MTÜ Liikluskindlustue Fond hagi V. S. vastu 2 150,34 euro nõudes. Hagihind 2 150,34 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
21.04.2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
MTÜ Liikluskindlustuse Fond (registrikood 80206477, asukoht Mustamäe tee 46, Tallinn 10621)
Hageja esindaja:
J. A. (volikirja alusel, e-post xxx) V. S. (isikukood xxx)
Kostja:
RESOLUTSIOON
1.MTÜ Liikluskindlustuse Fond hagi V. S. vastu 2 150,34 euro nõudes rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt V. S.lt hageja MTÜ Liikluskindlustuse Fond kasuks väljamakstud liikluskindlustuse hüvitis koos käsitluskuludega kogusummas 2 150 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) eurot 34 senti.
3.Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja V. S. kanda ja välja mõista V. S.lt MTÜ Liikluskindlustuse Fond kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot.
4.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond esitas 23.01.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2150,34 euro saamiseks. Kohus tegi 13.02.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 02.03.2020 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik V. S. esitas 16.03.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus 30. märtsi 2020.a määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.03.2020.a määrusega oli MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond avaldus jäetud käiguta ja antud avaldajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja põhjendamiseks ning vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks, tähtaeg 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
2.MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond esitas 31.03.2020 Viru Maakohtule hagi V. S. vastu 2150,34 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja sõidukiga Iveco Daily 35C14V reg märgiga xxx 30.09.2017 Narvas, Kreenholmi ja Kerese tänavate ristmikul liiklusõnnetuse. Kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuste ajal kindlustamata. Hageja hüvitas Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 35 lg 4, § 45 lg 1 alusel 25.07.2018 kannatanu S. M.sõiduki Mazda 5, reg märgiga xxx, taastusremondi maksumuse summas 1990, 34 eurot. Põhjendatud käsitluskulude suuruseks oli vastavalt LKF-i juhatuse 01.12.2016 otsuse p 1.10 160 eurot. Hageja esitas kostjale 25.09.2019 LKindlS § 57 p 1 alusel tagasinõude summas 2150, 34 eurot. Kostja mõistlikul tähtajal hagejale tagasinõuet ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista väljamakstud liikluskindlustuse hüvitis koos käsitluskuludega kogusummas 2150, 34 eurot ning menetluskuludena riigilõiv summas 250 eurot.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esindaja esitas 14.04.2020 kohtule vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Kostja tunnistab seda, et põhjustas sõidukiga Iveco Daily 35C14V (reg nr xxx) 30.09.2017 liiklusõnnetuse Narvas, Kreenholmi ja Kerese tänavate ristmikul. Selles liiklusõnnetuses oli teiseks osalejaks S. M., kes
juhtis mootorsõidukit Mazda 5 (reg nr xxx). Kostja ei nõustu hageja väitega, et tema tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse ajal kindlustamata. Kostja rentis mootorsõidukit Iveco Daily 35C14V (reg nr xxx) perioodiliselt juba pikemat aega enne eeltoodud liiklusõnnetuse toimumist seoses tööülesannete täitmisega ning kontrollis enne sõidu alustamist 30.09.2017 vastavalt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 2 p-le 9, et mootorsõiduki suhtes on sõlmitud kehtiv kohustuslik vastutuskindlustusleping ja selle alusel väljastatud