Otsuse tegemise aeg ja koht Menetlusliik Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Kohtunik Menetlusosalised ja nende esindajad
Edasikaebamise kord
19. mai 2021 Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kirjalik menetlus 2-20-11087 AS Ühisteenused hagi K.-O.T.i vastu võlgnevuse 40 eurot nõudes 40 eurot Leanika Tamm Hageja: AS Ühisteenused, registrikood 11052490, asukoht Endle tn 15, Tallinn, 10122 Harju maakond Hageja volitatud esindaja Berit Koks; e-post: [email protected] Kostja: K.-O.T., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxx Edasikaebamise õigus lihtmenetluse asjas puudub tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 627 lg 21. Kohus selgitab, et üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest.
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Mõista kostjalt K.-O.T. hageja kasuks välja põhinõue summas 40 (nelikümmend) eurot. Lugeda nõue kostja poolt kogu ulatuses eelnevalt täidetuks.
3.Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus ning mõista K.-O.T.ilt AS Ühisteenused kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 75 (seitsekümmend viis) eurot.
1.Tulenevalt vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
HAGI ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUS
2.Pärnu Maakohtu menetluses on alates 24.08.2020 AS Ühisteenused hagi K.-O.T.i vastu võlgnevuse 40 eurot nõudes, mis on kohtule esitatud 31.07.2020. Hageja nõuab kostjalt K.O.T.ilt leppetrahvi, summas 40 eurot ning menetluskulude hüvitamist ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Hageja menetluskulud koosnevad avalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 75 eurot. 2.1 Leppetrahvi määramise asjaolud hagiavalduse kohaselt on järgmised: Kostja on parkinud sõidukit xxxxxxxxxxx hageja hallataval parkimisalal aadressil Kreutzwaldi tn 5, Tartu ning sõidukile xxxxxxxxxxx on hageja poolt vormistatud leppetrahv nr xxxxxxxxxxx (aeg 04.02.2020 10:50:12). Leppetrahvi vormistamise põhjus: parkimine parkimis- või peatumiskeelualal. Liiklusseaduse (LS) § 21 lg 2 p 6 järgi ei tohi sõidukit peatada ülekäigurajale lähemal kui viis meetrit, leppetrahvi vormistamise ajal oli sõiduk pargitud ülekäigurajale lähemal. Hageja on oma nõude tõendamiseks lisanud fotod, millelt on näha, et sõiduk on pargitud mitte kaugemal kui kolme äärekivi pikkus (s.o kolm meetrit) ülekäigurada tähistavast liiklusmärgist. Ühe äärekivi pikkus on üks meeter. 2.2 Kreutzwaldi tn 5 kinnistu puhul on tegemist eraparklaga, kus teostab parkimiskontrolli AS Ühisteenused. Parklas on infotahvel parkimistingimustega, mis on lepingu sõlmimise aluseks (hageja on lisanud tõendina foto parkimistingimustest). Parkimistingimuste p. 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi summas kuni 57 eurot. 2.3.Kostja on esitanud leppetrahvi kohta vaide (hageja tõend nr 4), mille on AS Ühisteenused komisjon läbi vaadanud ning jätnud rahuldamata (hageja tõend nr 5). 2.4.Kostja on leppetrahvi tasunud, kuid pöördunud leppetrahvi vaidlustamiseks tarbijavaidluste komisjoni. Tarbijavaidluste komisjon on kostja avalduse rahuldanud ning leidnud, et leppetrahv xxxxxxxxxxx on õigusliku aluseta. Tarbijavaidluste komisjon on muuhulgas leidnud, et parkimislepingu tüüptingimustega ei saa leppetrahvi nõudeõigust laiendada mistahes liiklusseaduse rikkumisele ja nõuda leppetrahvi viitega sellele, et tegemist on ka lepingu rikkumisega, kuna sõidukijuht peab olema hoolas. Samuti on tarbijavaidluste komisjon leidnud, et tegemist on kasutuslepinguga ning leppetrahvi nõue saab olla seotud vaid lepingu põhi- või kõrvalkohustuse rikkumisega. 2/6
2-20 -11087 2.5.Hageja ei nõustu tarbijavaidluste komisjoni otsusega ning on seisukohal, et leppetrahvi vormistamine on õigustatud. Hageja leiab, et leppetrahvi xxxxxxxxxxx kohaldamise asjaolud on otseselt seotud lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega. Nimelt on hageja parkimistingimuste punkt 13 kohaselt sõidukijuht kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest. Kreutzwaldi tn 5 kontrollalal on tähistatud ülekäigurada ning paigaldatud ka vastav liiklusmärk. Liiklusmärkide tähendused on paika pandud määrusega ning ka eraparklates on kasutusel samade tähendustega märgid. Parkides ülekäigurajale lähemale kui viis meetrit, ei ole sõidukijuht juhindunud paigaldatud märkidest ning on rikkunud sellega parkimistingimuste punkti.
