aktsiaseltsi Olerex hagi Jamare OÜ ja M. G. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 792,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts Olerex (registrikood: 10136870, asukoht: Võru tn 176, Tartu linn, Tartu linn, 50112, Tartu maakond; lepinguline esindaja: R. R.-M., Bigwig OÜ, e-post: XXX). Kostja I: Jamare OÜ (registrikood: 12668915, asukoht: Õismäe tee 16-65, Haabersti linnaosa, Tallinn, 13511, Harju maakond; seaduslik esindaja M. G., isikukood: XXX, e-post:
XXX).
Kostja II: M. G. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:
XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
19. aprill 2021. a kohtuistungi sekretär Katre Voog
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada aktsiaseltsi Olerex hagi Jamare OÜ ja M. G. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Jamare OÜ-lt ja M. G. solidaarselt aktsiaseltsi Olerex kasuks võlgnevus summas 10 040,11 eurot, sealjuures M. G. mitte rohkem kui 8878,99 eurot.
Välja mõista Jamare OÜ-lt ja M. G. solidaarselt aktsiaseltsi Olerex kasuks viivis 0,15% päevas (põhivõlalt 8680,93 eurolt) alates 24.10.2020. a kuni põhivõla tasumiseni, sealjuures M. G. mitte rohkemas määras kui sätestatud võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt Jamare OÜ ja M. G. kanda.
5.Välja mõista Jamare OÜ-lt ja M. G. solidaarselt aktsiaseltsi Olerex kasuks menetluskulude katteks 987,50 eurot, sealjuures M. G. mitte rohkem kui 641,87 eurot.
6.Välja mõista Jamare OÜ-lt ja M. G. solidaarselt aktsiaseltsi Olerex kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 2-6)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid aktsiaselts Olerex (hageja) ja Jamare OÜ (kostja I) kliendikaardi lepingu nr XXX, mille esemeks oli kostjale I müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse Olerexi tanklast krediitkaartide alusel. 15.04.2020. a sõlmitud lepingu redaktsiooniga leppisid pooled kokku kostjale I võimaldatava krediidisumma 10 000 eurot ja maksetähtaja 30 päeva.
2.15.04.2020. a sõlmisid hageja ja M. G. (kostja II) käenduslepingu, mille p 1.1 kohaselt kohustub käendaja hageja ees vastutama hageja ja kostja I vahel sõlmitud kliendikaardi lepingu nõuetekohase täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 15 000 eurot.
3.Kostja I on jätnud tasumata järgmised põhiarved: 31.05.2020. a arve nr XXX summas 3222,03 eurot maksetähtajaga 01.07.2020. a, 15.06.2020. a arve nr XXX summas 4667,12 eurot maksetähtajaga 16.07.2020. a, 30.06.2020. a arve nr XXX summas 723,71 eurot maksetähtajaga 31.07.2020. a ja 15.07.2020. a arve nr XXX summas 68,07 eurot maksetähtajaga 15.08.2020. a, kokku summas 8680,93 eurot.
4.Lepingust tulenev viivisemäär kostja I poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral on 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Kostjal I on tasumata järgmised viivisearved: 31.06.2020. a arve nr XXX summas 16,93 eurot maksetähtajaga 31.07.2020. a, 31.07.2020. a arve nr XXX summas 250 eurot maksetähtajaga 02.09.2020. a, 31.08.2020. a arve nr XXX summas 402,12 eurot maksetähtajaga 01.10.2020. a ja 30.09.2020. a arve nr XXX summas 390,64 eurot maksetähtajaga 31.10.2020. a, kokku summas 1059,69 eurot ja lisaks perioodil 01.10.2020. a kuni 23.10.2020. a tähtaegselt tasumata põhiarvetelt arvestatud viivis 299,49 eurot. Kokku on viivise võlg 1359,18 eurot.
