lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-124887/30

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-124887/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2234
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Sissetulev kiri
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2026-03-06
Volikiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2025-09-30
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-07-17
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-06-02
Taotlus
Prokuratuur · Sissetulev kiri · 2026-05-13
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-05-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisLS § 169 lg 4, 5, 6LKindlS § 37 lg 2LKindlS § 53 lg 1TsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 143Asja läbivaatamise kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 637 lg 21

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Elama Kindlustus AS10089395(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.aprillil 2021 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Kohtuasi

AS-i Inges Kindlustus hagi A. M.i vastu 1123 euro võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

1212,84 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AS Inges Kindlustus (registrikood 10089395, asukoht Raua 35, 10124 Tallinn) volitatud esindaja L. K.

2-19-124887

Kostja: A. M. (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja advokaat Deivi Vaht Kohtuistungi aeg

22. märts 2021

Resolutsioon

1.AS-i Inges Kindlustus hagi A. M.i vastu 1123 euro võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista A. M.ilt põhivõlg 1123 eurot (üks tuhat ükssada kakskümmend kolm eurot) ja viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 10.09.2019 kuni põhinõude tasumiseni AS-i Inges Kindlustus kasuks

Menetluskulude jaotus

1.Jätta hagimenetluse kulud A. M.i kanda
2.Välja mõista A. M.ilt menetluskulu 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot ja viivis menetluskulult VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni AS-i Inges Kindlustus kasuks

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsÜS § 138 lg 1Hea usu põhimõte
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 104 lg 2Vastutus süü puhul
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1.AS Inges Kindlustus (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis A. M.ilt (edaspidi kostja)

välja mõista hageja kasuks põhivõlg 1123 eurot ja viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras põhinõudelt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 10.09.2019 kuni põhinõude tasumiseni.

2.Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja juhtides mootorsõidukit Peugeot, reg nr XXX (edaspidi Peugeot), 12.06.2019 Keilas, Haapsalu mnt x liiklusõnnetuse, milles ta vigastas X Ühistule kuuluva X logistika alas lao tõstandust, tekitades uksele kahjustuse. Kostja lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning ei teavitanud liiklusõnnetusest ei kannatanut X Ühistut (edaspidi ka kannatanu) ega politseid. Kannatanu tuvastas lao ukse kahjustuse põhjustanud sõiduki ja sõidukijuhi videokaamera salvestuse abil. Peugeot’i suhtes kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal hagejaga sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping. Vastavalt Liikluskindlustuse seadusele (LKindlS) käsitles juhtumit ja hüvitas hageja kannatanule tekitatud kahju summas 1123 eurot. Juhtum on registreeritud toimikuna nr I00192639.
3.Hageja sai liiklusõnnetuses kannatanult teate toimunud liiklusõnnetuse kohta, milles informeeriti hagejat asjaolust, et liiklusõnnetus põhjustati 12.06.2019 Keila linnas, Haapsalu mnt x veoautoga reg.nr XXX, mis vigastas manööverdamise käigus X logistika alas lao tõstandust selliselt, et osa ukse paneele vajas välja vahetamist. Kannatanu informeeris hagejat ka asjaolust, et kahju tekitaja lahkus sündmuskohalt ilma, et oleks kahju saajat teavitanud kahjujuhtumist. Kannatanu lisas kahjuavaldusele videosalvestuse, mille abil kannatanu tuvastas liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki ja sõidukijuhi. Kannatanu edastas hagejale koos kahjuteatega ka fotod liiklusõnnetuses kahjustada saanud laouksest ja ukse remondikalkulatsiooni. Peugeot’i omanik C OÜ informeeris 13.06.2019 hagejat Peugeot’ga toimunud kahjujuhtumist e-kirja teel. 14.06.2019 andis Peugeot’i juhtinud kostja hagejale 12.06.2019 toimunud liiklusõnnetuse kohta seletuskirja.
4.Hagejal tekkis LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel kostja vastu väljamakstud kindlustushüvitise 1123 eurot suhtes tagasinõudeõigus, kuna sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
5.Hageja on saatnud 12.07.2019 kostjale tagasinõude kirja summas 1123 eurot ning palunud nõudesumma tasuda hiljemalt 26.07.2019 või võtta ühendust kohtuvälise kokkuleppe, mille lisaks on maksegraafik, sõlmimiseks.
6.Kuivõrd kostja tagasinõude teates märgitud tähtajaks nõuet ei tasunud ega kohtuvälist poolte kokkulepet võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel ei sõlminud, siis esitas hageja 10.09.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonda maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi tsiviilasjas 2-9124887 kostjale makseettepaneku tasuda hagejale võlg 1123 eurot koos menetluskuludega. Kostja esitas 17.10.2019 makseettepanekule vastuväite, mistõttu jätkab kohus asja lahendamist hagimenetluses. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja töötab

Pugeot veokijuhina C OÜ-s. Kostja nõustub asjaoluga, et juhtides mootorsõidukit Peugeot reg nr XXX põhjustas ta 12.06.2019 Keilas, Haapsalu mnt x liiklusõnnetuse X Ühistule kuuluva X logistika alal, kus vigastas lao tõstandust tekitades uksele kahjustuse. Samuti, et ta ei teavitanud liiklusõnnetuse juhtumisest politseid, kuid leiab, et antud asjaolu ei oma hagiavalduses esitatud nõude lahendamise seisukohalt mitte mingit tähendust, sest kostjal ei olnud tulenevalt liiklusõnnetuse järgselt aset leidnud asjaoludest seadusest tulenevat kohustust politseid liiklusõnnetusest teavitada.

