Flagito OÜ hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 29. jaanuari 2021. a otsus Harju Maakohtu 5. veebruari 2021. a otsus Harju Maakohtu 15. oktoobri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. apellatsioonkaebused
Kaebuse hind
1549,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepingulised esindajad LL ja advokaat Kristjan Tuul Kostja Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. (välisriigi registrikood KRS 0000056844), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. poolt 22. veebruaril 2021 ringkonnakohtule esitatud dokumentaalsed tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 29. jaanuari 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-6442 osas, millega maakohus mõistis Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt Flagito OÜ kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 220 eurot ületavas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Flagito OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata ja menetluskulud Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt Flagito OÜ kasuks välja mõistmata 220 eurot ületavas osas, samuti jätta rahuldamata sellelt viivise väljamõistmise nõue. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 5. veebruar 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-6444 osas, millega maakohus mõistis Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt Flagito OÜ kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 495 eurot ületavas osas, samuti sellelt
viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Flagito OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata ja menetluskulud Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt Flagito OÜ kasuks välja mõistmata 495 eurot ületavas osas, samuti jätta rahuldamata sellelt viivise väljamõistmise nõue. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Jätta Harju Maakohtu 15. oktoobri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-6447 muutmata. Rahuldada Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. tsiviilasjades nr 2-20-6442 ja nr 2-206444 esitatud apellatsioonkaebused osaliselt. Jätta Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. tsiviilasjas nr 2-20-6447 esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:
7.1.Rahuldada hagi.
7.2.Välja mõista Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt Flagito OÜ kasuks põhivõlgnevus 1200 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 120 eurot, viivis perioodi 18. märts 2019 kuni 28. aprill 2021 eest 203,05 eurot ja alates 29. aprillist 2021 viivis põhinõudest (1200 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
7.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. kanda, v.a menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud, mis jäävad kummagi poole enda kanda.
7.4.Määrata kindlaks Flagito OÜ maakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus ja mõista Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt välja Flagito OÜ kasuks menetluskulud 935 eurot.
7.5.Määrata kindlaks Flagito OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus ja mõista Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt välja Flagito OÜ kasuks menetluskulud 420 eurot.
7.6.Kohustada Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt Flagito OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Flagito OÜ (hageja) esitas Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. (kostja) vastu 3. mail 2020 Euroopa maksekäsu avaldused tsiviilasjades nr 2-20-6442, nr 2-20-6444 ja nr 2-20-6447. Kostja esitas kõigile kolmele avaldusele vastuväite.
2.Hageja esitas 21. septembril 2020 kostja vastu tsiviilasjas nr 2-20-6442 hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 400 eurot, perioodil 18. märtsist 2019 kuni
