingu granaatide, kokku 60 000 kattesuitsu ja 30 000 signaalsuitsu, tarnimiseks, esimese tarne tähtaeg oli 15.04.2015. Pärast tarne täitmist tekkis vaidlus, kas granaadid vastasid hankelepingu ja raamlepingu tingimustele. Hagejad tegid ettepaneku lähtuda granaatide nõuetekohasuse hindamisel MIL Standard ISO testist, 11.01.2016 vastas kostja, et olenemata korpuse sulgemise viisist ei tohi olla tõrkeid sütikute toimimisel ja granaadid peavad vastama hankedokumentide hulka kuuluva tehnilise kirjelduse nõuetele. Kompromissilepingus 20.04.2016 leppisid pooled punktis 3.1. kokku, et hankelepingu alusel üleantavate granaatide nõuetekohasust hinnatakse tehnilisele kirjeldusele vastavuse järgi. Hagejad tarnisid tähtaegselt, 14.09.2016 ja 19.09.2016, lepingu objektiks olevad 40 000 kattesuitsu granaati ja 10 000 signaalsuitsu granaati.
3.Hageja Milmets OÜ esitas 14.09.2016 arve /saatelehe nr 160914 summas 298 560 eurot tasumise tähtajaga 11.10.2016 ja 19.09.2016 arve/saatelehe nr 160919 summas 447 840 eurot tasumise tähtajaga 16.10.2016. Kostja ei tasunud arveid hankelepingus p 3.2. kokkulepitud aja jooksul. Milmets OÜ esitas 26.10.2016 täiendava arve nr 161026-01 summas 97 032 eurot, mis tasuti 31.10.2016. Kostja esitas 11.11.2016 pretensiooni, et kaup ei vasta lepingutingimustele, andes 30 päevase tähtaja kauba lepingutingimustele vastavusse viimiseks. Hageja leiab, et hankelepingu näol on tegemist VÕS § 208 lg 1 kohaselt müügilepinguga ning kaup on tähtaegselt üle antud. Granaadid vastavad tehnilisele kirjeldusele, mida tõendab pretensiooni lisaks olev kattesuitsu ja signaalsuitsugranaadi kvaliteedilise vastuvõtmise akt. Aktis on märkusena esile toodud, justkui puuduks nii kattesuitsu kui ka signaalsuitsu granaatidel informatsioon lennu-, maa- ja meretranspordi kohta ning oleks esitamata teave granaate kasutatavate riikide osas. Info esitati koos pakkumusega 05.01.2014.
4.Tõele ei vasta pretensioonis välja toodu, nagu ei vastaks granaatide viiteaeg lepingutingimustele. Tehnilise kirjelduse kohaselt ei tohi kaitse- ega signaalsuitsu granaatide puhul suitsu genereerimise algus peale initsieerimist olla pikem kui kolm sekundit. Pretensioonis ega aktis ei ole viidatud ega tuvastatud, et ühegi testitud granaadi viiteaeg oleks ületanud kolm sekundit. Granaatide testimisel tuvastatud granaadi pürotehnilise segu võimalik süttimine ei kujuta endast lepingutingimustele mittevastavust. Granaatide testimise käigus kahe granaadi pürotehnilise segu süttimine ei ole lepingutingimustele mittevastavus. Aktist ei nähtu, et granaatide korpus, kaitsevõi päästemehhanism oleks süttinud või eritanud ohtlikke aineid. Põlemisprotsess suitsu initsieerimise ajal on loomulik protsess. Kostja ei ole pretensioonis täpsustanud, milles seisneb väidetav ohtlikkus. Korduva päringu peale, on selgitatud, et osa granaate käivitub ilma viiteajata. 24.11.2016 toimunud kohtumisel on kostja kinnitanud, et ükski granaadi kasutaja ei ole testimise käigus viga saanud. Kuivõrd roheliste signaalsuitsu granaatide osas on tasutud arve, kuigi esitati sama pretensioon, on selge, et ka ülejäänud kaubal puudusi ei esine.
3(16)
Tsiviilasi nr: 2-16-19343
5.Hagejatel on õigus nõuda ostuhinna tasumist, nõue muutus sissenõutavaks 13.10.2016 ja 18.10.2016 ja kokku on tasumata 649 368 eurot koos käibemaksuga. Hagejatel on õigus nõuda ka viivise tasumist hankelepingu p 3.3 alusel 0,2% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 14.09.2016 arve nr 160914 summas 298 560 eurot on tasumata täies ulatuses ning tasumisele kuuluv viivis on perioodi 13.10.2016 -27.12.2016 eest kokku 45 381.12 eurot. 19.09.2016 arve nr 16919 on 31.10.2016 on osaliselt tasutud (rohelised ja kollased granaadid) ning tasumata on summas 350 808 eurot ning tasumisele kuuluv viivis perioodi 01.11.2016-27.12.2016 eest on 39 992.11 eurot. 17.11.2016 tasaarvestasid hagejad viivisenõude osaliselt summas 14 800 eurot, seega on viivisenõue 82 217.07 eurot.
6.Hagejad paluvad välja mõista ka kahju hüvitise 2213.17 eurot kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude eest. Tegemist on vajalike ja mõistlike kulutustega, mis on põhjuslikus seoses hanke- ja kompromissilepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega.
7.Hagejad esitasid 27.12.2016 hagiavalduse täienduse, millega palusid nõuet suurendada viivisenõudega kahjuhüvitamise nõudelt. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata (tlk 168-171, I kd). Kostja leiab, et tarnitud kaup ei vastanud osaliselt hankelepingu tingimustele ja selle eest keelduti tasumast. Kollaste ja roheliste suitsugranaatide eest palus kostja esitada eraldi arve, sest need granaadid vastasid nõuetele ja arve ka tasuti. Suitsugranaate testiti 29.09.2016 koos hageja esindajaga, kontrollimine filmiti, mõõtmise tulemusel selgus, et suurel osal granaatidel oli viiteaeg alla ühe sekundi ja paljudel juhtudel alla 1,5 sekundi ning üks roheline suitsugranaat süttis. 11.11.2016 esitas kostja pretensiooni, määras tähtaja lepingus nimetatud kauba vastavusse viimiseks, mille tulemusteta möödumisel luges lepingu taganemisega lõppenuks. Vastavalt kompromissilepingu punktile 3.3 ei olnud eraldi taganemisvalduse esitamine enam vajalik. Kostja on seisukohal, et suitsugranaadid on kasutajatele ohtlikud ning ei vasta hankelepingu p 2.11 tingimustele. VÕS § 217 lg 1 ja 2 kohaselt koostoimes VÕS § 77 lg 1 ja 06.02.2016 sõlmitud raamlepingu punktile 1.4 vastavalt pidi kaup vastama ka hageja esitatud pakkumusele. Suitsugranaatide puhul on oluline viiteaeg, sest toimemehhanism on selline, et suitsugranaadi initsieerimisel (splindi ja päästiku vabastamisel) ja pärast viitelaengu põlemist käivitub põhilaeng, mis plahvatusega vabastab suitsu emissiooni aukude ees olevad katted. Pärast viiteaega toimub plahvatus, mille tulemusel eralduvad sädemed, materjali osakesed ja suits. Seega on oluline, et granaadi heitmiseks ohutusse kaugusesse oleks piisav aeg. Kompromissilepingus eraldi viiteaega ei märgitud, sest siis oli probleem granaatide defektsuses, sest ei tekitanud suitsu. Uute granaatide tarnel esines aga puudus, sest käivitumine oli ohtlikult intensiivne ja viitelemendi põlemiskiirus ohtlikult lühike. Tehnilise kirjelduse kohaselt on alla 1-sekundilise viiteaja puhul tegemist kriitilise mittevastavusega, mis võib põhjustada õnnetusi. Alla 1, 5 sekundilise viiteaja puhul on tegemist olulise mittevastavusega. Kasutusjuhendi kohaselt tuleb granaadid heita vähemalt 5 meetri kaugusele, ohutuskaardil on välja toodud, et nõutav viiteaeg on piisvalt pikk, et heita kattesuitsugranaat väljapoole vähemalt 5-meetrist kaitseala. Testimise käigus selgus, et arvestatava hulga suitsugranaatide viiteaeg on väga lühike, alla ühe sekundi või puudub ja käivitumine on intensiivne, välja paiskuvad gaas, materjali osakesed, sädemed ja müra. Tehnilise kirjelduse p 1.2.1.1 kohaselt ei tohi suitsugranaat süttida. Tähtsust ei oma, milline suitsugranaadi komponent põles, süttimine pidi olema välistatud. Kostjal ei ole võimalik anda ohtlikke suitsugranaate
4(16)
Tsiviilasi nr: 2-16-19343 ajateenijatele kasutamiseks. Hankeleping on taganemisega lõppenud 12.12.2016 ja hagejatel puudub aktiivnõue kostja vastu. Kuna põhinõue puudub, on alusetu ka viivise nõue ja kahjuhüvituse nõue õigusabikulude eest. Kostja vastuhagi.
