2-19-19061 Revin Grupp OÜ hagi Salva Kindlustuse AS vastu rahalises nõudes 28 232,42 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja: Revin Grupp OÜ (registrikood: 11896241, asukoht Kastani pst 10, 11307 Rakvere), lepingulised esindajad vandeadvokaat Rait Sarjas ja vandeadvokaadi abi Maris Kure (e-post: [email protected]) Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood: 10284984, asukoht Pärnu mnt 6, 10141, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja Martin Petermann (e-post: [email protected]) 21.01.2021 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Maris Kure Kostja lepinguline esindaja Martin Petermann
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta läbivaatamata hageja Revin Grupp OÜ nõue kostja Salva Kindlustuse AS vastu 1 000 suuruse põhinõude ja 79,78 suuruse viivisenõude osas seoses nõude tagasivõtmisega.
2.Rahuldada hageja Revin Grupp OÜ hagi kostja Salva Kindlustuse AS vastu rahalises nõudes.
3.Välja mõista kostjalt Salva Kindlustuse AS hageja Revin Grupp OÜ kasuks kindlustushüvitis summas 24 337,96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 941,70 eurot.
4.Välja mõista kostjalt Salva Kindlustuse AS hageja Revin Grupp OÜ kasuks viivis tasumata põhinõudelt (24 337,96) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.12.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud kostja Salva Kindlustuse AS kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt välja kindlustushüvitis summas 25 337,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 2 021,48 eurot ja edasiulatuvad viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Menetluse kestel hageja vähendas oma põhinõuet 24 337,96 euroni ja viivise nõuet 1 941,70 euroni.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 16.11.2017 ehituskindlustuslepingu, mille kohta kostja väljastas poliisi nr xxxx. Lepinguga kindlustati xxxx asuv korterelamu kompleksne rekonstrueerimine perioodil 20.11.2017-01.08.2018. Pooled muutsid kindlustuslepingut kahel korral kindlustusperioodi pikendamiseks, esmalt kuni 01.09.2018 ning seejärel kuni 14.10.2019. Lepinguga kindlustatud isikuteks olid xxxx Korteriühistu ja Revin Grupp OÜ. Väljastatud poliisist nähtuva kohalduvad lepingule Salva Kindlustuse AS-i Ehituskindlustuse üldtingimused (CAR-01) ja Salva Kindlustuse AS-i Kindlustuse Üldtingimused (KÜ-13).
3.Lepingus kirjeldatud kompleksse rekonstrueerimise käigus vahetati korterelamul muude tööde seas ka katus. Töid teostati selliselt, et perioodil, mil osa korterelamu katusest oli eemaldatud, kaitses korterelamut vihma eest ajutine katus, milline rajati kaitseks sademete eest ning ühtlasi oli võimalik selle all töid teostada. 20.08.2018, mil katuse vahetuse protsess oli pooleli, teavitati hagejat, et ajutine katus on lekkinud ning korterelamu mõnedel korteritel on tekkinud veekahjustus. 21.08.2018 teavitas hageja veekahjustuse tekkimisest telefoni teel kostja müügikonsultanti A K, kes ühtlasi oli esindanud kostjat lepingu sõlmimisel. A K soovitas hagejal oodata kuni korteritesse sattunud vesi on kuivanud (ligikaudu 2 nädalat), misjärel teha kordusülevaatused ja hinnata veekahjude suurus. Kindlustusandja esindaja selgitas, et kui ülevaatuse järgselt ilmneb, et kahjustused on tekkinud, tuleb hagejal esitada kirjalik kahjuavaldus. Edasiselt toimis hageja vastavalt saadud juhistele.
4.12.11.2018 esitas hageja kostjale kirjaliku varakahju kahjuavalduse nr XXXX, milles selgitas, et korterelamu katuse vahetamise ajal esinesid tormivihmad, mis tekitasid läbijooksud korterelamule rekonstrueerimise perioodiks paigutatud ajutisest katusest. Seetõttu said perioodil 20.08.2018-12.10.2018 kahjustusi korterelamu korterid nr 13, 14, 28, 29, 40, 42-45, 58-60. Hageja taotles kostjalt kokku hüvitist summas 21 114,97 eurot (ilma käibemaksuta). 13.11.2018 kirjutas hageja objektijuht Veiko Murd seletuskirjas kostjale, et ajutine katus oli korterelamule paigaldatud 1,5 kuu pikkuse perioodi jooksul, millise aja jooksul teavitati läbijooksudest maksimaalselt kolmel korral. Enamus läbijooksudest ei tekitanud suurt kahju ning kahjude vältimiseks parandati ja ehitati mõnda kohta kahekordne ajutine katus.
