Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

poole kohtuväliselt, pakkudes kompromissivõimalust. Kostja hageja pöördumisele ei vastanud. Kostja 28.12.2020 vastusest nähtub, et Rxxxx Hxxxxon tutvunud hageja kohtuvälise nõudekirjaga ega nõustu kohtuvälise lahendusega. Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, kuna läbi solvamise on kostja põhjustanud hagejale mittevaralise kahju, pannes hageja ennast alandatult ja halvasti tundma, rikkus hageja meeleolu ja kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Hageja palub kohtul kvalifitseerida, kas kostja poolt avaldatu näol on tegemist ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangutega, ja selgitada pooltele sellest tulenevat tõendamiskoormist. Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud faktiväite (kahes kommentaaris), nagu oleks hageja pervert ehk pedofiil. See kostja avaldatud faktiväide on ebaõige, hageja ei ole pedofiil. Kolmandast kommentaarist jääb keskmisele mõistlikule lugejale mulje, et kostjale kindlalt teadaolevalt on hageja tunnistanud pornograafilise sisuga materjalide omamist, kuid eitab oma süüd. Kostja on oma kommentaariga rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kohus ei ole hagejat kuriteos süüdi tunnistanud ja järelikult on kostja väide, et hageja on alaealise seksuaalse väärkohtlemise süüteos süüdi mõistetud, väär. Kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväitega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Lisaks ebaõige kaudse mulje loomisele on kostja rikkunud käibekohustust, luues hagejast ebaõige mulje ja sõimates ja sildistades hagejat ebakohaselt. Hageja leiab, et kostja tegevus kui kannatanu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane VÕS § 1045 lg.1 p.4 järgi ja seda minimaalselt alates hageja nõudekirja kättesaamisest Kostja ei kõrvaldanud ega lükanud hageja kohta avaldatud andmeid ümber pärast tõeste andmete saamist ehk pärast seda, kui hageja esitas talle sellekohase nõudekirja. Kostja tegevus on õigusvastane ja õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju tuleb hüvitada. Hageja leiab, et mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei oma tähendust, kas avaldatud kommentaari puhul on tegemist ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Kostja poolt hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited jätsid keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui oleks hageja pedofiil Avalikkuse silmis hagejast ebaõige kuvandi loomisega on kostja rikkunud hageja isiklikke õigusi, kuna hageja ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ja selle tõttu tekkinud negatiivset kuvandit. Hageja märgib viitega Põhiseadusele (PS § 19 lg.2), et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ja järgima seadust. Kostja poolt avaldatud ebaõigete väidete tõttu on hagejat taunitud avalikult tuhandete inimeste poolt, teda on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete sõnadega, üha enam inimesi lähtub laimaja poolt loodud võltskuvandist ja solvab ja alandab hagejat erinevates internetiportaalides. Kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud mittevaraline kahju, mille hüvitamiseks tuleb kostjalt välja mõista hüvitis. Viidetega Riigikohtu lahenditele leiab hageja, et mittevaralise kahju eest hüvitise määramisel tuleb kohtul arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, mille arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kuna ebaõigeid andmeid avaldati internetis, jõudis see väga suure hulga inimesteni ja riive hageja õigushüvedele on intensiivne. Hageja hinnangul on kostja poolt ebaõigete andmete avaldamine olnud tahtlik, kostja ei kontrollinud fakte. Arvestades kostja vanust (peaaegu 60-aastane) ja elukogemust, pidi ta mõistma oma tegevuse õigusvastasust ja moraalitust. Hageja arvates on kostja tegutsenud kavatsetult ja tahtlikult VÕS § 104 lg.5 tähenduses. Kostja ei ole vabandanud ega võtnud midagi ette pärast talle õigusvastasusest teatamist. Hageja arvates peaks kostjalt väljamõistetav kahjuhüvitis kandma muu hulgas ka kostja edasise õigusvastase kahju tekitamise tõrjuvat eesmärki, VÕS § 134 lg.6 kohaselt arvestades vajadust mõjutada kostjat rikkumistest edaspidi hoiduma. Hageja arvates kostja majanduslik seis võimaldab hageja poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist, kuid kostjat tuleb mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks 3000 3(12)

eurot, kuid nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja leiab, et seni kohtute poolt väljamõistetud hüvitisesummad on ajale jalgu jäänud ja arvestada tuleb ka Euroopa riikide hüvitisemääradega. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras VõS § 113 lg.2 sätestatud hetkest alates ehk alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja taotleb menetluskulude, s.h. eeltõendamismenetluse kulude väljamõistmist kostjalt koos kohustusega kostjale tasuda menetluskuludelt viivist kuni lahendi täitmiseni. Ka muudes menetlusdokumentides, s.h. 13.04.2021 ja 26.04.2021 lõppseisukohtades kordab hageja varem esitatud seisukohti ja nõudeid.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11.Asjas on poolte seisukohtade ja esitatud kirjalike tõendite alusel tuvastatud järgmised asjaolud: Õhtulehe võrguväljaandes ilmunud artiklile pealkirjaga „Ränga süüdistuse saanud Vxxxx Lxxxxxx: mul puudub laste suhtes seksuaalne huvi ning minu hing on puhas“ kirjutati muu hulgas alljärgnevad kommentaarid: a) „et perverte tekib aina juurde kui seeni sügiseses metsas!“ – 20.detsembril 2019.a kell 21:47; b)„näppimise tagajärjel loomuselgelt otsitakse läbi perverdi kodu ja salvestusseadmed!“21.detsembril 2019 kell 14:48; c)„kusjuures vxxxx ei eitanud juhtunut ning keelatud materjali omamist! Klassika- „see pole tegelikult nii nagu välja paistab“ – 21.detsembril 2019.a kell 20:58. Kommentaarid ilmusid avalikult kättesaadavana lingil https://elu.ohtuleht.ee/xxxxxx/kommentaarid (tl.11-13). - Kommentaarid kirjutati IP-aadressilt, mis kuulub Mxxxxx Hxxxxxx, IP-aadressi kuuluvus tehti kindlaks eeltõendamismenetluses tsiviilasjas nr . 2-20-852 meediaettevõtetelt ja seejärel telekomiettevõtetelt IP-aadresside omanike andmed (Harju Maakohtu määrus 16.04.2020, Telia Eesti AS vastus tl.27-32). Hageja on 09.11.2020 menetlusdokumendis (tl.24-25) analüüsinud IP-aadressi ja kommentaari kirjutamise aja seost. - Rxxxx Hxxx on 28.12.2020 ja 07.02.2021 menetlusdokumendis taotlenud kostja muutmist, kirjutades, et tema, Rxxxx Hxxx kirjutas kommentaarid, mis on kostjale süüks pandud tsiviilasjas 2-20-12455. Kostja on seega tunnistanud käsitletavate kommentaaride kirjutamist. -

Asja lahendamiseks tuleb teha kindlaks, kas kostja poolt kirjutatud laused, sõnad ja väljendid kujutavad endast faktiväiteid või väärtushinnanguid (p.12), kas kirjutatu käib hageja kohta (p.13), kas kirjutatu on ebaõige või ebakohane (väärtushinnangu puhul) (p.14). Seejärel hindab kohus, kas käsitletavate kommentaaride kirjutamine oli kostja poolt õigusvastane (p.15) ja kas see toob kaasa mittevaralise kahju tekkimise ja selle hüvitamise kohustuse (p.16). 12.Kohus on seisukohal, et kommentaarid a ja b, milles isikut nimetatakse perverdiks, sisaldavad endas faktiväiteid. Faktiväide- see on kontrollitav ja tõendatav väide. Pervert- see on nimisõna, tähendades perversset isikut (Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999 tl.571). Eesti keele õigekeelsussõnaraamatu järgi on sõna „perversne“ tähendusega loomuvastane (eriti seksuaalelus), rikutud. Kasutatakse sõimusõnana. Kohus märgib, et käsitletavad kommentaarid on kirjutatud ajaleheartikli juurde, mis pealkirjas sisaldab hageja nime. Kommentaaride lugejale on üheselt arusaadav, et kommentaarides kirjutatu käib isiku kohta, kelle nimi on artikli pealkirjas ehk hageja kohta. Isikut, kelle nimi on artikli pealkirjas ja kellest artikkel räägib, nimetataksegi kommentaarides nimisõnaga „pervert“. Isiku nimetamine sellise sõnaga tähendab isiku kirjeldamist tema loomuvastase käitumise kaudu ja tema samastamist sellise (loomuvastase) käitumisega. See on faktiväite esitamine. Kommentaar c- vxxxx ei eitanud juhtunut ega keelatud materjali omamist! Klassika – „ see pole tegelikult nii nagu välja paistab“, esimene osa (vxxxx ei eitanud juhtunut ning keelatud materjali omamist) on faktiväide ja teine osa (Klassika- “see pole tegelikult nii nagu välja paistab”) on hinnang hageja käitumisele ja kujutab endast väärtusotsustust hageja kohta. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kasutatud väljendid moodustavad osa selle kommentaariumi stiilist ja alluvad väljendusvabaduse kaitsele. Olukord, kus konkreetset isikut nimetatakse tema tegevuse või käitumise alusel kellekski, tähendab sellele isiku pidamist just 5(12)

selleks, kelleks teda nimetatakse. See on faktiväite esitamine ja see eeldab, et avaldatud fakt peab olema tõene ja kirjeldama olukorda neutraalselt. Sõna „pervert“ on solvava, häbistava ja alandava tähendusega väljend ja kostja ei saa õigustada ennast väitega, et väljendusvabadust kasutades on tal õigus nimetada hagejat alandava, solvava ja häbistava sõnaga.

rikkumine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg.1 p.4), isiku au teotamine tema kohta ebaõigete faktiväidete esitamisega kahjustab isiku mainet. Kohus on seisukohal, et kommentaaris c kirjutatud faktiväidet (kusjuures vxxxx ei eitanud juhtunut ning keelatud materjali omamist!) ei saa lugeda ebaõigeks. Hageja on hagiavalduses refereerinud ajaleheartiklis kirjutatut (hagi p.26) ja sama on selgitanud ka kostja 15.02.2021 menetlusdokumendis, millest selgub, et hageja on tunnistanud pornograafilise sisuga matejali omamist ja mõistab, et väide, et ta pole selle sisuga kursis, ei ole vabandus. Selle põhjal on kohus seisukohal, et kostja kirjutatud faktiväide just sellises sõnastuses ei ole oma sisult ebaõige. Ka kõigil teistel lugejatel on olnud võimalik lugeda artiklit sellises sõnastuses. Kostja kirjutatud kommentaari teine osa (Klassika!-„ see pole tegelikult nii nagu välja paistab“) on hinnang hageja käitumisele ja kujutab endast väärtusotsustust hageja kohta. Riigikohus on lahendis 3-2-1-161-05 (p.10) öelnud, et Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Kirjutatud väärtushinnanguga heidab kostja hagejale ette, et ehkki hageja on tunnistanud pornograafilise materjali omamist, eitab ta oma süüd ja püüab jätta muljet mingist muust olukorrast. Kirjutatud kommentaari (väärtushinnangu) sõnastus on hageja suhtes negatiivse tähendusega ja kohtul tuleb hinnata, kas selline väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangut ei saa lugeda ebakohaseks, kui selle hinnangu andjal oli mõistlik õigustus hagejat üldsuse ees halvustada. Väärtushinnang võib olla põhjendamatu ka selle ebasündsa väljendusviisi tõttu (3-2-1-161-05 p.12). Kohus on seisukohal, et kostjal puudus õigustus heita hagejale ette seda, et hageja ennast süüdi ei tunnista ja püüab jätta muljet, et asi on kuidagi teisiti. Esmalt märgib kohus, et Põhiseaduse § 22 kolmas lause ütleb, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. See tähendab isiku õigust valida ise endale kaitsepositsioon ja õigust mitte ennast süüdi tunnistada. Oluline on, et käsitletav algallikas- artikkel- ilmus meedias, ajalehe Õhtuleht võrguväljaandes. Sellisele väljaandele ja seal antud selgitustele ei laiene KrMS § 285 lg.3, § 293 lg.2 reeglid, mis reguleerivad kohtus küsimuste esitamist ja süüdistatava vastamisvõimalusi (kas süüdistatav tunnistab end süüdi). Kostjal puudus igasugune õigustus heita hagejale ette enda süü mitte tunnistamist ajakirjanduse vahendusel ja mõista hukka hageja soovi enda kaitseks muid väiteid esitada. Sellisena on kostja väärtushinnang hageja käitumisele ebakohane ja õigusvastane ja jääb VÕS § 1046 lg.1 kaitsealasse. Keelatud ei ole arvamuse avaldamine, kuid sõnavabadus ja väljendusvabadus on piiratud isiku au teotamise keeluga (PS § 17). Tegemist on hageja au teotamisega ebakohase väärtushinnanguga. 