21.septembrini 2020 põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise 48,51 eurot ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 22. septembrist 2020 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest, samuti sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas 13. juulil 2020 kostja vastu tsiviilasjas nr 2-20-6444 hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 400 eurot, perioodil 18. märtsist 2019 kuni 13. juulini 2020 põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise 42,39 eurot ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 14. juulist 2020 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest, samuti sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas 13. juulil 2020 kostja vastu tsiviilasjas nr 2-20-6447 hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 400 eurot, perioodil 18. märtsist 2019 kuni 13. juulini 2020 põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise 42,39 eurot ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 14. juulist 2020 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest, samuti sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduste ja nende täienduste kohaselt oli reisijatel MÄ (nõue esitatud tsiviilasjas nr 2-206442), KK (nõue esitatud tsiviilasjas nr 2-20-6444) ja BÄ (nõue esitatud tsiviilasjas nr 2-206447) (reisijad) kinnitatud broneering nr PF8PCJ 26. oktoobri 2018. a lendudele BA0398 ja LO8178. Lend BA0398 tühistati, mistõttu pakuti reisijatele 27. oktoobril 2018 toimuvaid asenduslende BA0430 lähtepunktiga London ja sihtpunktiga Amsterdam ning LO8174 lähtepunktiga Amsterdam ja sihtpunktiga Tallinn. Reisijad ilmusid lennu LO8174 registreerimisele, aga nad jäeti lennust maha, mistõttu jõudsid reisijad sihtpunkti Tallinnasse rohkem kui 3 tundi hiljem võrreldes lennu LO8174 saabumisajaga. Pardakaardi olemasolu kinnitab kehtivat broneeringut. British Airways ei teavitanud reisijaid broneeringu muudatusest, sest saadetud sõnum sisaldas informatsiooni üksnes pagasi registreerimise kohta. Samuti kinnitas British Airways, et nad tegid kehtiva broneeringu kostja lennule LO8174 ega muutnud broneeringut enne lennu väljumist. Lendu LO8174 opereeris kostja, mistõttu vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (määrus) kohaselt kostja kui tegutsev lennuettevõtja. Väljumiskoha London ja lõppsihtkoha Tallinn mõõdetud vahemaa on 1813 km, mistõttu on lennust maha jätmise eest hüvitis 400 eurot. 27. veebruaril 2019 loovutasid reisijad nõuded hagejale. 17. märtsil 2019 edastas hageja kostjale määruse alusel iga reisija kohta eraldi nõudekirja summas 400 eurot, kuid kostja keeldus hüvitiste tasumisest. Seetõttu tuleb viivist 400 euro suuruselt põhinõudelt arvestada alates 18. märtsist 2019. Kuna hagejal on õigus nõuda viivist ja kostja on majandustegevuses tegutsev isik, on hagejal õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
Tsiviilasjades nr 2-20-6442 ja nr 2-20-6444 märkis hageja täiendavalt, et väidetavalt tehtud broneeringuvea eest vastutab agendilepingust tulenevalt kostja. Samuti ei tühistanud British Airways reisija broneeringut, vaid seda tegi kostja kontrolli all olev ja kasutatav süsteem. Lisaks on hüvitist kohustatud maksma iga tegutsev lennuettevõtja, kes osaleb ümberistumisega lennust vähemalt ühe lennu teostamisel. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud lend LO8174 tühistatud ega hilinenud ning reisijatel ei olnud kostjaga kehtivat reisijaveolepingut. Reisijatel ei olnud kehtivat broneeringut või pileteid lennule LO8174. British Airways teavitas reisijaid 27. oktoobri 2018. a hommikul 27. oktoobri 2018. a lendude broneeringu muutmisest. Tsiviilasjades nr 2-20-6442 ja nr 2-20-6444 märkis kostja täiendavalt, et British Airways broneeris 26. oktoobri 2018. a lennud ja alternatiivselt lennud 27. oktoobriks 2018 puhuks, kui
26.oktoobri 2018. a lend BA0398 ei toimu. 26. oktoobril 2018 väljastas British Airways reisijatele pardakaardid 27. oktoobri 2018. a lennule LO8174. Kuna 26. oktoobri 2018. a lennud BA0398 ja LO8178 olid British Airways poolt tühistatud ja reisijad ei olnud lennule LO8178 ilmunud, siis olid broneeringud järgmisele kostja lennureisile 27. oktoobril 2018 automaatselt süsteemis eemaldunud. Ka Aktsiaselts Nordic Aviation Group (Nordica) esindaja on kinnitanud, et reisijaid ei olnud lennu LO8174 reisijate nimekirjas ja reisijatel puudus kehtiv lennupilet. Vaatamata sellele, et väljastatud oli pilet ja pardakaart, ei tõenda see kostja reisijateja pagasiveoüldtingimuste p-de 3.1 ja 3.1.1 järgi, et reisijatel oli kehtiv veoleping kostjaga. Määrus ei ole ka kohaldatav, kuna reisijatel puudus kinnitatud broneering reisile. Samuti ei ole kostja enda kohustusi rikkunud, sest reisijate broneering oli tühistatud kostjast mittetulenevatel põhjustel. Kuna British Airways tühistas 26. oktoobri 2018. a lennu ja ei eemaldanud kasutamata segmenti (tühistatud lend) süsteemist, olid kõik segmendid kasutamata ja sellega seotud järgmised broneeringud süsteemist automaatselt eemaldatud, mistõttu ei olnud reisijatel kehtivaid ja kinnitatud broneeringuid. Kostja ei ole reisijatele broneeringuid teinud ja kustutanud ega volitanud selleks ka British Airwaysi. ARI (Amadeus Revenue Integrity) süsteem, mille kaudu British Airways broneeris pileti, ei ole kostja programm, vaid seda kasutavad ka teised lennuettevõtjad. British Airways agent tegutses British Airways, mitte kostja nimel ja huvides. Maakohtu otsused ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 29. jaanuari 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-6442 hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 400 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 48,51 eurot, viivise perioodi 22. septembrist 2020 kuni otsuse tegemiseni eest 11,37 eurot ja edasi seadusjärgses määras viivise protsendina põhinõudest (400 eurot). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 775 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ehkki pileti broneeringu tegi British Airways ja LO8174 lendu teenindas Nordica meeskond, siis on lennu LO8174 opereerivaks lennuettevõtjaks kostja, mistõttu vastutab kostja kui tegutsev lennuettevõtja reisija ees. Reisijal oli kinnitatud broneering kostja lennule LO8174, kuivõrd reisija on esitanud pardakaardi vaidlusalusele lennule ning British Airways teavituse, millest nähtub, et reisijat ei teavitatud broneeringu tühistamisest, vaid üksnes pagasi registreerimisest. Asjaolu, et British Airways võis olla teinud vea süsteemi kaudu pileti väljastamisel (milline tegevus ei nähtu samas British Airways vastusest) ja millele järgnes asjaolu, et reisijat ei lastud LO8174 lennule, ei oma tähtsust, sest
reisija ei tea ega peagi teadma lennuettevõtjate broneerimissüsteemidest või nende peensustest. Seega ei olnud reisija teadlik, et tema pilet lennule LO8174 võis olla kehtetu või tühistatud. Vaidlus puudub selles, et lennumarsruudi London-Tallinn mõõdetud vahemaaks on 1813 km. Üle 1500 km pikkuste lendude puhul on õigus hüvitisele 400 eurot. Lennureisija, kes on vastu tema tahtmist lennust maha jäetud ja kellele on pakutud asenduslendu, saab nõuda hüvitist asenduslennu hilinemise eest, kui hilineti nii palju tunde, et tekib õigus hüvitisele, ja tühistatud lendu ja asenduslendu teostas sama lennuettevõtja. Praeguses asjas jäeti reisija vastu tema tahtmist lennust LO8174 maha. Esialgne lend pidi lõppsihtkohta Tallinn jõudma 27. oktoobril 2018 kell 17, kuid hageja jõudis sihtkohta enam kui kolm tundi hiljem (28. oktoobril 2018). Samuti on kohus tuvastanud, et lendu lähtepunktiga Amsterdam ja sihtpunktiga Tallinn opereeris kostja ning asenduslendu lähtepunktiga Arlanda ja sihtpunktiga Tallinn opereeris ka kostja. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist. Põhjendatud on ka hageja viivisenõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Lisaks pidas kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule 125 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulusid 650 eurot (sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu).
