11.09.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)
Tsiviilasja number
2-23-107066
Hagi ese
Mõista OÜ-lt Hronos välja OÜ MERKOLEK kasuks 12 000 eurot 12 000 eurot Hageja Osaühing MERKOLEK (registrikood 10010531), lepinguline esindaja Marge Juur Kostja Hronos OÜ (registrikood 14731115), lepinguline esindaja Kaili-Helena Bull, seaduslik esindaja X 29. august 2025. a.
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Viimase kohtuistungi aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda1. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1 kohaselt võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja esitas 16.02.2023 maksekäsu kiirmenetluses avalduse 8000 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu anti asja menetlemine 13.03.2023 määrusega üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Kohtu nõudel esitas hageja hagiavalduse 31.03.2023, milles palus kostjalt välja mõista 12 000 eurot. Seega hageja nõue on 4000 euro ulatuses esitatud esmakordselt kohtus menetlemiseks 31.03.2023 ning 8000 euro ulatuses 16.02.2023. Harju Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 1
2.Hagi kohaselt sõlmisid 05.03.2020 hageja tellijana ja kostja töövõtjana ehituse töövõtulepingu nr L03-03-20/MH, mille objektiks oli „OÜ Merkolek Lao- ja Büroohoone“ projekteerimis- ja ehitustööd Tähesaju tee 23A, Tallinn, kogumaksumusega 1 342 560 eurot. Lepingu alusel teostas hageja kostjale 06.03.2022 ettemaksu summas 12 000 eurot. Lepingu p 5.2 kohaselt pidid tööd valmis olema 40 nädala jooksul ettemaksu laekumisest, s.o hiljemalt 12.12.2020. Lepingu p 5.4 tulenes kostja kohustus tööd hagejale üle anda. Tööde tegemisega viivitamise tõttu taganes hageja 2021. aastal kaudse tahteavaldusega lepingust. Kirjalikku taganemisavaldust hageja ei teinud aga andis kostjale käitumisega mõista, et ta ei soovi lepingu pikenemist ja teavitas, et tellib töö mujalt. Kuna kostja hageja 08.03.2022 esitatud ettemaksu tagastamise nõudele vastuväiteid ei esitanud, järeldab hageja, et kostja aktsepteeris võlasuhte lõppemist (dtl 272 p 2.7). Kostja vastus hagile
3.Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et ta on ettemaksu väärtuses töid teinud ja hagejale üle andnud. 31.03.2020 esitas kostja hagejale kooskõlastamiseks eelprojekti koos arhitektuurse lahendusega, mille hageja seaduslik esindaja kinnitas digitaalselt 01.04.2020. Kostja koostatud eelprojekti koos lisadega alusel algatati Tallinna Linnaplaneerimisameti poolt ehitusloa taotluse protsess (dtl 335 p V ja dtl 337 p VIII).
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohtu hinnangul tuleb hagi aluseks olevatel asjaoludel hageja nõuet hinnata üksnes tagasitäitmise võlasuhte, s.o võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel, mis sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut.
5.Seega on hageja nõude rahuldamise eelduseks see, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud, ta on enne taganemist teinud lepingu alusel kostjale soorituse ning on valmis hüvitama kosjale lepingu alusel saadu väärtuse.
6.Pooltel puudub vaidlus järgmiste vaidluse lahendamise seisukohast oluliste asjaolude üle:
6.1.05.03.2020 sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana ehituse töövõtulepingu nr L03-0320/MH, mille objektiks oli „OÜ Merkolek Lao- ja Büroohoone“ projekteerimis- ja ehitustööd Tähesaju tee 23A, Tallinn, kogumaksumusega 1 342 560 eurot.
6.3.Tööd pidid lepingu kohaselt olema valmis hiljemalt 12.12.2020.
6.4.Kostja ei ole kõiki töid valmis teinud – kostja ei saanud ehitist valmis ega ole asunud ehitist isegi püstitama.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud ning kas kostja poolt teostatud tööde väärtus on vähemalt võrdne ettemaksuga.
8.Hageja on 13.06.2025 kohtuistungil (dtl 405, ajamärge 00:13:48) selgitanud, et tegi taganemisavalduse 2021. aasta jaanuaris kostjale suuliselt. Kostja on samal istungil sellisele hageja väitele vastu vaielnud (dtl 405, ajamärge 00:28:28).