8.Kostja ei nõustu väitega, et ta lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt ega teavitanud kannatanut, sest peale liiklusõnnetuse toimumist informeeris kostja koheselt oma tööandjat C OÜ-d, kelle esindaja V. M. helistas kannatanu ostujuhile A. K.. Ühtlasi teavitas kostja tööandja hagejat juhtunud liiklusõnnetusest ja kahju tekkimisest. Edasi asusid pooled laouksele tekkinud vigastuse parandamise osas läbirääkimistesse, sest kostja tööandja tahtis esialgu ise lasta ukse vigastused parandada. Kahju kannataja soovis ukse parandamist oma koostööpartnerilt, mille hinnapakkumine aga osutus kostja hinnangul liiga kalliks, mistõttu otsustati, et kahju tuleb hüvitada kohustuliku liikluskindlustuse alusel hagejal. Kuna asjaolust, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse ja on kahju tekkimises süüdi sai koheselt informeeritud kannatanut, siis on vale hageja väide, et kahjukannataja sai kahju tekitaja isiku teada alles videokaamera salvestise abil. Hageja on hagis esitanud kahju teatamise asjaolud selliselt, justkui poleks kostja liiklusõnnetusest kahju kannatanule teada andnud, kuigi seda tegi kostja eest tema tööandja ning sellega saab kostja kohustuse lugeda täidetuks, sest mitte üksi asjakohane õigusnorm ei nõua, et liiklusõnnetusest tuleb liiklusõnnetuse põhjustajal kahjukannatanut isiklikult teavitada.
9.Kostja oli veendunud, et tal ei olnud vaja LS § 169 kohaselt politseid liiklusõnnetusest teavitada, mistõttu ei saa üles tõusetuda ka süü küsimus VÕS § 104 lg 2 mõistes. Kuna inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, kostja eest infomeeris tema tööandja kannatanut koheselt liiklusõnnetusest ja tekitatud kahju eest vastutuse võtmises ning edastas oma sõiduki andmed kahju kannatanule, ei olnudki vaja politseile sellest teatada, mistõttu LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel on hageja nõudeõigus välistatud, sest kostja teos puudub õigusvastane käitumine. LKindlS seletuskirja 423 SE kohaselt LS § 169 lg 4 p 5 märgib, et liiklusõnnetuses osalenud juhid (või juht ja varalise kahju saaja) peavad õnnetuse asjaolud (eelkõige tekkinud varaline kahju, kahju eest vastutav isik, liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed) kirjalikult vormistama ning selle allkirjastama. Käesolevat tagasinõude alust saab kindlustusandja kasutada siiski vaid juhul, kui kahju põhjustanud sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt süüliselt (s.t eelkõige põgenedes), mitte olukorras, kus liiklusõnnetuse asjaolud vormistamistati ebakorrektselt või sõidukijuhid lahkusid sündmuskohalt jättes õnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata. Kostja on seisukohal, et isegi juhul kui kostja jättis nõuetekohaselt vormistamata koos kahju kannatajaga LS § 169 lg 4 p-s 5 märgitud asjaolud, ei anna see alust hagejale tagasinõude esitamiseks. Hageja nõue kostja vastu on ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane, sest on esitatud vaid eesmärgil tekitada kostjale kahju tema arvelt rikastumisega, vabaneda enda kohustuse täitmisest. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohtuotsuse põhjendused
10.Pooltel ei ole vaidlust, et kostja töötab Pugeot veokijuhina C. OÜ-s, et kostja juhtides mootorsõidukit Peugeot põhjustas 12.06.2019 Keilas, Haapsalu mnt x liiklusõnnetuse X Ühistule kuuluva X logistika alal, kus vigastas lao tõstandust tekitades uksele kahjustuse, et kostja ei teavitanud liiklusõnnetuse juhtumisest politseid, et Peugeot’i suhtes kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal hagejaga sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping, et hageja on kannatanule hüvitanud tekitatud kahju summas 1123 eurot.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas sõidukijuht lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt ja kas hagejal tekkis LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel kostja vastu väljamakstud kindlustushüvitise 1123 eurot suhtes tagasinõudeõigus.
12.LS § 169 lg 4 p-de 1-5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
13.LS § 169 lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS § 169 lg 6 kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.
14.13.06.2019 kannatanu teatega liiklusõnnetusest ja 14.06.2019 teatega hagejale, et kahju tekitaja lahkus sündmuskohalt ilma, et oleks kannatanut teavitanud sellest, 13.06.2019 Peugeot’ omaniku teatega kahjujuhtumi kohta ning 14.06.2019 kostja seletuskirjaga on tõendatud, et kostja sai aru, et ta põhjustas 12.06.2019 tööandjale kuuluva sõidukiga Rõõmu Kaubamaja logistika alas liiklusavarii, kuna ta nägi avarii tagajärgi s.t, et ta kahjustas sõiduki luugiga lao seina ja väravat. Vaidlus puudub ja kannatanud e-kirjaga hagejale on tõendatud, et kostja ei teavitanud liiklusõnnetusest mitte kannatanut ega politseid, vaid oma tööandjat ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ilma, et liiklusõnnetuse asjaolud ning varalise kahju eest vastutav isik oleks liiklusõnnetuse osapoolte või politsei poolt fikseeritud. Seega rikkus ta LS § 169 lg-tes 5 ja 6 sätestatud kohustust koheselt informeerida liiklusõnnetuse põhjustamisest kannatanut või politseid ning mitte liigutada sõidukit.
15.Isiku süü vormideks VÕS § 104 lg 2 järgi on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kuna kostja sai aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse ja ka nägi, et ta tekitas kannatanule kahju, kuid lahkus siiski sündmuskohalt liiklusõnnetusest kannatanut või politseid informeerimata, saab eeltoodud tõendite alusel järeldada, et kostja lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist liiklusõnnetuse sündmuskohalt süüliselt s.o tahtlikult või raskelt hooletult.
16.Asjaolu, et kostja tööandja tunnistas telefonivestluses kannatanule liiklusõnnetuse