5.Harju Maakohus rahuldas 5. veebruari 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-6444 hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 400 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 60,41 eurot ja alates 5. veebruarist 2021 seadusjärgses määras viivise protsendina põhinõudest (400 eurot). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 695 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt, kuigi broneeringud tegi British Airways ja lendu teenindas Nordica meeskond, siis opereeris lendu kostja, mistõttu vastutab kostja kui tegutsev lennuettevõtja reisija ees. Pardakaardiga on tõendatud, et reisijal oli broneering lennule LO8174. Asjaolu, et reisija ilmus õigeaegselt registreerimisele, saab lugeda kostja poolt omaks võetuks. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et British Airways muutis broneeringut. Samuti ei teavitanud British Airways reisijaid 27. oktoobri 2018. a hommikul broneeringu muutmisest, vaid üksnes pagasi registreerimise võimalusest. Reisija ei olnud ega saanudki olla teadlik sellest, et süsteem tühistas tema lennupileti lennule LO8174. Tõendamist on leidnud, et kostja jättis reisija lennust maha kostja enda kasutatava süsteemi vea tõttu. Seega, kuivõrd kostja jättis reisija lennust maha, vaidlusalust lendu ja ka asenduslendu opereeris kostja ning reisija jõudis lõppsihtkohta enam kui kolm tundi hiljem, siis kuulub tasumisele hüvitis 400 eurot. Põhjendatud on ka hageja viivisenõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Maakohus vähendas hageja esindaja teostatud toimingute ajakulu, pidades mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 5,5 tundi. Kohus pidas põhjendatuks tunnitasumäära 100 eurot. Eelnevat arvestades luges kohus põhjendatud õigusabikuludeks 550 eurot, millele lisandub kohtu poolt põhjendatuks peetud riigilõivu kulu 125 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot.
6.Harju Maakohus rahuldas 15. oktoobri 2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-6447 hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 400 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 42,39 eurot ja alates 14. juulist 2020 seadusjärgses määras viivise protsendina põhinõudest (400 eurot). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuid ei määranud kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suurust. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud pardakaardi, mistõttu on tõendatud, reisijal oli kinnitatud broneering kostja lennule LO8174. Seda kinnitab ka kostja oma vastuses, kuivõrd vastuväited tuginevad üldjoontes sellele, et British Airways muutis broneeringut, mitte sellele, et broneeringut üldse ei olnud. Samuti on MÄ kinnitusega ja British Airways vastusega tõendatud, et kostja jättis reisija lennust maha, mitte British Airways ei muutnud enne lennu
toimumist broneeringut. Eksitavad on kostja väited justkui oleks British Airways teavitanud reisijaid broneeringu muutmisest, sest hageja esitatud sõnumist nähtub, et selles kutsuti reisijat pagasit registreerima. Seega tuleb kostjalt välja mõista hüvitis 400 eurot. Põhjendatud on ka hageja viivisenõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Apellatsioonkaebused ja menetluse edasine käik
7.Kostja esitas tsiviilasjades nr 2-20-6442 ja nr 2-20-6444 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas tsiviilasjas nr 2-20-6447 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule või alternatiivselt teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja kõigis apellatsioonkaebustes jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses tsiviilasjas nr 2-20-6447 märkis kostja, et maakohus ei määranud pooltele tähtaega, mille jooksul oli võimalik esitada kõik seisukohad ja tõendid, mistõttu rikkus kohus võistleva menetluse printsiipi ning poolte võrdset võimalust esitada väiteid ja tõendeid. Apellatsioonkaebustes tsiviilasjades nr 2-20-6442, nr 2-20-6444 ja nr 2-20-6447 kordas kostja suures osas tsiviilasjades nr 2-20-6442 ja nr 