poliis. Seda, et mootorsõiduki Iveco Daily 35C14V (reg nr xxx) suhtes oli sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping nr J1000590209 kindlustusandja SEESAM Kindlustusega perioodil 28.10.2016-27.10.2017, tõendab kindlustusandja poolt väljastatud poliis. Asjaolu, et kostja täitis enda eeltoodud seadusest tuleneva kohustuse ja tema poolt kasutatud mootorsõidukil Iveco Daily 35C14V (reg nr xxx) oli kehtiv kohustuslik vastutuskindlustusleping liiklusõnnetuse toimumise ajal tõendab ka hageja poolt kohtule esitatud Politsei- ja Piirivalveameti vastus taotlusele 12.06.2018 nr 2.1-3/16141-2, mille kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juhtidega suhtles möödasõitev patrull, kes patrullilehel kirjutas, et: „juhid olid kained, pöörduvad kindlustusse“. Eeltoodu tõendab seda, et kostja poolt 30.09.2017 juhitud mootorsõidukil Iveco Daily 35C14V (reg nr xxx) oli kehtiv kohustuslik vastutuskindlustusleping ja selle alusel väljastatud poliis, mida ka politseiametnik koha peal kontrollis. Vastasel korral oleks politseiametnik alustanud kostja suhtes väärteomenetluse LKindS § 81 järgi, mida aga ei tehtud, kuna tulenevalt LKindS §-st 78 käesolevas seaduses sätestatud kindlustuskohustuse täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet politseiametnik ja abipolitseinik ning fond. Kostja sai pärast liiklusõnnetuse toimumist politseiametnikult üllatuslikult teada, et mootorsõidukil Iveco Daily 35C14V (reg nr xxx) on küll kehtiv kohustuslik vastutuskindlustusleping, aga sellel mootorsõidukil puudus liiklusregistri andmete kohaselt omanik. Kostja oli kokku leppinud eeltoodud mootorsõiduki rentimise mootorsõiduki omanikuga ning liiklusseadus ega ka ükski muu seadus ei nõua seda, et kostja oleks pidanud enne sõidu alustamist selgitama ka välja, kas liiklusregistris on toimunud seoses mootorsõiduki omaniku andmetega mingeid muudatusi. Nimetatu ei oma ka mingit õiguslikku tähendust, sest kohustuslik vastutuskindlustusleping sõlmitakse mootorsõiduki suhtes ning eeltoodud leping ei lõppe ka automaatselt omaniku vahetusel. Kostja veendus enne mootorsõidukit kasutama hakates, et mootorsõiduki suhtes on kindlustuskohustus täidetud ning sündmuskohal edastas ta lisaks politseiametnikule ka kannatanu S. M.ile enda poolt juhitud mootorsõidukile väljastanud liikluskindlustusandja andmed. Seega ei esine käesoleval juhul LKindS §-s 45 nimetatud juhtumit. Seega puudus hagejal käesoleval juhul seaduslik alus kannatanu S. M.ile kahju hüvitamiseks ning samuti puudub tal vastavalt LKindlS § 57 p-le 1 õigus esitada tagasinõue, kuna fondil on õigus esitada tagasinõue kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes kindlustuskohustus oli täitmata, välja arvatud juhul, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga. Ka leiab kostja, et hageja on jätnud tõendamata selle, et 30.09.2017 sõidukiga Iveco Daily 35C14V (reg nr xxx) põhjustas kostja kahju ja seda summas 1990,34 eurot. Nimetatut ei saa tõendada hüvitise väljamaksmise otsusega 25.07.2018, kuna sellest ei nähtu, milles tekkinud kahju seisnes ja kui palju maksis sõiduki Mazda 5 (reg nr xxx) taastusremont. Hageja on esitanud enda nõude tõendamiseks ka arve nr 215 kuupäevaga 24.07.2018, kuid nimetatud arve on selle väljastaja poolt allkirjastamata ning seega mingit tõenduslikku väärtust see ei oma, kuna pole käsitletav dokumendina. Sellele arvele on lisamata ka taastusremondi kalkulatsioon, mis võimaldaks kontrollida, milliseid töid ja millise maksumusega on R OÜ väidetavalt teinud hindamaks väljastatud arve põhjendatust ning välistamaks kindlustuskelmuse. Hageja on hagiavaldusele lisanud ka kaks fotot, mis on tehtud sündmuskohal 30.09.2017 kell 10:30 ja 30.09.2017 kell 10:31, kuid kostja hinnangul ei tõenda need fotod kannatanul S. M.il kahju tekkimist summas 1990, 34 eurot, sest nendest ei nähtu selgelt, millised vigastused esinesid seoses kostja tegevusega S. M.i poolt juhitud mootorsõidukil Mazda 5 (reg nr xxx). Eeltoodut ei tõenda ka ükski teine hageja poolt kohtule esitatud tõend. Vastavalt LKindlS § 35 lg-le 4 käesolevas seaduses sätestatud juhtudel hüvitab kahjustatud isikule tekitatud kahju fond. Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, hüvitab fond kahju samas ulatuses
ja korras kui kahju põhjustaja kindlustusandja. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt sõiduki kahjustamise korral on kahjustatud isikul õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal tõendada seda, millised kahjustused põhjustas kostja enda tegevusega 30.09.2017 kannatanu S. M.i poolt juhitud mootorsõidukile Mazda 5 (reg nr xxx) ning seda, et kindlustusandja olekehüvitanud samuti kahju summas 1990, 34 eurot, välistamaks väljamakstud hüvitise mittevastavuse põhjustatud kahjule kui ekslikult jaatada seda, et fondil esineb tagasinõude õigus käesoleval juhul. Kostja hinnangul on tegemist olukorraga, kus tekitatud kahju peab hüvitama kas SEESAM Kindlustus või siis MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond ning õiguslik alus puudub tekitatud kahju hüvitamist nõuda tagasinõude korras kostjalt, kes on täitnud enda seadusest tulenevat kohustust ning enne sõidu alustamist kontrollinud kohustusliku kindlustuslepingu olemasolu. Hageja on jätnud hagiavalduses märkimata, milles seisneb kahjukäsitluskulu summas 160 eurot ning seega on võimatu hinnata selle kulu mõistlikust. Nimetatud kulu tõendamiseks ei ole hageja esitanud ka ühtegi tõendit. Kostja leiab, et seda tsiviilasja ei ole võimalik lahendada kompromissiga ega muul viisil kokkuleppega, kuna mootorsõiduki Iveco Daily 35C14V (reg märk xxx) suhtes oli liiklusõnnetuse toimumise päeval, s.o 30.09.2017 kindlustuskohustus täidetud ning seega pole hagejal seaduslikku alust tagasinõude esitamiseks kostja vastu ning seega pole hagejal seaduslikku alust tagasinõude esitamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja enda kanda.
ASJA EDASINE KÄIK
4.. Hageja esindaja esitas 20.03.2020 kohtule vastuse kostja vastusele. Hageja märgib, et kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuste ajal kindlustamata. Vastavalt LKindlS § 21 lg 1 p 1 lõpeb liikluskindlustuse leping sõiduki liiklusregistrist kustutamisel, sealhulgas ajutiselt liiklusregistrist kustutamisel. Kostja poolt juhitud sõiduk oli alates 25.09.2017 liiklusregistrist kustutatud, kuna omaniku vahetuse järgselt ei võtnud sõiduki uus omanik liiklusregistris sõidukit oma nimele, mistõttu oli liikluskindlustuse leping nr J1000590209 lõppenud sõiduki ajutiselt liiklusregistrist kustutamisega. Kui rendileandja rikkus sellega rendilepingut, siis on kostjal omakorda õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist rendileandjalt. 21.06.2018 esitas X OÜ programmis Cabas koostatud kalkulatsiooni kannatanu sõiduki taastusremondiks. Hageja hindas kalkulatsiooni põhjendatuks ning väljastas remondifirmale garantiikirja. Kahjukäsitluskulude suurus on kinnitatud hagile lisatud LKF-i juhatuse otsusega 01.12.2016, otsuse p 1.10 (hagi lisa nr 6). p 1.10 on põhjalikult lahti kirjeldatud, millistest töödest ja kulust 160 eurot moodustub. Ülaltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et hagi on tõendatud ning palub hagi rahuldada.
5.Kostja esitas vastuväite hageja vastusele, milles leiab, et hageja ei ole esitanud haginõude tõendamiseks ühtegi tõendit, mis tõendaks seda, et 30.09.2017 toimunud liiklusõnnetuse tõttu tekkisid mootorsõidukil Mazda 5 (reg nr xxx) mingid kahjustused. Hagiavaldusele on lisatud kaks fotot sündmuskohast, kust kummaltki ei nähtu see, et mootorsõidukile Mazda 5 (reg nr xxx) on tekitatud seoses liiklusõnnetusega mingid vigastused, mis vajavad remonti. Kostja ei sõitnud otsa ristmikul mitte mootorsõidukile Mazda 5 (reg nr xxx), vaid selle järelhaagisele. Kostja hinnangul ei ole võimalik tõendada kohtule esitatud kalkulatsiooniga ja arvega nr 215, et 30.09.2017 toimunud liiklusõnnetuse tõttu vajas mootorsõiduk Mazda 5 (reg nr xxx) remonti, mille maksumuseks on 1990,34 eurot, sest eeltoodud tõendite seos 30.09.2017 toimunud liiklusõnnetusega on tõendamata. Samuti puudub eeltoodud kalkulatsioonil kahjunõude number ning kahju kuupäevaks on märgitud 21.06.2018. Selleks ajaks oli 30.09.2017 toimunud liiklusõnnetusest möödunud juba üle 8 kuu ning selle aja jooksul oli võimalik mootorsõidukil Mazda 5 (reg nr xxx) korduvalt sattuda liiklusõnnetusse. Kostjalt kõikide mootorsõidukile Mazda 5 (reg nr xxx), mille väljalaskeaastaks on 2008.a, teostatud remonttööde maksumuse hüvitamise nõudmine pole põhjendatud. Võimalik pole ka kontrollida, milliste alusdokumentide alusel on
koostatud kalkulatsioon ning kas seal kajastatud remonditöödel on mingi seos 30.09.2017 toimunud liiklusõnnetusega. Nõude põhjendamiseks tuleks hagejal tõendata kas ja millised vigastused tekkisid mootorsõidukile Mazda 5 (reg nr xxx) seoses 30.09.2017 toimunud liiklusõnnetusega ning kui suur on põhjendatud taastamismaksumus. Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole ning seega on hagiavaldus tõendamata. KOHTUISTUNG 21.04.2021
6.Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et kannatanu pöördus OÜ-sse X juba
2017.aastal ja esimene pakkumine remondiks oli hagejale esitatud 10.11.2017. Patrulli ei olnud kohale kutsutud, nad sattusid liiklusõnnetuse kohta juhuslikult. Kostja sõiduk oli registrist kustutatud ja sellega lõppes automaatselt ka liikluskindlustuse leping. Kui kindlustusleping lõppeb, loetakse kindlustamata sõidukiks ning kindlustusandja kohuseid täidab Eesti Liikluskindlustuse Fond, kellel on kohustus kannatanule kahju hüvitada. Fond hindas kõigepealt OÜ X pakkumist, nende ekspert hindas vigastuste põhjal summat ja pidas seda õiglaseks. Arve esitati neile hiljem ja see oli 14 eurot suurem. Seetõttu lasid nad teostada uue CABAS kalkulatsiooni ja need on esitatud 2018.aastal koos arvega, mille nende ekspert on kinnitanud.
7.Kostja selgitas, et ta ei eita, et liiklusõnnetus aset leidis, kuid talle jääb arusaamatuks, miks kahjustatud pool pöördus vastavate asutuste poole alles järgmisel aastal. Ta andis oma andmed, et kui tekivad küsimused, siis oli koheselt võimalik temaga ühendust võtta, kuid seda ei tehtud. Ta võib hüvitisena pakkuda 500 eurot, kuna esitatud vigastused ei too endaga kaasa sellist remonti. Tekib küsimus, miks hinnapakkumine oli saadud ainult ühelt äriühingult. Temaga keegi ühendust ei võtnud, selleks et tekkinud küsimused reguleerida.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud ära poolte seletused, tunnistajate S. M.i, R. J. ja M. Ž. ütlused ning tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastustega hagile, ning uurinud digitoimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
9.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) Kostja põhjustas sõidukiga Iveco Daily 35C14V reg märgiga xxx 30.09.2017 Narvas, Kreenholmi ja Kerese tänavate ristmikul liiklusõnnetuse, sõites otsa S. M.i poolt juhitud mootorsõiduki Mazda 5 (reg nr XXX) järelhaagisele. 2) Seisuga 30.09.3017 oli sõiduk Iveco Daily 35C14V reg märgiga xxx seoses omaniku vahetusega ajutiselt registrist kustutatud.