5.05.12.2018 tegi kostja kahjujuhtumis nr XXXX otsuse nr 23-4/906, milles leidis, et hageja ei ole tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist, on olnud raskelt hooletu ehitustööde teostamisel ega ole võtnud kasutusele vajalikke meetmeid läbijooksude tõkestamiseks. Samuti avaldas kostja, et hageja on rikkunud kindlustuslepingu tingimusi (CAR-01 p 3.3.5 ja KÜ-13 p 16.2), jättes iga eraldi läbijooksu kohta kostjale teate esitamata, mistõttu pole kostjal võimalik tuvastada, milline kahjustus on 20.08.2019 vihmajooksust tingitud ja milline kahjustus hilisemast. Eeltoodud põhjendustel leidis kostja, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga ning tulenevalt KÜ-13 p-st 18.1.1 on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest.
6.Hageja võttis kõigi kahjustatud korterite kohta kolmandatelt isikutelt korterites esinevate puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuse kohta hinnapakkumise. Vastavad tööd on
käesolevaks ajaks teostatud ning sellega seotud kulud kantud, vastavad tõendid on esitatud ka kostjale. Teostatud tööde kogumaksumust summas 25 337,96 eurot, milline oli vajalik korterites nr 13, 14, 28, 29, 40, 42-45, 58-60 kahjude kõrvaldamiseks, käsitleb hageja kindlustushüvitisena, millise palub välja mõista kostjalt. Tulenevalt kostja menetluse kestel esitatud vastuväidetest esitas hageja põhjaliku dokumentatsiooni kahjude suuruse kohta.
7.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et korterelamu katuse vahetamise ajal tekkisid vaidlusalustele korteritele vihmavee läbijooksude tõttu ajutisest katusest veekahjustused. Vaidlus on selles, kas hageja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat kohustust, jättes igast läbijooksust eraldi teatamata ning juhul, kui rikkumist jaatada, kas see rikkumine vabastab kostja lepingulise põhikohustuse täitmisest ehk kindlustushüvitise tasumisest.
8.Kostja kindlustusandjana on ebaõigesti käsitlenud ootamatu ja/või ettenägematu sündmusena sademeid üldiselt. Ootamatu ja/või ettenägematu sündmuseks oli asjaolu, et vaatamata kasutusele võetud meetmetest (ajutise katuse rajamine), millised on varasema hageja praktika puhul osutunud alati piisavateks, ei olnud piisavad kostjaga sõlmitud kindlustuslepingu objekti puhul. Korduvate läbijooksude ootamatus ja/või ettenägematus seisnes aga selles, et esimese läbijooksu järgselt hageja parandas ja täiustas ajutiselt rajatud katust, ent kahetsusväärselt ei olnud see ikkagi piisav vältimaks kahju tekkimist. Olukorda, millise puhul vaatamata mõistlikele kasutuselevõetud meetmetele ei õnnestu kahju tekkimist vältida, tuleb käsitleda ootamatu/ettenägematu sündmusena. Samuti on ootamatu ja ennenägematu sademete hulk ja tuule tugevus, mis kindlustusjuhtumi põhjustas. Hageja on seisukohal, et kostja on põhjendamatult väitnud, justkui ei oleks hageja suutnud tõendada kindlustusjuhtumi toimumist.
9.Kostja väide selle kohta, et hageja oli ehitustegevust läbi viies raskelt hooletu, on alusetu. Hageja võttis nii enda kui ka ehitusjärelevalvet teostanud isiku hinnangul kasutusele vajalikud ja varasemas praktika piisavaks osutunud meetmed, et vältida korterite kahjustumist. Kostja ei ole oma otsuses välja toonud, mida oleks hageja saanud veel teha, et sadevee sattumist korteritesse vältida. Kostja abstraktne väide, et hageja pidi kasutusele võtma asjakohased kaitsemeetmed, toomata välja, mida kostja selle all silmas peab, ei ole kindlasti piisav väitmaks, et hageja on olnud raskelt hooletu. Kostja ei ole sisustanud, milline oleks pidanud olema hoolsa ehitusettevõtja käitumine katuse vahetuse protsessil ning pole ka tõendanud hageja raskelt hooletut käitumist.
