Välja mõista E. L. ult INPROFITO OÜ kasuks viivis arvestatuna 4245,83 eurolt alates 12.12.2020. a kuni põhivõla täies ulatuses tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud E. L. u kanda.
5.Välja mõista E. L. ult INPROFITO OÜ kasuks menetluskulud summas 1546 eurot.
6.Välja mõista E. L. ult INPROFITO OÜ kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 27-33)
1.Pärnu Maakohtu 08.07.2019. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-112558 mõisteti Olbrel OÜ-lt (võlgnik) INPROFITO OÜ (hageja) kasuks välja 6357,32 eurot ning menetluskulud 210,72 eurot. Hageja alustas võlgniku suhtes täitemenetlust ning 19.05.2020. a seisuga oli nõude jääk 4545,83 eurot.
2.E. L. (kostja) on võlgniku ainus juhatuse liige. 21.05.2020. a saatis hageja lepingulise esindaja kaaskolleeg võlgnikule võlanõude, mille saatmise järel kontakteerus kostja hageja lepingulise esindajaga, tunnistas kohustuse täitmise võimatust võlanõudes esitatud tähtaja jooksul ning avaldas soovi sõlmida võlgnevuse ajatamise kokkulepe.
3.Läbirääkimiste tulemusena vormistati 11.06.2020. a võlgnevuse ajatamise kokkulepe ja käendusleping (leping), mille kostja allkirjastas 01.07.2020. a. Lepingu p 2 kohaselt kohustus võlgnik tasuma võlgnevuse jäägi summas 4545,83 eurot osamaksetena hiljemalt 30.12.2020. a. Kohustuse täitmise eest kohustus vastutama käendajana kostja. Võlgnik on tasunud kaks osamakset kogusummas 300 eurot, kolmas, mille tasumise tähtpäev oli 30.08.2020. a, on tasumata. Hageja lepingulise esindaja kaaskolleeg ütles lepingu 25.09.2020. a üles seoses maksedistsipliini rikkumisega. Hageja on ülesütlemise heaks kiitnud. Ülesütlemise teatega anti tähtaeg kohustuse täitmiseks hiljemalt 30.09.2020. a. Kuivõrd kohustust ei täidetud on kogu võlgnevuse jääk (4245,83 eurot) kostja jaoks muutunud sissenõutavaks.
4.Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 01.10.2020. a ja hagiavalduse esitamise seisuga on viivisenõue 66,82 eurot. Lisaks nõuab hageja viiviseid alates 12.12.2020. a kuni võla täieliku tasumiseni lähtuvalt TsMS § 367 sätestatud põhimõttest VÕS § 113 lg-s 1 kehtivas määras.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 4245,83 eurot, viivised perioodi 01.10.2020 kuni 11.12.2020 eest summas 66,82 eurot ning viivised põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud suuruses alates 12.12.2020. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. KOSTJA VASTUS (dtl 58-63, 87-92, 109-112)
6.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.
7.Kostja sai lepingut sõlmides aru, et kuigi kokkulepe oli tasuda võlgnevust igakuiste osamaksetena, sisaldas leping eritingimust võlgnetava summa 4545,83 eurot tasumiseks hiljemalt tähtpäevaks 30.12.2020. a. Hagejal puudus õiguslik alus öelda leping 25.09.2020. a erakorraliselt üles, kuna võlgnevuse tasumise lõpptähtajaks on kokku lepitud hiljemalt 30.12.2020. a. Leping ei sätesta õigust erakorraliseks ülesütlemiseks asjaolul, et võlgnik ei täida maksegraafikus ettenähtud kohustust tähtajal, sh ühe tähtaja järgse makse mittetasumise juhul. Leping ei sätestata hagejale õigust lepingu tervikuna ülesütlemiseks ka juhul, kui käendaja poolt ei täideta vastavasisulise nõude saamisest täitmata kohustust 5 kalendripäeva jooksul. Maksegraafiku järgselt oli 25.09.2020. a erakorralise ülesütlemise seisuga eesolevateks makseteks 30.09.2020. a, 30.10.2020. a, 30.11.2020. a ja 30.12.2020. a maksed, mis tuli maksta hiljemalt 30.12.2020. a. Kostja leiab, et mõjuvat põhjust lepingu
erakorraliseks ülesütlemiseks ei esinenud. Hageja ei soostunud kostja palvel osamaksete tähtaegu muutma. Hageja ei käitunud võlasuhtes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet järgides kui ütles lepingu ühe osamakse tasumisega viivitamisel erakorraliselt üles, kui kokku oli lepitud, et osamakseid saab teha seitsme kuu kohta. Seega on lepingu ülesütlemine õiguslikult alusetu ning tuleb lugeda tühiseks.