2-20-6444 maakohtus väljatoodut. Kostja märkis, et asjaolu, et kostja on käsitatav kui tegutsev lennuettevõtja LO8174 lennu puhul, ei ole vaidluse all. Kostja vastuväide seisneb selles, et reisijatel puudus kinnitatud broneering lennule LO8174. Reisijad ilmusid küll reisile, kuid kuna reisijatel puudus kinnitatud broneering, puudus kostjal kohustus reisijaid vedada vastavalt kostja veotingimustele ning määrus ei ole kohaldatav määruse art 3 lg 2 p a ja lg 1 kohaselt. Pardakaardi olemasolu ei tõenda kostja reisijate- ja pagasiveoüldtingimuste p-de 3.1 ja 3.1.1 järgi, et reisijatel oli kehtiv broneering. Kostja reisijateveotingimuste p 6.5 näeb ette, et ühe reisi tühistamisel tühistatakse ka selle järgmise reisi broneeringud. Kostja ei rikkunud enda kohustusi reisijate ees, sest British Airwaysi agent rikkus oma kohustusi, kui ei kustutanud asjaomasest süsteemist kasutamata segmenti (tühistatud lend), mistõttu eemaldusid süsteemist automaatselt järgmised broneeringud. Täiendavalt märkis kostja apellatsioonkaebustes tsiviilasjades nr 2-20-6442 ja nr 2-20-6444, et asjaolu, kas reisija oli teadlik kinnitatud broneeringu puudumisest, ei oma tähtsust määruse kohaldamisel. Kinnitatud broneering on vajalik selleks, et tagada kõikidele reisijatele ohutu reis ja ostetud koha olemasolu lennukis. Juhul, kui lennuettevõtja lubaks reisile isikud, kellel ei ole kehtivat broneeringut, ei saa lennuettevõtja täita enda kohustusi reisijate ees, kellel on kehtivad broneeringud. Reisijad oli teadlikud, et esimesed lennud olid tühistatud ja tulenevalt sellest pidid olema teadlikud, et omavahel seotud lendude puhul ühe broneeringu (segmendi) tühistamise korral, tühistatakse ka järgmine segment. Kuivõrd hageja esindaja LL oli alates 2018. a oktoobrist kuni 2021. a jaanuarini hageja töötaja, siis ei saa hageja nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Isegi, kui LL ja hageja vahel oli sõlmitud käsundusleping praeguses menetluses esindamiseks, siis ei olnud kulud vajalikud ega põhjendatud, kuivõrd LL ülesandeks hageja töötajana oli reisijate esindamine kohtuvaidlustes. Samuti on hea usu põhimõttega vastuolus sõlmida enda töötajaga käsunduslepingut töö kohta, mida töötaja peab tegema töölepingu alusel.
8.Tallinna Ringkonnakohus liitis 4. märtsi 2021. a määrusega Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olevad tsiviilasjad nr 2-20-6442, nr 2-20-6444 ja nr 2-20-6447 ühte menetlusse ning jättis tsiviilasja numbriks 2-20-6442. Vastustaja seisukoht
9.Hageja esitas ühise vastuse kostja apellatsioonkaebusele, milles vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 29. jaanuari 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-206442 tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt Flagito OÜ kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 220 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 220 eurot ületavas osas, samuti jätab rahuldamata sellelt viivise väljamõistmise nõude. Muus osas tuleb nimetatud maakohtu otsus jätta muutmata. Harju Maakohtu 5. veebruar 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-6444 tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt Flagito OÜ kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 495 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 495 eurot ületavas osas, samuti jätab rahuldamata sellelt viivise väljamõistmise nõude. Muus osas tuleb nimetatud maakohtu otsus jätta muutmata. Harju Maakohtu 15. oktoobri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-6447 tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kostja tsiviilasjades nr 2-20-6442 ja nr 2-20-6444 esitatud apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. Kostja tsiviilasjas nr 2-20-6447 esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.Selguse huvides märgib kolleegium, et kuna tsiviilasjade nr 2-20-6442 ja 2-20-6444 materjalid kattuvad, siis viidatakse põhjendustes vaid tsiviilasja nr 2-20-6442 materjalidele.
12.Kolleegium lahendab esmalt menetluslikud küsimused.