10.Hageja on seisukohal, et asjaolu, mitu korda läbijooksud toimusid, ei oma antud vaidluses tähtsust, kuivõrd esimesest läbijooksust tekkinud veekahjustus ei jõudnud kuivada enne, kui ootamatult tekkis järgmine läbijooks. Läbijooksud toimusid perioodil 20.08.2018-12.10.2018.
11.Kostja tuginemine VÕS § 452 lg-le 1 on asjakohatu, kuivõrd nimetatud säte võimaldab kindlustusandjal vabaneda täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Kostja ei ole väitnud, et hageja oleks kindlustusjuhtumi põhjustanud tahtlikult.
12.Kostja ei või tugineda teavitamiskohustuse rikkumisele, kuna hageja sai kostjalt telefoni teel juhiseid oodata ära veekahjustuste kuivamine. Hageja ei saanud ega pidanudki teadma, kui kaua võib kuivamist oodata enne kirjaliku kahjuavalduse esitamist.
13.Hageja peab kostja viiekordse omavastutuse tasumise nõuet ebamõistlikuks, kuivõrd läbijooksudest tulenevaid kahjusid ei ole võimalik eristada ning tuleb hageja hinnangul seetõttu käsitleda ühe kindlustusjuhtumina. Hageja vähendab nõude summat omavastutuse võrra ning nõuab seega kostjalt kindlustushüvitist summas 24 337,96 eurot.
14.Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates päevast, mil kostja keeldus hagejale kindlustushüvitist maksmast, s.o 05.12.2018. Sissenõutavaks muutunud viivis moodustab 2 021,48 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
16.Kindlustusjuhtumit ei ole Salva Kindlustuse AS ehituskindlustuse üldtingimuste (CAR-01 tingimused) punkti 1.23.2 kohaselt toimunud. Kahjukäsitluse käigus kostjale esitatud tõendite kohaselt toimus hageja poolt renoveeritavas hoones kuu aja jooksul vähemasti viis erinevat kahju episoodi. Ootamatuks ja äkiliseks ei saa pidada korduvalt esinevat materiaalset kahju, mis tekib seetõttu, et hageja ei likvideerinud pärast esimest katusest tekkinud läbijooksu kahju tekkimise põhjust, mis aitaks tulevikus samadel asjaoludel tekkida võivat kahju ära hoida. Muuhulgas on kõnealuse hoone korter 60 elaniku kirjalike selgitustega tõendatud, et ka esialgselt paigaldatud kilekatus oli väga halvasti kinnitatud, mistõttu ei saa pidada ka ebakvaliteetselt paigaldatud katusest tekkivat kahju ootamatuks ja äkiliseks vaid kindlasti saabuvaks tagajärjeks.
17.Isegi juhul, kui kohus asub seisukohale, et antud juhul on kindlustusjuhtum toimunud CAR01 punkti 1.23.2 mõistes, siis kostja on alternatiivselt seisukohal, et kindlustusjuhtum on põhjustatud hageja raskest hooletusest tingituna, mis on aluseks kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks. CAR-01 punkti 4.5.1.2 kohaselt on kindlustusandjal õigus hüvitise maksmisest keelduda, kui kahjujuhtum on põhjustatud kindlustatu raske ettevaatamatuse tõttu. Samasisuline keeldumise alus tuleneb KÜ-13 punktist 18.1.3. Antud punkt on kooskõlas VÕS § 452 lg 1 ja Riigikohtu lahendi 3-2-1-144-05 p 11 tuleneva õigusliku põhistusega. Muuhulgas tuleb sama lahendi punktist 13, et rasket ettevaatamatust tuleb tõlgendada kui rasket hooletust. Kostja on seisukohal, et oma ala asjatundja (ehitusettevõte) peaks katuse vahetamisel olema eriliselt ettevaatlik ning võtma kasutusele sellised meetmeid, mis aitaksid ära hoida ära kolmandate isikutele kahju tekkimise. On üldiselt teadaolev asjaolu, et sügiseti võib esineda suuremaid tuulepuhanguid ning vihmasadusid, mida peaks üks ehitusettevõte ettevaatusabinõudena arvesse võtma. Antud juhul on leidnud tõendamist, et igakordse vihmasaju korral, mis kuu aja jooksul aset leidis, kahjustus kolmandate isikute vara. Kostja edastatud tõenditest nähtub, et kindlustusvõtja on lohakalt paigaldanud ajutise kilekatuse ning pärast esimest läbijooksu ehitusobjektil, aktsepteerinud olukorda, kus tavapärased vihmasajud põhjustasid kortermajas olevate korterite kahjustumise.