3.Kostja vastas hagiavaldusele 05.10.2020 ning hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja on esitanud 05.02.2020 hagejale leppetrahvi osas vaide, mida hageja ei rahuldanud. 18.02.2020 tasus kostja hageja arvelduskontole leppetrahvi summa 40 eurot. 28.02.2020 esitas kostja leppetrahvinõude vaidlustamiseks avalduse tarbijavaidluste komisjonile. Komisjon otsustas avalduse rahuldada ning leidis, et leppetrahvinõue xxxxxxxxxxx on õigusliku aluseta. 04.08.2020 pöördus kostja hageja poole paludes tagastada neile alusetult makstud 40 euro tagastamist. Hageja ei nõustunud tarbijavaidluste komisjoni otsusega ning pöördus asja lahendamiseks Tartu Maakohtu poole. Kostja leiab, et hageja Parkimistingimuste punkt 13 sätestab, et sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutades järgima sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhistest. Punkt 8 sätestab, et lepingu rikkumise korral kohustub sõidukijuht tasuma leppetrahvi 57 eurot. Tarbijavaidluste komisjon tõi oma otsuses välja, et parkimislepingu ese on parkimise eest tasu saamine ja parkla kasutamise tingimuste sätestamine. Hageja väidab, et kostja parkis sõiduki ülekäigurajale lähemale kui viis meetrit ning rikkus sellega lepingut. Tarbijavaidluste komisjon aga leidis, et lepingu teksti põhjal ei ole tegemist lepingurikkumisega, sest isegi kui seda rikkumisena tõlgendada, puuduks sellel lepingu vaates negatiivne tagajärg. Kostja nõustub, et selline parkimine ei takistanud teiste sõidukite parkimist, ei ohustanud jalakäijaid ega rikkunud parkimiskorraldaja õigust tasule. Kui hageja tõlgendab iga liiklusseaduse rikkumist lepingurikkumisena, tuleb tal rikkumine tõendada. Esitatud fotode põhjal ei ole tõendatud, et kostja parkis sõiduki ülekäigurajale lähemale kui viis meetrit. Hageja on leppetrahvi määramisel lähtunud sellest, et kostja parkis sõiduki ülekäigurajale lähemale kui viis meetrit ning rikkus sellega liiklusseadust ning kasutuslepingut. Kostja leiab aga, et selline liiklusseaduse rikkumisele tuginemine on eksitav ja ebatäpne. Hageja esitatud pildimaterjali põhjal ning kirjalikest selgitustest lähtudes saab eeldada, et hageja peab ülekäigurajaks sellele osutavaid liiklusmärke. Liiklusseaduse § 2 lõike 100 järgi on ülekäigurada jalakäijale sõidutee ületamiseks mõeldud ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega sõidutee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ §15 lõike 20 kohaselt osutavad märgid „Ülekäigurada“ jalakäijate reguleerimata ülekäigurajale. Seadusest lähtudes osutavad ülekäiguraja märgid ülekäigurajale, ent ei tähista alati selle piire. Ülekäiguraja tähistamiseks on teekattele kantud vastav märgis „Ülekäigurada“, mis Kreutzwaldi 5 kinnistul eksisteerib. Liiklusseaduse § 24 lõike 1 alusel tohib jalakäija ületada sõiduteed ülekäiguraja kaudu, väljumata selle piirest. Hageja esitatud pildimaterjalilt on näha, et teekattemärgis eksisteerib, aga on pildilt mingil põhjusel välja jäetud. Kostja jäädvustatud pildil (Lisa 4) on näha, et teekattemärgis on olemas ning asub osutavast märgist mitme 3/6