9.Kostja esitas 28.09.2017 vastuhagi rahalises nõudes. Kohus võttis vastuhagi 19.10.2017 menetlusse (tlk 81, II kd). Kostja palub hagejatelt NEWCO Safety Technologies GmbH ja Milmets OÜ solidaarselt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 105 058,57 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt summas 101 817,12 eurot alates 28.09.2017 kuni kohustuse täitmiseni ning jätta menetluskulud hagejate kanda.
10.Kostja edastas 05.05.2015 hagejatele teate, et tarne ei ole toimunud tähtaegselt, mistõttu on kostjal õigus nõuda hankelepingu p 2.9 kohaselt leppetrahvi 0,7% tähtaegselt üle andmata kauba maksumusest päevas. 27.05.2015 läbiviidud kvaliteedi kontrolli käigus, et tarne on puudustega, tegemist on hankelepingu p 8.4 kohase olulise rikkumisega, mis annab aluse leping üles öelda ja nõuda leppetrahvi p 8.10 alusel 5% kogu lepingu objektiks oleva kauba maksumusest. 06.05.2015 kirjas tunnistasid hagejad märkusi tarne hilinemise osas, samuti palusid edastada kauba kvaliteedi puuduste osas nimekirja. 20.04.2016 sõlmisid pooled kompromissilepingu, hagejad pidid tasuma kompromissisummana 24 880 eurot, tasumata on 14 800 eurot, hankelepingu p 8.10 alusel leppetrahv summas 37 320 eurot ja kostja taganeb käesoleva vastuhagiga hankelepingust roheliste signaalsuitsugranaatide osas ning nõuab hankelepingu p 8.9 ja VÕS 189 lg 1 alusel nende eest tasutu tagastamist summas 44 784 eurot. Kostja nõuab ka kohtueelsete menetluskulude väljamõistmist summas 4913,12 eurot kahjuhüvitisena. Hagejate tasaarvestus ei ole kehtiv, sest kostja on taganenud lepingust. Kompromissisumma on seni tasumata ja muutus sissenõutavaks 22.08.2016, viivise nõue on kokku vastuhagi esitamise seisuga 1302,85 eurot. Tarnitud kaupade kogumaksumus oli 746 400 eurot, kostja on lepingust taganenud. Leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 03.02.2017 ja viivise nõue sellest on 1938.60 eurot. Kuivõrd ka rohelised suitsugranaadid ei vastanud lepingutingimustele süttimisohu ja liiga lühikese viiteaja tõttu, siis esitas kostja pretensiooni 11.11.2016. Kostja on ekslikult märkinud oma 03.01.2017 vastuses, et taganemisavaldus ei laienenud rohelistele granaatidele. Kui vaatamata kostja seisukohtadele, peab kohus hagejate nõuet põhjendatuks, palub lugeda menetluslikult tasaarvestatuks ja hagejate 17.11.2016 tehtud tasaarvestus kehtivaks. Hageja vastuväited vastuhagile.
11.Hageja on seisukohal, et vastuhagi p-d 1-17 tuleb jätta tähelepanuta, sest pooled on 20.04.2016 (vastuses ekslikult 2017) sõlminud kompromissi, mille p 1.1 lepiti kokku, et kõik 2015 tarnest tulenevad vaidlused lõpetatakse. Tähtsust saab omada vaid punktis 1.3 kindlaksmääratud kompromissisumma 24 880 eurot. 2016 sügisel toimunud tarne tähtaegsuse osas pretensioone ei ole. Kostjal ei ole kompromissilepingu täitmise nõuet, sest hageja on selle 17.11.2016 tasaarvestanud, kostjal on seni tasumata edaspidi tarnitud granaatide eest. Nõude puudumise tõttu ei ole ka viivisenõuet. Kostja peab tõendama, et tarnitud granaadid ei vasta nõuetele, kuivõrd seda tehtud ei ole, puudub ka leppetrahvi nõue. Puudub tasu tagastamise nõue roheliste signaalsuitsugranaatide eest, avaldus ei ole tehtud mõistliku aja jooksul VÕS § 118 lg 1 p-i 2 järgi ja kostja on selgelt oma 03.01.2017 kirjas sedastanud, et taganemine ei laiene kollastele ja rohelistele suitsugranaatidele. Seega, ei ole arusaadav, mis on muutunud perioodil 03.01.2017-28.09.2017, mis tingis täiendava
5(16)
Tsiviilasi nr: 2-16-19343 taganemise. Kostjal ei ole kohtumenetluse eelseid õigusabikulusid. Arusaadav ei ole kostja ja esindaja kirjavahetuse põhjuslik seos käesoleva vaidlusega. Maakohtu otsus
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt.
13.Maakohus nõustus eksperdi järeldusega, et vaidlusaluseid katte- ja signaalsuitsugranaate ei ole võimalik nende ebastabiilse ning kriitilist piiri ületava liialt varajase rakendumise tõttu pidada kasutamisel ohutuks. Eriteadmistega isiku ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et vaidlusaluse kauba puhul oli tegemist ühe ja sama tootepartiiga, millel on kindel sütik, viiteelement ja kindel kogus pürotehnilist materjali, kuid tooted andsid testimisel erineva viitaja, ehk suitsugranaadid olid ebastabiilsed. Vaatamata asjaolule, et miinimumviiteaja ühikut ei olnud pooled kajastanud, on kostja tõendanud, et vaidlusalused granaadid ei ole nõuetekohased ohutustehnilistel põhjustel. Kohtu hinnangul ei ole hagejad vastupidist tõendanud. Seega leiab kohus, et vaidlusalune ostu-müügi lepingu ese ei vasta VÕS § 217 lg 1 p 1 ja VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes kokkulepitud tingimustele ega ja 77 lg 1 sätestatud keskmise kvaliteedi nõudele.