18.Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, millised kahjustused saabusid just 20.08.2018 toimunud vihmasaju tõttu. Kindlustusvõtja on teavitanud telefonitsi kostja müügitöötajat võimalikest kahjudest seonduvalt 20.08.2018 vihmasajuga, kuid ei ole kostjat teavitanud igast järgnevast kahjujuhtumist. CAR-01 punkti 3.3.5 kohaselt tuleb kahjujuhtumist teadasaamisest ühe tööpäeva jooksul informeerida kindlustusandjat telefoni ja kolme tööpäeva jooksul kirja teel kahju laadi ja suuruse kohta. Kindlustusvõtja poolt ühtegi kirjalikku kahjuteadet ühegi eraldi kahjujuhtumi (iga konkreetne läbijooks) kohta esitatud ei ole. KÜ-13 punkti 16.2 kohaselt peab kindlustusvõtja kahjujuhtumi toimumisest kindlustusandjale viivitamata teatama. KÜ-13 punkti 16.5 kohaselt on kindlustusvõtja kahjujuhtumi korral kohustatud viivitamatult andma kindlustusandjale õiget ja täielikku teavet kahjujuhtumi toimumise asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta. KÜ-13 punkti 16.2 kohaselt peab kindlustusvõtja võtma tarvitusele abinõud kahju edasiseks piiramiseks, võimalike lisakahjude vältimiseks. Tulenevalt KÜ-13 punktist 18.1.1 on kindlustusandjal õigus selliste rikkumiste korral keelduda kahju hüvitamisest.
19.Hageja ei ole tõendanud, et A K andis sellised juhised, mis lubasid kostjal esitada kahjuavaldus ca 3 kuud pärast esimest katuse läbijooksu ning mitte võtma tarvitusele meetmeid edasise kahju ärahoidmiseks. A Ki sõnul edastas ta hagejale juhise, et katus tuleb korralikult katta ja korterites, kus väidetav läbijooks 20.08.2018 toimus, tuleb selle päeva läbijooksud fikseerida. Kui korterid on ca 1 nädala jooksul kuivanud ja selgub, et ikkagi esineb kahjustusi, tuleb kindlustusele 20.08.2018 kahjujuhtumi kohta avaldus esitada, et kindlustus saaks aktiivselt ise alustada kahjukäsitlusmenetlusega. Kuna mistahes täiendavaid teateid 20.08.2018 juhtumiga seonduvalt mõistliku ajavahemiku jooksul kostjale ei esitatud, eeldas viimane, et korteriomanikel kahjunõuded puuduvad. Mistahes muude süsteemselt toimunud läbijooksudega seonduvalt ei ole
kostja poole pöördutud. Kostjal ei ole võimalik tagantjärele tutvuda olukorraga objektil, samuti ei ole kahjujuhtumitest teatamata jätmise tõttu võimalik hinnata, millised kahjud tekkisid 20.08.2018 ning millised hilisemate sündmuste tagajärjel. Kirjeldatud olukord on tekkinud kindlustusvõtja poolse olulise rikkumise tõttu.
20.Alternatiivse õigusliku põhistusena on kostja seisukohal, et lisaks on hageja rikkunud VÕS § 488 lg 1 tulenevat kohustust, kuivõrd ei üritanud ära hoida edasist kahju, mis võis tekkida pärast 20.08.2018 toimunud läbijooksu. Seda ilmestab asjaolu, et pärast 20.08.2018 toimunud esimest läbijooksu, toimus veel neli katusest läbijooksu.
