Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluskäik S AS esitas 02.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 4846.98 euro saamiseks. 29.04.2020 kohtumäärusega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.05.2020 esitas S AS hagi A OÜ, I. P. ja M. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 31.03.2021 määrusega kinnitas kohus S AS-i, A OÜ ja M. S. kompromissi ning lõpetas menetluse S AS-i hagis A OÜ ja M. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja ja A OÜ (registrikood xxx) 15.09.2016 laenulepingu nr 16-089270-JI, mille alusel andis hageja laenu summas 15 000.00 eurot, intressimääraga 6 kuu Euribor + 10,00% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks oli 15.09.2019, laenusumma tagasimaksete tähtpäevadeks oli iga kuu 15. kuupäev ja viivise määr 0,15% päevas. Laenulepingule sõlmiti lisad 1 ja 2 ning lisa 2 sõlmimisega pikendati laenusumma tagastamise lõpptähtpäeva kuni 15.03.2020. Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis laenusumma tagasimaksed osaliselt tasumata. Hageja saatis laenusaajale 03.12.2019 lepingute ülesütlemise tahteavalduse, milles andis täiendava tähtaja kuni 18.12.2019 võlgnevuse tasumiseks. Laenusaaja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles alates 19.12.2019. 15.09.2016 sõlmisid hageja, I. P. ja M. S. käenduslepingu nr 16-089270-KÄ, mille alusel võtsid I. P. ja M. S. endale kohustuse tagada solidaarselt põhivõlgnikuga 15.09.2016 laenulepingust nr 16089270-JI tulenevate kohustuste kohane täitmine. Käendajate vastutuse maksimumsumma on 15 000.00 eurot. Hageja saatis 03.12.2019 kostjale laenulepingu ülesütlemise teatise, milles andis täiendava tähtaja 18.12.2019 võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei ole käenduslepingust tulenevat kohustust täitnud. Põhivõlgniku 15.09.2016 laenulepingust nr 16-089270-JI tulenev võlgnevus hageja ees on seisuga 13.05.2020 kokku 5 321.46 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4 393.07 eurot, intressist summas 42.70 eurot ja põhiosalt arvestatud viivistest summas 885.69 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 5 321.46 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4 393.07 eurot, intressist summas 42.70 eurot ja põhiosalt arvestatud viivistest summas 885.69 eurot, millele lisandub viivis põhivõla summalt 4 393.07 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 2. lause järgi alates 14.05.2020, kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 15 000.00 eurot, mis on kostja kui käendaja maksimumvastutuseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda (sh riigilõiv 425.00 eurot) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni nõuete täitmiseni. Hagejal ei ole muid menetluskulusid peale riigilõivu summas 425.00 eurot. Kostja vastuväited Kostja teatas vastuses hagiavaldusele, et võtab hagi osaliselt õigeks ning tunnistab nõudeid, kuid ei võta hagi õigeks osas, mis käsitleb käendajate võrdset vastutust tekkinud võlgnevuse tasumisel. Kostja väidab, et on heausklikult laenu tagastamise perioodil 01.01.2017-31.05.2018 A OÜ arveldusarvetele otseselt ja kaudselt üle kandnud 5928.00 eurot ning M. S. arveldusarvetele otseselt üle kandnud 10 874.45 eurot, seega kokku rohkem kui laenu põhiosa ning on oma kohustuse käendajana täitnud. Lisaks sellele on kostja tasunud nimetatud ajavahemikul A OÜ ja M. S. arveid ning võlgnevusi kokku ligikaudu summas 2400.00 eurot. M. S. on kostjale kinnitanud, et tegeleb ainuisikuliselt kõnealuse laenu tagastamisega. Kostjale ei ole teada, milleks laenu kasutatud on. Kostja teatab, et tema roll seoses laenu võtmisega oli vaid juhatuse liikmeks astumine ja oma sissetulekute tõendamine ning eraisikust käendajana laenulepingu allkirjastamine. Kostja usub, et hageja esitatud faktiväited vastavad tõele ning hageja taotlused on korrektsed ja põhjendatud. Kostja palub vabastada teda tekkinud võlgnevuse tasumisest, kuna leiab, et on oma kohustuse käendajana täitnud ning tekkinud võlgnevuse peaks tasuma A OÜ ja M. S.. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud sisulisi vastuväiteid hageja nõudele. Kostja tunnistab võlgnevust. A OÜ-l, M. S.l ja kostjal on omavahelised pretensioonid, mis ei mõjuta hageja laenuja käenduslepingust tulenevat nõuet kostja vastu. A OÜ, M. S. ja kostja on solidaarvõlgnikud. Hageja on seisukohal, et kostja vastus on eelkõige suunatud erimeelsustele solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes. Hageja on arvamusel, et see ei mõjuta vastutust hageja ees. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - 15.09.2016 sõlmisid hageja ja A OÜ (registrikood xxx) laenulepingu nr 16-089270-JI ning laenulepingu lisad nr 1 ja 2 (dtl 68-69, 80-86, 88), - 15.09.2016 sõlmisid pooled käenduslepingu nr 16-089270-KÄ (dtl 90-91). Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4393.07 eurot, intressi 42.70 eurot ja põhiosalt arvestatud viivised 885.69 eurot ning tulevikus tekkiva viivise põhivõla summalt 4 393.07 eurot VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi alates hagiavalduse esitamisest 14.05.2020, kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 15 000.00 eurot, mis on kostja kui käendaja maksimumvastutuseks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele põhinõude, intressi ega viiviste osas ning on teatanud, et tunnistab nõudeid. Küll on kostja esitanud vastuväite, mille kohaselt on oma kohustuse käendajana täitnud ning tekkinud võlgnevuse peaks tasuma A OÜ ja M. S.. Kostja on arvamusel, et on oma kohustuse täitnud, kuna on perioodil 01.01.2017-31.05.2018 A OÜ arveldusarvetele otseselt ja kaudselt üle kandnud 5928.00 eurot ning M. S. arveldusarvetele otseselt üle kandnud 10 874.45 eurot, lisaks on kostja tasunud nimetatud ajavahemikul A OÜ ja M. S. arveid ning võlgnevusi kokku ligikaudu summas 2400.00 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja vastutab laenulepingust nr 16-089270-JI ja käenduslepingust nr 16-089270-KÄ tulenevalt kohustuse täitmise eest A OÜ ja M. S.ga solidaarselt VÕS § 145 lg 1 alusel. VÕS § 65 lg-st 1 tulenevalt võib hageja seega nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist A OÜ-lt, M. S.le ja kostjalt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on esitanud kostjale 03.12.2019 laenulepingu ülesütlemise teatise (dtl 102-104), milles andis täiendava tähtaja 18.12.2019 käenduslepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kostjal tuleb käenduslepingust tulenev kohustus täita võlausaldajale, kelleks on hageja ning maksete tegemist laenusaaja A OÜ või teise käendaja M. S. arvele või A OÜ ja M. S. arvete ja võlgnevuste tasumist ei saa arvestada laenulepingust nr 16-089270-JI ja käenduslepingust nr 16-089270-KÄ tuleneva kohustuse täitmisena hageja eest. Kostja vaidleb hagile vastu ka põhjusel, et kostjale ei ole teada, milleks laenu kasutatud on, M. S. lubas tagastada laenu ainuisikuliselt ning kostja roll seoses laenu võtmisega oli vaid juhatuse liikmeks astumine ja oma sissetulekute tõendamine ning eraisikust käendajana laenulepingu allkirjastamine. Kostja on sõlminud 15.09.2016 käenduslepingu nr 16-089270-KÄ, millega käendab A OÜ ja hageja 15.09.2016 laenulepingut nr 16-089270-JI. Äriregistrist nähtuvalt oli kostja A OÜ (registrikood xxx) juhatuse liige eelnevalt nimetatud lepingute sõlmimise ajal. Seega on kostja käendanud sisuliselt enda kontrolli all oleva äriühingu majandustegevusest tulenevat võlga. Samas ei ole käendussuhte kehtivuse eelduseks see, et käendaja on põhivõlgniku juhatuse liige. VÕS § 142 lg 4 sätestab samuti, et käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kostja on sõlminud käenduslepingu vabatahtlikult ning võtnud endale käenduslepinguga kohustuse, mida tuleb täita. Seejuures ei oma tähendust, kes solidaarvõlgnikest sai laenu enda käsutusse.

VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kohtu hinnangul on kostja vastuväited seotud solidaarvõlgnike, s.o A OÜ, M. S. ja kostja omavaliste suhtega, mis ei puuduta hageja nõuet kostja vastu ning kostjal on õigus esitada nimetatud vastuväited ja VÕS § 69 lg-st 2 tulenev tagasinõue solidaarvõlgnike vastu iseseisvas menetluses. Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et S AS-i hagi I. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4 393.07 eurot, intressi 42.70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 885.69 eurot ning viivise põhivõla summalt 4 393.07 eurot VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi alates 14.05.2020, kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 15 000.00 eurot, mis on käendaja vastutuse maksimumsumma. Kohus jätab tähelepanuta kostja esitatud tõendid ülekannete tegemise kohta A OÜ-le ja M. S.le, A OÜ ja M. S. arvete ja võlgnevuste tasumise kohta ning A OÜ poolt esitatud arved Tulika Autokeskuse OÜ-le ning M. S. e-kirja kostjale (dtl 165-172, 174-188, 430), kuna asjaolusid, mida kostja soovib nimetatud tõenditega tõendada, ei ole vaja tõendada. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse määramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi kostja osas, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 192.00 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt riigilõivu 233.00 eurot, kokku 425.00 eurot. Hageja on teatanud, et hagejal ei ole muid menetluskulusid peale riigilõivu. Eelnevast tulenevalt on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, riigilõiv summas 425.00 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (425.00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.