Alpaks OÜ hagi Osaühingu Rovecom Kaubandus vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3034,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Alpaks OÜ (registrikood 12902133; aadress Ümera 32-37, 13816 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: [email protected])
Ivo
Kaurit
(e-post:
Kostja: Osaühing Rovecom Kaubandus (registrikood: 11072505) Kostja lepinguline esindaja Oksana Smirnova (e-post: [email protected]) Asja arutamine
05.04.2021 kohtuistungil
1.Rahuldada Alpaks OÜ hagi Osaühingu Rovecom Kaubandus vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Osaühingult Rovecom Kaubandus hageja Alpaks OÜ kasuks kahju hüvitis summas 1297,99 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Osaühingult Rovecom Kaubandus hageja Alpaks OÜ kasuks kohteelsed õigusabikulud summas 150 eurot.
4.Jätta rahuldamata Alpaks OÜ hagi Osaühing Rovecom Kaubandus vastu kasutuseelise summas 604,5 eurot ja saamata jäänud tulu summas 282,10 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.2019 mai alguses sõlmisid hageja ja kostja suulise kioski (müügiobjekt) ostu-müügi lepingu. Lepingu tingimuste kohaselt annab kostja kioskiga seonduva ettevõtluse üle viivitusteta ning hageja jätkab kostja senist tööd ja saab kostja kauba müügist laekuva kasumi endale. Kostja sõnul oli 2019. a keskmine kasum 2000-2500 eurot kuus. Pooled leppisid kokku kioski hinnaks 3700 eurot. Ostuhind sisaldas nii kioskit koos selles oleva inventariga kui ka võimalust kaubelda selles kioskis senistel tingimustel, s.t. üle tuli müügilepinguga võtta ka Tallinna linnaga 23.05.2019 sõlmitud üürileping kioskialuse maatüki kasutamiseks. Hageja kandis kostjale ostuhinna üle kahes osas. Esmalt 2500 eurot 05.05.2019 kostja seadusliku esindaja isiklikule arvelduskontole ning 1200 eurot 09.06.2019 kostja esitatud arve alusel kostja arvelduskontole.
2.Hageja ja kostja tegid 03.06.2019 Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsusele ühisavalduse, millega Osaühing Rovecom Kaubandus annab 23.05.2019 sõlmitud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingust nr 718/6 tulenevad õigused ja kohustused üle Alpaks OÜ-le. Hageja ja kostja leppisid samal päeval (s.o 03.06.2019) kokku, et hageja võtab kostja müümata kauba müüki koos hageja enda uue kaubaga ja selle realiseerimisel maksab hageja kostjale kauba omahinna ning kasumi saab endale. Lasnamäe Linnaosa vanema 10.06.2019 korralduse nr 1-15/59 alusel toimus lepingu üleminek.
3.Järelikult alates 10.06.2019.a. tuleb lugeda, et kioskialuse maatüki valdus on üle antud hagejale ja sellega koos ka kaudne valdus hageja ostetud kioskile koos ettevõtluseks vajamineva inventariga. Otsene valdus kioskile jäi aga endiselt kostjale, sellega koos kioski sissepääsu võimaldavad võtmed ja signalisatsioonikoodid. Ka kioski valveleping kehtis endiselt veel kostja kasuks, kuna sisse pääses vaid kostja.
4.Alguses ülalmärgitud asjaolust mingit probleemi ei tekkinud. Pooltel oli ju kokkulepe, et hageja kioskis realiseeritakse kostja kaupa ja sellelt kaubalt saadavat kasumit pidi saama hageja. Segadus tekkis aga kohe sellest, et kioskis olid müüjateks kostja müüjad, kes said töötasu kostjalt ja kioskis olevat kaupa hakati müüma endistel tingimustel, s.t. kostja nimelt ja arvelt. Kostja ostis kaupa varustajatelt isegi juurde näilise eesmärgiga mitte kaotada kliente üleminekuperioodil konkreetse ostuartikli puudumise tõttu letilt. Seda tegi kostja aga samuti oma nimel. Lisaks kõigele pani kostja enda arvele ka müügist saadud kasumi.
5.Nii kestis 10.06.2019.a. kuni 24.06.2019.a., s.t. ajani, kui hageja seaduslik esindaja sai aru, et kostja teda petab. Hagejal kadus kauba realiseerimise üle kontroll ning hageja enda nimel ei ostetud sisse ega müüdud ikka mingisugust kaupa. Ning kasumit sai üksnes kostja. Samal ajal olid õiguslikult kostjalt hagejale üle läinud kõik üürniku kohustused ja õigused Tallinna Linna ees, sealhulgas ka kohustus maksta üüri ja muid kõrvalkulusid.
6.Hageja on seisukohal, et alates 10.06.2019.a.-st loetakse omand aadressil Xxxx asuvale kioskile nendevahelise suuliselt sõlmitud müügilepingu alusel üleläinuks Rovecom Kaubandus OÜ-lt (s.o. kostjalt) Alpaks OÜ-le (hagejale), kuna sel päeval andis Tallinna Linn korraldusega kioski aluse maatüki üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused Rovecom Kaubanduse OÜlt üle Alpaks OÜ-le ja sellega koos üüripinna ja sellel asuva kioski valduse väljanõudeõiguse. Nimetatud korraldust ei ole kostja seaduses ettenähtud korras vaidlustanud, mistõttu viimane on jõustunud 11.07.2019.a..
7.25.06.2019.a. kell 11.23 kirjutas hageja seaduslik esindaja I. S. kostja esindajale e-kirja, milles palus otsese valduse, s.o. kioski võtmete üleandmist kostjalt hagejale. Sama päeva õhtul kell 20.38 kirjutas kostja seaduslik esindaja G. Z. e-kirjas hagejale vastu, et kuna hageja ei taha võtta kostja kaupa realiseerimiseks, siis kostja on nõus oma kauba ära viima 26.06.2019.a. õhtul ning üle andma kioski võtmed. Veel avaldas kostja valmisolekut maksma üüri perioodi eest 10.06.2019.a. kuni 22.06.2019.a.
8.Ööl vastu 26.06.2019.a. vastas hageja e-kirjaga kostjale, et kostja on rikkunud poolte kokkulepet kauba realiseerimisele võtmiseks ning on tahtlikult venitanud aega ja kokkuvõttes petnud hagejat kõikides e-kirjas loetletud asjades. Kriitikat väljendati ka kioski seisukorra kohta ning müügitingimuste kohta. Veel ei olnud hagejale arusaadav, miks kostja pakkus üüri perioodi eest vaid kuni 22.06.2019.a. kui tegelikkuses toimus kostja poolne müük kioskis veel 24.06.2019.a.
9.Vaatamata mõlemapoolsele näilisele valmisolekule 26.06.2019.a. siiski midagi ei toimunud. Kaupa ära ei viidud ja võtmeid üle ei antud. 27.06.2019.a. kell 14.27 kirjutas kostja hagejale e-kirja, milles sisaldus kioski müügilepingust taganemisavaldus. Taganemise põhjenduseks toodi hageja passiivsus ja vastuvõtuviivitus. Kostja süüdistas hagejat selles, et hageja ei ole teinud midagi selleks, et inventariseerida kioskis olevat kaupa ja sellega vastu võtta müügiobjekti kui kioskit. Kuna taganemisavalduse mõte tervikuna jäi sisult arusaamatuks ja oli täielikult alusetu, siis reageeris hageja 27.06.2019.a. kell 19.49 e-kirja vastusega, milles märkis uuesti ära kostja poolset petturlikku käitumist ning avaldas seisukohta, et kostjal puudub alus taganemiseks müügilepingust. Hageja avaldas uuesti soovi saada kostjalt võimalikult kiiresti võtmed kätte, et alustada remondiga ja panna kiosk võimalikult kiiresti tööle. Kauba kättesaamiseks hageja kostjale takistusi ei teinud.
10.28.06.2019.a. kell 9.52 kirjutas kostja 27.06.2019.a. taganemisavaldusele vastuseks hageja poolt volitatud lepinguline esindaja, millises e-kirjas juhtis kostja tähelepanu asjaomastele õigusnormidele ning põhistas hageja seisukohta, miks kostja taganemisavaldus on tühine.
11.Seega leidis hageja kokkuvõtteks, et kostja 27.06.2019.a. esitatud kioski müügilepingust taganemisavaldus on alusetu, põhjendamatu ja tühine algusest peale, mistõttu sellel ei ole tagajärgi. Märgitud põhjustel nõudis hageja lepinguline esindaja 28.06.2019.a. e-kirjas, et kostja viivitamata vabastaks hageja kioski oma kaubast ja teeks seda 28.06.2019.a. kell 18.00. 28.06.2019.a. kell 18.00 toimuski poolte kohtumine. Kuid kohtumise algul ei soovinud kostja ikkagi nõustuda kioski valduse vabastamisega oma kaubast ja väitis endal olevat suurema õiguse asja vallata ise seda seisukohta põhistamata. Hageja lepinguline esindaja tõendas ja selgitas dokumentaalselt hageja õigust valdusele, mispeale leppisid pooled kokku võtmete ja signalisatsioonikoodide koheses üleandmises peale kauba väljalaadimist.
12.Koos kaubaga viis kostja oma viiemehelise kambaga kioskist välja põhimõtteliselt kõik kasuliku, see tähendab ka müügi teostamiseks vajalikud vahendid, nagu külmikud, kohvimasina, rahalugemismasina, külma- ja soojaveemasina, telefoni- ja faksiaparaadi ja isegi mõned riiulid. Kui hageja seaduslik esindaja püüdis teha selleks takistusi küsides, miks kostja need asjad välja viib, siis vastas kostja seaduslik esindaja, et need asjad on tema isiklikud asjad ja neid läheb talle vaja. Peale kauba väljalaadimist esitas kostja seaduslik esindaja hageja seaduslikule esindajale valmistrükitud nn. kioski valduse üleandmise akti, mille lõpus oli kirjas, et pretensioonid teisele poolele puuduvad. I. S. märkis, et ta ei saa sellisele kinnitusele alla kirjutada ja soovib üksnes kioski valduse üle võtta.
13.Sellega lõppes poolte kohtumine ja kioski ukse sulges kostja esindaja andmata hagejale üle võtmeid või paroole, vaatamata hageja sellekohastele korduvatele nõudmistele. Hageja pidas kostjapoolset allkirja nõudmist pretensioonidest loobumise tekstile võtmete ja paroolide üleandmise vastu oma sisult väljapressimiseks ega andnud sellele järele.
14.29.06.2019.a. kell 9.22 kirjutas hageja lepinguline esindaja kostjale e-kirja, milles kirjeldas kõike eelmisel päeval toimunut, samuti kostja poolset alusetut liigsete asjade äraviimist ja otsese valduse ebaseaduslikku mitteüleandmist. Hageja rõhutas 29.06.2019.a. e-kirjas, et võtmete mitteüleandmine ja signalisatsiooni paroolide ning koodide mitteüleandmine ostjast uuele kioski omanikule, st. hagejale, on tõsine omandiõiguse rikkumine, sh valduse äravõtmisega omaniku valduse rikkumine. Hagejale ei oleks valmistanud oma omandiõiguse tõestamine politseile ega kohtule mingeid raskusi, ent ta otsustas kostjat kui omavolilist valdajat siiski veelkord hoiatada enne seda, kui pöördub kohtu või politsei poole.
15.30.06.2019.a. kell 11.59 dubleeris hageja seaduslik esindaja e-kirjas kostjale oma lepingulise esindaja nõudmisi. 01.07.2019.a. õhtul teatas kostja seaduslik esindaja hagejale, et ta soovib kioski juurdepääsuvõtmed ja signalisatsioonikoodid talle üle anda ning peale seda samal õhtul anti otsene valdus hageja seaduslikule esindajale üle.
16.Saanud 01.07.2019.a. otsese valduse ostetud kioskile (kuigi ilma selles sisalduma pidanud inventarita) enda kätte, hindas hageja enda kantud kulud ja saadud kahjud hinnanguliselt ära ning esitas 02.07.2019.a. oma lepingulise esindaja kaudu enda potentsiaalsed minimaalsed nõuded koos põhjendustega kostja seaduslikule esindajale. Kohtuväliseks kokkuleppeks tehti kostjale mõistlik vastutulekuettepanek, mille kohaselt maksab kostja hagejale valurahana 2500 eurot (mis oli arvestuslikult üle 1/5 võrra väiksem hageja nõuete kogusummast) ja pooled lõpetavad vaidluse hagi esitamata. Kostja ei vastanud talle vastamiseks antud 3-päevase tähtaja jooksul ega ka pärast seda, mistõttu luges hageja kostja ettepanekust keeldunuks.
17.09.07.2019.a. esitas hageja kostjale seaduses ettenähtud korra kohaselt nõude asja lepingutingimustele vastavusse viimiseks ja kohustas kostjat sellele tähtajaliselt vastama. Kostja sellele nõudele ei ole tänaseni reageerinud, mistõttu tuleb kostjat lugeda keeldunuks asja lepingutingimustele vastavusse viimisest.
18.Käesoleval juhul sai peale valduse üleandmises kokkuleppimist ja Tallinna Linna poolt väljanõudeõiguse loovutamist hagejale kostjast pahauskne, omavoliline valdaja hageja kui kaudse valdaja suhtes ning hagejal on kõik AÕS §-st 68 lg 1 sätestatud omaniku õigused.
19.Kostja poolne tegevus on olnud õigusvastane, kuna kostja hoidis omavoliliselt ning pahauskselt enda käes hagejale omandiõigusega kuuluva asja otsest valdust omamata selleks õigust ja isegi mõistlikku põhjendust (õigusvastane tegevus, kostja süü otsese või vähemalt kaudse tahtluse vormis). Nimetatud tegevusega põhjustati hagejale tegelik kahju seoses vajaduse esilekutsumisega õigusteadmistega isiku poole pöördumise ja selleks kulutuste tegemise järele (põhjuslik seos). Juhul, kui ei oleks esinenud kostja õigusvastast käitumist, siis ei oleks hagejal vaja olnud juristi kaasata ning kulutusi teha. Hageja poolt on kostjale tasutud kahe märgukirja (28.06.2019.a. ja 29.06.2019.a.) eest kokku 400 eurot, ühe pretensiooni (02.07.2019.a.) eest 200 eurot ning ühe nõudekirja (09.07.2019.a.) koostamise ja esitamise eest 150 eurot ning 28.06.2019.a. kell 18.00-19.00 vahetute läbirääkimiste juures hageja esindamise eest 100 eurot. Kokku on hageja teinud kohtueelses menetluses juristi kaasamiseks kulutusi summas 850 eurot, mis on kostja poolt hagejale põhjustatud otsene ja tegelik kahju. Hageja palub kostjalt välja mõista hagejal õigusvastaselt tekitatud kahju summas 850 eurot.
20.Kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava kioski. Kui hageja hakkas ostetud kioskis korda ja puhtust looma, siis selgus, et kioskis on vajalik normaalse töökeskkonna loomiseks ning selle sanitaarnõuete vastavusse viimiseks teostada täielik remont- vahetada põrandad, eemaldada laed ning toestada ja vooderdada katus, et muuta see ohutuks ja veekindlaks. Hageja heidab kostjale ette, et kiosk oli antisanitaarses seisukorras seal elutsevate rottide ja hiirte tõttu, katuse ja lae all levib hallitus, kioski lagi ja põrand on kahjustatud. Hageja on ostnud ehitusmaterjali remondi teostamiseks summas 1297,99 eurot. Remondi teostasid hageja töötajad ja selle eest kulusid hageja kostjalt ei nõua.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista hagejale lepingutingimustele mittevastavusest tulenev kahju hüvitis summas 1297,99 eurot.
22.Kostja on olnud algusest peale teadlik, et tema valdus ja selle piiramine hageja eest on õigustamatu. Seda märkis kostjale korduvalt talle saadetud e-kirjades ka hageja lepinguline esindaja. Järelikult on kostja valdus pahauskne ning tema puhul on tegemist pahauskse rikkujaga, kes on kohustatud asjast saadud kasu välja andma.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista pahauskse valdajana asjast saadud kasu summas 604,5 eurot ja saamata jäänud tulu 282,1 eurot.
24.Eeltoodust tulenevalt hageja palub kostjalt välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitis 850 eurot, müügiobjekti lepingutingimustele mittevastavusest tulenev kahju hüvitis summas 1297,99 eurot, pahauskse valdajana saadud kasu summas 604,5 eurot ja saamata jäänud kasu summas 282,10 eurot. Kostja vastuväited
Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu.
26.Kostja vastuväidete kohaselt vastab tõele, et hageja ja kostja seaduslikud esindajad kohtusid 2019.a. maikuu alguses ning kostja seaduslik esindaja pakkus hagejale osta oma ettevõttele kuuluvat kioskit. Müügiesemeks oli kiosk, kuid mitte kostjale kuuluv ettevõte. Ei vasta tegelikkusele ning tõendamata on hageja väide, et müügieseme (s.t. kioski) hinna sees oli tingimus, et hageja saab kostja selle kioskiga seonduva ettevõtluse osa üle võtta ilma vaheviivituseta ning jätkata kostja senist tööd ja saada kostja poolt saadavat kasumit.
27.Oma positsiooni tõendamiseks hageja esitas kohtule kostja 25.01.2019 internetportaalis okidoki.ee tehtud müügikulutuse. Antud kuulutus oli avaldatud kostja poolt veel jaanuari kuu lõpus. Kostja seaduslik esindaja on juba ammu tahtnud lõpetada oma müügitegevus kioskis, kuna see ei andnud temale suuremat tulu, kuid nõudis palju aega ja tööpinget (see oli veel üheks põhjuseks miks kostja ei saanud algusest peale lubada hagejale mingit pideva sissetuleku kioski võõrandamisel). Ebaloogiliseks oleks võõrandada kioski mis justnagu andis hageja sõnade järgi „keskmiselt 2000 kuni 2500 eurot kuus”.
28.Märkimist väärib siinjuures siiski see, et 25.01.2019 kioski müügikulutuse järgi: „soovi korral võib osta kioski koos kaubaga täiendava tasu eest”. See veel kord tõendab kostja positsiooni, et poolte vahel puudus igasugune kokkuleppe kioski võõrandamise pärast kohustusliku tulu saamise kohta. Kostja ei teadnud millist kaupa hageja sooviks müüa ostetud kioski kaudu. Sellest sõltub ka kasu saamise ja igakuise tulu saamise võimalus.
29.Pooled leppisid kokku, et müügieseme hinnaks on kokku 3700 eurot ning hageja on tasunud ostuhinna kostjale nii nagu hagiavalduses oli märgitud.
30.Ei vasta tõele hageja väide, et „samal päeval lepiti kokku selles, et käesolevaks hetkeks müümata kaup võetakse hageja poolt müüki koos hageja enda uue kaubaga ja selle realiseerimisel maksab hageja kostjale kauba omahinna ning kasumi saab endale”. Hagejale oli vaid pakutud võtta kostjale kuuluv ja kioskis asuv müümata kaup realiseerimiseks omahinna eest. Kauba korrapäraseks üleandmiseks on kostja pakkunud hageja seaduslikule esindajale (I. S. ́ile) teha kauba inventuuri. Kuid viimane kaldus sellest kõrvale. I.S. on ise kinnitanud, et ta ei ilmunud inventuuri tegemiseks kostja juurde.
31.Hageja väidab, et „segadus tekkis aga kohe sellest, et kioskis olid müüjateks kostja müüjad, kes said töötasu kostjalt ja kioskis olevat kaupa hakati müüma endistel tingimustel”. Antud väide samuti ei vasta tõele. Kostjal tegelikult olid oma müüjad (kolm töölepingute alusel tööle võetud isikud), kuid ei olnud üldse kokkulepet hagejaga selle kohta, et töötajad jätkavad oma tööd kostjale müüdud kioskis. Töölepingud nendega kostja on lõpetanud 30.06.2019.a., so
enne kioski müügitehingu vormistamist. Töölepingute lõpetamise alusteks oli koondamine ja poolte kokkuleppe.
32.Hageja ja kostja vahel oli suuline kokkuleppe, et müügiesemeks on vaid kiosk. Muud kokkulepet hagejaga ei olnud.
33.Kostja mitu korda on teinud hageja seadusliku esindajale ettepanekuid, tulla ja teha kauba inventuuri, kuid viimane on sellest loobunud. Kostjale kuuluv kaup kokku maksumusega ca 6 000 eurot asus kioski sees, kuid hageja kaldus kõrvale selle vastuvõtmisest. Samal ajal hageja tunnistab oma hagiavalduses, et 25.06.2019.a. parkis ta oma sõiduauto kioski sissepääsu ette, nii et kostja enam sisse ei pääsenud. Kostja tegelikult enam ei saanud pääseda kioski sisse. Kuna suur osa kostja kaubast oli piiratud müügiajaga kaup (jäätis, toidukaubad jne) oli kostja sunnitud rakendada meetmed endale tekitatud kahju vältimiseks kauba kasutuskõlbmatuks muutmise tõttu.
34.Nii poolte vahel tekkis olukord, kus ostja (hageja) on tasunud ostuhinda ning müüja (kostja) ei saanud temale mõjuval põhjusel kioskit üle anda, kuna seal oli laaditud tema kaup, mille vastuvõtmisest hageja esindaja kaldus kõrvale ning samal ajal takistas hageja kauba välja viimist. Tekkinud olukorras 27.06.2019.a. esitas kostja hagejale kioski müügilepingust taganemisavalduse. Konflikti vältimiseks kostja oli alati valmis lahendada vaidlus kompromissiga ja hagejale ostuhinna tagastamisega.
35.Vastab tõele, et peale taganemisavalduse esitamist 28.06.2019.a. kell 18.00 toimus poolte kohtumine kioski juures. Kohtumise käigus viis kostja kioskist endale kuuluva kauba välja ning 01.07.2019.a. õhtul teatas kostja seaduslik esindaja hagejale, et ta soovib kioski juurdepääsuvõtmed ja signalisatsioonikoodid talle üle anda ning peale seda samal õhtul anti otsene valdus hageja seaduslikule esindajale üle.
36.Seega poolte vahel oli suuline kokkuleppe ainult kioski võõrandamisest hagejale ostuhinna 3700 euro eest. Peale ostuhinna laekumist kostja on täitnud kõik oma suulisest kokkuleppest tulenevat kohustusi. Kuna kostjal ei olnud enam oma müügikohta, oli hagejale pakutud võtta realiseerimiseks kioskis müümata jäänud kaup. Hageja pikemat aega kaldus sellest kõrvale ning lõppude lõpuks pooled on saavutanud kokkuleppe ja oma kohtumisel kostja viis oma kauba välja ning müügieseme (kioski) valdus oli tegelikult antud hagejale.
37.Kostja on seisukohal, et hageja pole tõendanud temale tekitatud kahju suurust. Hageja poolt esitatud materjalidest seisneb temale tekitatud kahju erinevatest osadest: a) Otsese valduse üleandmisega tahtliku viivitamisega ja mitteõigeaegse üleandmisega hagejale tekitatud kahju lepingulisele esindajale makstud õigusabikulude näol summas 850 eurot. Kostja on seisukohal, et antud nõue on põhjendamatu. Kuna hageja esindaja ise kaldus kõrvale kauba vastuvõtmisest ja selle edaspidisest realiseerimisest on ta ise põhistanud müügiese üleandmise viivitamise. Seega hageja pöördumine juristi poole ei olnud põhjendatud ning ei saa kostjalt nõuda sellega väidetava kahju hüvitamist. b) Müügiobjekti lepingutingimustele mittevastavusest tulenev kahju hüvitamise nõue. Hagiavalduse kohaselt „hageja ja kostja seaduslikud esindajad kohtusid 2019.a. maikuu alguses”. Juba alates sellest ajast hagejal oli hea võimalus korralikult tutvuda müügiobjektiga. Tol ajal poolte vahel ei olnud konflikti ning hagejal on piisavalt aega müügiobjekti üle vaadata. Ei ole eluliselt usutav, et enne kioski soetamist ei olnud hageja teadlik selle tegelikust seisukorrast. Kõik hageja väited antisanitaarsest olukorrast, kioskis elutsevate rottide ja hiirte kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Näriliste ja rottide tõrje on tavaline tegevus antud tüüpi kioskides. Kostja on teinud seda perioodiliselt vajaduse korral. c) Pahauskse valduse ajal 10.06.2019.a. kuni 02.07.2019.a. kostja poolt asjast saadud kasu ehk vilja väljaandmise nõue ja hageja poolt saamata jäänud kasu hüvitamise nõue. Kostja ei tunnista enda alates 10.06.2019 kuni 02.07.2019.a. kioski valduse pahauskseks, kuna hageja ise kaldus kõrvale kioski vastuvõtmisest ning tegi takistused müügieseme valduse üleandmisele.
Hageja nõue samata jäänud tasu osas on absoluutselt põhjendamata. Pole tõendatud, et kostja lubas hagejale mingit konkreetset kasu saamist. Kasu saamise lubamine hagejale oleks ebamõistlik, kuna antud juhul kõik sõltub sellest kuidas korraldab kioski töö selle uus omanik (hageja), so millist kauba ta valib müügiks, mis kvaliteediga, kuidas on korraldatud kioski lahtioleku ajad ja palju muud äritegevuse tingimused. Hageja arvestab samata jäänud tulu lähtudes summadest, mille kohta pooltel ei olnud ja ei saanud üldse olla kokkulepet. Selles osas hageja nõue on samuti põhjendamata ja tõendamata. Kohtuotsuse põhjendused
38.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
39.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks: Alpaks OÜ (edaspidi hageja) ja Rovecom Kaubandus OÜ (edaspidi kostja) sõlmisid 2019 mai alguses suulise kioski ostu-müügilepingu. Hageja tasus kostjale ostuhinna 3700 eurot. Hageja ja kostja tegid 03.06.2019 Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsusele ühisavalduse, millega Osaühing Rovecom Kaubandus annab 23.05.2019 sõlmitud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingust nr 7-18/6 tulenevad õigused ja kohustused üle Alpaks OÜ-le. Lasnamäe Linnaosa vanema 10.06.2019 korralduse nr 1-15/59 alusel toimus rendilepingu üleminek (tlk 17-18). Kostja viis oma kauba ja seadusliku esindaja isiklikud asjad kioskist välja 28.06.2019 ning andis valduse (koos võtmete ja signalisatsiooni juurdepääsu koodidega) hagejale üle 01.07.2019.
40.Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud müügileping VÕS § 208 mõistes. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lisaks VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud põhikohustusele on müüja oluliseks kohustuseks anda müüdud asi üle kindlaksmääratud seisundis, eeskätt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele faktiliste omaduste poolest ehk lepingu esemeks olev asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad asja väärtust.
41.Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded: õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitis, mis seisneb lepingulisele esindajale makstud õigusabikuludes summas 850 eurot, müügiobjekti (kioski) lepingutingimustele mittevastavusest tulenev kahju hüvitamise nõue summas 1297,99 eurot, müügiobjekti (kioski) pahauskse valduse ajal 10.06.2019.a. kuni 02.07.2019.a. kostja poolt asjast saadud kasu ehk vilja väljaandmise nõue summas 604,5 eurot ja hageja poolt saamata jäänud tulu nõue summas 282,1 eurot.
Esmalt analüüsib kohus kasutuseelise ja saamata jäänud tulu nõuet.
43.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 2019 mai alguses suulise kioski ostu-müügilepingu, mille kohaselt hageja tasus kostjale ostuhinna 3700 eurot. Pooltel on erinev arusaam kioski omandi üleminekust kostjalt hagejale. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et nii ostja kui müüja mõistsid müügilepingut selliselt, et
Tallinna linna poolt 10.06.2019 korralduse andmisega, mille järgselt sai hageja Tallinna linnalt kasutusse maatüki (millel asus kiosk ning mis oli kioski ülemineku omandi eelduseks), läks omand kioskile üle müüjalt ostjale, s.o. kostjalt hagejale. Nimelt on hageja seaduslik esindaja I. S. 25.06.2019 kostja seaduslikule esindajale G. Z.le saadetud e-kirjas nimetanud hagejat kioski omanikuks alates 10.06.2019 ja oma e-kirjas kostja esindaja sellele vastu ei vaidle ja kostja esindaja pakub ise hagejale esitada kostjale arve ruumi kasutamise eest perioodil 10.06.2019 kuni 22.06.2019. Lisaks lubab kostja esindaja kioski valduse üle anda hagejale 26.06.2019 (tlk 20-21 pöördel ja tõlge 19). Seega läks kioski omand kostjalt hagejale üle 10.06.2019.
44.Pooled vaidlevad, millal pidi kostja kioski valduse hagejale üle andma. Hageja väidab, et kostja valdas kioskit omavoliliselt ja pahauskselt perioodil 10.06.2019-01.07.2019. Kostja selle seisukohaga ei nõustu.
45.Seega järgnevalt tuleb käsitleda kas ja mis ulatuses on kostja rikkunud müügilepingust tulenevat asja üleandmise ja kohustust.
46.Üks peamisi müüja kohustusi on VÕS § 209 sätestatud asja üleandmise kohustus. VÕS § 209 sätestatud asja üleandmise kohustus on müüja põhikohustus, mida tuleb eristada omandi üleandmise kohustusest. Asja üleandmise kohustuse all mõeldakse müügileping puhul müüjapoolsete toimingute tegemist, mis on vajalik selleks, et tagada müügilepingu objektiks oleva asja valduse ostjale üleandmine. Üleandmisekohustuse sisu sõltub eelkõige sellest, millised müüja toimingud on vajalikud müüdud asja valduse ostjale üleandmise võimaldamiseks ja kus tuleb müüdud asja valdus ostjale üle anda.
47.Asja üleandmise kohustuse täitmise juures on esmaseks kohustuseks täitmise aja, koha ja viisi määramine. Müüdud asja üleandmise aeg ja koht määratakse üldjuhul lepingupoolte kokkuleppega. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lg 2 järgi kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja ning lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
48.Hagiavalduse kohaselt 03.06.2019.a. leppisid pooled kokku, et müümata kaup võetakse hageja poolt müüki koos hageja enda uue kaubaga ja selle realiseerimisel maksab hageja kostjale kauba omahinna ning kasumi saab endale. Hageja väitel vastavalt poolte kokkuleppele pidi ta üle võtma ka kioskis olevad kostja müüjad. Segadus tekkis aga kohe sellest, et kioskis olid müüjateks kostja müüjad, kes said töötasu kostjalt ja kioskis olevat kaupa hakati müüma endistel tingimustel, s.t. kostja nimelt ja arvelt. Nii kestis 10.06.2019.a. kuni 24.06.2019.a., s.t. ajani, kui hageja seaduslik esindaja sai aru, et kostja teda petab. Hagejal kadus kauba realiseerimise üle kontroll ning hageja enda nimel ei ostetud sisse ega müüdud ikka mingisugust kaupa. Ning kasumit sai üksnes kostja. Samal ajal olid õiguslikult kostjalt hagejale üle läinud kõik üürniku kohustused ja õigused Tallinna Linna ees, sealhulgas ka kohustus maksta üüri ja muid kõrvalkulusid.
49.Kostja väitel ei olnud poolte vahel sõlmitud kokkulepet, et kostja annab hagejale kioski valduse üle 10.06.2019. Müügiesemeks oli kiosk, mitte kostjale kuuluv ettevõte. Tõele ei vasta hageja väide, et müügieseme (so kioski) hinna sees on tingimus, et hageja ja kostja selle kioskiga seonduva ettevõtluse oa üle võtta ilma vaheviivituseta, jätkata kostja senist tööd ja saada kostja poolt saadavat kasumit. Kostja pakkus hagejal võtta kostjale kuuluv ja kioskis asuv müümata kaup realiseerimisele omahinna eest ja kauba korrapäraseks üleandmiseks pakkus kostja hageja seaduslikule esindajale mitu korda teha kauba inventuur. Hageja ise ei ilmunud inventuuri tegema. Kostjale kuuluv kaup maksumusega ca 6000 eurot asus kioskis, kuid hageja kaldus kõrvale selle vastuvõtmisest. Seega oli tekkinud olukord, et hageja oli tasunud kioski müügihinna
ning kostja ei saanud kioskit mõjuvalt põhjusel üle anda, kuna seal oli tema kaup, mille vastuvõtmisest hageja esindaja kaldus kõrvale ning samal ajal takistas kauba välja viimist.
50.Tuginedes poolte poolt esiletoodule ja poolte poolt kohtule esitatud kirjavahetusele (tlk 19-29) asub kohus seisukohale, et poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja annab hagejale kioski valduse üle 10.06.2019. Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, et hageja võib omahinna eest võtta üle kostjale kuuluva kioskis asuva kauba. Samas ei olnud pooled enne müügilepingu sõlmimist konkreetselt kokku leppinud kioskis asuva kauba väärtuses ja millal toimub kauba üleandmine kostjalt hagejale. Asja materjalidest nähtuvalt pidid pooled koostama kauba üleandmiseks kioskis asuva kauba inventariseemise akti ning kostja on pakkunud hagejale korduvalt kauba üleandmiseks inventariseerimise akt vormistamist, kuid hageja ei olnud sellega erinevatel põhjustel nõus, mistõttu jäid kaubad hagejale üle andmata. Kuna valitses segadus kostja poolt kaupade hagejale üleandmisega ja kostja kaubad olid jätkuvalt kostja poolt hagejale müüdud kioskis, siis sellest tulenevalt viibis kostja poolt hagejale kioski üleandmine. VÕS § 119 lg 1 järgi satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kohus leiab, et hageja ei teinud kostjaga koostööd kaupade ülendamise osas ning seega oli hageja ise vastuvõtuviivituses.
51.Vaidlust pole selle üle, et pärast poolte kohtumisi ja poolte vahelist kirjavahetust kostja viis oma kaubad ja seadusliku esindaja isiklikud asjad kioskist välja 28.06.2019 ning andis valduse (koos võtmete ja signalisatsiooni juurdepääsu koodidega) hagejale üle 01.07.2019. Kohus leiab, et kostja viis oma kaubad kioskist välja mõistliku aja jooksul pärast kioski omandi hagejale üleminekut ja pärast seda kui selgus, et hageja siiski ei soovi kostja omandis olevad kioskis asuvaid kaupu müügiks üle võtta. Eeltoodust tulenevalt asub kohu seisukohale, et kostja ei ole rikkunud müügilepingust tulenevat kioski üleandmise kohustust.
52.Hageja on esitanud kostja vastu pahauskse valdajana asjast saadud kasu väljaandmise nõude summas 604,5 eurot ja hageja poolt saamata jäänud tulu hüvitamise nõude summas 282,1 eurot. Hageja väidab, et kostja on algusest peale olnud teadlik, et tema valdus ja selle piiramine hageja eest on õigustamatu. Kostja valdus on pahauskne ning kostja puhul on tegemist pahauskse rikkujaga, kes on kohustatud asjast saadud kasu välja andma. Kostja väitel ei olnud kostja poolt kioski valdus ajavahemikus 10.06.2019-02.07.2019 pahauskne, kuna hageja ise kaldus kõrvale kioski vastuvõtmisest ning tegi takistusi müügieseme valduse üleandmisele, mistõttu hageja saamata jäänud tulu nõue on põhjendamatu.
53.AÕS § 85 lg 1 kohaselt valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037-1040. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. TsÜS § 62 l õige 1 sätestab, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). VÕS § 1039 sätestab, et rikkujat, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, võib õigustatud isik lisaks saadud harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega teada sai.
54.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja kasutas kioski ruume ajavahemikus 10.06.201902.07.2019, st kostja oli kioski otseseks valdajaks. Samas on kohus eelnevalt asunud seisukohale, et hageja ei ole rikkunud kostjale müügilepingu (kioski) üleandmise kohustust, vaid kioski üleandmine on viibinud ka hagejast endast tulenevatel põhjustel (VÕS § 119 lg 1). Kuna kostja ei ole rikkunud kohtu hinnangul kioski üleandmise kohustust, siis ei vallanud kostja nimetatud kioskit õigusliku aluseta. Kuna kostja ei vallanud kioskit õigusliku aluseta, siis on välistatud, et kostja valdus oleks olnud pahauskne.
55.Seega puudub hagejal kostja vastu VÕS § 1037 lg 1 alusel kasutususeelise ja VÕS § 1039 sätestatud rikkumisega saadud tulu nõue, mistõttu kohus ei pea vajalikuks analüüsida, kas ja millises summas kostja 10.06.2019-01.07.2019 kioskit kasutades kasutuseeliseid või tulu sai.
56.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata saadud kasu summas 604,5 eurot ja saamata jäänud tulu summas 282,1 eurot nõudes.
57.Järgnevalt käsitleb kohus hageja poolt kostja vastu esitatud müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõuet
58.Müügilepingu rikkumisel põhineva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimene eeldus on müüjapoolne lepingu rikkumine. VÕ S § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕ S §-de 100, 101 ja 218 lg 1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega tuleb asja lahendamiseks esmalt välja selgitada, kas kostja (müüja) on rikkunud poolte vahelist müügilepingut sellega, et andis hagejale (ostjale) üle lepingutingimustele mittevastava asja, nagu hagejad väidavad.
59.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ostis kostjalt kioski ja omand kioskile läks üle 10.06.2019. Vaidlust pole selle üle, et pooled ei ole kokku leppinud, millistele tingimustele pidi vastama müüdud kiosk.
60.VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kioski lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiskoormis lasub hagejatel. Kui kostjale saab lepingu rikkumist ette heita, siis kostja müüjana ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ta omakorda tõendab, et hageja ostjana lepingu sõlmimisel asja mittevastavusest teadsid või pidi teadma (VÕS § 218 lg 4).
61.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12 tehtud otsuses avaldanud, et müügieseme vastavust lepingutingimustele hinnatakse lepingu enese ning VÕS §-de 77 ja 217 alusel. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 217 lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas ja lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Seega, seadusest tuleneb, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24).
62.Kuna kiosk osteti hageja poolt selles müügitegevuse teostamiseks, peavad seetõttu VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi olema tagatud VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi elementaarsed tingimused müügitegevuse teostamiseks.
63.Hageja heidab kostjale ette, et kioskis ei saa teostada müügitegevust selle antisanitaarse seisukorra tõttu. Täpsemalt heidab hageja kostjale ette, et kiosk oli antisanitaarses seisukorras seal elutsevate rottide ja hiirte tõttu, katuse ja lae all levib hallitus, kioski lagi ja põrand on kahjustatud. Kostja vaidleb nimetatud väidetele vastu.
64.Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on leidud tõendamist, et kostja on müünud hagejale puudustega kioski. Hageja poolt kohtule esitatud fotodest nähtuvalt põranda all ja lae peal lebasid rottide laibad, kioski katuse all levib hallitus, kahjurite tegevuse tagajärjena põrandakatte- ja lae soojustusmaterjal oli hävinenud (tlk 86, 97, 103 -111). Kohus nõustub hagejaga, et kuna antud kioskis müüdi toidukaupa, siis kioski seisukord pidi olema
sanitaarhügieenilistele nõuetele vastav. Asjakohatu on kostja väide, et kostjal ei olnud ühtegi kehtivat hoiatust või ettekirjutus Veterinaar-ja Toiduametilt, seega vastas kiosk toiduainete müügil kehtivatele sanitaarnõuetele.
65.Järgnevalt tuleb kohtul kontrollida, kas tegemist oli varjatud puudustega. Kohtupraktikas on varjatud puuduseks peetud puuduseid, mida ei oleks saanud avastada asja eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Puuduste iseloom on selline, et puuduseid ei saa märgata tavapärase ülevaatamise käigus.
66.Kostja väidab, et hageja oli teadlik sellest, et ostetud kiosk oli enne ostmist mitu aastat kasutusel. Hageja on selgitanud, et need puudused tulid ilmsiks alles pärast seda kui kostja oli kauba kioskit välja viinud ning pärast laen ja põranda avamist. Hagejal puudus kuni 01.07.2019 kioski üle otsene valdus.
67.Kohus nõustub hagejaga, et arvestades hageja poolt välja toodud puuduste iseloomu on tegemist varjatud puudustega, sest hagejal ei olnud võimalik neid puuduseid tuvastada kioski müügilepingu sõlmimise eelse ülevaatuse raames. Kohus leiab, et kuna kostja katuse alune on suletud konstruktsioon, siis kioski lae peal ja katuse all lebavad surnud rotid, katuse all leviv hallitus ja kahjurite tegevuse tagajärjena lae soojustusmaterjali hävinemine oli võimalik avastada alles pärast hageja poolt lae konstruktsiooni avamist. Samuti oli hagejal võimalik tuvastada põrandakattes kahjustused alles pärast kostja poolt kauba väljaviimist kioskist, sest enne seda oli kiosk kaupa täis ja kioskis asuv kaup varjas puudused kioski põrandas.
68.VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab, et asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus langeb hiljem ära. Kuna hageja avastas need puudused kohe pärast kioski valduse vastuvõtmist kostjalt, siis vaidlust pole selle üle, et need puudused olid olemas 01.07.2019 kioski valduse hagejale ülemineku ajal.
69.Kohus leiab, et hageja on täitnud kostjale puudustest teatamise kohustust VÕS § 220 lg 1 kohaselt, millest tulenevalt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavuses teada sai või pidi teada saama. Hageja sai kioski otsese valduse 01.07.2019 ja on saatnud 02.07.2019 kostjale pretensiooni ja 09.07.2019 nõude asja lepingutingimustele vastavusse viimiseks (tlk 3035).
70.Hageja leiab, et seoses kostja poolt müügilepingu rikkumisega on tekkinud hagejale otsene varaline kahju seoses lae- ja põranda remondiga seotud ehitustöödega summas 1297,99 eurot.
71.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgniku kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja andmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja pöördunud kostja poole 02.07.2019 pretensiooniga, milles hageja juhib kostja tähelepanu sellele, et kioskis elavad rotid ning kioski katuse all levib hallitus, mis on tekitanud tõsiseid kahjustusi kioskile ning hagejal tuleb teha kioski sanitaarhügieeniliselt ja eesmärgipäraselt vastuvõetavatele tingimustele viimisel teha kulutusi ca 1000 eurot ja hageja on kostjale teinud ettepaneku maksta valurahaks kokku 3200 eurot (summa sisaldab ka muid hageja nõudeid kostja vastu) (tlk 30-33, 122). 09.07.2019 on hageja esitanud kostjale nõude asja lepingutingimustele vastavusse viimiseks, milles andis kostjale tähtaja hiljemalt 10.07.2019 teatada hagejal mõistlik tähtaeg, mille jooksul kostja viib asja lepingutingimustele vastavusse (tlk 34-35). Kostja sellele nõudekirjale vastanud ei ole. Seega on hageja andnud kostjale müüdud kioski lepingutingimuste mittevastavusest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja.
72.VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 sätte kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Sama sätte lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävitatud vara vääruse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks või hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et kui kostja poolt hagejale müüdud kioskil ei oleks esinenud eelnevalt tuvastatud puuduseid, siis ei oleks hagejale tekkinud kahju puuduste kõrvaldamiseks tehtavate kulude näol. Seega on esineb põhjuslik seoses hagejatele tekkinud kahju ja kostja tegevuse näol.
73.Poolte vahel on vaidlus hageja kahjunõude rahalise suuruse osas, mis tuleb kohtu järgnevalt lahendada.
74.Hageja nõuab kostjalt kulutusi, mis seisneb kioski lae ja põranda lepingutingimustele vastavusse viimisele ja kioski desinfitseerimisele. Hagiavaldusele on lisatud 12.07.2019 koostatud kalkulatsiooni ruumipõrandate ja kahjustuste likvideerimises summas 1000 (tlk 121). Kuna remonditöid polnud asutud veel teostama, siis on tegemist esialgse kalkulatsiooniga. Hageja nõuab kostjalt remonditööde teostamiseks vajalike ehitusmaterjalide maksumust ja on esitanud 4 kulutšekki materjali eest kogusummas 1297,99 eurot (tlk 83-85, 96). Kostja väidab, et nimetatud arved ei tõenda asjaolu, et hageja tegelikult maksis need arve ära. Samuti kostja arvates puuduvad tõendid, et hagejal faktiliselt tekkisid kulud seoses esitatud arvetega. Hageja on esitanud kohtule pangkonto väljavõtted, millest nähtuvad nimetatud maksed 07.08.2019 ja 28.08.2019 (tlk178-180). Kohus leiab, et kohtule esitatud remonditööde kalulatsiooniga ja remonditööde teostamiseks ostetud vajalike materjalide soetamiseks esitatud arvetega on leidnud tõendamist, et hageja on kandnud kulusid ehitusmaterjalide soetamiseks summas 1297,99 eurot. Kohtul pole alust kahelda selles, et nimetatud kulud on kantud kioski lae ja põrandatööde teostamisega. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et nimetatud remonditööde maksumus oleks võinud olla väiksem.
75.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahju nõue seoses kioski lae ja põranda remonditööde teostamiseks vajalike ehitusmaterjalide soetamiseks tehtud kulutustega on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 101 3 p 3 ja VÕS § 115 lg 3 alusel välja mõista kahju hüvitis summas 1 297,99 eurot.
76.Viimasena lahendab kohus kostja poolt esitatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude summas 850 eurot.
77.Hageja on esitanud kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõude summas 850 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja on tellinud õigusabi Indecor OÜ-lt kokku summas 850 eurot (tlk 37-40). Hageja lepinguline esindaja Ivo Kaurit on koostanud kostjale kaks märgukirja (28.06.2209 ja 29.06.2019), ühe pretensiooni (02.07.2019) ja ühe nõudekirja (09.07.2019) ning on viibinud 28.06.2019 kell 18.00-19.00 vahetult koos hageja esindaja kostjaga läbirääkimistel.
78.Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 (või § 1043) alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud saavad olla osaks kahju tekitamise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) (RKTKo 3-2-1-84-14, p 24; RKTKo 3-2-1-5-13, p 50). Kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (RKTKo 3-2-1-79-08, 18).
79.Käesoleval juhul on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest seoses hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega, pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Kui kostjaga õigusvaidlust ei oleks tekkinud, ei oleks hageja ka neid kulusid pidanud kandma. Kuivõrd kohus
asus eelnevalt seisukohale, et hageja müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue summas 1297,99 eurot kuulub rahuldamisele, siis kuuluvad rahuldamisele ka hageja kohtueelsed õigusabikulud, mis on tekkinud seoses müügilepingu rikkumisega seotud nõude kohtueelse esitamisega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuval on hageja poolt kostjale 02.07.2019 esitatud pretensioonis ja 07.09.2019 esitatud nõudekirjas välja toodud teiste etteheidete seas ka müügilepingu eseme mittevastavust lepingutingimustele ja esitatud on nõue nende kõrvaldamiseks. Seega peab kohus lugeda vajalikuks ja põhjendatuks 50% 02.07.2019 pretensiooni ja 07.09.2019 nõudekirja koostamise ja esitamisega seotud õigusabikulusid. Hageja on tasunud 02.07.2019 pretensiooni eest 200 eurot, seega on põhjendatud kohtueelne õigusabikulu 100 eurot. Hageja on tasunud 09.07.2019 nõudekirja eest 150 eurot, seega on põhjendatud kohtueelne õigusabi kulu 75 eurot. Hageja esindaja poolt 28.06.2019 ja 29.06.2019 kostjale esitatud märgukiri on koostatud seoses kioski valduse üleandmisega, mille osas on kohus eelnevalt leidnud, et kostja ei ole rikkunud müügilepingust tulenevat kioski üleandmise kohustust. Seetõttu ei ole tegemist vajaliku ja põhjendatud kohtueelse õigusabikuluga.
80.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab osaliselt hageja kohtuväliste õigusabikulude nõude summas 175 eurot ja jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude summas 700 eurot. Menetluskulude jaotus
81.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaotu menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kuna kohus rahuldab hagi umbes 50% ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.