põhjustamist kostja poolt ning pidas kannatanuga e-kirjavahetust tekitatud kahju hüvitamise osas, ei kummuta fakti, et kostja lahkus 12.06.2019 ebaseaduslikult ja süüliselt liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning ei informeerinud 12.06.2019 vahetult peale liiklusõnnetust ega ka hiljem põhjustatud liiklusõnnetusest ei kannatanut ega politseid. Kostja arvamus, et kui ta informeerib toimunud liiklusõnnetusest oma tööandjat C OÜ-d, siis on ta käitunud õiguspäraselt, ei ole vastavuses LS 169 sätestatuga. LS § 169 kohaselt on liiklusõnnetusest teavitamise kohustus sõidukijuhil, mitte kolmandatel isikutel. Kindlustusandjal tekib kindlustushüvitise tagasinõudeõigus LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

17.LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
18.Liiklusõnnetuse videosalvestuse, fotodega liiklusõnnetuses kahjustatud uksest, kostja seletuskirjaga liiklusõnnetuse kohta on tõendatud, et hageja selgitas enne kindlustushüvitise tagasinõude esitamist kõik liiklusõnnetust puudutavad asjaolud välja. LKindlS § 37 lg-s 2 on sätestatud, et kui kahjustatud isik on kindlustusjuhtumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatanud, loetakse, et ta on ühtlasi esitanud kahju hüvitamise nõude. Keila Tarbijate Ühistu juhatuse liikme A. K. ja kostja tööandja C OÜ müügijuhi V.Š. e-kirjavahetusega on tõendatud, et nad ei jõudnud kokkuleppele kahjustatud ukse parandamises ega selle hüvitamises ning A. K. pöördus hüvitise saamiseks hageja poole. Kindlustushüvitis 1123 eurot, mis põhines X ukse remondikalkulatsioonil, maksti kannatanule maksekorraldusest nr 1932 nähtuvalt välja 04.07.2019.
19.Seega on hagejal LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel kostja vastu väljamakstud kindlustushüvitise tagasinõudeõigus, kuna ta on kannatanule tekitatud kahju hüvitanud vastavalt LKindlS 4. peatükis sätestatule. 12.07.2019 tagasinõude kirjaga on tõendatud, et hageja esitas kostjale 12.07.2019 tähitud postiga kindlustushüvitise tagasinõude kirja, milles palus tagasinõude summa tasuda või võtta hagejaga ühendust maksegraafiku kokku leppimiseks hiljemalt 26.07.2019. Vaidlus puudub, et kostja tagasinõudele ei vastanud ega nõude summat ei tasunud.
20.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on rikkunud raha maksmise kohustust on hagejal õigus nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatule.
21.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Ametlike Teadaannetes 01.07.2019 avaldatud intressimäära teate kohaselt teatab Eesti Pank, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2019 oli 0,00 %. Lisades sellele VÕS § 113 kohase 8%, on viivisemääraks 8,00% aastas. Kuivõrd hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10.09.2019, siis kuulub nõudelt 1123 eurot arvestamisele viivis alates 10.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
23.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv 200 eurot, mille on hageja hagi esitamisel tasunud ja mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 143 punkti 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja tõlkekulu 66 eurot. Kostja vastuväide, et hageja oleks võinud ise dokumendid tõlkida, ei ole põhjendatud, kuna hageja ei pea tegema toiminguid, mille tegemiseks tal pädevus puudub, mistõttu see ei välista tõlkebüroo kasutamisel tõlkekulu väljamõistmist. Seega tuleb hageja menetluskuludeks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 266 eurot.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 266 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja