2-23-122054 OÜ Aktiva Finance Group hagi A. K. vastu võla nõudes 3350,12 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, epost: XXX) Kostja A. K. (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 01.09.2021 sõlmitud makselahenduse lepingust nr XXX ja 09.04.2022 sõlmitud I järelmaksu lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2176,56 eurot, sissenõudekulud 90 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2176,56 eurolt alates 27.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud 74% ulatuses kostja ja 26% ulatuses hageja kanda.
4.Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 680,80 eurot. Välja mõista kostjalt menetluskulu 680,80 eurot hageja kasuks. Jätta kostja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
5.Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (680,80 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
2-23-122054 mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lgle 1. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 01.09.2021 XXX makselahenduse lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja krediiti 700 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määras 18% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks oli 28,97%. Kostja kohustus tagastama I AS-le krediidi igakuiselt 5. kuupäevaks. Lepingu nr XXX alusel väljastati kostjale krediiti 700 eurot, mida kostja on kasutanud summas 698,61 eurot. AS I (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 09.04.2022 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel kostja ostis kaupa maksumusega 2112,80 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määras 0% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks oli 0%. Kostja kohustus tasuma kauba eest vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust nr XXX ja XXX tulenevaid kohustusi tähtaegselt. I AS saatis 05.01.2023 kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.01.2023 saatis I AS kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta alates 26.01.2023, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. I AS saatis 17.01.2023 kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.01.2023 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta alates 26.01.2023, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. I AS ja I AS loovutasid 31.01.2023 lepingutest nr XXX ja XXX nõuded kostja vastu hagejale (endise nimega OÜ Aktiva Finants) koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Teade nõude loovutuse kohta on kostjale saadetud.
2.Lepingu nr XXX alusel on täitmata põhinõue 698,61 eurot (kasutusele võetud krediit. Lepingu ülesütlemise seisuga 26.01.2023 oli kostjal tasumata intressivõlgnevus (määr 18% aastas) summas 40,25 eurot, s.o perioodil 01.10.2022-31.10.2022 summas 10,32 eurot, perioodil 01.11.2022-30.11.2022 summas 10,37 eurot, perioodil 01.12.2022-02.01.2023 summas 11,53 eurot ja perioodil 03.01.2023-31.01.2023 summas 8,03 eurot. Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 698,61 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.11.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 18% aastas kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. 27.01.2023-27.11.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivis on 105,08 eurot. Alates 28.22.2023 nõuab hageja viivist põhinõudelt 698,61 eurot kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses intressimääras 18% aastas. 2
2-23-122054 Lepingus nr XXX leppisid pooled kokku kuutasus 2,50 eurot, mida kostja pidi tasuma igakuiselt
5.kuupäeval. Kostjal on tasumata 26.01.2023. a seisuga haldustasu kokku 7,74 eurot. Lepingu nr XXX alusel on hagejal sissenõudmiskulude nõue 40 eurot.
3.Lepingu nr XXX alusel on kostja tasunud põhiosa katteks 528,20 eurot, seega on tasumata põhinõue 1584,60 eurot (2112,80-528,20). Lepingu nr XXX alusel on hagejal sissenõudmiskulude nõue 50 eurot. Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1584,60 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 27.01.2023 kuni 27.11.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 24% aastas kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Perioodi 27.01.2023-27.11.2023 eest on sissenõutavaks muutunud viivis 317,79 eurot. Alates 28.11.2023 nõuab hageja viivist kogu 1584,60 eurot kuni põhinõude tasumiseni alates lepingujärgses intressimääras 24% aastas.
4.Kostja märkis laenulepingu nr XXX laenutaotlusel oma sissetuleku suuruseks 1800 eurot ja lepingu nr XXX laenutaotlusel 1950 eurot. Kostja märkis lepingu XXX laenutaotlusel oma kohustuste suuruseks 260 eurot ning lepingu nr XXX laenutaotlusel 425 eurot. Hageja selgitab, et krediidiandja kontrollis kostja sissetuleku andmeid nii EMTA-st kui ka maksehäireregistrist, hindas maksevõimelisust avalike andmebaaside põhjal ning leidis, et kohustuste täitmine on kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
5.Pärnu Maakohtu Maksekäsu osakond on kostjale üritanud hagimaterjale kätte toimetada järgmiselt: 01.06.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus 06.06.2023 aadressil XXX Tagastatud - muu põhjus 09.06.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus 27.06.2023 aadressil XXX - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel 27.06.2023 saadetud teavitus e-posti aadressidel XXX – puudub vastus, XXX – puudub vastus, XXX – puudub vastus. Varasemas menetluses XXX korteriomanik kinnitas 27.03.2023, et võlgnik ei ela enam antud aadressil, võimalik, et läks Venemaale. Rahvastikuregistri andmetel on aadress XXX alates 22.05.2023 kehtetu. Aadressil XXX asub XXX. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku lisa-aadressiks märgitud XXX. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 11.09.2023, et PPA andmebaasides puuduvad andmed antud isiku teiste elu- või asukohtade ja kontaktandmete, kui on toodud teie päringus või Rahvastikuregistris, osas.