21.Hageja ei ole kahju suurust nõuetekohaselt tõendanud. Riigikohtu lahendi nr 2-16-8344 punktist 12 tuleneb kohtu suunis, et kahju suuruse tõendamiseks peaks oleme tõendatud iga korteri puhul tekkinud veekahjustused ning nende esitatud kahjustuste likvideerimise kalkulatsioonid, millest nähtuks, milliseid töid on vaja iga kahjustuse likvideerimiseks teha. Samuti ei ole hageja arvestanud kahju suuruse ja viiviste arvestamisel kindlustuslepingust tuleneva omavastutusega summas 1 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Kuivõrd katusest läbijookse oli kokku viis, siis tuleks kahju suuruselt arvestada maha vähemalt 5 000 eurot. Kohtu põhjendused
22.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
23.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja on kohtusse pöördunud 04.12.2019 ja kohus on hagi 10.12.2019 menetlusse võtnud.
24.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
25.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Pooltel on kindlustuslepingust tulenev võlasuhe. Pooltel on kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude üle vaidlus, ja varakahju tekkimise üle vaidlus puudub. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusvõtja kohustus on tasuda kindlustusmakseid. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 alusel hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus on lahendis 3-25
1-121-08 märkinud, et VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist, mistõttu lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel taastamiseks vajalike kulutuste suurusest.
26.Puudub vaidlus ning on tõendatud, et: • pooled sõlmisid 16.11.2017 ehituskindlustuslepingu, mida kinnitab väljastatud poliis nr xxxx (tlk 7,9,11); • kindlustati xxxx asuv korterelamu kompleksne rekonstrueerimine perioodil 20.11.201714.10.2019; • lepingu lahutamatuks osaks on Salva Kindlustuse AS-i Ehituskindlustuse üldtingimused (CAR-01, tlk 13) ja Salva Kindlustuse AS-i Kindlustuse Üldtingimused (KÜ-13); • 20.08.2018 toimus sadevee esimene läbijooks; • 20.08.2018-12.10.2018 toimus veel vee läbijookse; • kahjustusi said korterelamu korterid nr 13, 14, 28, 29, 40, 42-45, 58-60 (tlk 27,52-75); • 12.11.2018 esitas hageja varakahju kahjuavalduse nr XXXX; • 05.12.2018 tegi kostja kindlustusandjana kahjujuhtumis nr XXXX otsuse nr 23-4/906; • kostja leidis, et hageja on rikkunud kindlustuslepingu tingimusi (CAR-01 p 3.3.5 ja KÜ13 p 16.2), jättes iga eraldi läbijooksu osas teavitamata ja oli raskelt hooletu ajutise katuse paigaldamisel.
27.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Vastavalt VÕS § 423 lg 1 on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusjuhtum on poolte vahel kokkulepitult kindlustusvõtjale ootamatu ja ettenägematu kindlustuslepingus määratletud sündmus. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusandjal lepingust tulenev täitmise kohustus. Lepingu lisaks oleva CAR-01 p 1.23.2 alusel loetakse kindlustusjuhtumiks ehitustööde ajal kindlustusobjektile põhjustatud ettenägematu ja ootamatu materiaalne kahju vastavalt punktile 5.3 ja vastutuskahju vastavalt punktile 6.3. Kahjuavaldus on esitatud 12.11.2018 (tlk 21). Avalduses on kindlustusvõtja selgitanud ettevõetud abinõusid ja selgitusest nähtuvalt niiskunud betoon kuivas ca 30 päeva, misjärel paigaldati uus katusekate.