8.Kostja on seisukohal, et hageja volitatud isik ei omanud esindusõigust sõlmida lepingut ja ka lepingut üles öelda. Hageja volitatud esindaja T. R. a ja võlgniku ning kostja vahel sõlmitud leping on tühine, kuna hageja esindajatel puudus esindusõigus. Alternatiivselt tühistab kostja käenduslepingu, kuna see on sõlmitud isikutega, kellel ei ole esindusõigust. Kostja sõlmis lepingu omades ekslikku ja ebaõiget ettekujutust asjaolust, et volikirjast tuleneb hageja esindajale esindusõigus lepingu sõlmimiseks. Kostja on lepingu tühistanud, seega ei saa hageja seda heaks kiita.
9.Kostjal ei ole vastuväiteid asjaolu kohta, et ta vastutab võlgniku kohustuste täitmise eest käendajana. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud viivise tasumise tingimuses. Hagejal on õigus nõuda võlgnikult ja/või kostjalt seadusest tulenevas määras viivise tasumist tähtaegselt tasumata summalt, kui kohustust ei ole tasutud hiljemalt 30.12.2020. a s.o alates peale kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumise kohustuse mittetäitmise korral. Seega puudub hageja viivisnõude rahuldamiseks alus.
10.Kostja möönab, et võlgnik ei ole seisuga 30.12.2020. a kohustust täitnud majanduslike raskuste tõttu. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (dtl 73-77,103-107)
11.Hageja nõustub kostjaga, et hagile lisatud volitus ei anna hageja lepingulisele esindajale õigust sõlmida hageja nimel lepinguid ja neid erakorraliselt üles öelda. Leping ei ole tühine, kuna lepingu sisu on hagejaga õigeaegselt kooskõlastatud ning hageja on selle tagantjärele heaks kiitnud. Lepingu ülesütlemisel on hageja kasutanud seadusjärgset õiguskaitsevahendit, milles pooled ei pea eraldi kokku leppima. Kostja jäi makseviivitusse juba esimese osamaksega sõltumata sellest, et esimese (30.06.2020) ja järgnevate osamaksete tasumise kuupäev ja suurus said kostjaga aegsasti kooskõlastatud ning see väljendus maksegraafikuna kokkuleppe punktis 2. Kolmanda osamakse (30.08.2020) eel palus kostja taas maksepikendust kuni 15.09.2020. a. Kostja pidi teadma, et maksegraafiku täitmine on lepingu kehtivuse seisukohast keskselt oluline eeldus. Vastasel juhul ei oleks kostja ka avaldanud korduvalt soovi osamakse tasumise tähtpäeva pikendamiseks. Kostjale on selgitatud, et kui võlgnik ei suuda lepingulist kohustust täita osamakse tasumise tähenduses, siis peab seda tegema kostja käendajana. Pooled ei ole lepingus välistanud ülesütlemise õigust. Isegi kui kohus peaks tõdema, et ülesütlemine ei olnud õiguspärane, on kohustus muutunud sissenõutavaks tähtaja möödumisega ning on endiselt tasumata.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
13.Hageja on kostja vastu esitanud poolte vahel 01.07.2020. a sõlmitud käenduslepingust tuleneva nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 ja 2 alusel.