15.Kohus on seisukohal, et kostja poolt hageja kohta ebaõigete faktiväidete esitamine (kommentaarid a ja b) ja ebakohase väärtushinnangu esitamine (kommentaari c väärtushinnangu osa) on olnud hageja isiklikke õigusi rikkuvad, tema au teotavad ja seega õigusvastased. Kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid avalikult kättesaadavas internetikommentaariumis, kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja kohta avaldatud artiklile järgneb paljude kommenteerijate kommentaare, mis tähendab kostja kirjutatud kommentaaride ulatuslikku levi ja kättesaadavust. Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-18-13 (p.28) olnud seisukohal, et andmete avaldamisel Internetis jõuavad need eelduslikult oluliselt suurema hulga lugejateni kui paberväljaandes. Seega on kostja kirjutatu jõudnud suure hulga inimesteni, kostja kirjutatu on kujundanud hagejale negatiivset mainet ja loonud hukkamõistu hageja suhtes. Kohus toob siinkohal esile, et kohtule esitatud kommentaariumi sisust ja väljenduslaadist (tl.11-13) selgub, et kostja kommentaaride sisu on teiste hulgas veenva ja põhjendava sõnastusega- nendes kirjutaja veenab lugejat ja põhjendab, miks just on vajalik hageja hukkamõistmine (sellepärast, et perverte tekib aina juurde...), kostja selgitab teadjana, mida tehakse (...loomuselgelt otsitakse läbi...), kostja selgitab eelkirjutajale (eelkirjutaja kirjutab: kuidas tohib ... kätte maksta, hävitada) sinu arvamus ei maksa midagi, ...vxxxx ei 7(12)

eitanud juhtunut.... Sellisest sõnastusest tuleneb, et kostja on tahtlikult ja põhjendades rõhutanud vajadust hagejat hukka mõista, halvustada. Kostja on sellega rikkunud hageja isiklikke õigusi sedavõrd intensiivselt, et see ei mahu sõnavabaduse kaitsealasse. PS § 45 järgi on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib piirata ... teiste inimete õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. PS § 17 järgi kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja isiklike õiguste rikkumine on põhjustanud hagejale moraalse kahju, on häbistanud teda avalikus foorumis. Arvestades hageja senise igapäevatöö sisu (näitleja, saatejuht, lasteürituste korraldaja, luuletuste kirjutaja), on kannatada saanud kostja koostöö seniste partneritega, kolleegidega, tema senine kutsetöö on häiritud. Seda kahju ei saa mõõta meetriga ega hinnata kiloga. Kostja avaldatud laimavad ja solvavad kommentaarid alates detsembrist 2019 on hagejale tekitanud mainekahju. Hageja näol on tegemist loomeinimesega, kellele on kostja poolt kommentaariumis avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohane väärtushinnang tekitanud psüühilise häirituse, emotsionaalse pinge, suhete lagunemise koostööpartneritega ja kolleegidega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-105-01 olnud seisukohal, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, ... isiklike õiguste rikkumise tagajärge- muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas- ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kohus on seisukohal, et ehkki kostja kirjutatud kommentaaridele eelnes meedias ilmunud artikkel pealkirjaga „Ränga süüdistuse saanud Vxxxx Lxxxxxx: mul puudub laste suhtes seksuaalne huvi ning minu hing on puhas“, on isiku süüküsimuse üle otsustamine õiguskaitseorganite pädevuses. Ei ole õigustust isiku alandamisele, solvamisele, häbistamisele ja hageja väide, et laimamine ja solvamine on häirinud tema igapäevaelu, toonud kaasa stressi, hingelise valu ja see on toimunud kostjast tulenevalt juba alates detsembrist 2019. Kohus leiab, et kostja tegevus hageja kohta õigusvastaselt kommentaaride kirjutamisel on olnud tahtlik ja süüline. Kohus on eespool näidanud, et kostja kommentaaride sõnastus ja stiil on olnud lugejat veenev, põhjendav- et miks on vajalik hagejat solvata (et ta on pervert) ja et hagejale ei tohiks olla lubatud ennast kaitsta (Klassika! – see pole tegelikult nii nagu välja paistab). Selliste kommentaaridega on kostja vastustanud teisi kirjutajaid, kes on kahelnud hukkamõistuvajaduses. Sellisena on kostja oma kommentaaridega seadnud eesmärgiks jääda hagejat solvavate ja alandavate faktide ja hinnangu juurde ja veennud ka teisi sellise lähenemise õigsuses, kostja tegevus ongi põhjustanud hagejale mittevaralise kahju tekkimise.

8(12)

menetlusdokument p.3,4, 5), kuid ei pidanud nõudekirja mõistlikuks kohtuväliseks lahenduseks. VÕS § 134 lg.2 sätestab, et ... muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teostamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg.5 järgi mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg.6 järgi isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega...mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Kohus on eespool p.15 näidanud, et kostja tegevus hageja isiklike õiguste rikkumisel on olnud tahtlik ja süüline, seejuures on peab kohus oluliseks, et kostja kommentaarid ei ole olnud juhuslikult lendu lastud sõnad, vaid kostja on kommentaarides lugejaid veennud ja põhjendanud, miks on õigustatud hageja kohta just nii (solvavalt, häbistavalt) kirjutada. Sellega on kostja teadlikult ja eesmärgipäraselt mõjutanud lugejate hoiakuid ja suhtumist hagejasse. Kohus arvestab selliseid asjaolusid kui rikkumise raskust ja rikkuja süüd suurendavaid asjaolusid. Kohus arvestab rikkumise laadi juures ka seda, et kostja ei ole soovinud mais 2020, kui ta sai hageja nõudekirja, sellele reageerida, ehkki hageja nõudekirjast (tl.76-79) on kostja saanud teada, et kostja väited kommentaarides on ebaõiged, hagejat solvavad ja toovad kaasa kahju hüvitamise nõude esitamise. Kohus võtab arvesse kostja väidet lõppseisukohtades (tl.88), et 16.09.2020 ei olnud enam kostja kommentaare viidatud artikli juures. Seega on kostja kirjutatud kommentaarid olnud avalikkusele kättesaadavad alates 20. detsembrist 2019 umbes pool aastat, mida kohus loeb pikaks ajaks. Kostja käitumise juures, s.h. kohtumenetluses, arvestab kohus kostja kasuks, et kostja on võtnud õigeks kommentaaride kirjutamise tema poolt ja möönab, et sellisel juhul võidakse otsustada kostja hüvitamiskohustus. TsMS § 233 lg.1 sätestab: Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha ..., muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus arvestab kahjuhüvitise määramisel, et kostja on peaaegu 60-aastane isik, mis tähendab, et tegemist on eelduslikult piisavat elukogemust ja suhtlemiskogemust omava isikuga, ta on kursis ajakirjanduses avaldatuga (nähtub kostja menetlusdokumentidest), seega eelduslikult kursis ka ühiskonnas kehtivate moraalinormidega ja vähemalt Põhiseadusest tulenevate reeglitega. Kahjuhüvitise määramisel arvestab kohus Riigikohtu poolt aastal 2020 avaldatud analüüsiga mittevaralise kahju hüvitamise nõuete kohta tsiviilasjades 2018.-2019.aastal ehk kohtupraktikaga. Kohus arvestab hüvitisesumma määramisel, et kostja poolt on avaldatud kaks kommentaari ebaõige faktiväitega ja üks kommentaar, milles sisalduva faktiväite luges kohus õigeks, kuid sellele järgneva väärtushinnangu ebakohaseks, s.t. õigusvastaseks. Seega võtab kohus arvesse iga avaldatud kommentaari, lugedes, et ebaõige faktiväite avaldamise eest on põhjendatud hüvitisesummaks 700 eurot ja ebakohase väärtushinnangu puhul 400 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja puhul ei ole alust suurendada hüvitisesummat põhjusel, et see omaks tõrjuvat toimet selliste rikkumiste ärahoidmiseks edaspidi. Kostja on menetlusdokumendis kirjutanud, et juba toimunud kohtumenetlus on olnud talle piisavalt mõjus. Kohus mõistab kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise kokku summas 1800 eurot hageja kasuks. 9(12)

Hageja on taotlenud kostjalt viivise välja mõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg.1 sätesatud määras ja TsMS § 367 korras ehk kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg.1 järgi määratakse intress VÕS § 94 lg.1 alusel Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära järgi enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit. Eesti Pank on avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded, et VÕS § 94 lg.1 kohaldatav intressimäär enne 01.01.2021 oli 0.00%. Seega on kohalduv intressimäär VÕS § 113 lg.1 järgi 0,00% pluss 8% aastas ehk summalt 1800 eurot 0,394 eurot päevas. Alates hagi esitamisest kostja Raivo Haan vastu 12.02.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni (90 päeva) on viivisesumma 35,46 eurot. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 1835,46 eurot. Alates 14.05.2021 mõistab kohus välja viivise VÕS § 113 lg.1 määras.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus märgib siinjuures, et hageja ei ole nõudnud, et kohus mõistaks kostjalt välja hageja ette antud summa, vaid on palunud kohtul selle summa määramist diskretsiooniõigust kasutades. Seda kohus tegi, seega kuulub hagi rahuldamisele kogu ulatuses. Hageja esitas 26.04.2021. a kohtule menetluskulude nimekirja koos tööaruandega (tl.94-96), mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1650,37 eurot. Seejuures on esindajatasu 1325,37 eurot (sh käibemaks), menetluses tasutud riigilõiv 325 eurot Vandeadvokaat Robert Sarv on tsiviilasjas õigusteenust osutanud tunnihinna alusel, milleks on aastal 2020 olnud 140 eurot, millele lisandub käibemaks ja 2021.aastal 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on esindaja osutanud hagejale õigusteenust mahus 7,25 töötundi, mis käibemaksuta on 1104,47 eurot, koos lisanduva käibemaksuga 1325,37 eurot.. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hageja ei ole kajastanud menetluskulude nimekirjas menetluskulu, mis on esitatud hagiavalduses- eeltõendamismenetluse kulu summas 228 eurot, mille kohta hageja juba hagis esitab taotluse see kostjalt välja mõista TsMS § 170 lg.3 alusel. Hageja on hagis andnud ka TsMS § 174 lg.10 ja § 176 lg.5 kinnitused. Kohus on seisukohal, et esitatud menetluskulude kohta on võimalik anda hinnang ja nende rahaline suurus kindlaks määrata. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul saab põhjendatud menetluskuluks lugeda nõudelt tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud riigilõivu summas 325 eurot. Hageja on määranud hagi hinna lähtudes mittevaralise nõudega hagist TsMS § 132 lg.1 järgi, arvestades, et mittevaralise nõudega hagi puhul loetakse, et hagi hind on 3500 eurot. Arvestades sellele juurde aastase viivisesumma, on hageja arvutatud hagi hind 3780 eurot. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et tegemist on mittevaralise nõudega hagiga. Mittevaralise kahju hüvitise nõudmine on varaline nõue, mille puhul on hagejal endal võimalik määrata hagi hind või lasta see määrata kohtul TsMS § 136 alusel. 10(12)

Kohus leiab, et arvestades hageja enda viidet hüvitise summale (3000 eurot), on põhjendatud lugeda hagi hinnaks 3000 eurot, millele lisandub viivis ühe aasta eest ehk 239 eurot, kokku 3239 eurot. Sellelt summalt on riigilõiv 300 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu summas 300 eurot. Enamtasutud riigilõivu 25 eurot osas on hagejal õigus taotleda tagastamist TsMS § 150 lg.1 p.1 alusel, edastades selle kohta kohtule avalduse TsMS § 150 lg.4, lg.6 alusel. Kohus leiab, et põhjendatud on lugeda menetluskuluks ja kostjalt välja mõista eeltõendamismenetluse kulu summas 228 eurot TsMS § 170 lg.3 alusel. Hagiavaldusest nähtuvalt (p.85) on tegemist hageja õigusabikuluga. Arvestades hageja esindaja tunnitasu, on eeltõendamismenetluse kulu õigusabikulu 1,35 tunni eest, mida kohus loeb põhjendatuks. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus peab hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust kohtumenetluses tunnitasuga 140 eurot aastal 2020 ja tunnitasuga 160 eurot aastal 2021, millele lisandub käibemaks. Kohus, hinnates esindaja tasu suurust tunnihinna alusel, leiab, et esindaja tunnitasu suurusele 140 eurot ei ole alust vastu vaielda. Kui aastal 2013 on Riigikohus pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga või ilma), aastal 2014 pidanud tavapäraseks tunnitasu 147,49 (koos käibemaksuga), aastal 2015 pidanud põhjendatuks tunnitasu 153 eurot (Riigikohus 3-2-1-11514) ja aastal 2017 ka tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta ( 3-2-1-159-16) siis käsitletavas asjas tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole liialdatud ja on kohane. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks tunnitasu tõusu ühe ja sama asja raames (olgugi, et vahetus aastanumber), kuna asja keerukus ega esindaja töö sisu ei ole muutunud. Ka ei tingi tunnitasu tõusu üle 140 euro menetluse eriline keerukus või mahukus- menetlusel on sedaliiki nõuete tavapärane (või pigem väiksem) maht, ka nõude keerukus ei tingi suuremat tasu. Seetõttu on kohus seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu puhul tuleb lähtuda kogu menetluse kestel tunnitasust 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindaja tööaruandest nähtuvalt on kulunud aega õigusabi osutamisele kokku 7,25 tundi, millest 2 tundi 15 minutit hagiavalduse koostamisele, 15 minutit hagi täiendamisele, 1 tund 35 minutit vastuse koostamine kohtu kirjale, 40 minutit kostja asendamise taotluse ja hagi tervikteksti koostamisele, 1 tund 50 minutit arvamuse koostamisele kostja hagivastusele, 20 minutit menetluskulude nimekirja koostamisele ja 30 minutit lõppseisukoha koostamisele. Kohus on seisukohal, et ajakulu hagiavalduse koostamisele 2 tundi 15 minutit+ 15 minutit ehk 2 tundi 30 minutit on põhjendatud. Samasisulise hagiavalduse esitas hageja asendatud kostjale, mistõttu ei ole tegemist uue hagiavalduse koostamisega ja hagiavalduse koostamist kahekordse ajakuluga ei ole hageja esitanud. Sel põhjusel loeb kohus põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, s.h. asendatud kostjale ja kostja asendamise taotluse koostamiseks kokku 3 tundi. Kohus ei loe põhjendatuks ajakulu vastuse koostamiseks kohtu kirjale 1 tund ja 35 minutit. Tegemist on hageja 09.11.2020 esitatud menetlusdokumendiga (tl.24-25), mis on esitatud vastuseks kohtu kirjale tõendi esitamise kohta, selle vastuse koostamise ajakulu ei saa ületada 1 tundi. Kohus ei loe põhjendatuks ka ajakulu 1 tund 50 minutit arvamuse koostamisele kostja hagivastuse kohta (hageja 13.04.2021 menetlusdokument). See menetlusdokument on küll tekst kahel leheküljel, kuid see koosneb peamiselt viidetest kohtu kirjale ja viidetest menetlusseadustikule. Seetõttu ei saaks ka selle kirja koostamise põhjendatud aeg ületada 1 tundi. Kohus loeb põhjendatuks ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele ja lõppseisukohtade esitamisele. Kokku põhjendatud ajakulu 5 tundi 50 minutit, mille eest tasu (tunnihinnaga 140 eurot) 816,50 eurot. Lisandub käibemaks 163,30 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 979,80 eurot. Kokku hageja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud on 1507,80 eurot, mille kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks. 11(12)

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg.4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, mille kohus märgib lahendi resolutsioonis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.