28.05.12.2018 tegi kostja kindlustusandjana kahjujuhtumis nr XXXX otsuse nr 23-4/906. Kindlustusandja leidis oma otsuses, et sademete läbijooksud on toimunud pikema ehitusperioodi jooksul, millest järeldub, et ehitaja ei võtnud pärast esimest suuremat läbijooksu asjakohaseid meetmeid, et vältida edasisi läbijooksude tekkimist ( CAR-01 punkt 1.23.2, 5.3, 6.3, KÜ-13 punkt
1.11.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hüvitise väljamaksmise välistab asjaolu, et ehitaja on olnud raskelt hooletu. Kindlustusandja põhjendusest nähtuvalt on etteheidetav kindlustusvõtjale just see asjaolu, et viimane ei võtnud midagi ette pärast esimest suuremat läbijooksu. Samas on kindlustusvõtja sellest esimesest juhtumist teada andnud, ning kindlustusandja kahju suuruse kindlakstegijana ei ole ka esile toonud, kui suur selle juhtumi kahju on. Teiseks heidab kindlustusandja ette, et kahjujuhtumist teatamise nõuete rikkumise. Kohus leiab, et ka selles osas ei saa kindlustusandjaga nõustuda. Kostja on esile toonud oma kirjalikus vastuses, et A K ei andnud juhiseid, mis lubanuks kahjuavaldus esitada ca kolm kuud pärast katuse läbijooksu (vt lahendi p 19). Vaidluse all ei ole, et esimesest 20.08.2018 toimunud juhtumist on kindlustusandjat teavitatud ja saadud juhis teavitada kahjust. Kohtule ei ole esitatud tõsikindlaid tõendeid aja osas, mil pidanuks siis kindlustusvõtja selle teavituse tegema. Seega ei saa seda ka hageja poolseks rikkumiseks pidada. Kostja leiab, et järgnevatest ei ole teavitatud CAR punkt 3.3.5 ja KÜ-13 punkt 16.2 kohaselt. Põhimõtteliselt ei nõustu kostja hageja tegevusega, et viimane ei esitanud avaldust kahju osas viivitamatult, kui korterid olid ca nädala kuivanud. Kohtu hinnangul on kindlustusvõtja oma teavituskohustuse täitnud (25.08.20 kohtuistungi protokoll 00:12.56) ja
ainuüksi avalduse esitamise aeg ei muuda seda lepinguliseks rikkumiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kindlustusandja oleks kahju suuruse kindlakstegemiseks ise midagi ette võtnud pärast esimest läbijooksu. Kostja on oma kirjalikus vastuses möönnud, et isegi, kui eeldada, et esimese 20.08.2018 vihmasaju tõttu toimunud läbijooks on ootamatu sündmus (kindlustusjuhtum), ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, millised kahjutused saabusid just 20.08.2018 tõttu. Kohus leiab, et kuivõrd hageja oli sellest juhtumist teavitanud, ei saa seda talle ette heita, ega eeldada, et kahjunõuded puuduvad. A K on 14.12.2019 e- kirjas väljendanud, et ta andis juhtumist teada kahjukäsitlejale K K, kes jäi ootele, et läheb objektile, kui hageja teavitab kahjust. Kostja on esitanud K K, V E, K K, L L (tlk 40, 41,42, 98) kirjalikud seletused. Kohus märgib, et hageja on esitanud kahju suuruse alusena korterite ülevaatuste aktid kahju osas, millest nähtuvalt, on need läbivalt seotud 20.08.2018 öösel toimunud läbijooksuga. Nii näiteks on xxxx omanik V E (tlk 66) allkirjastanud korteri ülevaatuse akti seoses vee läbijooksuga 20.08.2018 ja selles on kirjeldatud vajaminevad tööd, kuid puudub igasugune teave, mis kahjustus on tekkinud siis hilisemalt. Korteriomanik on 21.11.2018 ekirjas kostja kahjukäsitlejale kirjutanud, et kahjustused on kirjas koostatud aktis (tlk 41). Kohus selgitas kohtuistungil kostja esindajale, et ekirjas väljendatud teave ei pruugi olla piisav tema vastuväidete kinnitamiseks, kuid tunnistajatena kostja ei soovinud asjaosalisi üle kuulata. Asjaolu, et ehitaja/hageja oleks oma tegevuses ajutise katuse paigaldamisel käitunud hooletult, mis tõi kaasa kahju tekkimise või suurenemise ei ole kostja tõendanud. Vastupidiselt, ehitusinsener M S kinnitusel (tlk 145) nähtub fotodelt ja omanikujärelevalve M T selgitustest, käitutud on hea ehitustava kohaselt, avatud katuseosa kohale on paigaldatud ajutine kilest katus ja katusekatte ja soojustuse lammutamisel on esmalt paneelidele (soojustuse alla) paigaldatud 1 kiht SBS katusekatet, mis aitab vältida läbijookse ja juhib sadevee äravooludesse. Samuti märgib asjatundja, et 100% lekkekindlat lahendust ei ole. Leho Vürst leiab (tlk 148), et pärast esimesi läbijookse ei võetud midagi piisavalt ette. Kohus leiab, et rikkumine peab olema lisaks lakoonilisele arvamusele olema siiski põhistatud, et seda raske hooletusena hinnata. Kohus leiab, et asjas puuduvad tõendeid, milline kahju tekkis hilisema(te) läbijooksude tõttu. Kuivõrd asjas on tõendiks igasugune teave TsMS § 229 lg 1 kohaselt, siis arvestab kohus asjatundjate hinnanguid ehitustegevuse kohta ajutise katuse paigaldamisel. Pooled ei ole taotlenud hinnanguid andnud isikuid üle kuulata tunnistajatena ega ekspertiisi.