14.Tuginedes asja menetlemise käigus esitatud granaatide testimise aktile, eriteadmistega isiku TT hinnangule ja tehnilisele katse protokollile, leiab kohus, et puudused on olulised ja hageja lepingu täitmisele suunatud nõue ei kuulu rahuldamisele. Pooled leppisid kompromissilepingu p 3.3 kokku, et kostjal on õigus taganeda hankelepingust, kui hagejate tarnitud kaup ei vasta lepingutingimustele ja kui kostja on teavitanud mittevastavusest vastavalt hankelepingu p 2.1.12 ning andnud 30 päevase täiendava tähtaja. Kostja on teavitanud kauba lepingule mittevastavusest 09.11.2016 ja andnud tähtaja 11.11.2016. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hagejad kauba puudusi ei kõrvaldanud ning seega tuleb hankeleping lugeda taganemisega lõppenuks 12.12.2016. Kompromissilepingu p 3.3. kohaselt loetakse hankeleping lõppenuks täiendava tähtaja möödumisel ja eraldi taganemisavaldust ei esitata (tlk 46, Ikd). Kostja on põhjendatult lepingust taganenud kauba olulise puuduse tõttu, mida tähtaeg jooksul ei kõrvaldatud. Hagi tuleb jätta põhinõude osas rahuldamata.
15.Hagejate nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitise nõudes ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pretensioon oli seotud eelkõige granaatide tehnilise poolega, ei olnud ilmtingimata selles vaidlusstaadiumis õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik.
16.Viivise nõude väljamõistmiseks puudub alus, kuivõrd põhinõude väljamõistmiseks vajalikud eeldused on tõendamata.
17.Kostja vastuhagi põhineb pooltevahelisel hankelepingul ja selle täitmise üle tekkinud vaidlusel. Kostja palub hagejatelt NEWCO Safety Technologies GmbH ja Milmets OÜ solidaarselt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 105 058.57 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt summas 101 817,12 eurot alates 28.09.2017 kuni kohustuse täitmiseni. Vastuhagi rahaline nõue 105 058,57 eurot koosneb mitmest erinevast asjaolust: kompromissilepingu alusel on tasumata 14 800 eurot; kohtueelsed õigusabikulud 4 913,12 eurot; lepingu taganemise alusel hankelepingu p 8.10 alusel leppetrahv summas 37 320 eurot; taganemise alusel lepingu alusel üleantu tagastamist hankelepingu p 8.9 alusel 44 789 eurot. Kohus leiab, et vastuhagi tuleb osaliselt rahuldada.
18.Pooled on 20.04.2016 sõlminud kompromissi, mille p 1.1 lepiti kokku, et kõik 2015 tarnest tulenevad vaidlused lõpetatakse, punktis 1.3 kindlaksmääratud kompromissisumma 24 880 eurot on hageja väidetavalt 17.11.2016 tasaarvestanud oma nõudega kostja vastu. Hagejate tasaarvestus ei ole kehtiv, sest kostja on
6(16)
Tsiviilasi nr: 2-16-19343 taganenud lepingust. Kuivõrd hagejate haginõue rahuldamisele ei kuulu, misjärel puudub alus tasaarvestuse alusel lugeda nõue täidetuks, siis tasumata on 14 800 eurot. Kompromissisumma on seni tasumata ja muutus sissenõutavaks 22.08.2016, viivise nõue on kokku vastuhagi esitamise seisuga 1 302,85 eurot. Nõue selles osas on põhjendatud.
19.Eesti Vabariik palub hankelepingu p 8.10 alusel välja mõista leppetrahvi summas 37 320 eurot. Lepingu p 8.10 kohaselt, kui müüja poolt on toime pandud oluline lepingurikkumine, on ostjal õigus lepingust taganeda ja lepingust taganedes on õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 5% lepingu objektiks oleva kauba maksumusest (lk 14, Ikd). Tarnitud kaupade kogumaksumus oli 746 400 eurot, kostja on lepingust taganenud kaubatarne osas 649 368 euro ulatuses. Leppetrahvi nõuet VÕS § 159 lg 2 kohaselt ei ole hagejale esitatud, seega on leppetrahvi viivise nõue põhjendamatu. VÕS § 159 lg 2 kohaselt peab lepingu pool enne lepptrahvi nõude esitamist teatama kohustust rikkunud poolele nõudeõiguse kasutamisest. Teade leppetrahvi maksmise nõude esitamise kohta võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ja annab selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes (Riigikohus 3-2-1-28-08 p 12, 3-2-1-15-08 p 12, 3-2-142-11 p 16). Hageja vaidles leppetrahvi nõudele vastu põhjendusel, et taganemine on alusetu. Leppetrahvi suurust ja lepingulist alust hageja ei vaidlustanud. Arvestades nõude suurust 746 400, tuleb lepingu p 8.10 ja VÕS § 158 lg 1 alusel välja mõista leppetrahv summas 32 468, 40 eurot.
20.Eesti Vabariik on vastuhagi esitamisega esitanud taganemisavalduse hankelepingust roheliste signaalsuitsugranaatide osas ning hageb hankelepingu p 8.9 ja VÕS 189 lg 1 alusel nende eest tasutu tagastamist summas 44 784 eurot. Vastuhagi asjaolude kohaselt rohelised suitsugranaadid ei vastanud lepingutingimustele süttimisohu ja liiga lühikese viiteaja tõttu, kostja esitas pretensiooni 11.11.2016, kuid märkis ekslikult 03.01.2017 vastuses, et taganemisavaldus ei laienenud rohelistele granaatidele.
21.Kohtu hinnangul on õige hagejate seisukoht, et kostja ei ole roheliste suitsugranaatide osas taganenud õigel ajal. Kostja on kohtule vastuhagi esitanud asja menetlemise kestel. Hankelepingu p 8.9 alusel lepingust taganemisel võib kumbki pool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt. 20.04.2016 sõlmitud kompromissi p 1.1 ja 1.4 kokkuleppe kohaselt kõik 2015 tarnest tulenevad vaidlused lõpetatakse. VÕS § 118 lg 1 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või kui tema poolt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud selle formaalsed ja sisulised eeldused, mis tähendab, et vastaspoolele peab olema õigel ajal esitatud taganemise avaldus ning eksisteerib taganemist õigustav põhjus (RK 3-2-1-34-13, p 14). Formaalseks eelduseks on õigel ajal ja nõuetekohase taganemise avalduse esitamine (samas, p 14). Lisaks lepingust taganemise materiaalsete alustele tuleb tõendada formaalsete eelduste täitmist. Põhjendatud on ka hageja vastuväide, et taganemine vastuhagi esitamisega ei ole mõistliku aja jooksul, arvestades kostjale taganemise aluseks olevate asjaolude teadasaamisest.