6.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus vaatab asja läbi lihtmenetluses ning piirdub TsMS § 444 lg 2 alusel üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud: I AS ja kostja vahel oli sõlmitud 01.09.2021 XXX makselahenduse leping nr XXX, mille alusel on kostja saanud krediiti summas 700 eurot (dtl 32). Lepingu kohaselt oli intressi määr 18 % aastas ja krediidi kulukuse määr 28,97 % aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS I ja kostja vahel oli sõlmitud 09.04.2022 I järelmaksuleping nr XXX, mille alusel soetas 3
2-23-122054 kostja kaupa maksumusega 2112,80 eurot (dtl 50-51). Lepingu kohaselt oli intressi määr 0% aastas ja krediidi kulukuse määr 0% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
9.Lepingu nr XXX sõlmimise ajal (01.09.2021) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 56,04% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. Lepingu nr XXX sõlmimise ajal (09.04.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 50,85% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
10.Kostja võttis lepingu nr. XXX alusel kasutusse krediidi 698,61 eurot, mis on tagastamata. Kostja on teinud intressi makseid summas 106,65 eurot. 05.01.2023 on I AS edastatud kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse ning andnud täiendava tähtaja kuni 19.01.2023 võlgnevuse tasumiseks (dtl 40). Kostja nimetatule reageerinud ei ole ning I AS on edastanud 26.01.2023 lepingu nr XXX ülesütlemise teatise (dtl 41). Kostja on lepingu nr XXX põhiosa katteks teinud makseid summas 528,20 eurot ning tasumata on põhinõue 1584,60 (2112,8- 528,2) eurot. 17.01.2023 on I AS edastatud kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse ning andnud täiendava tähtaja kuni 24.01.2023 võlgnevuse tasumiseks (dtl 58). Kostja nimetatule reageerinud ei ole ning I AS on edastanud 26.01.2023 lepingu nr XXX ülesütlemise teatise (dtl 59). Esialgsed võlausaldajad on loovutanud lepingutest nr XXX ja XXX tulenevad nõuded hagejale 31.01.2023 ning on sellest kostjat teavitanud 31.01.2023 teadetes (dtl 62, 63). Hageja on edastanud kostjale võlateatised ja hagihoiatused (dtl 68-85).
11.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 14.06.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 96-100).
12.Hagiavaldusest, selle lisadest, hageja 10.07.2024 vastusest ning sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laenu andmisel esitatud teabe põhjal puudus kindlus, et kostjale oli laenu tagasimaksmine jõukohane. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi.
13.Kostja märkis laenutaotluses XXX (01.09.2021 laenuleping) oma sissetulekuks 1800 eurot ja igakuisteks kohustusteks 260 eurot (dtl 64). Kostja ei ole märkinud ülalpeetavate arvu ega tööandjat. Kostja märkis lepingu nr XXX laenutaotlusel (09.04.2022 leping) igakuiseks 4
2-23-122054 sissetulekuks 1950 eurot ja kohustuste suuruseks 425 eurot (dtl 65). EMTA päringu vastusest (dtl 66) nähtub, et kostja viimase 11 kuu keskmise sissetuleku suuruseks oli märgitud 1736,96 eurot ja viimane sissetuleku päev oli 28.02.2022.
14.Hageja leiab, et on tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud kostja finantsvõimekust, sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Kohtu hinnangul ei ole taolise teabe kogumine ja kontrollimine tõendatud. Esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud, millest täpselt koosneb igakuine sissetulek, kas kostjal on jätkuvalt olemas töö ning millised igakuised kohustused kostjal tegelikkuses eksisteerisid. Hageja kinnitusel kontrollis krediidiandja maksehäireregistreid. Kohus märgib, et maksehäireregistri väljavõtte (dtl 67) kohaselt oli kajastatud varaseim maksehäire 10.10.22 seisuga, s.o pärast laenukohustuste võtmist. Samas ei saa ainult maksehäire puudumisest tuvastada kostja piisavat finantsvõimekust. Ülejäänud ulatuses on esialgsed võlausaldajad seega lähtunud vaid kostja väidetest.