29.Seaduses sätestatud üldalused kindlustusandja vabanemiseks täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustustuste rikkumise korral on reguleeritud VÕS §-s 452. VÕS § 452 lg 1 eesmärgiks on välistada kindlustusandja kohustus maksta kindlustushüvitis välja tahtlikult põhjustatud kindlustusjuhtumi korral, mitte aga piirata kindlustuslepingu poolte õigust kokku leppida hüvitise väljamaksmisest keeldumise õiguses ka muude süüvormide korral. Selle sätte eesmärgiks on kindlustusandja kaitsmine, kuna see loeb tühisteks kokkulepped, mis panevad kindlustusandjale kindlustushüvitise maksmise kohustuse juhuks, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustab tahtlikult kindlustusjuhtumi toimumise. Kindlustusvõtja kaitse sätted sisalduvad VÕS § 452 lg-s 2 (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-05, p 11).
30.Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustusandja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest ning kui vabaneb, siis millises ulatuses. Kohus leiab, et kuivõrd kahju baseerub 20.08.2018 juhtumil, puudub alus arvestada omavastutust võimalike edasiste läbijooksude osas. Kindlustusandja kindlustuslepingu põhikohustus on VÕS § 422 lg 1 järgi kahju hüvitamine kindlustusjuhtumi toimumise korral. Kui kindlustusvõtja on tõendanud kindlustusjuhtumi toimumise, tekib kindlustusandjal hüvitamise kohustus ning hüvitamiskohustuse puudumist peab tõendama kindlustusandja. Pooltevahelise kindlustuslepingu, CAR-01, KÜ-13, määratlevad hüvitise mitte maksmise või vähendamise alused. Selleks, et tuvastada, kas kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmisest, tuleb kohtul hinnata, kas kindlustusvõtja on rikkunud oma kohustusi viisil, mis oluliselt suurendas kindlustusriski, ning kas kindlustusvõtja rikkumine on aluseks kindlustusandja hüvitamiskohustusest vabanemiseks. Hagejal on TsMS §-st 5 lg 1 ja 199
lg 1 p 5 tulenevalt võrdne õigus kostjaga tõendeid esitada, ning kindlustusjuhtumi tõendamine on hageja tõendamiskoormus.
31.VÕS § 448 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja kahjujuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. Kohtu hinnangul on kindlustusvõtja nimetatud kohustuse täitnud nõuetekohaselt. Hagi asjaolude kohaselt on kahju tekkimise periood 20.08.2018-12.10.2018, sest vaatamata kasutusele võetud meetmetele (esimese läbijooksu järgselt parandati ja täiustati ajutist katust) ei õnnestunud kahju tekkimist vältida. Kindlustusandjal on VÕS § 489 lg-s 1 sätestatud kahju kindlakstegemise kohustust. CAR -01 punktist 3.2 tuleneb kindlustusandja õigus valvata kindlustusriski, üle vaadata objekti ja teha ettekirjutusi suurenenud riski vähendamiseks. Esmane läbijooks toimus hagi asjaolude andmetel 20.08.2018. CAR- 01 punkt 3.3.5 kohustab ühe tööpäeva jooksul teavitama kindlustusandjat kahjujuhtumist teadasaamisel. Hageja objektijuht helistas 21.08.2018 kostja esindajale A K. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on rikkunud VÕS § 488 lg 1 tulenevat kohustust, kuivõrd ei üritanud ära hoida edasist kahju, mis võis tekkida pärast 20.08.2018 toimunud läbijooksu. Kohtu hinnangul ainuüksi asjaolu, et hageja on esile toonud hilisemad läbijooksud, ei ole tõendanud kahju suurenemine. Kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusvõtja niivõrd, kuivõrd see on võimalik püüdma kahju ära hoida ja seda vähendada, järgides seejuures kindlustusandja juhiseid (VÕS § 488 lg 1). Hageja on kirjeldanud toimingud, mis võeti ette pärast 20.08.2018 sündmust, kostja ei ole seda kummutanud. Kohus märgib ka, et VÕS § 488 lg 2 kohaselt ei või kindlustusvõtja ilma kindlustusandja nõusolekuta kahjustatud asja suhtes teha muudatusi enne kahju kindlakstegemist. Seega ei ole mõistlik ette heita kindlustusvõtjale tegevusetust, kui kindlustusandja ei toiminud ise aktiivselt kahju kindlakstegemisel.