14.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ja vaidlust ei ole selles, et - hageja ja Olbrel OÜ (võlgnik) vahel sõlmiti võlgnevuse ajatamise kokkulepe, mille aluseks oli 08.07.2019. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-112558 väljamõistetud võlgnevus, - kostja, võlgniku juhatuse liikmena, käendas hageja ja võlgniku vahel sõlmitud võlgnevuse ajatamise kokkulepet (dtl 44-47), - võlgnik ei ole seisuga 30.12.2020. a kohustust täitnud.
15.VÕS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga.
16.Poolte vahel on vaidlus selles, kas leping on tühine esindusõiguse puudumise tõttu, kas kostjal on õigus käendusleping eksimuse tõttu tühistada, millal muutus võlgnevus sissenõutavaks ja kas hagejal oli õigus öelda võlgnevuse ajatamise kokkulepe erakorraliselt üles.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohtule esitatud 19.02.2021. a kinnituskirjast (dtl 101-102) nähtuvalt on võlausaldaja INPROFITO OÜ seaduslik esindaja kiitnud heaks 11.06.2020. a dateeringuga võlgnevuse ajatamise kokkuleppe ja käenduslepingu (edaspidi leping), mille on võlausaldaja esindajana allkirjastanud T. R. ja käendaja ja võlgniku seadusliku esindajana kostja. Seega ei ole leping TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine.
18.Alternatiivselt on kostja esitanud 10.02.2021. a menetlusdokumendis käenduslepingu tühistamise avalduse põhjendusega, et omas lepingu sõlmimisel ekslikku ja ebaõiget ettekujutust asjaolust, et volikirjast tuleneb hageja esindajale esindusõigus lepingu sõlmimiseks.
19.Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada (TsÜS § 90 lg 1). Tühistamiseks peavad olema täidetud nii tühistamise formaalsed kui materiaalsed eeldused. Kostja on käenduslepingu tühistamise alusena tuginenud eksimusele, mis TsÜS § 92 lg 1 järgi on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ning põhjendanud seda esindusõiguse puudumisega. Eksimus annab tehingu tühistamise õiguse juhul, kui see seondub tehingu sisu, tagajärgede või tehingu tegemise aluseks olevate asjaoludega. Samas mitte igasuguse eksimuse esinemine ei anna veel õigust eksimuse tõttu tehtud tehingut tühistada.
20.Kohus leiab, et tehingu tühistamise eeldused ei ole täidetud. Asja materjalidest ei nähtu ja kostja ei ole ka tõendanud neid asjaolusid, milles eksimus seisnes, mis võis mõjutada tema tahet äriühingu, mille juhatuse liige ta on, võla käendamiseks. Hoolimata sellest, kas hageja nimel tehingu sõlminud isikul oli volitus või mitte (tehing on heaks kiidetud), oli kostja äriühingu võlast (sh kellele võlgu ollakse ja kes võla sissenõudmisega tegeleb) teadlik ja pidi lepingut sõlmides aru saama, et kui äriühing kohustust ei täida, tuleb temal see täita. Seega jääb selgusetuks, milline ebaõige ettekujutus kostjal tehingu sisust või selle tagajärgedest tekkida oleks võinud, mis viinuks teda eksimusse. Kostja ei ole ka tõendanud, millal ta eksimusest teada sai. Seega on käendusleping kehtiv.
21.Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
22.Lepingu p 2 sõnastuse kohaselt tasub võlgnik võlasumma 4545,83 eurot igakuiste osamaksetena hiljemalt 30.12.2020. a võlausaldaja arveldusarvele alljärgneva maksegraafiku alusel: 30.06.2020. a osamakse 150 eurot, 30.07.2020. a osamakse 150 eurot, 30.08.2020. a osamakse 1000 eurot jne (viimase osamakse tähtaeg 30.12.2020. a).
23.Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb.
24.Lepingust nähtuvalt on pooled leppinud kokku võlgnevuse ositi tasumise, mis kajastub maksegraafikus ning milles on iga osamakse tasumise tähtpäev (TsÜS § 136 lg 1) konkreetselt kindlaks määratud ning selleks kuupäevaks tuleb ka osamakse tasuda. Selliselt on lepingutingimust kohustuse täitmise tähtaja suhtes mõistnud ka kostja, mida kinnitab poolte e-kirjavahetus (dtl 66, 78-81), milles kostja on palunud nii augustis 2020 kui ka septembris 2020 maksegraafiku ümbertegemist ja maksegraafikujärgse tähtaja pikendamist. Lepingust ei nähtu kostja viidatud eritingimust, mis annaks aluse asuda seisukohale, et maksegraafikus kokkulepitud tähtajad ei oma mingit iseseisvat tähendust. Seega muutus iga osamakse VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks tasumise tähtaja möödumisel st kolmas osamakse, mille tähtaeg oli 30.08.2020. a muutus sissenõutavaks 01.09.2020. a jne.
25.Hageja on võlgnevuse ajatamise kokkuleppe VÕS § 196 lg 1 kohaselt erakorraliselt üles öelnud 25.09.2020. a (dtl 48) ning andnud võlgnikule tähtaja võla jäägi tasumiseks kuni 30.09.2020. a. Kostjale tuleb lugeda teade kättetoimetatuks hiljemalt 30.09.2020. a, mil ta on palunud maksmise pikendust (dtl 66).
26.Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Eelnimetatud õiguskaitsevahendi kasutamise õigus tuleneb seadusest ning lepingust ei nähtu, et pooled oleksid välistanud selle kasutamise. Tähtaja määramine ei ole VÕS § 196 lg 2 tulenevalt vajalik VÕS § 116 lg 2 ps 2-4 sätestatud juhtudel, s.t siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.
27.Arvestades lepingu sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid (lepiti kokku kohtulahendiga väljamõistetud võla ajatamises), leiab kohus, et hagejalt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist olukorras, kus võlgnik on rikkunud ka võla ajatamise kokkulepet. Kuna hagejal oli mõistlik põhjus eeldada, et võlgnik ei täida kohustusi ka edaspidi võis hageja lepingu erakorraliselt üles öelda lepingu rikkumise tõttu ilma VÕS § 196 lg 2 sätestatud rikkumise lõpetamiseks võlgnikule mõistlikku tähtaega andmata.
28.VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
29.Käenduslepingu p 4 järgi vastutab kostja täitmata jäänud kohustuse täitmise suhtes ja sellega kaasnevate sissenõude kulude osas kuni 5600 euro ulatuses. Juhul kui võlgnik ei täida lepingu p 2 toodud maksegraafikut tähtaegselt ja nõuetekohaselt võib lepingu p 7 järgi võlausaldaja nõuda täitmist käendajalt, kes on kohustatud täitma täitmata rahalised kohustused 5 kalendripäeva jooksul nõude saamisest alates. Kostja on lepingu allkirjastamisega kinnitanud, et on piisava tähelepanelikkusega tutvunud lepingu tingimustega ja leping on talle üheselt arusaadav ning kohustused mõistetavad ja vastavad tema tahtele (p 9.1 ja 9.2).
30.Seega vastutab kostja VÕS § 145 lg 1 ja 2 järgi võlgnevuse ajatamise kokkuleppest tulenevate kohustuste eest täies ulatuses ja kuna võlgnik kohustust täitnud ei ole, tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnevus summas 4245,83 eurot.
31.VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
32.Viivise eesmärgiks on tagada rahaliste kohustuste täitmine ning viivist saab nõuda ka poolte kokkuleppeta. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 01.10.2020. a kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud.
33.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4245,83 eurot, viivised perioodi 01.10.2020. a kuni 11.12.2020. a eest summas 66,82 eurot ning viivised põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses alates 12.12.2020. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud
34.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
35.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 106-107) kohaselt on tema kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1146 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 1546 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
36.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 4652,32 eurot tasuda riigilõivu 400 eurot, mille hageja on tasunud ja mis kuulub kostja poolt hüvitamisele.
37.TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
38.Hagejat esindas menetluses T. R. , kes on osutanud kohtumenetluses õigusabi 9,55 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta).
39.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulude suurus on vastavuses vaidluse sisu ja hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkuse, mahu ja sisuga, mistõttu peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks.
40.Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1546 eurot (400 + 1146).
41.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda kostjal viivist lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.