Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 06.05.2021, Tallinn 2-20-145869 Osaühing Adiantro hagi T. A. vastu võla nõudes 615,11 eurot Hageja: Osaühing Adiantro (registrikood 10095792; asukoht Tedre tee 11, Muraste küla, Harku vald 76905 Harjumaa); Hageja seaduslik esindaja: K. K. (e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Martti Kangur (e-post [email protected]) Kostja: T. A. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
3.Välja mõista kostjalt T. A. hageja Osaühing Adiantro kasuks põhivõlgnevus 464,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 87,88 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata 62,65 euro nõudes.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda. 5.2 Kostjal T. A. hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 5.3 Mõista kostjalt T. A. välja hageja Osaühing Adiantro kasuks menetluskulud summas 112,50 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
2-20-145869 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Adiantro esitas 28.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 650,78 euro saamiseks. Kohus tegi 04.01.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.01.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik T. A. esitas 26.01.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.02.2021 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas Osaühingut Adiantro 05.02.2021 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu.
2.Osaühing Adiantro (hageja) esitas 25.02.2021 Harju Maakohtule hagi T. A. (kostja) vastu võla nõudes ja kõrvaldas hagiavalduse puudused 12.03.2021. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 19.03.2021. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-20-145869 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 19.03.2021 kohtumääruses, millega võeti hagiavaldus menetlusse.
3.T. A. (kostja) esitas 05.04.2021 vastuse hagiavaldusele. 29.04.2021 esitas kostja vastuhagi kahju hüvitamise nõudes. 04.05.2021 määrusega keeldus kohus tsiviilasjas nr 2-20-145869 vastuhagiavaldusena menetlusse võtmast T. A. hagi Osaühing Adiantro vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus andis T. A. hagi Osaühing Adiantro vastu kahju hüvitamise nõudes menetlemiseks eraldi hagina (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-21-7105).
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hageja taotleb OÜ Adiantro palub kostjalt T. A. välja mõista 615,11 eurot, sh arve nr. 180634 alusel 515,94 eurot ja viivised summas 99,17 eurot (viivised perioodi eest 02.10.2018-25.02.2021).
5.Kostja jättis osutatud teenuse eest tasumata arve nr. 180634 summas 515,94. Kostja esitas 10.07.2018 catering-teenuse päringu 28.08.2018 sündmuse teenindamiseks-toitlustamiseks. Hageja saatis pakkumise nr. 14692, summas 1716.96 eurot, mille kostja kinnitas. Kostja tasus tellimuse kinnitamiseks 24.09.2018 ettemaksu arve nr 180623 summas 874 eurot.
6.24.09.2018 pidi kostja kinnitama osalejate arvu e-kirja teel. Kostja tegi seda 25.09.2018. Siis informeeriti kostjat, et hilinenud teatamise tõttu ei ole võimalik tordi kogust enam muuta. Ülejäänud tellimus muudeti vastavalt kostja poolt teavitatud osalejate arvule.
7.Kostja pidi peale sündmust tasuma lõppmakse arve nr 180634 summas 551,94 eurot, maksetähtajaga 02.10.2018. Arve saadeti kostjale 29.08.2018. 05.10.2018 saatis hageja kostjale meeldetuletuse arve tasumiseks. 07.10.2018 saatis kostja nimekirja puudustest, millega ta ei olnud
2-20-145869 hageja teenuse osutamisel rahul - 8 päeva hiljem. Eelnevalt ei informeeritud hagejat ebakvaliteetsest teenusest ei telefonitsi ega e-kirja teel.
8.16.10.2018 saatis OÜ Adiantro finantsjuht kostjale kirja, milles seletab veel kord, et kostjat oli teavitatud enne sündmuse toimumist tordi koguse muutmise võimatusest. Kompromissi saavutamiseks korrigeeris hageja arvet 36 euro võrra, et oma puudusi kompenseerida („Arve 180634 T. A. lõppmakse vähendatud summa“). Kostja ei olnud antud kompromissiga nõus, ning ei ole arvet nr. 180634 siiani tasunud.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja esitas 05.04.2021 vastuse hagiavaldusele. Kostja (edaspidi ka Klient) korraldas 27.09.2018 Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna kursuse vilistlaste kokkutuleku. Kursuse usaldusisikuna oli Kliendil au korraldada kokkutulek ainuisikuliselt juba kolmandat korda järjest. Kokkutulek toimus Eesti Pangale kuuluvas Xxxx 27.09.2018 kell 19.00 kuni 23.00. Üritus oli meeleolukas ja osavõtjaterohke. Ainukeseks probleemiks kujunes toitlustajaks valitud Adiantro OÜ, kes osutus ebausaldusväärseks, üritas Klienti petta, ei pidanud kinni kokkuleppest ning põhjustas Kliendile suure varalise kahju (täpsemalt alljärgnevalt).
10.Adiantro OÜ ei ole esitanud Kliendile arvet. Arvet, mis vastaks tehtud kokkuleppele. Arvet, mis vastaks seaduse nõuetele. Vastavalt käibemaksuseaduse §37 lg 7 p 5 ja 6 tuleb arvel märkida kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ning kauba kogus või teenuse maht. Adiantro OÜ poolt esitatud "arvetel" toodud selgitus "Objekt C, Catering Lõppmakse, 1 tk" ja "Objekt C, Catering 27.09 ettemaks, 1 tk" ei ole asjakohased ega piisavad ega täida viidatud seaduse nõuet. "Arvetel" toodud selgituste põhjal pole Kliendil võimalik aru saada, mille eest arve esitati ja kas arve esitamine sellisel kujul ja sellises summas on põhjendatud.
11.Vastavalt võlaõiguseaduse § 9 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavalt võlaõiguseaduse § 13 lg 1 lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Seega võib öelda, et Adiantro OÜ (ettevõtte müügijuhi V. Z. isikus) ja Kliendi vahel sõlmiti leping 14.08.2018 telefoni teel ja e-kirja teel 25.08.2018 kinnitas T. A. pakkumise vastu võtmise.
12.14.08.2018 telefoni teel lepiti V. Z.'ga kokku muuhulgas alljärgnevas (Klient kirjutas oma kokkutuleku korraldamise logiraamatusse kokkuleppe üksikasjad samal päeval üles): Kokkulepitud toitlustamise hind on ühe osaleja kohta (ehk suhteline hind). Esialgne kalkulatsioon pakkumises tehti küll 80 osaleja põhjal, kuid lepiti kokku, et hiljemalt 25.09.2018 teatab Klient Adiantro OÜ'le (V. Z.'le) täpse osavõtjate arvu (tegelikult 58 osalejat, Kliendi 25.09.2018 e-kiri lisatuna: Lisa 17). Adiantro OÜ poolt 14.08.2018 e-kirjaga saadetud pakkumuses (Lisatuna: Lisa 11), mille Klient kinnitas, on toote nimetuse ja kirjeldusena kirjas "Tort Red velvet sisuga 100 g inimese kohta" ja "Puuvilja-marjavalik 80 g inimese kohta".
13.14.08.2018 lepiti telefoni teel kokku, et teenidajate tundide arv pakkumises on esialgne ja lõplik arve esitatakse vaid nende tundide eest, mis teenindajatel kohapeal kokkutulekul tegelikult kuluvad. Täpset tundide arvu polnud kohe võimalik prognoosida ja Klient nõustus sellise paindlikkusega kokkuleppes.
14.Toitlustus telliti 58 inimesele (Kliendi 25.09.2018 e-kiri lisatuna). Adiantro OÜ on oma hagile lisanud Adiantro OÜ müügijuhi V. Z. 08.10.2018 e-kirja, milles ta kinnitab Kliendile, et Klient teavitas kokkutuleku osalejate arvust õigeaegselt.
2-20-145869
15.Kaks päeva ennem kokkutuleku toimumist 25.09.2018 teatas Adiantro OÜ V. Z. isikus, et tarnib Kliendile 5.8 kg suuruse tordi asemel, mis oli kokku lepitud, hoopis 8 kg kaaluva tordi. Vastava e-kirja on Adiantro OÜ lisanud ka oma hagile. V. Z. kirjutab 25.09.2018 tordi kohta: "Ainuke mure - tordi kaalu me muuta ei saa." Klient käsitles seda siis ja käsitleb seda praegu Adiantro OÜ katsena ühepoolselt muuta kokkulepet, kuigi vastavalt võlaõiguseaduse § 13 lg 1 võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel. Paraku jäi Adiantro OÜ ise uskuma, et nad ühepoolselt 25.09.2018 muutsidki kokkulepet ja nõuab senimaani sisse raha tordi eest suuruses, mida Klient polnud tellinud. Kahjuks osutus tarnitud tort ka ebakvaliteetseks ja mittemaitsvaks ning vähemalt kolmandik sellest jäi kokkutulekul järele. Adiantro OÜ poolt oli ka ebamõistlik ja inetu (VÕS § 6 ja § 7) üritada vaid paar päeva ennem suurüritust, mida on korraldatud mitu kuud, hakata Kliendile ühepoolselt uusi muudetud tingimusi dikteerima. Antud olukorras (vaid 2 päeva ennem suurüritust) poleks Kliendil olnud ka võimalik koostööd Adiantro OÜ'ga katkestada ja leida kokkutulekule teine toitlustuse pakkuja.
16.Analoogselt tordile, ei esitanud Adiantro OÜ kokkuleppele vastavat arvet ka toote "puuviljamarja valik" eest. Neid pidi tarnitama 80 g osaleja kohta. Kokkuleppes on mustvalgelt kirjas "Puuvilja-marjavalik 80 g inimese kohta". Adiantro ei vaielnud kordagi vastu klienditeenindajate saabumise ja lahkumise kellaaja suhtes, mida Klient oma 03.10.2018, 07.10.2018 ja 22.10.2018 ekirjades nimetas. Samas ei teinud Adiantro siiski selles osas enda poolt esitatud arves põhjendatud korrektuuri ja jätkuvalt nõudis 18 töötunni tasu. Kliendil jäi mulje, et Adiantro OÜ üritab Klienti petta ja tegelikud klienditeenindajate saabumise ja lahkumise kellaajad sai Klient teada suheldes Eesti Panga töötaja J. L.. J. L. on Maardu mõisa majahoidja, kes kogu ürituse toimumise ajal viibis kohal ja lahkudes viimasena sulges mõisa uksed. J. L. saatis 20.12.2018 Kliendile ka koopia oma märkmikust, kust ta peab ise oma tööajaarvestust ja seal on kirjas, et ta lahkus mõisast 27.09.2018 vahetult ennem südaööd kell 00.00. Seega tegelikult lahkusid Adiantro OÜ töötajad isegi varem kui kell 00.00, kuna J. L. oli viimane, kes Xxxxt lahkus. See tähendab, et kahe teenindaja summarne töötundide arv Adiantro OÜ poolt esitataval arvel oleks pidanud olema 14 tundi, mitte 18 tundi. Lisatuna ruumide üürileping Eesti Pangaga, millel on näha ürituse kuupäev ja sündmuse toimumise kestvus 4 tundi.
17.Kliendi poolt välja toodud fakte ja väiteid, mis puudutavad torti, puuvilju ja teenindajate töötundide arvu, mida Klient tõi korduvalt välja Adiantro OÜ'le saadetud e-kirjades 03.10.2018, 07.10.2018 ja 22.10.2018, Adiantro OÜ ümber ei lükanud. Samas ei teinud Adiantro OÜ ka parandusi arvele. Klient tegi endast parima, et saada Adiantro OÜ'lt kokkuleppele vastav arve. Paraku Adiantro OÜ seda ei esitanud.
18.Klient väljendas korduvalt selget soovi tasuda kokkuleppele vastav arve (Kliendi e-kirjad 03.10.2018, 07.10.2018, 16.10.2018, 22.10.2018, 26.10.2018, 27.10.2018 – lisatuna). Samuti oli Adiantro OÜ'l Kliendiga varasemast koostööst kogemus, et kõik arved on alati saanud tasutud ja kokkulepetest on Klient alati kinni pidanud. Seega polnud ka antud juhul Adiantro OÜ'l põhjust kahelda, et kõik kokkuleppe kohased korrektsed arved saavad Kliendi poolt tasutud. Eelnevaid asjaolusid arvesse võttes, võib Adiantro OÜ inkassosse pöördumist pidada pahauskseks ja kuritahtlikuks. Adiantro pakkus toitlustusteenust ka varasemalt Kostja poolt korraldatud kokkutulekul. Lisaks on kostja Alfonso AB OÜ juhatuse liikme ja kontaktisikuna korraldanud juhtimisseminare, milledel on toitlustajaks olnud Adiantro OÜ. Seega on Adiantro OÜ (K. K.) näinud, et Kostja on oma kohustusi alati täitnud ning kokkulepetest kinni pidanud. Makseid on tasutud tähtaegselt (Lisa 29 kuni Lisa 34). Klient ei olnud Adiantro OÜ jaoks tundmatu.
19.Adiantro OÜ ootamatu inkassosse pöördumine lõikas ära võimaluse vaidluse lahendamiseks läbirääkimiste ja vaidlemise teel (esimene e-kiri inkassolt juba 26.10.2018 lisatuna). Edasine oli Adiantro poolt lihtsalt valenõude väljapressimine inkassoteenuse kaasabil (sh 20 ähvardavat e4
2-20-145869 kirja inkassolt, mis mõjusid Kliendile häirivalt ja šokeerivalt). Asjaolusid arvestades oli see Adiantro poolt inkassoteenuse väärkasutus. Klient ütles seda ka Adiantro inkassoteenuse osutajale, kuid neid sellised argumendid ega mingid selgitused ei huvitanud. Inkasso kaasabil üritas Adiantro OÜ Kliendilt lisaks valenõudele välja pressida ka inkassoteenuse kulud, mis moodustasid algsest valenõudest üle 80% (inkasso nõue e-kirjana summas 1000 eurot lisatuna. Arvestades Kliendi soovi korrektne arve tasuda, mida ta oli algusest peale korduvalt väljendanud, oli sellise täiendava nõude Kliendile esitamine põhjendamatu.
20.Kostja leiab, et arve esitamise mõistlik tähtaeg on möödunud. Vastavalt käibemaksuseaduse §37 tuleb arve esitada seitsme kalendripäeva jooksul. Käesolevaks hetkeks on möödas juba ligi kolm aastat. Kostja hinnangul on nõue aegunud. Kostja taotleb, et kohus tunnistaks nõude aegunuks.
21.Adiantro OÜ oli vastuvõtuviivituses. Klient ei saanud täita oma kohustust Adiantro OÜst tuleneva asjaolu tõttu ja Adiantro OÜ ei võtnud vastu talle pakutud kohustuse kohast täitmist (VÕS § 119 lg 1). Klient väljendas korduvalt selget soovi tasuda kokkuleppele vastav arve (Kliendi ekirjad 03.10.2018, 07.10.2018, 16.10.2018, 22.10.2018, 26.10.2018, 27.10.2018 - lisatuna. Lisa 1 kuni Lisa 6). Adiantro OÜ ei esitanud kokkuleppele ja seadusele vastavat korrektset arvet, mis oli tema kohustus. Vastavalt VÕS § 113 võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
22.Kostja leiab, et hageja on põhjustanud talle varalise kahju. Klient väljendas korduvalt selget soovi tasuda kokkuleppele vastav arve (Kliendi e-kirjad 03.10.2018, 07.10.2018, 16.10.2018, 22.10.2018, 26.10.2018, 27.10.2018 - lisatuna). Samuti oli Adiantro OÜ'l Kliendiga varasemast koostööst kogemus, et kõik arved on alati saanud tasutud ja kokkulepetest on Klient alati kinni pidanud. Seega polnud ka antud juhul Adiantro OÜ'l põhjust kahelda, et kõik kokkuleppe kohased korrektsed arved saavad Kliendi poolt tasutud. Eelnevaid asjaolusid arvesse võttes, võib Adiantro OÜ inkassosse pöördumist pidada pahauskseks ja kuritahtlikuks. Klient ei olnud Adiantro OÜ jaoks tundmatu. Adiantro edastas ja avaldas inkassole ja avaldas Maksehäireregistris ebaõige faktiväite. Tegemist ei olnud maksehäirega. Klient ei hiilinud kohustuse täitmisest kõrvale ega keeldunud maksmast, vaid Adiantro ei esitanud Kliendile kokkuleppekohast, seadusenõutele vastavat arvet ja üritas Klienti petta.
23.Ebaõige faktiväite esitamise ja avaldamisega põhjustas Adiantro OÜ Kliendile kahju saamata jäänud tulu näol (VÕS §128 lg 2). Vastavalt VÕS § 128 lg 4 on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Adiantro OÜ põhjustas Kliendile kahju teadlikult. 22.10.2018 kirjutas Adiantro OÜ (R. T. isikus), et "Inkasosse edastamisel satute maksehäirerigistrisse kolmeks aastaks". Seega teadis Adiantro OÜ, et inkassosse edastamine tähendab maksehäiregistrisse Kliendi kohta kande tegemist.
24.Samas kirjas kirjutab Adiantro OÜ, et "oleme oodanud nädal aega raha laekumist". Ei ole kuidagi mõistlik peale "nädal aega ootamist" edastada nõue inkassole (VÕS §7).) Klient soovis omale soetada eluaset ja esitas kodulaenutaotluse Xxxxa. Xxxx vastas laenutaotlusele 17.12.2018 eitavalt: "Kahjuks meie ei saa teha Teile hetkel pakkumist, kuna Teil kajastub Krediidiregistris aktiivne võlgnevus Julianus Inkasso ees." Xxxx viitas Adiantro OÜ poolt Maksehäireregistris avaldatud kandele. Sellega kaotas Klient võimaluse saada kasu, läbi üürikulude kaotamise. Üürikulud 2018.a detsembrist kuni 2019.a augustini moodustasid kokku 3029 eurot (lisatuna üürilepingud ja üürimaksed).
2-20-145869
25.Klient on olnud töötu alates 26.09.2019. Alates sellest ajast on Klient aktiivselt tööd otsinud. Olles finantsvaldkonna spetsialist, eeldavad kõik selle valdkonna ametikohad laitmatut renomeed ja kõrget usaldusväärsust. Tööandjad kontrollivad töötaja tausta ennem töötaja tööle võtmist, sealhulgas ka Krediidiregistrist (taust.ee). Olles kandideerinud tööle ka Xxxxa, on Klient saanud eitavaid vastuseid viidates Krediidiregistris olevale maksehäire kandele Kliendi kohta. Võib arvata, et enamus juhtudel, kui Krediidiregistrist andmeid kontrollitakse, kandideerimisele eitava vastuse andmisel Krediidiregistris olevale maksehäirele ei viidata, vaid lihtsalt jäetakse kandidaat lõppvalikust välja. Tavapäraselt on eitavad vastused üsna standardsed ja üldsõnalised, a la "kahjuks te ei osutunud valituks" või "otsustasime teise kandidaadi kasuks". Adiantro OÜ poolt avaldatud valekanne ehk mitte tõele vastav maksehäire krediidiregistris on takistanud Kliendil tööd leidmast. Seega on sellega põhjustatud Kliendile otsest varalist kahju saamata jäänud tulu näol (VÕS §128 lg 2 ja lg 4). Kostja kogemuste- ja teadmiste pagasiga finantsvaldkonna spetsialisti keskmine palk on u. 2500 eurot kuus. Seega ajavahemikul oktoobrist 2019 kuni märtsi lõpuni 2021 oleks Kostja teeninud 45 000 eurot (= 18 * 2500 eurot). Hinnanguliselt 80%-se tõenäosusega kontrollitakse Kostja kandideerimisel tausta Krediidiregistrist ja 80%-se tõenäosusega saab maksehäire kanne seal takistuseks tööle võtmisel. Seega tõenäosusega kaalutud saamata jäänud tulu antud perioodi eest on 28 800 eurot (=80%*80%*45 000 eurot).
26.Klient plaanib Adiantro OÜ vastu esitada vastuhagi. Juhul kui vastuhagi ei võeta menetlusse, soovib Klient, et Adiantro põhjustatud kahju (eelnevalt kirjeldatud saamata jäänud tulu), mõistetakse Kliendi kasuks välja ja tasaarvestatakse Kliendi nõudega
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
28.Kostja on esitanud aegumise vastuväite ning taotluse aegumise kohaldamiseks. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas hageja nõue kostja vastu võib olla aegunud. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 alusel võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 näeb ette, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Arvestades, et poolte vahel on lepinguline vaidlus, mis põhineb 2018. aasta augustis sõlmitud lepingule, ei saa hageja nõue kostja vastu olla ühelgi juhul aegunud, sest hagi on esitatud enne kolmeaastase aegumistähtaja lõppu. Seega jätab kohus rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks.
2-20-145869
29.Kuna kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, lahendab kohus järgnevalt asja sisuliselt. Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostja esitas 09.07.2018 catering-teenuse (toitlustusteenuse) päringu 28.09.2018 toimunud sündmuse (ülikooli kursusekaaslatse kokkutulek) teenindamiseks-toitlustamiseks (dtl 66). Hageja saatis kostjale pakkumise nr.14692, summas 1716.96 eurot, mille kostja 28.08.2018 vastu võttis (dtl 62-65). Vaidlus puudub, et kostja tasus tellimuse kinnitamiseks 24.09.2018 ettemaksu arve nr 180623 summas 874 eurot (dtl 67, dtl 124).