9.Hageja ei ole esitanud lepingust taganemise avalduse tegemise tõendamiseks ühtegi tõendit. Kohus ei ole hageja tähelepanu sellele eraldi juhtinud. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Ühestki seaduse sättest ei tulene kohtule kohustust hagimenetluses teha pooltele ettepanekuid tõendite esitamiseks. Riigikohus on korduvalt leidnud, et juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1
2
2-23-107066 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks2. Pooled on läbivalt olnud üksmeelel selles, et tegemist on töövõtu õigussuhtel põhineva vaidlusega. Kohus on pooltega kohalduvat õigust arutanud ka esimesel istungil (dtl 405, ajamärked 00:09:25 ja 00:13:48). Seega oli hagejale teada juba hagi esitamisel, et tema nõude edukus sõltub taganemise kehtivusest ning et kui kostja taganemise kehtivusele vastu vaidleb, tuleb hagejal taganemise aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Seda, et hageja sai aru, et tal tuli tõendada lepingust taganemise asjaolusid ning et hagejal oli selle tõendamisega raskusi, nähtub ka hageja kohtukõnest, kus hageja esitab alternatiivse õigusliku käsitluse puhuks, kui kohus peaks leidma, et hageja taganemine ei ole tõendatud (dtl 445 viimane lõik).
10.Kokkuvõttes leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole lepingust taganenud. Täitmata on taganemise formaalne eeldus – taganemisavalduse tegemine kostjale. Seetõttu ei ole saanud ka hagejal tekkida kostja vastu lepingu alusel saadu tagastamise nõuet.
11.Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jätab kohus kõik esitatud tõendid asja lahendamisel arvestamata. Arvestades poolte poolt vaidlustamata asjaolusid ning seda, et hageja ei ole taganemisavalduse tegemise tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud, saab kohus lahendada hageja nõude poolte poolt avaldatu alusel, tõendeid hindamata. Kõik kohtule esitatud tõendid on eeltoodu tõttu asjakohatud, kuna menetluses ei vaja tõendamist see, milline oli kostja soorituse väärtus, mille kostja oli töövõtulepingu alusel teinud ja hageja kasutusse andnud.
12.Kuigi maakohtu otsuses ei tule vastata poolte õiguslikele väidetele (TsMS § 442 lg 8), siis selguse huvides märgib kohus, et ei nõustu hageja väitega, et lepingu poolte kokkuleppel lõpetamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt ettemaksu tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel.
13.Esiteks ei ole menetluses leidnud tõendamist, et töövõtuleping oleks lõpetatud poolte kokkuleppel. Pooled on üksmeelel selles, et otseseid tahteavaldusi lepingu lõpetamiseks kumbki pooltest teinud ei ole. Hageja on leidnud, et kaudsete tahteavaldustega on leping poolte kokkuleppel lõpetatud 08.03.2022 (dtl 272 p 2.8). Kostja on aga leidnud, et pooled on kaudsete tahteavaldustega lepingu lõpetanud jaanuaris 2021 (dtl 443 ajamärge 00:14:29 ja dtl 444 ajamärge 00:18:15). Neile kostja väidetele on hageja ühemõtteliselt vastu vaielnud (dtl 444 ajamärked 00:16:41 ja 00:19:38). Neist tahteavaldustest, millele kumbki pool on tuginenud ei saa järeldada poolte soovi leppida kokku lepingu lõpetamises. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Ükski poolte kaudne tahteavaldus, millele on menetluses tuginetud ei ole seostatav tahteavalduse tegija sooviga, et tahteavaldus tooks kaasa mingi konkreetse õigusliku tagajärje.
14.Teiseks, isegi kui pooled oleksid lepingu lõpetamises kokku leppinud, saaks hagejal olla ettemaksu tagastamise nõue vaid siis, kui selline kohustus oleks tulnud lõpetamise kokkuleppest. Pooled ei ole menetluses tuginenud ühelegi konkreetsele lepingu lõpetamise tingimusele, milles pooled oleksid kaudsete tahteavaldustega kokku leppinud. Seetõttu ei saaks olla hagejal raha tagamistamise nõuet, kui poolte osundatud kaudset tahteavaldused sisaldaksid lihtsalt soovi lepingu täitmisest tulevikus hoiduda. Kuna ettemaks ei ole saadud alusetult, vaid poolte vahelise lepingu alusel ja kui lepingu lõpetamise kokkuleppes puudub ettemaksu tagastamise tingimus, siis ei ole ka raha saamise alus ära langenud VÕS § 1028 tähenduses. Menetluskulude jaotus
15.Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb jätta kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
16.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 2
Näiteks RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15 p 19
3
2-23-107066
17.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.