10.Kostja on leidnud, et hagejal puudub õiguslik alus kostjalt tagasinõude korras tekitatud kahju hüvitamiseks, kuna 30.09.2017 oli mootorsõidukil Iveco Daily 35C14V (reg nr xxx) kehtiv kohustuslik vastutuskindlustusleping. LKindlS § 21 lg 1 p 1 kohaselt leping lõpeb sõiduki liiklusregistrist kustutamisel, sealhulgas ajutiselt liiklusregistrist kustutamisel. Kuna liiklusõnnetuse toimumise ajal 30.09.2017 oli kostja kasutuses olev sõiduk Iveco Daily 35C14V reg märgiga xxx seoses omaniku vahetusega ajutiselt registrist kustutatud (digitoimik lk 79), siis oli Seesam Insurance AS-iga ajavahemikuks 28.10.2016 kuni 27.10.2017 sõlmitud Liikluskindlustuse leping nr J1000590209 (digitoimik lk 76) lõppenud. Asjaolu, et 30.09.2017 avariikohal viibinud politseipatrull ei alustanud kostja suhtes väärteomenetluse LKindS § 81 järgi, ei oma antud vaidluses tähtsust, ega muuda iseenesest lõppenud kindlustuslepingut kehtivaks.
11.LKindlS §45 lg 1 kohaselt kindlustamata sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumi korral või kui ühelgi kindlustusandjal ei ole käesoleva seaduse § 36 lõike 2 kohaselt hüvitamiskohustust, hüvitab kahju fond. LKindlS § 57 p 1 kohaselt fondil on õigus esitada tagasinõue kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes kindlustuskohustus oli täitmata, välja arvatud juhul, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagejal on esitamiseks.
seaduslik alus
kostja suhtes tagasinõue
12.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas 30.09.2017 toimunud liiklusõnnetuse tõttu tekkisid mootorsõidukil Mazda 5 (reg nr XXX) kahjustused ning kas liikluskindlustuse hüvitise koos käsitluskuludega suurus on põhjendatud.
13.Kostja leiab, et liiklusõnnetuse tagajärjel sõitis ta otsa järelhaagisele, mistõttu mootorsõiduk Mazda 5 ei saanud kahjustada. Samuti leiab kostja, et 30.09.2017 toimunud liiklusõnnetuse ja 21.06.2018 kalkulatsiooni koostamise vahele jäänud aja jooksul võis sõiduk Mazda 5 korduvalt sattuda liiklusõnnetusse.
14.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Hageja on sõidukile Mazda 5 30.09.2017 toimunud liiklusõnnetusega tekitatud kahjustuste kohta esitanud tõenditena: S. M.i 10.10.2017 taotluse kahju hüvitamiseks (digitoimik lk 103-105), mille kohaselt said kokkupõrke tulemusena kannatada sõiduki tagaluuk, lukk, pamper, tuli; 19.10.2017 hagejale saadetud fotod (digitoimik lk 108,110,11,114), millel on näha kahjustused sõiduki reg XXX tagaluugil ja tagastangel. Tunnistaja S. M.i ütluste kohaselt otsasõidu tagajärjel murdus haagisel kinnitussõlm. Kindlustusele teatas ta kahjust samal või järgmisel päeval. Remonti ei saanud alustada, kuna kaua oli mingi arusaamatus remondifirma ja kindlustuse vahel. See oli tal esimene avarii alates 1985.aastast. Tunnistaja R. J. ütluste kohaselt on ta remondifirma R OÜ, kus sõiduk remonditi, esindaja. Sõiduk jõudis nende õue peale ja sai tehtud kalkulatsioon. Haakekonks oli painatud kere poole. Selle tulemusena, et haakeseade oli konksu otsast välja tulnud, vigastas ta tagaluuki, tagastanget, tagastange eemaldamisel tulid välja ka vigastused tagapaneelis. Vigastused olid tekkinud ühest avariist. Ta tegi fotod, mis olid saadetud kindlustusfondi. Tunnistaja M. Ž. ütluste kohaselt töötab ta OÜ-s R, tegeleb remondiga ja teeb ka hinnapakkumisi kindlustusfirmadele. Juhtum oli peaaegu neli aastat tagasi, kannatanud autol oli stange vigastus, luugi ja paneeli vigastused. Kui vaadata vigastusi, oli näha, et löök oli just haagise poolt. Viivitus ei sõltunud neist, nad tegid esimese hinnapakkumise, vastust ei onud kaua, pärast said vastuse, et tuleb teha läbi CABAS süsteemi. Haagisekonks oli löögist paindunud. Kostja on esitanud üksnes omapoolsed väited ja kahtlused, kuid tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja esitatud tõendid, kostja esitanud ei ole. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et peale 30.09.2017 sattus sõiduk Mazda 5 (reg märgiga xxx) teistkordselt sarnaste tehioludega avariisse, st sõites järelhaagisega sõideti talle pöördel tagant otsa. Asjaolu, et kahjunõude menetlemine
võttis aega enam kui kaheksa kuud, ei kinnita iseenesest, et kahju kannatanud sõiduk oli liiklusõnnetusse sattunud korduvalt. Kohus, hinnanud hageja poolt esitatud tõendeid, leiab, et kostja poolt järelhaagisele otsasõidust tingitud löögist paindus haagisekonks ja vigastas eesolnud sõidukit Mazda 5, sh sõiduki tagaluuki, tagastanget ja tagapaneeli.
15.Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju hüvitisena 1990,34 eurot. Kostja on nõustunud kahjuhüvitisena tasuma 500 eurot, leides, esitatud vigastused ei toonud kaasa suuremas mahus remonti. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel vastavalt VÕS § 127. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja poolt on tõendatud 30.09.2017 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustuste tekitamine sõidukile Mazda 5 reg märgiga xxx (digitoimik lk 33, 82-88,101, 103-105, 108,110,111,114, 170-191); samuti on tõendatud hageja poolt kahjuhüvitise summas 1990,34 eurot väljamaksmine OÜ R (digitoimik lk 27,32). Kostja tõendeid, millest nähtuks, et kahjustatud sõiduki vigastuseks oleks olnud võimalik kõrvaldada 500 euroga, esitanud ei ole.
16.Kostja väitel ei ole hageja märkinud, milles seisneb kahjukäsitluskulu summas 160 eurot ning seega on võimatu hinnata selle kulu mõistlikust. Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse 01.12.2016 otsusega nr 11 (digit lk 39-58 ) kinnitatud tagasinõuete menetlemise eeskirja p 1.10 kohaselt nõude käsitlemise kulu on LKF-i tehtud mõistlikud kulutused kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks. Sellised kulud on LKF-i kontori- ja tööjõukulu ning sisseostetud teenuste kulu, mida LKF kannab seoses nõude menetlemisega. Tagasinõude esitamisel rakendatav nõude käsitlemise kulu tavaline määr on 160 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta. See sisaldab LKF-i kontori- ja tööjõukulu kokku nelja töötunni ulatuses tegevustele: nõude vastuvõtmine, selle registreerimine; suhtlemine kannatanu, kahju põhjustaja ja teiste asjaosalistega; seisukoha kujundamine, kas tegu on liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga, mille hüvitamise kohustus on LKF-il; kahju suuruse hindamine, hüvitise suuruse arvutamine; andmete kajastamine liikluskindlustuse registris; kahju hüvitamise otsuse tegemine, otsuse vormistamine; hüvitise üle kandmine; nõude materjalide asjakohane säilitamine. Seega on kahjukäsitluskulu summas 160 eurot nõue põhjendatud ja nimetatud kulud ei ületa mõistlikkuse piiri.
17.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis koos käsitluskuludega kogusummas 2150,34 eurot.
Menetluskulud
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja V. S. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
19.Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 250 eurot (riigilõiv). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 250 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis jäävad kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
20.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
21.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.