22.Kostja nõuab ka kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist summas 4913,12 eurot kahjuhüvitisena. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pretensioon oli seotud eelkõige granaatide tehnilise poolega, ei olnud ilmtingimata vajalik selles vaidlusstaadiumis õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik.
7(16)
Tsiviilasi nr: 2-16-19343
Apellatsioonkaebus
23.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes otsuse tühistada osaliselt, st hagi rahuldamata jätmise osas, vastuhagi osalise rahuldamise ning menetluskulude jaotuse osas ning tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt saata asi tagasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.
24.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus vastuoluline kostja isiku osas. Kohus on valesti ja ebapiisavalt tuvastanud asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud. Otsusest ei selgu milles pooled kohtu hinnangul kokku leppisid ning millisele konkreetsele lepingutingimusele ja/või keskmisele kvaliteedile kohtu hinnangul tarnitud granaadid ei vasta. Kohus on tõendeid hinnanud ebaõigesti ja valikuliselt, tuginedes valdavalt kostja esitatud tõenditele, neisse kriitiliselt suhtumata. Enamus apellantide poolt esitatud tõendid on jäetud analüüsimata ja hindamata. Kohus on hagejate seisukohti eiranud.
25.Kuivõrd vastuhagi tugineb samadel vaidlusalustel asjaoludel nagu põhihagigi, tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Olukorras, kus hagejad on kostjale tarninud kauba, mis vastab lepingutingimustele, oli kostja poolt hankelepingust taganemine lubamatu ja aluseid leppetrahvi, kahju hüvitise ja viivisenõude esitamiseks ega rahuldamiseks ei esine. Vastuapellatsioonkaebus
26.Kostja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles kostja vastuhagi jäeti rahuldamata ning menetluskulude osas. Tühistatud osas palub kostja teha uue lahendi, millega rahuldada kostja hagi täielikult ja jätta kõik menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
27.Kaebuse kohaselt on maakohus eelduslikult leppetrahvi arvutamisel lähtunud summast 649 368 eurot. Poolte vahel sõlmitud hankelepingu järgi oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi 5% kogu lepingu summast. Leppetrahvi suuruse seos taganetud kauba väärtusega ei olnud kokku lepitud. Maakohus on vastuoluliselt ka lähtunud lepingu summast 746 400 eurot, kuid 5% sellest moodustab 37 320 eurot.
28.Maakohus jättis ebaõigesti leppetrahvilt nõutava viivise välja mõistmata. Maakohus ei ole põhjendanud oma vastuolulist seisukohta, milles ühest küljest rahuldas kostja leppetrahvinõude, kuid viivise nõude leppetrahvilt jättis välja mõistmata põhjusel, et leppetrahvinõuet ei ole esitatud. Kohus ei selgitanud ka seda, miks ta leiab, et hagejaid ei ole leppetrahvi nõudest teavitatud. Kostja arvates esitas ta leppetrahvinõude õigeaegselt.
29.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata roheliste suitsugranaatide eest tasutud summa 44 784 eurot. 11.11.2016 taganemisavalduses taganes kostja lepingust ka roheliste suitsugranaatide osas. Taganemisavaldus on kujundusõigus ning seda tahteavaldust ei ole võimalik tagasi võtta pärast selle jõustumist. Õiguslikult ei omanud 03.01.2017 eksitus mingit tähendust. Seega õige ei ole maakohtu seisukoht, et taganemisavaldus oli roheliste suitsugranaatide osas esitatud hilinenult
30.Maakohus jättis ebaõigesti kostja kohtueelsed õigusabikulud välja mõistmata. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja kõik kohtueelsed õigusabikulud on tekkinud pärast 11.11.2016 pretensiooni esitamist. Need õigusabikulud on peaasjalikult kuulunud õigusliku positsiooni väljatöötamisele ning kohtuvälise lahenduse leidmisele, sh suhtlusele ja kohtumisele hagejate esindajaga.
31.Kohus ei lahendanud kostja nõuet mõista välja edasiulatuv viivisenõue.
32.Pooled vaidlesid teineteise kaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõistetud 47 268,4 eurolt välja mõistmata viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.09.2017 kuni kohustuse täitmiseni ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista nimetatud viivis välja. Muus osas jätta Harju Maakohtu 27.09.2018 otsus lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
33.Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt lepingust taganemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed. Selleks, et tuvastada, kas taganemise materiaalsed eeldused on täidetud, tuli tuvastada, kas hagejad on müügilepingut rikkunud, st kas müüdud asjad vastasid lepingutingimustele. Kostja tugineb sellele, et tarnitud suitsugranaatide kvaliteet on kõikuv ning nende kasutamine ohtlik kasutaja ja looduse jaoks, kuna: -granaatidel on liiga lühike viiteaeg, mistõttu on ohtlikud kasutajale -granaadid süttivad leegiga põlema, mistõttu on ohtlikud kasutajale ja loodusele. -granaadid teevad käivitumisel müra sellisel määral, mis nõuab kasutajalt eriotstarbeliste kaitsevahendite kasutamist.
34.Selleks, et tuvastada millistele tingimustele pidi müüdud kaup vastama, tuli kõigepealt välja selgitada, milliseid kokkuleppeid pooled sõlmisid. Asja materjalidest nähtub järgnev: 1) Pooled sõlmisid 06.02.2015 raamlepingu nr TVJ-0,4-2.1/54 ning selle punkt 1.4 kohaselt peab kaup vastama riigihanke ``kattesuitsu ja signaalsuitsu granaadid``, viitenumber 150317 hankedokumentides ja müüja esitatud pakkumusele, mis on lepingu lahutamatuks lisaks (tlk 175-244, I kd). 2) 09.02.2015 sõlmisid kostja ja hagejad hankelepingu nr TVJ-0.4-2.1/154, mille p 1.1. kohaselt kohustus müüja andma ostjale üle 60 000 tk kattesuitsu granaati ``Covering smoke grenade FOL, 60MM, 60SEC, WHITE`` (9-860-150C60F1.5GB) ja 30 000 tk signaalsuitsu granaati ``Smoke grenade, FOL,60MM,60SEC, various colors`` (9-860150VC60F1.5GB) ja tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale. Ostja kohustus kauba vastu võtma ja müüjale tasuma kauba ostuhinna rahas (tlk 11-18, I kd). 3) Hankelepingu p 1.3. järgi kaup peab vastama riigihanke ́ ́treeningkäsigranaadid`` (viitenumber 147706) hankedokumentidele, raamlepingule nr TVJ-0.4-2.1/154 ja müüja pakkumuses esitatud dokumentidele, mis on lepingu lahutamatuks osaks (tlk 11, I kd). 13.04.2015 muudeti hankelepingu nr TVJ-0.4—2.1/157154 punkti 1.3 järgmiselt: Kaup peab vastama riigihanke``kattesuitsu ja signaalsuitsu granaadid`` (viitenumber 150317) hankedokumentidele, 06.02.2015 raamlepingule TVJ-0.4— 2.1/157154 ja müüja pakkumuses esitatud dokumentidele, mis on ühtlasi lepingu lahutamatuks osaks (tlk 12, II kd). 4) Kuna poolte vahel oli vaidlus selles, kas hagejate poolt 2015 aprilli toodete tarne vastas lepingule, sõlmisid pooled 20.04.2016 kompromissilepingu (tlk 42, I kd), muutes hankelepingu p 1.1 alljärgnevalt: müüja kohustub andma ostjale üle 40 000 tk kattesuitsu granaati ``Covering smoke grenade FOL, 60MM, 60SEC, WHITE`` (9860-150C60F1.5GB) ja 10 000 tk signaalsuitsu granaati``Smoke grenade, FOL,60MM,60SEC, various colors`` (9-860-150VC60F1.5GB) ja tegema võimalikuks
9(16)
Tsiviilasi nr: 2-16-19343 omandi ülemineku ostjale. Ostja kohustub kauba vastu võtma ja müüjale tasuma kauba ostuhinna rahas. 5) Kompromisslepingu p 3.1. järgi hankelepingu alusel üleantavate granaatide nõuetekohasust hinnatakse tehnilisele kirjeldusele vastavuse järgi. Kompromisslepingu p 2.4 järgi pakkujatel on õigus valida hankelepingu alusel Kaitseväele üleantavate granaatide korpuste sulgemise viis (täielik või osaline valtsimine) tingimusel, et granaadid vastavad muus osas hankedokumentide lisas 3 toodud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele, sh tehnilise kirjelduse p 1.8.1 toodud nõudele, et toode peab olema seeriatootmises ning ette nähtud militaarkasutusse. Granaatidele ballastaine lisamine üksnes tehnilises kirjelduses toodud kaaluvahemiku nõude täitmiseks ei ole vajalik, kuid granaatide omadused, sh suitsukatte osas, peavad olenemata kaalust vastama tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. 6) Kompromissilepingu p
7.kohaselt kohaldatakse vastuolude korral kompromissilepingus ja raamlepingus või kompromissilepingus ja hankelepingus kompromissilepingu tingimusi ning kompromissilepinguga reguleerimata küsimustes kohaldatakse hankelepingu ja raamlepingu tingimusi.