5.Hageja palub kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista põhivõlg summas 8680,93 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1359,18 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt tasumisega viivitamise eest 0,15% päevas alates 24.10.2020. a kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. KOSTJA II VASTUS HAGILE (tlk 46-47)
6.Kostja II vaidleb vastu viivise nõuetele ja palub jätta hagi osaliselt rahuldamata. Kostja II on seisukohal, et tema kui eraisikust käendaja suhtes nii kõrge viivise protsendi kohaldamine on ebaõiglane ja ebamõistlikult koormav. Kohtupraktika järgi on tarbijast kliendile maksimaalselt lubatav viivisemäär 0,05% päevas ehk 18,25% aastas. Tulevase perioodi viivise nõudmine on äärmiselt ebaõiglane ja kostjat II ning tema lapsi liigselt koormav. Hageja nõue ei ole tõendatud ning pelgalt arve esitamisest ei saa kostjal II tekkida tasumise kohustust. Tuleks kontrollida arvel toodud summade õigsust ja kas arvetel toodud teenus või kaup on ka tegelikkuses hagejalt saadud.
7.Kui kohus siiski hagi rahuldab, palub kostja II tulenevalt TsMS § 445 lg 1 väljamõistetava summa ajatamist selliselt, et see ei ületaks 200 eurot kuus, kuna kostja II puuduvad rahalised vahendid otsuse koheseks täitmiseks ja kostja II ülalpidamisel on kaks alaealist last.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA II VASTUSELE (tlk 59-62)
8.Kostja II väited arvete võimaliku ebaõigsuse kohta on ebamäärased ning tuleks jätta tähelepanuta. Kostjale I on kliendikaardilepingu raames väljastatud kaart nr XXX, mis kehtib kauba või teenuse eest tasumisel kõigis Olerexi ja Olerexi koostööpartnerite tanklates. Pretensioonid arve osas koos nõuet tõendavate dokumentidega tuleb esitada 7 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast. Kostja II ei ole hagejale mingeid vastuväiteid arvete ega millegi muu osas esitanud.
9.Kostja II on kostja I ainus juhatuse liige ja tegelik kasusaaja ning teadis lepingute allkirjastamisel nende tingimusi. Kostja II ei avaldanud lepingu sõlmimisel kostja I seadusliku esindajana ega käendajana soovi teistsuguse viivisemääraga põhilepingu sõlmimiseks. Ainuüksi asjaolu, et viivisemäära puhul on tegemist tüüptingimusega, ei tähenda selle tühisust. Hageja arvates ei saa viivise määra 0,15% päevas pidada ebamõistlikult suureks, tegemist on tavapäraselt samalaadsete lepingute puhul kasutatava viivisemääraga. Kuna kostjad sõlmisid lepingud oma majandus- ja kutsetegevuses, on asjakohatud kostja II viited tarbijat kaitsvatele õigusnormidele.
10.Hageja on tulevase perioodi viivise nõude esitamisel lähtunud seadusest. Kostja II ei ole põhjendanud ega tõendanud, milles seisneb tulevase perioodi viivise nõude ebaõiglus ning kuidas see teda ning tema lapsi üleliia koormab. Viivise vähendamist võimaldavaid asjaolusid ei ole kostja II tõendanud, seega puudub alus viivise vähendamiseks. Ka taotlus otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna puuduvad tegelikud andmed ja tõendid kostja II majanduslikku seisundi kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kostja I vastu kuulub rahuldamisele täies ulatuses ja kostja II vastu osaliselt.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
13.Kohus on tuvastanud ja vaidlust ei ole selles, et - hageja ja kostja I vahel sõlmiti 15.04.2020. a kliendikaardileping nr XXX, millele kohalduvad mh kliendikaardilepingu üldtingimused (tlk 7-10). - hageja ja kostja II, kes oli kostja I ainus juhatuse liige vahel sõlmiti käendusleping eelviidatud kliendikaardilepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks rahalise maksimumsummaga 15 000 eurot (tlk 11-13).
14.Kostja I hageja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Poolte vahel sõlmitud kliendikaardilepingust nähtuvalt sai kostja I enda kasutusse maksekaardi nr XXX, millega on tasutud kütuse ja kaupade eest ajavahemikul 17.05.2020. a kuni 03.07.2020. a ja mille alusel on hageja esitanud kostjale I arved nr XXX summas 3222,03 eurot (tlk 14-15), nr XXX summas 4667,12 eurot (tlk 16-17), nr XXX summas 723,71 eurot (tlk 18-19) ja nr XXX summas 68,07 eurot (tlk 2021) kokku summas 8680,93 eurot. Kostja I arvete kättesaamist vaidlustanud ei ole, samuti ei ole esitanud arvete osas pretensioone.
15.VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd arvete tasumise tähtaeg on saabunud, kostja I arveid vaidlustanud ega tasunud ei ole, võlgneb kostja I hagejale eelnimetatud arvete alusel 8680,93 eurot.
16.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja nõue kostja II vastu tuleneb poolte vahel 15.04.2020. a sõlmitud käenduslepingust (tlk 11-13), millega on tagatud hageja ja kostja I vahel 15.04.2020. a sõlmitud kliendikaardilepingust/hulgimüügilepingust nr XXX tulenevaid kohustusi. Kuna kostja II on füüsiline isik on tegemist
tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 järgi, milles peab olema määratud vastutuse rahaline maksimumsumma ning mis lepingu p 1.2 järgi on 15 000 eurot.
17.VÕS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga.
18.Kuigi kostja II on seadnud kahtluse alla arvete õigsuse ja kaupade saamise, ei ole ta täpsustanud, millise konkreetse arve osas pretensioone on esitatud ning milliseid kaupu saadud ei ole. Lepingu üldtingimuste p 3.8 näeb ette, et pretensioonid arve osas tuleb esitada 7 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja I oleks müüdud kaupade osas hagejale pretensioone esitanud.
19.Käenduslepingu p 1.3 näeb ette, et käendaja vastutab põhilepingu alusel olemasolevate, tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest punktis 1.2 nimetatud vastutuserahalise maksimumsumma piirides. Kostja II on käenduslepingu allkirjastamisega kinnitanud (p 6.2), et on piisava tähelepanelikkusega tutvunud põhilepingu ja selle võimalike lisadega ning käenduslepingu kõikide tingimustega ja mõistab käenduslepingu sõlmimisega enesele võetavate kohustuste olemust.
20.Seega vastutab kostja II VÕS § 145 lg 1 ja 2 järgi kliendikaardilepingust tulenevate kohustuste eest täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja põhinõue müüdud kauba eest tasu saamiseks on põhjendatud ning kostjatel I ja II solidaarselt tuleb tasuda hagejale põhivõlana 8680,93 eurot.
21.VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
22.Hageja on esitanud kostjale I viivisearved nr XXX(tlk 22), nr XXX (tlk 23), nr XXX (tlk 24) ja nr XXX (tlk 25), kokku summas 1059,69 eurot. Lisaks on hageja arvestanud viivist perioodil 01.10.2020. a kuni 23.10.2020. a tähtaegselt tasumata põhiarvete summalt summas 299,49 eurot. Hagi esitamise seisuga on viivise võlg kokku 1359,18 eurot.
23.Kostja II vastutab käenduslepingu p 1.2 ja VÕS § 145 lg 2 järgi ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
24.Kostja II on seisukohal, et lepingus sätestatud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge ning tema, kui tarbija suhtes ebaõiglane ning viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-25-16, mille järgi oleks lubatavaks viivise määraks maksimaalselt 0,05% päevas.
25.Üldtingimuste p 3.6 järgi on rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel hagejal õigus nõuda tähtaegselt tasumata summast viivist 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Kuigi viidatud Riigikohtu lahendi asjaolud viitavad tarbijaga sõlmitavatele lepingutele ning antud juhul see ei kohaldu, tuleb viivise mõistliku määra sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Kohus on seisukohal, et kuigi lepingu üldtingimustes sätestatud viivisemäär on ligi kuus korda kõrgem VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada lepingu sisu ja lepingupoolte huve arvestades ebaproportsionaalselt suureks, ühte lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks ning seetõttu seadusega vastuolus olevaks. Kostjad on lepingu sõlminud oma majandustegevuses ning antud juhul ei ole ka tegemist erakordse ja lepinguvabadust kuritarvitava tingimusega, mis võiks olla tühine. Seega leiab kohus, et lepingu üldtingimustes sätestatud viivisemäär on kehtiv.