32.Kohtu hinnangul on ei ole leidnud asja sisulise läbivaatamise käigus tõendamist asjaolu, et kindlustusvõtja rikkus lepingukohustust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-112-14 selgitanud, et kolleegiumi hinnangul ei ole kohtute kohaldatud kindlustustingimuste sätted vastuolus VÕS §-ga 444, § 445 lg-ga 2 ning § 452 lg 2 pga 2. Viidatud sätete kohaldamist on kolleegium analüüsinud 9. aprillil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-117-08 tehtud otsuse p-s 10, selgitades, et tulenevalt VÕS § 445 lg-st 2 ei anna VÕS § 452 lg 2 p 2 kindlustusandjale õigust kokkuleppe kohaselt jätta maksmata kogu kindlustushüvitis juhul, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja vastu eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist, ja rikkumine mõjus kindlustusjuhtumi toimumisele ja kindlustusandja täitmise kohustusele. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Praeguses asjas kohaldatud kindlustustingimused ei välista kindlustushüvitise väljamaksmist, ilma et arvestataks, milline on rikkumise mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Kõnealused tingimused sätestavad rikkumise mõju suurust silmas pidades kindlustusandjale võimaluse jätta kindlustushüvitis maksmata kas osaliselt või täielikult.
33.Hageja on vähendanud nõude summat omavastutuse võrra ning hagetav kindlustushüvitise summas on 24 337,96 eurot. Kahju suuruse osas vaidlus puudub (25.08.20 kohtuistungi protokoll 00:07:22, tlk 90). CAR-01 punkt 5.3 kohaselt loetakse materiaalseks kahjuks kindlustusobjekti ettenägematu ja ootamatu kahjustamine, hävimine või kadumine mis tahes põhjusel, mis pole eraldi välistatud mis tahes osas, ning kui eespool nimetatud sündmus leiab aset poliisil märgitud kindlustusperioodil ja kindlustuskohas. CAR-01 punkt 6.3.1 järgi on vastutuskahjuks kolmandate isikute nõuded seoses vara kahjustumisega ehitustööde käigus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-121-08 p 15 märkinud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Kahju suuruse on hageja kindlaks teinud kahjustatud korterite puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuse kohta olevate hinnapakkumustega (remondikulu koondtabel). Tsiviilasjas 2-16-8344 antud riigikohtu suuniste kohaselt on ringkonnakohus põhjendatult märkinud, et üksikasjalikult lahti kirjutatud kulude loetelu ei ole
professionaalsele kindlustusandjale ebamõistlikult koormav. Kolleegium märgib, et VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus. Riigikohus on varem leidnud, et kindlustusandja ei pea kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust (vt Riigikohtu 7. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-12, p 23 ja 20. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-07, p 12). Samuti tuleb arvestada VÕS § 448 lg-ga 2, mille järgi võib kindlustusandja nõuda pärast kindlustusjuhtumi toimumist kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. Kolleegium märgib, et kõnealused sätted ei reguleeri siiski tõendamiskoormist (vt Riigikohtu 28. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-07, p 11 ja Riigikohtu 5. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-06, p 11).
34.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seoses hagi rahuldamisega on põhjendatud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2 021,48 eurot alates 05.12.2018 ja edasiulatuv viivis alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
35.Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
36.Kohus lahendab TsMS § 442 lg 5 kohaselt poolte lahendamata taotlused. Hageja on menetluse kestel vähendanud hagi eset põhinõude osas 1 000 euro võrra ja viiviseõude osas 79,78 euro võrra. Hageja on kohtuistungil kohtu nõudel ka täpsustanud, et soovib selles osas hagi tagasi võtta. Seega arvestab kohus hageja taotlusega, ning jätab selles osas haginõude läbivaatamata. Menetluskulud
37.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
39.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.