30.Eeltoodust nähtuvalt sõlmisid pooled lepingu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul vastab poolte vahel sõlmitud leping nii müügilepingu kui ka töövõtulepingu tunnustele. Mõlema lepingu näol on tegemist tulemuse saavutamisele suunatud lepingutega (nii müüja kui töövõtja võlgnevad oma lepingupartnerile lepingutingimustele vastava lepinguobjekti õigeaegse üleandmise), mistõttu on müügi- ja töövõtulepingu alusel tekkiva müüja ja töövõtja vastutuse regulatsioon suures osas identne (vrd VÕS §-d 217-232 ning VÕS §-d 641-650). VÕS § 1 lg 2 sätestab, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga.
31.VÕS § 208 lg 1 on sätestatud, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 teise lause kohaselt ei kohaldata käesolevas peatükis sätestatut lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingust tulenev põhikohustus on töövõtjale kokkulepitud ning lepingu tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest tasu maksmise kohustus. Ka müügilepingus on ostja põhikohustuseks müüjale ostuhinna tasumine.
32.Poolte vahel on vaidlus, kas hageja poolt kostjalt nõutav summa vastab poolte kokkuleppele. Kohus märgib, et hageja esialgne toitlustusteenuse pakkumine oli esitatud arvestusega 80-le inimesele, kuid poolte kokkuleppel tuli osalejate arv täpsustada. 18.08.2018 kirjutas hageja esindaja kostjale, et „saame veel detailid üle täpsustada ning osalejate arvu ootan 24. septembriks“ (dtl 68). 24.09.2018 teatas kostja hagejale, et „Täpsustan osalejate arvu homme lõuna ajal“ (dtl 72), mille peale hageja esindaja kinnitas, et „Suur tänu :)- sobib hästi!“(dtl 71). 25.09.2021 teatas kostja hagejale, et tellib toitlustuse 58 inimesele ning hageja kinnitas, et kõik suupisted tulevad 58-le inimesele (dtl 71). Siiski väitis hageja, et tordi kaalu ta muuta ei saa. Hageja saatis kostjale muudetud hinnakalkulatsiooni ja pakkumise 58-le inimesele, milles oli siiski arvestatud tordi kaaluga 80 inimese kohta (dtl 74-75, dtl 77-78).
33.Kostja keeldus hageja poolt esitatud toitlustuse lõpparve tasumisest, leides, et tordi ja puuvilja kogus ei vastanud kokkulepitud osalejate arvule 58 inimest. Kostja leidis, et tordi hind peaks olema 92,80 eurot ja puuviljadel 43,50 eurot. Samuti märkis kostja oma 07.10.2018 kirjas hagejale, et teenindustundide arv oli tegelikult 15 tundi (2*7.5 h). Teenindajad saabusid kostja kinnitusel kell 17.00 ja lahkusid kell 00.30, aga hageja arvel (pakkumises) on 18 tundi (dtl 80-81). Hageja ei vaielnud vastu kostja pretensioonile teenindajate tegeliku töötundide arvu osas ja on kostjale esitatud arvet vähendanud 36 euro võrra (dtl 84-85). Viidatud 36 eurot vastab hageja pakkumisele 3 teenindaja töötunni maksumuse osas (12 eurot/h), kuid kohtu hinnangul tuleb antud summat suurendada ka käibemaksu võrra, mis on 7,20 eurot. Seega on hageja nõue kostja vastu osaliselt
2-20-145869 põhjendamatu lisaks kostja poolt juba arvesse võetud väiksemale teenindajate töömahule (36 eurot) ka antud summale lisanduva käibemaksu 7,20 eurot võrra. Kohus ei jaga kostja arusaama, et teenindajate töömaht olevat olnud veel 1 tunni võrra väiksem, sest J. L. väidetavalt lahkus mõisast 27.09.2018 vahetult ennem südaööd kell 00.00 (dtl 116-117). Kohtu hinnangul ei tõenda suvaline märkmiku väljavõte antud juhul hageja teenindajate tööaega. Kostja on ise kirjalikult kinnitanud, et teenindajad saabusid kell 17.00 ja lahkusid kell 00.30 (dtl 81).
34.Kohus märgib, et hageja pakkumise kohaselt oli puuvilja-marjavalik arvestatud 80 grammi inimese kohta (dtl 77-78). Seega pidanuks kostjale müüdud puuvilja-marjavaliku kogus olema 4,64 kg (0,08 x 58), kuid oli pakkumise kohaselt 160 grammi enam ehk 4,8 kg. Arvestades kg hinda 10 eurot/kg, on hageja seega müünud kostjale puuvilju ja marju võrreldes kokkulepituga 1,6 euro eest enam. Koos käibemaksuga on hageja nõue puuvilja-marjavaliku osas põhjendamatu summas 1,92 eurot.
35.Kohus ei nõustu hagejaga, nagu oleks kostja hilinenud osalejate arvu teatamisega ja seetõttu ei saanud hageja tordi kogust enam muuta. Kostja lubas hagejale teatada ürituse osalejate arvu 25.09.2018 ja hageja kinnitas, et see sobib hästi. Kostja teataski osalejate arvu 25.05.2018 (dtl 7172). Lisaks eeltoodule on hageja esindaja ka 08.10.2018 kinnitanud, et kostja teatas talle osalejate arvu õigel ajal (dtl 80). Seega nõustub kohus kostjaga, et kuivõrd toitlustus telliti 58-le inimesele ja hagejat oli sellest õigeaegselt teavitatud, siis pidanuks hageja vastavalt korrigeerima ka kostjale müüdud tordi kogust ja hinda. Arvestades hageja poolt esitatud pakkumisega (100 grammi torti inimese kohta), saanuks hageja kostjalt nõuda 5,8 kg tordi maksumuse hüvitamist, mis tordi kilohinda 16/eurot arvestades on kokku 92,80 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja nõue kostja vastu tordi osas põhjendamatu ilma käibemaksuta summas 35,2 eurot (128 -92,8). Koos käibemaksuga on hageja nõue tordi osas põhjendamatu summas 42,24 eurot.
36.Kokkuvõttes on hageja nõue kostja vastu võrreldes arves nr 180634 (dtl 85) esitatud summaga 51,36 euro võrra väiksem (7,2 + 1,92 + 42,24). Ülejäänud osas summas 464,58 eurot (515,94 – 51,36) on hageja nõue kostja vastu põhjendatud. Lisaks kohtu poolt eelnevalt käsitletud küsimustele (kohtuotsuse p-d 32-35) ei ole kostja muus osas talle müüdud kauba ja osutatud teenuse osas etteheiteid esitanud. Ilmselgelt asjakohatu, subjektiivne ja tõendamata on kostja poolt alles hagivastuses ligi 2,5 aastat peale tordi tellimist esitatud väide, justkui osutunuks tarnitud tort „ebakvaliteetseks ja mittemaitsvaks.“ Pooled olid sõlminud siduva lepingu, mille alusel hageja kohustus korraldama kostja tellimusel toitlustusteenuse ning kostjal puudub alus kehtiva lepingu täitmisest keelduda. Samuti on asjakohatud kostja viited poolte varasemale koostööle ja selle käigus arvete tasumisele. Poolte varasem koostöö ja hageja arvete varasem tasumine ei anna kostjale mingit õigustust käesolevas menetluses vaidluse all olevate kohustuste täitmatajätmiseks.
37.Ebaõige on kostja arusaam, justkui ei võtnuks hageja vastu talle pakutud kohustuse kohast täitmist ja olnud vastuvõtuviivituses seetõttu, et ei esitanud kostja soovidele vastavat arvet. Kohus märgib, et kostja kohustus tellitud toidu ja teenuse eest tasuda tulenes pooltevahelisest lepingust ja see kohustus oli kostjal sõltumata sellest, kas kostja hinnangul hageja poolt esitatud arve oli nõuetekohane või mitte. Kui kostja leidis, et mingi osa hageja arvest on põhjendamatu, siis oli kostjal hea usu põhimõttest tulenevalt võimalus ja kohustus tasuda hagejale see osa võlgnevusest, mis kostja hinnangul oli põhjendatud. Ehk siis kui hageja nõudis kostjalt näiteks puuviljamarjavaliku 1,92 eurot kokkulepitust enam, siis ei andnud see kostjale õigust oma kohustuste täitmisest tervikuna keelduda ka kõikide muude hageja poolt müüdud kaupade ja osutatud teenuste osas. Poolte vahel ei loo õigussuhet mitte arve, vaid pooltevaheline leping, mille täitmise kohustus kostjal oli.
38.Ilmselgelt ebaõige on ka kostja väide, justkui polnuks tal võimalik aru saada, mille eest arve esitati ja kas arve esitamine sellisel kujul ja sellises summas on põhjendatud. Kohus märgib, et
2-20-145869 kostjale esitatud cateringi lõppmaksumuse arve nr 180634 summas 551,94 eurot (dtl 79) vastab sendi täpsusega kostjale esitatud detailsele hinnapakkumisele summas 1425,94 eurot (dtl 77-78), milles on toodud iga üksiku toote ja teenuse hind ja millest on maha arvestatud kostja poolt tehtud ettemaks summas 874 eurot. Täpsustatud arvet nr 180634 on hageja kompromissi leidmise eesmärgil 36 euro võrra vähendanud (dtl 84-85). Seega on hageja poolt esitatud arve summa kujunemine lihtsalt arusaadav ja jälgitav, mida kinnitab ka asjaolu, et kostja asus talle esitatud arvet detailselt vaidlustama (dtl 82-83). Kui kostja poleks aru saanud, mille eest on arve esitatud, poleks ta saanud ka hagejaga arve detailide üle vaielda.
39.Kohus on seisukohal, et kostja poolt käesolevas menetluses esitatud asjaolud ja tõendid ei võimalda järeldada, et kostjal oleks hageja vastu reaalselt eksisteeriv tasaarvestatav vastunõue. Tasaarvestusavalduse tegemine eeldab vastavalt VÕS § 197 lg 1 tasaarvestaval poolel ehk käesoleval juhul kostjal reaalselt eksisteeriva nõude ja hagejatel vastava kohustuse olemasolu. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ja käesolevas menetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks tekitanud kostjale õigusvastase tegevusega varalist või mittevaralist kahju. Kahjunõude olemasoluks peab kostja poolt olema tõendatud nii hageja õigusvastane käitumine kui ka põhjuslik seos hageja väidetava õigusvastase käitumise ning kostjale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Nimetatud asjaolude tõendamiskoormus lasus kostjal, kes vastavad väited hageja poolt kahju tekitamise kohta esitas. TsMS § 230 lg 1 on sätestatud, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja pole tõendanud oma väiteid talle kahju tekitamise kohta hageja õigusvastase käitumise tagajärjel. Seetõttu ei ole kostjal õigust hageja pooltevahelisest lepingust tulenevat rahalist nõuet oma mitte eksisteerivate vastunõuetega tasaarvestada. Kohus märgib, et ei võta käesolevaga siiski seisukohta kostja poolt 29.04.2021 esitatud vastuhagi suhtes, mis on esitatud Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-21-7105 (T. A. hagi Osaühing Adiantro vastu kahju hüvitamise nõudes).
40.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja põhinõue kostja vastu tulenevalt pooltevahelisest lepingust on põhjendatud summas 464,58 eurot ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Ka käesolevas asjas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis annaks aluse pidada kostja poolset kohustuste rikkumist vabandatavaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 464,58 eurot.
41.Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele on osaliselt põhjendatud ka hageja seadusjärgse viivise nõue. VÕS § 101 lg 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus on seisukohal,
2-20-145869 et käesoleval juhul teatas hageja kostjale oma lõplikust nõudest 16.10.2018, esitades kostjale vähendatud summaga arve (dtl 84-85). Seega tuleb viivise arvestuse alguseks lugeda 16.10.2018 ja arvestada viivist hageja põhinõude summalt 464,58 vastavalt hageja taotlusele kuni 25.02.2021. Nimetatud perioodi eest on viivis summalt 464,58 eurolt kokku 87,88 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 87,88 eurot.
42.Kohus rahuldas hagi kokku 552,46 euro ulatuses. Kuna hageja taotles 615,11 euro väljamõistmist, siis jääb hagiavaldus rahuldamata summas 62,65 eurot. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas. Muuhulgas ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust kostja väide, et hageja olevat pöördunud võla sissenõudmiseks ootamatult inkassofirma poole, mis olevat ära lõiganud võimaluse vaidluse lahendamiseks läbirääkimiste teel. Hageja ei nõua käesolevas menetluses inkassomenetluse kulusid, kuid kostja vaidleb sellele vaatamata hageja nõudele vastu. Vabas ühiskonnas ei ole keelatud oma nõuete sissenõudmiseks kasutada inkassofirmade abi.
43.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 90% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda.
44.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Pooled ei esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks 30.04.2021 kohtule oma menetluskulude nimekirja. Samuti ei ole käesolevas menetluses kohtule nähtavalt osalenud poolte lepingulised esindajad. Menetlusdokumendid on esitatud hageja seadusliku esindaja ja kostja poolt. Kohtule toimikust nähtavaks hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 125 eurot (dtl 90). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot, seega tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 112,5 eurot (s.o 90% 125-st eurost). Kohtule ei nähtu, et kostja oleks käesolevas menetluses kulusid kandnud ja kostja ei ole tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu tuleb eeldada, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
45.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.