26.Kohus saab kohustatud lepingupoole nõudmisel VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivist vähendada. Kostja II on avaldanud, et viivisemäär on liiga kõrge. Kohus leiab, et kostja II sellekohast avaldust tuleb tõlgendada tahteavaldusena viivise vähendamiseks.
27.VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kohus võib ebamõistlikult suurt viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
28.Arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid kogumis, võlgnevuse suurust ja viivise arvestamise algusaega ning selle suurust, hageja õigustatud huve ning kostja II majanduslikku seisundit, on kohus seisukohal, et antud juhul on kostja II taotlus viivise vähendamiseks põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on nõuda kostjalt II viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras.
29.Arvestades viivisemäära vähendamist tuleb kostjal II tasuda hagejale seisuga 23.10.2020. a viiviseid kokku 198,06 eurot (viivisearvete nr XXX alusel 2,47 eurot, nr XXX alusel 36,43 eurot, nr XXX alusel 58,59 eurot ja nr XXX alusel 56,93 eurot ja lisaks viivis tasumata põhisummalt perioodi 01.10.2020. a kuni 23.10.2020. a eest 43,64 eurot).
30.Kohus ei nõustu, et edasiulatuva viivise nõudmine kostjalt II on äärmiselt ebaõiglane. Kuigi kostjad ei vaidle põhinõudele vastu, ei ole nad senini asunud võlgnevust tasuma. Hagejal on õigus võla tasumisega viivitamisel viivist nõuda, mistõttu on viivisenõue TsMS § 367 alusel põhjendatud.
31.Kohus leiab, et kostja II taotlus võlgnevuse ajatamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest ainuüksi väidetav raske majanduslik olukord ja ülalpeetavate olemasolu ei anna veel alust võlgnevuse ajatamiseks. TsMS § 445 lg 1 kohaldatakse erandlikel asjaoludel ning üldjuhul ei saa ajatamine olla väga pikaajaline. Rahaliste nõuete puhul otsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramise üle otsustamisel tuleb kohtul mitte ainult arvestada kostja majanduslikku seisundit, vaid ka võlgnetava summa suurust, ajatamise võimalikku perioodi ning kaaluda muuhulgas võlausaldaja õigustatud huve. Antud juhul ei nähtu taotlusest selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks põhjendatud võlgnevuse ajatamine kostja II poolt taotletud viisil.
32.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjatelt I ja II solidaarselt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 10 040,11 eurot, sealjuures kostjalt II mitte rohkem kui 8878,99 eurot ning viivis 0,15% päevas (põhivõlalt 8680,93 eurolt) alates 24.10.2020. a kuni põhivõla tasumiseni, sealjuures kostjalt II mitte rohkemas määras kui on sätestatud võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses. Menetluskulud
33.TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuivõrd kohus sisuliselt rahuldas hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
35.Hageja menetluskulude nimekirja (tlk 81-83) kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 550 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 487,50 eurot (kokku 6 tunni ja 30 minuti ulatuses arvestusega 75 eurot tund), millele käibemaksu ei lisandu.
36.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 14 792,92 eurot tasuda riigilõivu 650 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud kokku 650 eurot, seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostjate poolt hüvitamisele.
37.Kostja II vastuväidete kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud ülepaisutatud, põhjendatud ajakuluks oleks mitte üle 1 tunni ja 54 minuti. Kuigi kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, peab lepingulise esindaja kulu suurus, mis vastaspoolelt välja mõistetakse, vastama tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
38.Arvestades vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid (hagiavalduse koostamine, kostja II vastusele seisukoha koostamine, istungil osalemine ja menetluskulude nimekirja koostamine), nende vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 4 tunni ja 30 minuti ulatuses summas 337,50 eurot (4,5 tundi x 75 eurot) (ilma käibemaksuta).
39.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 987,50 eurot.
40.Seega on põhjendatud kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 987,50 eurot ilma käibemaksuta (650 eurot riigilõiv + 337,50 eurot lepingulise esindaja kulud), sealjuures arvestades hagi rahuldamise ulatust kostja II suhtes, siis kostjalt II mitte rohkem kui 641,87 eurot.
41.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel I ja II solidaarselt tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.