35.11.11.2016 teavitas kostja hagejaid, et suitsugranaadid (va kollased suitsugranaadid) ei vasta lepingutingimustele ning andis hagejatele täiendava tähtaja 30 päeva lepingu täitmiseks (I kd, tlk 84-85), märkides, et kui kaupa ei ole võimalik nimetatud tähtaja jooksul lepingutingimustele vastavusse viia, taganeb Kaitsevägi sõlmitud lepingust. Asjas puudub vaidlus, et hagejad kostja poolt osundatud puudusi toodetel ei kõrvaldanud. Hagejad on seisukohal, et tarnitud tooted vastasid nõuetele. Kuna põhihagi põhjendatus sõltub sellest, kas kostjal oli lepingust taganemiseks materiaalne alus ehk kas kostja poolt viidatud oluline lepingurikkumine esines, siis tuleb hinnata, millistele nõuetele pidid katte- ja suitsugranaadid vastama.
36.Kuivõrd pooled sõlmisid 20.04.2016 kompromissilepingu ning selle p 7. kohaselt kohaldatakse eelkõige kompromissilepingu tingimusi, siis tuleb tuvastada kas ja kuidas kompromisslepingus granaatide nõuetekohasuses kokku lepiti. Kompromisslepingu p 3.1. järgi hankelepingu alusel üleantavate granaatide nõuetekohasust hinnatakse tehnilisele kirjeldusele vastavuse järgi. Seega viitab nimetatud kokkuleppe punkt, et toodete vastavus lepingutingimustele tuleneb eelkõige tehnilisest kirjeldusest.
37.Kattesuitsu granaadi tehniliste kirjelduse p 1.2.4 (I kd, tlk 63-67) järgi, suitsu genereerimise algus peale initsieerimist ei tohi olla pikem kui 3 sekundit ning p 1.3.1.1.1 järgi, KSG korpus ning kaitse- ja päästemehhanism peab olema materjalist, mis suitsu genereerimise eel, ajal ja järel ei sütti ja ei erita kuumenemisel ega lagunemisel inimestele ja keskkonnale kahjulikke aineid. Samad nõuded sätestati ka signaalsuitsu granaatidele vastavalt p-des 2.3.6 ja 2.4.1.1.
38.Tehnilise kirjelduse p 1.1. järgi on kattesuitsu granaat käest (ilma abivahenditeta) heidetav lahingumoon, mille eesmärgiks on tagada kasutajale lahingu- või väljaõppesituatsioonis varjatus visuaalse vaatluse eest lühikese aja jooksul ning ta peab efektiivselt tagama visuaalse kontakti katkemise kasutaja poolt vajalikuks peetava objekti või inimeste vahel ning kattesuitsu genereerimise kõikides ilmastikutingimustes nii öösel kui päeval ning p-i 1.2.1 järgi, granaadi lahingukorda seadmine peab olema teostatav ühe isiku poolt ilma abivahendeid kasutamata. Sisuliselt samasugused nõuded, st nõuded, et granaat peab olema kasutatav ilma abivahendita ühe isiku poolt kõikides ilmastikutingimustes sisaldusid ka signaalsuitsu granaatidele vastavalt p-dele 2.1., 2.2., 2.3.1. Käesolevas asjas tuginebki kostja sellele, et nimetatud nõudmisi hagejate poolt tarnitud granaadid ei oma, sest vastavalt
10(16)
Tsiviilasi nr: 2-16-19343 kostja osutatud puudustele, ei ole võimalik granaate käest, st ilma abivahenditeta heita, sest nad on kasutajale selleks ohtlikud liiga väikese viiteaja tõttu, granaadid ei ole kasutatavad lahingu- või väljaõppesituatsioonis, kuna korpusest väljuvad leegid võivad põlema panna maastiku, samuti on granaatide initsieerimisel tekkiv müra nii tugev, et kasutajal tuleks kanda abivahendeid.
39.Tehnilises kirjelduses nõuded granaatide minimaalse viiteaja ja maksimaalse müra taseme kohta puuduvad. Seega selleks, et tuvastada, kas suitsugranaadid vastavad tehnilises kirjelduses toodud nendele nõuetele, et kasutajal peab olema võimalik neid kasutada ilma kõrvalise abita ja ilma abivahendeid kasutamata lahingu- või väljaõppesituatsioonis, tuleb tuvastada, kas nende nõuete regulatsioon tuleneb muudest poolte kokkulepetest.
40.Kostja on seisukohal, et minimaalne viiteaeg tuleneb kostja poolt tehtud pakkumusele lisatud toodete tehnilistest kirjeldustest ja ning sellest, kuidas tehnilised kirjeldused hindavad toote vastavust nõuetele. Hagejad on asjas tuginenud sellele, et nemad said kompromisslepingu sõlmimisel aru, et edaspidi hinnatakse toodete lepingutingimustele vastavust ainult tehnilisele kirjeldusele vastavuse kontrolli järgi, mitte raamlepingu ega hagejate pakkumuse järgi.
41.Ringkonnakohus hagejate sellise väitega nõustuda ei saa, sest sellisel juhul ei oleks eelpool esiletoodud kompromissipunkti 7 sõnastuses kokku lepitud. Pooled leppisid kokku selles, et kompromissilepinguga reguleerimata küsimustes kohaldatakse hankelepingu ja raamlepingu tingimusi. Seega juhul, kui kompromissilepingus on mingid küsimused reguleerimata, kohaldatakse hankelepingu ja raamlepingu tingimusi. Kuna hankeleping sisaldas sätet, et kaup peab vastama ka müüja pakkumuses esitatud dokumentidele, siis tuleb granaatide nõuetele vastavust hinnata ka hagejate poolt esitatud toodete tehniliste kirjelduste alusel.
42.Hankelepingu p-s 2.11. on sätestatud, et kaup ei vasta lepingutingimustele mh, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi ja kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel. Raamlepingu (I kd, tlk 175-177) p-i 1.4. järgi kaup peab vastama riigihanke „Kattesuitsu ja signaalsuitsu granaadid“ hankedokumentidele ja müüja esitatud pakkumusele, mis ühtlasi on lepingu lahutamatuks osaks. Hankelepingu juures olevast hagejate pakkumusest nähtub, et hagejad said pakkuda suitsugranaate vastavalt sellele, kuidas klient soovib, kas viiteajaga 0,5, 1, 1,5, 2,5 või 4 sekundit (I kd, tlk 182 pöördel). Hagejate pakkumuses on aga selgelt tuvastav, et pakutavate toodete viiteajaks on 1,5 sekundit (I kd, tlk 180, 232) ning toodete tehnilise kirjelduse järgi on kattesuitsugranaatide viiteaeg 1,5-2,5 sekundit (I kd, tlk 208). Eelviidatust ei nähtu suitsugranaatide minimaalne viiteaeg, kuid see tuleneb kostjate kauba tehnilisest kirjeldusest, mille kohaselt on toote alla 1 sekundilise viiteaja puhul tegemist kriitilise mittevastavusega, mis võib põhjustada õnnetusi ning alla 1,5 sekundilise viiteaja puhul on tegemist olulise mittevastavusega (I kd, tlk 209 ja 210 pööretel). Seega on hagejate pakkumisest selgelt tuvastatav, et toodete minimaalne viiteaeg pidi olema 1,5 sekundit.
43.Asjas puuduvad tõendid, et vaidlusalused granaadid saaksid olla ilma viiteajata. Nagu eelpool osundatud võisid hagejad pakkuda müügiks erineva viiteajaga suitsugranaate, kuid see ei muuda asjaolu, et hagejate pakkumus hankes, mille alusel müügileping sõlmiti, sisaldas tooteid, mille minimaalne viiteaeg selleks, et tooted vastaksid tootja poolt nõuetele oli 1,5 sekundit.
44.Nõustuda tuleb hagejatega selles, et maakohus ei tuvastanud otseselt, et tarnitud granaatide miinimumviiteaeg pidi olema 1,5 sekundit ning, et alla 1 sekundi miinimumviiteajaga granaadid on kasutamiseks ohtlikud, kuid maakohus leidis, et vaidlusaluseid katte- ja signaalsuitsugranaate ei ole võimalik nende ebastabiilse ning
11(16)
Tsiviilasi nr: 2-16-19343 kriitilist piiri ületava liialt varajase rakendumise tõttu pidada kasutamisel ohutuks ning granaadid ei ole nõuetekohased ohutustehnilistel põhjustel (otsuse p 40).
45.Kompromisslepingu p-s 3.2 ja selle alapunktides lepiti kokku, et üleantava kauba vastavust lepingutingimustele, eelkõige granaadikorpuse nõuetekohasust ning eesmärgipärast toimivust tavapärase kasutamise käigus on Kaitseväel õigus katsetada tarnitavate kattesuitsu granaatide partiidest juhuslikult valitud granaate nende initsieerimise teel selliselt, et iga 10 000 granaadist koosneva partii hulgast võetakse katsetamiseks 100 granaati ning lubatud tõrgete arv 100 granaadi kohta on 3 ning kui tõrkeid on valitud 100 granaadi kohta rohkem kui 3 loetakse granaadid vastava partii osas lepingutingimustele mittevastavaks. Kollaste, punaste ja roheliste signaalsuitsu granaatide lepingutingimustele vastavuse testimiseks võetakse vastavalt granaadi signaalsuitsu värvile kas 3000 või 3500 suurusest granaatide partiist 50 granaati katsetamiseks ning kui tõrkeid on rohkem kui 2, siis loetakse nimetatud värvuses signaalsuitsu granaadi partii mittenõuetekohaseks.
46.Kostja väidete järgi jäi hagejate tarnitud suitsugranaatide (v.a kollased) miinimumviiteaeg osaliselt nii alla 1,5 kui ka 1 sekundi.
47.Hagejate tarnitud kattesuitsu- ja signaalsuitsugranaatide kvaliteedi hindamiseks viidi läbi testkatsed ning koostati 09.11.2016 akt nr 1593 (I kd, tlk 86-100). Nimetatud akti järgi ei vasta tooted Smoke Grenade SCREENING, FOL, 60 mm, 60 sec partiist: NST16H1401, NST16H1402, NST16H1403, NST16H1404 ja tooted Smoke Grenade, FOL, 60 mm, 60sec, Red partii NST16H1101, Smoke Grenade, FOL, 60 mm, 60 sec, green nõuetele, kuna miinimumviiteaeg on liiga lühike ning seetõttu on tooted kasutajale ohtlikud. Samuti ei vasta osad tooted nõuetele ka seetõttu, et oht on võimalikule süttimisele. Smoke Grenade, FOL, 60 mm, 60 sec, Yellow, partii NST16H1301vastab nõuetele.
48.Hagejad leiavad, et testkatsetel mõõdeti viiteaega ebaõigesti. Ringkonnakohus leiab, et hagejad on menetluses esitanud vastuolulisi seisukohti. Hagejad väidavad nimelt, et kostja testkatsete tulemused, mille järgi on osadel suitsugranaatidel miinimumviiteaeg alla 1,5 või alla 1 sekundi on valed, kuid samas on hageja Milmets OÜ seaduslik esindaja MN andnud vande alla seletusi (II kd, tlk 128-132), et granaatide miinimumviiteajaks oli 0 sekundit. Samuti nähtub hagejate taotlusel ülekuulatud tunnistaja MM ütlustest (III kd, tlk 108), et granaatide miinimumviiteajaks oli 0-3 sekundit, täpsustusena, et 0 sekundit see ikka olla ei saanud. Kuivõrd hagejate esitatud tõendite järgi võis granaatide miinimumviiteaeg olla alla 1 sekundi, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja poolt teostatud testkatsete tulemused kinnitasid seda.
49.Maakohus leidis, et asjatundja MM (III kd, tlk 43-46) 28.02.2018 arvamust ei saa arvestada asjatundja hinnanguna, kuivõrd ta ei sisalda iseseisvat uuringut ega järeldusi vaidlusaluste granaatide osas. Ringkonnakohtu arvates saab asjatundja MM arvamust pidada asjatundja arvamuseks, kuigi selles on viidatud, et hinnatakse TT ja KV 25.01.2018 protokollis 158 toodud tulemusi. MM on seisukohal, et viiteaega on katsetustel hinnatud valesti ning sellest tulenevalt on viiteajad ebaõiged. Tema arvates ei ole mõõdetud mitte viiteaega, vaid perioodi granaadi lingi eraldumisest kuni tongi käivitumiseni, põhjendades seda sellega, et esimese suitsupahvaka eraldumise ajal on eelvinnastatud lööknõel alles vabanenud, lüües vastu tongi, mille tagajärjel tongis asetsev elavhõbeda(II) fluminaat murdub ja rakendub. MM arvamuse järgi loetakse aga viiteaeg lõppenuks siis, kui pürotehniline mass süttib ja algab suitsu genereerimine. 27.02.2018 asjatundja TT arvamusest (III kd, tlk 17-25) nähtub, et ebaadekvaatne on väita, et esimene suitsupahvak, mis granaadist eraldub pärineb elavhõbeda(II)fluminaadi süttimisest, sest elavhõbeda(II)fluminaat ei ole pürotehniline segu, vaid äärmiselt tundlik bristantne lõhkeaine, mis nii süttimisel kui ka minimaalse
12(16)
Tsiviilasi nr: 2-16-19343 mehhaanilise impulsi mõjul detoneerub. Selleks, et detonatsioonireaktsiooni saaduste esimene suitsupahvak eralduks 0,24 sekundit pärast esmast initsieerivat protsessi peaks suitsugranaadi sütikus oleva elavhõbeda(II)fluminaadi koguse lineaarmõõte (pikkus ) olema vähemalt 1008m. Seega on granaadi sütikus olev 25 mg elavhõbedat liiga vähe, et tekitada suitsupahvak. Hagejad tõendeid selle kohta, et asjatundja TT on lähtunud oma arvamuses valedest algandmetest, ei esitanud. Seega, kuigi põhimõtteliselt ei saa olla vaidlust selles, et hagejate tarnitud suitsugranaatide miinimumviiteaeg oli alla 1 sekundi, sest seda tõendavad hagejate endi poolt esitatud tõendid, ei ole ka asjatundja MM arvamusega võimalik veenvalt tõendada, et testkatsetel mõõdeti viiteaega valesti.
50.Täiendavalt tõendavad vähemalt osade hagejate poolt tarnitud suitsugranaatide miinimumviiteaega alla 1,5 ja 1 sekundi ka asjatundja FMV tehtud katsetused (III kd, tlk 16 pöördel, tõlge tlk 98 pöördel).
51.Asjas kuulati tunnistajana üle AÕ, AK, MM ja Milmets OÜ seaduslik esindaja vande all, kes oma ütluste/seletustega andsid hinnanguid selle kohta, kas testitud granaadid on seonduvalt minimaalse viiteajaga kasutajale ohtlikud või mitte. Hinnangu on kirjalikult andnud ka asjatundja MM. Ringkonnakohus leiab, et, kuna asjas on tõendatud, et suitsugranaadid ei vasta tootja enda poolt kehtestatud nõuetele viiteaja osas, siis on tunnistajate vahetu kogemus granaatide testkatsetustel sekundaarse tähendusega.
52.See, et granaatide korpusest ei tohi väljuda inimestele ja keskkonnale aineid, mis seda kahjustaksid, on kokku lepitud tehnilise kirjelduse p-des 1.3.1 ja 2.3.1.1. Tunnistaja AK ütlustega on tõendatud, et suitsugranaatidest väljusid leegid, kui granaat oli juba maas ja hakkas eraldama suitsu (II kd, tlk 125). Ka Milmets OÜ seadusliku esindaja MN seletuste (II kd, tlk 132) järgi nägi ta ühe granaadi osalist süttimist, st olukorda kus leek väljus korpuse avast, vahetult ja teise süttimist videolt.
53.Hagejad tuginevad sellele, et kuna testkatsetuste tulemusel ükski katses osalenud isik vigastada ei saanud ning katseterritoorium põlema ei läinud, on tarnitud granaadid kasutajale ja loodusele ohutud, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist piisavalt veenva väitega, et tõendada toodete lepingule vastavust.
54.Kostja tugineb asjas ka sellele, et suitsugranaadid tekitavad kasutamisel ülitugevat heliefekti, et nende kasutamine ilma abivahenditeta ei ole võimalik. Tunnistaja AK ütluste järgi oli osade suitsugranaadide kasutamisel nende heli liiga tugev, sama kinnitas tunnistaja DÕ oma ütlustega. Hagejate tarnitud suitsugranaatide helitugevust mõõtis asjatundja FMV ning tuvastas, et granaatide impulssmüra tase oli 43% >140 dB ja 2 % >165 dB, tuues esile, et vastavalt Rootsi relvajõudude kriteeriumitele on laskmisel ja lõhkamisel kuulmiskaitse kasutamine kohustuslik.
55.Kostja pole esile toonud, et poolte vahel sõlmitud lepingus oli kokku lepitud granaatide müra tasemed või, et tegemist oleks üldiselt teadaoleva asjaoluga. Seega ei ole tõendatud, et kostja poolt väljendatud liiga kõrge müratase granaatide kasutamisel tooks kaasa toodete lepingutingimustele mittevastavuse.
56.Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et maakohus tuvastas õigesti, et hagejate tarnitud granaadid (va kollased) ei vastanud poolte vahel kokkulepitule ja kostja taganes põhjendatult sõlmitud lepingust osaliselt. Hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
57.Apellatsioonkaebuses leiavad hagejad, et maakohtu otsus tuleb tühistada ka seetõttu, et maakohtu otsus on vastuoluline kostja isiku osas, sest 29.05.2017 täpsustasid hagejad, et kostjaks on Eesti Vabariik, kes osaleb menetluses Kaitseministeeriumi kaudu, kuid maakohus märkis otsusesse, et kostjaks on Eesti Vabariik, kes osaleb menetluses Kaitseväe kaudu. Ringkonnakohus leiab, et hagejate väide on põhjendatud
13(16)
Tsiviilasi nr: 2-16-19343 osas, milles maakohtule heidetakse ette, et otsuse kohaselt on kostjaks Eesti Vabariik Kaitseväe kaudu. TsMS § 220 lg 1 esimese lause järgi esindab Eesti Vabariigi vastu täitevvõimu kandja tegevusest tulenevalt esitatud hagis Eesti Vabariiki ministeerium, kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse või kelle teenistuses oleva ametiisiku tegevusega on tsiviilasi seotud või kelle valitsemisalasse kuulub menetluse esemeks olev tsiviilasi. Seega saab lugeda, et kostjat esindab Kaitseministeerium, mitte Kaitsevägi. Asja lahendus sellest ei sõltu, sest asjas puudub vaidlus selles, et kostjat esindasid menetluses selleks vastavat esindusõigust omavad isikud.
58.Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata nõude roheliste suitsugranaatide eest tasutud 44 784 euro tagastamiseks. Kostja väidab, et 11.11.2016 taganemisavalduses taganes kostja lepingust ka roheliste suitsugranaatide osas. Kuna taganemisavaldus on kujundusõigus ning seda tahteavaldust ei ole võimalik tagasi võtta pärast selle jõustumist, ei omanud õiguslikult 03.01.2017 eksitus mingit tähendust. Ringkonnakohus kostja väidetega ei nõustu.
59.Õige on küll kostja väide, et 11.11.2016 kirjaga teatas kostja hagejatele mh, et rohelised suitsugranaadid ei vasta lepingutingimustele ning kui puuduseid määratud tähtajaks ei kõrvaldata taganeb kostja lepingust. Tegemist oli kostja tahteavaldusega ja ühepoolselt ei ole võimalik tahteavaldust tagasi võtta. Kostja on jätnud aga tähelepanuta, et kuigi ta taganes lepingust, avaldasid mõlemad pooled selle järgselt selget tahet olla seotud lepingujärgsete kohustuste ja õigustega, mis puudutasid rohelisi suitsugranaate. Nimelt teatas kostja 03.01.2017 hagejatele, et on ekslikult taganenud lepingust roheliste suitsugranaatide osas, paludes saata nimetatud kauba kohta arve. Hagejad seda tegid ning kostja tasus arve. Seega leppisid pooled kokku, et muudavad lepingu lõpetamise roheliste suitsugranaatide osas tagajärjetuks (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-15, p 10). Uuesti taganes kostja lepingust roheliste suitsugranaatide osas 28.09.2017 esitatud vastuhagis. Seega tuli kohtul hinnata, kas kostja esitas taganemisavalduse mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et kostja taganes lepingust mõistlikku tähtaega ületades. Ringkonnakohus osutab, et VÕS § 118 kohaldamisel tuleb taganemisõiguse mõistliku ajalise kriteeriumile hinnangu andmisel lähtuda ka sellest, kas pooled on käitunud hea usu põhimõttega kooskõlas. Antud asjas nähtub, et kostja käitumine on olnud vastuoluline, sest algselt leppis hagejaga kokku lepingu lõpetamise tagajärjetuks muutumise, täites ka lepingujärgse tasu maksmise kohustuse, kuid peaaegu 9 kuud hiljem muutis jälle oma seisukohta. Kuna veenvaid argumente, mis sellist vastuolulist käitumist põhjendaksid, kostja ei esitanud, leiab ringkonnakohus, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt oli taganemisavaldus roheliste suitsugranaatide osas esitatud hilinenult, on põhjendatud.
60.Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus eelduslikult leppetrahvi arvutamisel lähtunud summast 649 368 eurot, kuid poolte vahel sõlmitud hankelepingu järgi oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi 5% lepingujärgsest summast ehk 746 400 eurolt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus mõistis põhjendatult hagejalt välja leppetrahvi 5 % summalt 649 368 eurot, so summalt, milles kostja lepingust taganes. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahviks lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingus määratud rahasumma. Kostja nõuab leppetrahvi ka lepingu selle osa eest, milles ta lepingust ei taganenud. Ringkonnakohus leiab, et leppetrahvi põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda ka sellest, et hankelepingu p-s 8.10 sätestatud leppetrahvi nõudeõigus oli seotud juhuks, kui kostja taganeb kogu lepingust. Kuivõrd kompromisslepingu p-s 3.3. leppisid pooled kokku ka selles, et lepingust on võimalik taganeda osaliselt, siis arvestades ka leppetrahvi funktsiooni,
14(16)
Tsiviilasi nr: 2-16-19343 leiab ringkonnakohus, et maakohus lähtus leppetrahvinõude rahuldamisel põhjendatult summast 649 368 eurot.
61.Kostja arvates jättis kohus ebaõigesti leppetrahvilt nõutava viivise välja mõistmata, esitades vastuolulise seisukoha, milles ühest küljest rahuldas kostja leppetrahvinõude osaliselt, kuid viivise nõude leppetrahvilt jättis välja mõistmata põhjusel, et leppetrahvinõuet ei esitatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendamatult leppetrahvilt viivise välja mõistmata ning selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega mõista välja viivis ka leppetrahvilt. Nõustuda tuleb sellega, et maakohtu seisukoht, mille järgi luges leppetrahvinõude osaliselt põhjendatuks, kuid samas leidis, et leppetrahvinõudest ei ole hagejaid teavitatud, on vastuoluline. Kostja esitas leppetrahvinõude vastuhagis ja viivise palus leppetrahvilt samuti välja mõista vastuhagi esitamisest. Seega asjaolu, kas kostja teavitas enne vastuhagi esitamist hagejaid leppetrahvist või mitte, ei oma viivisenõude rahuldamisel alates vastuhagi esitamisest enam tähendust. Rahuldada tuleb ka edasiulatuv viivisenõue kompromisslepingus poolte vahel kokkulepitud summa täitmise tagamiseks. Maakohus on põhjendatuks pidanud viivisenõuet kuni vastuhagi esitamiseni, kuid jätnud ülejäänud viivisenõude osas seisukoha andmata. Hagejad viivisenõude vähendamist ei taotlenud, mistõttu puudub võimalus viiviseid vähendada ulatuses, et nimetatud nõue jääb rahuldamata.
62.Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus ebaõigesti kostja kohtueelsed õigusabikulud välja mõistmata, jättes tähelepanuta, et kostja kõik kohtueelsed õigusabikulud on tekkinud pärast 11.11.2016 pretensiooni esitamist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja nõude rahuldamise eeldusena tuli tuvastada, kas nimetatud õigusabikulude ehk kahju tekkimine on seotud hagejate tegevusega. Hagejad tõid asjas esile, et nemad ei pea hüvitama kostja ja temale õigusteenust osutava isiku suhtlust.
63.Kostja on esile toonud, et õigusabikulud tekkisid peale 11.11.2016 pretensiooni esitamist. Nimetatud pretensioonis oli märgitud juba ka lepingust taganemine, kui antud tähtaeg muutub tagajärjetuks. Asjaolu, et pooled pidasid läbirääkimisi kokkuleppele jõudmiseks, ei anna ainuüksi alust asuda seisukohale, et kostja õigusabikulud tuleb hüvitada hagejatel. Kostjal tuli hüvitise saamiseks kõigepealt esile tuua ja seejärel tõendada hagejate kohustuse rikkumine, oma kahju, põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning kahju ettenähtavuse hagejatele. Asjast ei nähtu kostja põhjendused, miks ta peab hagejaid vastutavaks, et kompromissi läbirääkimised lõppesid tagajärjetuna, juhul kui need toimusid, rääkimata seostest kostja poolt tasutud õigusabiteenuste ja kompromissiläbirääkimiste vahel.
64.Kuna hagejate vastuväited vastuhagi rahuldamise kohta olid seotud sellega, kas põhihagi rahuldamata jätmine oli osaliselt või täielikult põhjendatud, kuid ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis põhihagi põhjendatult rahuldamata, ei ole alust ka rahuldada hageja apellatsioonkaebust osas, milles vaidlustati vastuhagi rahuldamine. Menetluskulude jaotus
65.Maakohtu menetluskulude jaotust pole põhjust muuta, kuigi lõpptulemusena mõistetakse hagejatelt solidaarselt välja ka vastuhagi rahuldatud nõudelt viivis. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvalt solidaarselt hagejate kanda ja vastupellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvalt jäävad kostja menetluskulud 90 % ulatuses solidaarselt hagejate kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda TsMS § 171 lg 1
15(16)
Tsiviilasi nr: 2-16-19343 alusel. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.