15.Hageja leiab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Kostja poolt sõlmitud lepingute puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut.
16.Kohus märgib, et laenuandja on praegusel juhul jätnud pangakonto väljavõtte välja nõudmata olukorras, kus puudus muu, piisav teave laenvõtja krediidivõime kohta. Laenuandja jättis kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Kohus leiab, et krediidiandjad ei selgitanud lepingute sõlmimisel välja kostja muude kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja tegelike kulude suurust, sh igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Kohus on seisukohal, et hageja väited on seega vastuolulised ning kogutud andmed ei olnud piisavad ega usaldusväärsed selleks, et lugeda VÕS § 403 4 sätestatud kohustus nõuetekohaselt täidetuks. Laenu anti matemaatilise tehte puhul, arvestades sissetulekut ja oletatavaid igakuiseid kulutusi. Krediidiandjale pidi oma majandustegevusest tulenevalt olema teada, et paljud inimesed võtavad laene korraga mitmetelt krediidiandjatelt ning selline käitumine on jätkuv. Sellisel viisil satub inimene varem või hiljem makseraskustesse, sest mingil hetkel ei suuda ta uute laenude võtmise kaudu eelmisi ära tasuda. Konto väljavõtte kaudu oleks olnud võimalik tuvastada selliseid asjaolusid. Laenuandja konto väljavõtte küsimist vajalikuks ei pidanud.
17.Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja tegelikke sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu ühestki tõendist, et laenuandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetavat laenu.
18.Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse 5
2-23-122054 rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
19.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).
21.Kostja on võtnud lepingu nr. XXX alusel kasutusse krediidi summas 698,61 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 106,65 eurot (intressi katteks), seega tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 591,96 eurot (698,61-106,65). Kostja sai lepingu nr. XXX alusel laenu kokku summas 2112,80 eurot, millest tagastatud on 528,20 eurot (vaid põhiosa katteks). Kostjal tuleb seega tagastada põhiosa 1584,60 eurot (2112,8528,2). VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid. Seega ei kuulu rahuldamisele haldustasu nõue.
22.Kohus rahuldab hagi osaliselt vastavalt hageja poolt võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 alusel esitatud ümberarvestusele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude (591,96+1584,60) 2176,56 eurot, sissenõudmiskulu 90 eurot ning viivise alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 27.01.2023. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud ulatuses jätab kohus hagi rahuldamata.
23.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagis toodud tsiviilasja hind oli 3350,12 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue oleks sellisena esitatud) oleks 2495,10 eurot ehk hagi rahuldati ~74% ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 420 eurot ja esindajakulu 696 eurot (4h x169 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole. Toimikust ei nähtu kostjal menetluskulude olemasolu. Kostja ei ole hageja menetluskulule vastuväiteid esitanud. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 696 eurot selgelt põhjendamatu. Hagejat ei ole esindanud vandeadvokaat. Esindaja kvalifikatsiooni arvestades ei saa pidada tunnihinda 169 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks ja põhjendatuks. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Otsuses TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672/25 (p 15) on leitud, et kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Lepingulise esindaja 6
2-23-122054 tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lähtuda iga konkreetse asja mahukusest ja keerukusest. Maakohus ei ole eksinud vaidluse mahu ja keerukuse hindamisel, kuid ringkonnakohus leiab, et arvestades üldist elukalliduse tõusu, on maakohus põhjendamatult vähendanud avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda. Viimastel aastate on kohtupraktikas leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-226347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3; TlnRnKm 19.05.2023, 2-22-18818, p 15). Ka Riigikohus on pidanud juristist esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ning on leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16 teine lõik). Kohus lähtub eeltoodust ning leiab, et põhjendatud tunnitasuks saab õigusabi osutamisel saab lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Põhjendatud õigusabikulu on koos maksekäsu kiirmenetluse kuluga 500 eurot (4*120+20). Kokku on põhjendatud menetluskulu 920 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 74%, s.o summas 680,80 eurot.
24.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
25.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.06.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku, eposti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.