Võlaõigus

Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 497.07 eurolt 17,90% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni.

2-25-100260 jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 3

2-25-100260 TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Bigbank AS esitas 07.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 08.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.01.2025 aadressil xxx. Võlgnik X esitas 29.01.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 11.02.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.02.2025 andis kohus hagejale tähtaja hagiavalduse esitamiseks. Hageja esitas 21.02.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 716.60 eurot, millest 10 eurot sissenõudekulu, 377.84 eurot intress, 15.28 eurot lepingu haldustasu, 176.35 eurot viivis, 5 137.13 eurot tagastamata krediidisumma, viivis alates 22.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 17,90% tagastamata krediidisummalt aastas ja riigilõiv 630 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 21.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr CL-EEC-23020509. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu 13.12.2024 üles. 31.03.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. 07.04.2025 esitas hageja täiendava selgituse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Harju Maakohus võttis 06.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 06.05.2025 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 14.07.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine 4

2-25-100260 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;  tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et kliendi poolt esitatud andmeid kontrolliti Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri kaudu, mille põhjal tuvastati, et kostjal oli stabiilne ja regulaarne netosissetulek keskmiselt 1201.65 eurot kuus. Samuti oli kostjal püsiv töösuhe alates 14.11.2022, mis kinnitab sissetuleku jätkusuutlikkust. Klient deklareeris igakuisteks kohustusteks summas 249 eurot, millele lisandus taotletavast laenust tulenev kohustus 151.32 eurot. Kohustuste kogumaht moodustas kliendi sissetulekust 33,31%, mis jääb alla krediidiandja maksimaalseks lubatud laenuteenindusmääraks (55%). Seega jäi kliendile pärast kohustuste tasumist elamiskuludeks ca 66,69% sissetulekust ehk 801.33 eurot, mis tagab minimaalsed toimetulekuks vajalikud vahendid. Krediidiandja kontrollis kliendi kohta andmeid mitmest usaldusväärsest allikast, sealhulgas Creditinfo, Taust, Maksu- ja Tolliameti võlaregister ning Töötamise register. Ühtegi kehtivat ega hiljuti lõpetatud maksehäiret ei tuvastatud. Klient oli varem krediidiandja korrektne klient, mis tugevdas usaldust tema maksevõime osas. 5

2-25-100260 Hageja toob välja, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 kohaselt tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks küsida tarbija pangakonto väljavõte. Käesoleval juhul oli aga krediidiandjal võimalik tarbija krediidivõimet hinnata piisavalt ja usaldusväärselt muu teabe alusel, sh Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri andmed, tööandja info ning päringud maksehäireregistritesse. Krediidiandja tuvastas, et kliendil oli stabiilne töösuhe AS-iga SL alates 14.11.2022 ning regulaarne netosissetulek viimase kolme kuu jooksul keskmiselt 1201.65 eurot. Klient deklareeris igakuisteks kohustusteks 249 eurot, millele lisandus laenulepingust tulenev tulevikukohustus 151.32 eurot. Seega oli kohustuste osakaal sissetulekust ca 33,31%, mis jäi oluliselt alla maksimaalseks lubatud laenuteenindusmääraks ning tagas kliendile piisavad vahendid igapäevasteks elamiskuludeks. Oluline on rõhutada, et väljastatud laenusumma oli vaid 5 850 eurot ning sellega seotud igakuine maksekohustus mõistlikult madal. Sellise väikese laenusumma ja kuumakse puhul ei olnud konto väljavõtte nõudmine KAVS § 50 lg 4 tähenduses proportsionaalne ega vajalik, sest krediidiandjal oli võimalik kliendi krediidivõimelisust hinnata piisava täpsuse ja usaldusväärsusega muude vahendite abil. Kogutud teave võimaldas mõistlikult ja objektiivselt järeldada, et klient suudab võetud kohustust teenindada ilma liigse finantskoormuseta. Kohtu hinnangul ei saa piisavaks lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Maakohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimalda lepingu sõlmimisel kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 13.12.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas. Uuesti määratud maksete alusel oli kostja kohustatud lepingu perioodil 21.08.2023 – 10.08.2028 hagejale tasuma 5733 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga 21.02.2025 oli sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed summas 1624.35 eurot (osamaksed perioodil 10.10.2023-10.02.2025) ning kostja oli hagejale tasunud 1796.13 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel ei olnud põhiosa võlgnevus uuesti määratud maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud. Uuesti määratud maksegraafiku kohaselt muutub esimene osamakse jääk sissenõutavaks 10.04.2025 summas 19.32 eurot. Edasised maksed on sissenõutavad alates 12.05.2025 summas 95.55 eurot kuus ning viimane makse kuulub tasumisele 11.09.2028. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus. 6

2-25-100260 Hageja toob välja, et viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 12.09.2024, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset üle poole aasta. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Eeltoodust tulenevalt palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 10.04.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 3 936.87 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 12.09.2024 ning kostja ei osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud laen summas 497.07 eurot (periood 10.04.2025-10.09.2025) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku summas 3439.80 eurot (10.10.2025-11.09.2028). Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõue ei ole põhjendatud ja uut intressi arvestust esitatud ei ole, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata. Kuna uuesti määratud maksegraafiku kohaselt ei olnud lepingu ülesütlemine kehtiv, ei ole põhjendatud ka hageja viivise ja sissenõudmiskulude nõue. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel ei ole põhjendatud lepingu haldustasu nõue. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 22.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 17,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Võttes arvesse, et ümberarvestuse kohaselt on laen osaliselt muutunud sissenõutavaks (497.07 eurot) ning maksegraafiku kohaselt on järgmine maksetähtaeg 10.10.2025, siis on põhjendatud viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 497.07 eurolt 17,90% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis 17,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 497.07 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 3439.80 eurot, viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 497.07 eurolt 17,90% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni, viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta 17,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 1200.26 eurot, intressi 377.84 eurot, haldustasu 15.28 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 176.35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 5716.60 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõla ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla kogusummas 7

2-25-100260 3936.87 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 69%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 31% ulatuses hageja kanda ning 69% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas 630 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 195.89 eurot ning hagiavalduse esitamisel 434.11 eurot, kokku 630 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega 630 eurot, millest kostja kanda jääb 69% ehk 434.70 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.