2-20 -11087 äärekivi võrra kaugemal. See näitab, et auto on pargitud kaugemale ülekäigurajast, kui hageja seda hindas. 2011. aastal kehtivuse kaotanud liikluseeskirja §2 lõige 59 punkt 1 seletab selgelt ning arusaadavalt, et reguleerimata ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel määravad laiuse kujutletavad sirged, mis lähtuvad liiklusmärkide asukohtadest ning on sõiduteega risti. Praegu kehtiv liiklusseadus ei too ülekäiguraja piiritlemist välja ühemõtteliselt. Küll leiab kostja, et lisaks liiklusmärkidele tuleb liikluses lähtuda ka vastavatest teekattemärgistest, kui need eksisteerivad. Kostja poolt välja toodud paragrahvid toetavad seisukohta, et ülekäiguraja piirid on eelkõige tähistatud vastava teekattemärgisega. Kostja on oma seisukohtade toetamiseks teinud fotod, (Lisa 5 ja Lisa 6) millel on kujutatud Tartu Lõunakeskuse (Ringtee 75) peaukse ees olevat ülekäigurada. Kui üks ülekäigurajale osutav märk on ülekäigurada tähistava teekattemärgisega kohakuti, siis teisel pool ulatub vastav teekattemärgis kaugemale ülekäigurada tähistavast liiklusmärgist. Kui lähtuda hageja seisukohast, et ülekäiguraja piire tähistavad sellele osutavad liiklusmärgid, siis ei oleks nimetatud asukohas teekattemärgise osa, mis ulatub kaugemale osutavast liiklusmärgist, enam ülekäigurada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
5.Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude üle:
5.1.K.-O.T. hageja on sõiduki, registrimärgiga xxxxxxxxxxx omanik, 5.2 Sõiduk xxxxxxxxxxx pargiti 04.02.2020 kostja hallataval tasulisel parkimisalal Tartus, Kreutzwaldi tn. 5 eraparklas, mida haldab hageja;
5.3.Kostja on hagejale vaidlusaluse leppetrahvi summas 40 eurot 18.02.2020 so. enne hagi esitamist täielikult tasunud. Neid asjaolusid kinnitavaid tõendeid kohus käesolevas menetluses täiendavalt ei analüüsi.
6.Kostja on vaidlustanud selle, et hagejal oli õigus kohaldada leppetrahvi LS rikkumise korral eraparklas, kohas, kus kostja parkis. Lisaks leiab kostja, et ta ei ole eraparklas, parkides LS sätteid rikkunud, sõiduki kaugus tähistatud ülekäigurajast oli enam kui 5 meetrit.
7.Esmalt tuvastab kohus, kus paiknes kostja sõiduk ning kas tegemist oli LS rikkumisega.
7.1.Liiklusseadus (LS) redaktsioonis, mis kehtis parkimise ajal s.o. 04.02.2020) § 20 lg 1 sätestab: Juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas. LS § 21 lg 2 p § 6 sätestab: Sõidukit ei tohi peatada ülekäigurajal, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal või lähemal kui viis meetrit enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui viis meetrit pärast neid kohti ning jalgrattarajal.
4/6
2-20 -11087
7.2.Kohus tuvastas, et hageja töötaja poolt sündmuskohas tehtud fotodel1 on nähtav sildi paiknemine ning kostja sõiduki paiknemine ülekäiguraja suhtes. Kohus tuvastas, et kostja on sõidukiga sisenenud parkimise alale2, möödudes parkimistingimustest.3 Seega võis ja pidi kostja teadma, et ta asub hageja hallataval parkimise alal, seega kostja võis ja pidi aru saama, et ta siseneb parkimisalale ja pargib sellel alal. Hageja on 04.11.2020 esitanud täiendavad fotod auto paiknemise ja äärekivi pikkuse kohta, mille põhjal kohus tuvastab, et ühe äärekivi pikkus on 1 meeter4 ja auto paikneb 3,5 äärekivi kaugusel ülekäiguraja tähistusest, mis on värviga kantud teekattele5.
7.3.Seega on kohus seisukohal, et kostja rikkus 04.02.2020 oma sõidukit parkides LS § 21 lg 2 p § 6 toodud keeldu peatada sõidukit kahesuunalisel sõiduteel ülekäigurajale lähemal kui viis meetrit.
8.Kohus käsitleb vaidluse peamist küsimust s.o, kas eraparklas kostja poolt toime pandud Liiklusseaduse rikkumist saab lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimisteenuse lepingu rikkumiseks, millest tulenevalt on hagejal lepingust tulenev õigus kohaldada leppetrahvi.
8.1.Liiklusseadus ja teekattemärgistused kehtivad ka tasulise parkimise alal, reguleerides sellel liikumist ja tagades liiklusohutust. Liikleja peab teadma ja tundma liiklusreegleid ja järgima märgistust nii avalikul teel kui ka eraparklas. Kostja on rikkunud 04.02.2020 oma sõidukit parkides LS § 21 lg 2 p § 6 toodud keeldu peatada sõidukit kahesuunalisel sõiduteel ülekäigurajale lähemal kui viis meetrit. Hagejal, kes on parkimisala haldaja, on õigus kontrollida kinnistul kehtestatud sõidukite liiklemis- ja parkimiskorra täitmist, mis on välja toodud ka eraparkla parkimislepingus (hageja tõend, lisatud hagile) p 10 alljärgnevalt: Juhul kui sõiduk tekitab parklas viibimisega Operaatorile kahju või kui sõidukiga võidakse parkimisalalt lahkuda hoolimata Operaatori takistamisest või kui rikutakse Lepingut või seadust, sh kui on pargitud numbrimärgita sõiduk või esinevad Liiklusseaduse § 92 lg 6 sätestatud asjaolud, on Operaatoril õigus sõiduk teisaldada. Punkt 13 sätestab sõidukijuhi kohustused: „Sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama, järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhistest.
8.2.Kohus leidis, et tegemist on Liiklusseaduse § 21 fikseeritud rikkumisega. Liiklusseaduse § 21 reguleerib just nimelt sõiduki peatamis- ja parkimiskeelde. See tähendab üheselt, et tegemist on kõigi liiklejate jaoks ühetaoliselt kehtivate parkimisreeglitega. Seda sõltumata asjaolust, kas tegemist on era- või avaliku parklaga, liiklejatel tuleb igal juhul järgida parkimiskeelu kohta käivaid nõudeid. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et vöötrada reguleerib tee ületamist parklat kasutavatele sõidukijuhtidele ja reisijatele, seega on parkimise turvalisuse seisukohalt primaarse, seega kõige olulisema ja asjakohasema regulatsiooniga.
8.3.Kohus märgib, et meelevaldne on Tarbijavaidluste komisjoni järeldus, mille kohaselt ei ole rikkumine seotud lepingu põhi –või kõrvalkohustuste rikkumisega. Käesolevas menetluses on üheselt selge, et tegemist on Liiklusseaduse § 21 fikseeritud sõiduki ohutut parkimist reguleeriva keelu rikkumisega. Hageja on oma lepingutingimuste p. 13 sõnaselgelt sätestanud eraparkla kliendi kohustuse „Sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama, järgides sõidukijuhi hoolsusukohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhistest.“ Kostja, kes ei ole lähtunud liiklusmärgistusest ja pargib liiklusmärgistusest tulenevalt keelualas, on lisaks LS §21 lg 2 p 6 rikkunud ka hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu punkti 13. Parkimislepingu punkt 8 sätestab: „Lepingu rikkumise korral kohustub sõidukijuht tasuma Operaatorile leppetrahvi 57 eurot.“ Seega on hageja õigustatud kostjalt leppetrahvi nõudma ning kostja on kohustatud leppetrahvi tasuma. Kohus märgib, et leppetrahvi summa vähendamine on hageja kujundada ning leppetrahvi kohaldamine väiksemas määras, kui lepingutingimustes toodud, on hageja õigus.
9.Kokkuvõtvalt leiab, kohus, et tõendatud on, et kostja parkis 04.02.2020 oma sõiduki registreerimisnumbriga xxxxxxxxxxx hageja hallataval parkimisalal vöötrajale lähemale kui 5 meetrit, eirates sellega LS § 21 lg 2 p 6 toodud keeldu sõiduki parkimisele. Sellega rikkus kostja parkimislepingu p. 13 tingimust kuna ta ei juhindunud sõidukijuht paigaldatud teekattemärgistusest. Parkimislepingu p.8 kohaselt lepingu rikkumise korral kohustub sõidukijuht tasuma Operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt K.-O.T. hageja AS Ühisteenused kasuks välja leppetrahvi summas 40 eurot, mille kostja on tasunud 18.02 .2020.6
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine.
10.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 173 lg 1;TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on käesolevas menetluses esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt K.-O.T. hageja AS Ühisteenused kasuks välja menetluskulud ja määrab kindlaks kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude rahalise suuruse, mille kogusumma on 75 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Kostja tõend tlk 28.
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.