12.1.Kostja esitas koos tsiviilasjas nr 2-20-6447 esitatud apellatsioonkaebusega dokumentaalsed tõendid: kostja reisijate- ja pagasiveo üldtingimused, Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse (IATA) juhendi 830d, kostja 30. septembri ja 13. novembri 2020. a selgitused ja nende tõlke eesti keelde, Nordica 20. novembri 2020. a vastuse päringule. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus liitis 4. märtsi 2021. a määrusega tsiviilasjad nr 2-20-6442, nr 2-206444 ja nr 2-20-6447 ühte menetlusse ning kõnealused dokumendid on maakohtu menetluses juba tsiviilasja nr 2-20-6442 juurde võetud (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 91–111), puudub vajadus nende vastu võtmiseks. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
12.2.Kostja heidab ette, et maakohus ei määranud tsiviilasjas nr 2-20-6447 tähtaega, mille jooksul oleks olnud võimalik esitada seisukohad ja tõendid. Kuivõrd tsiviilasjad on liidetud ja kostja ei ole teinud etteheiteid eelmenetluse läbiviimisele tsiviilasjades nr 2-20-6442 ja nr 220-6444, siis väidetavad menetluslikud rikkumised tsiviilasjas nr 2-20-6447 saab ringkonnakohus kõrvaldada, hinnates kostja apellatsioonkaebuses esitatud väiteid.
13.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas reisijatel oli kinnitatud broneering lennule LO8174 ning kui broneering asjaomasele lennusegmendile oli kustutatud, siis kas kostja vastutab reisijate ees. Maakohus rahuldas kõigis liidetud asjades hageja nõuded kostja vastu lennureisist mahajätmise eest hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulu saamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuste väited alust maakohtu otsuste muutmiseks.
14.Määruse nr 261/2004 art 2 p j ja art 4 lg 3 koostoimes ilmneb, et kui reisija, kes vastab määruse art 3 lg-s 2 kehtestatud tingimustele, jäetakse vastu tema tahtmist lennureisist maha,
siis on tal õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist ja abi, välja arvatud juhul, kui sellest lennureisist mahajätmiseks oli mõistlik põhjus, nagu tervis, ohutus, julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid. Seega välistab määrus lennureisist mahajätmisena kvalifitseerimise kaht laadi põhjustel. Esimest laadi põhjused on seotud sellega, kui lennule registreerimisele ilmunud reisija ei täida selle määruse art 3 lg-s 2 sätestatud tingimusi. Teist laadi põhjused on seotud juhtudega, kus mahajätmiseks on mõistlikud põhjused nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid (Euroopa Kohtu 4. oktoobri 2012. a otsus kohtuasjas nr C-22/11 Finnair Oyj vs Timy Lassooy, p 29).
15.Esmalt võtab kolleegium seisukoha apellatsioonkaebuste väite osas, et reisijad ei täitnud määruse art 3 lg-s 2 sätestatud tingimusi. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et reisijatel oli kinnitatud broneering lennule LO8174 ja selle lennusegmendi hilisem tühistamine ei välista reisijate õigust saada määruse nr 261/2004 alusel hüvitist.
15.1.Määruse nr 261/2004 kohaldamisala piiritlevas määruse art 3 lg-s 2 on sätestatud, et määrust kohaldatakse tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ja ta ilmub registreerimisele või lennuettevõtja on suunanud reisija lennult, mille jaoks tal oli broneering, teisele lennule. Pooled ei vaidle apellatsiooniastmes selle üle, et reisijad ilmusid lennu LO8174 registreerimisele, aga poolte vahel puudub üksmeel selles, kas reisijatel oli nimetatud lennureisile kinnitatud broneering.
15.2.Iseenesest nõustub kolleegium kostjaga, et reisijatel pardakaardi olemasolu ei tähenda, et neil oli jätkuvalt kinnitatud broneering lennule LO8174. Ka hageja viidatud Euroopa Kohtu lahendist kohtuasjas nr C-756/18 ei tulene sellist järeldust. Nimetatud asjas leidis Euroopa Kohus, et reisijatele, kellel on sellele lennule kinnitatud broneering, ei või keelduda määruse alusel hüvitist maksmast ainuüksi põhjusel, et nad ei ole hüvitisnõuet esitades tõendanud – eeskätt pardakaardiga – selle lennu registreerimisele ilmumist (vt Euroopa Kohtu 24. oktoobri 2019. a määrus kohtuasjas nr C-756/18 LC ja MD vs easyJet Airline Co. Ltd, p 21). Kolleegiumi arvates saab nimetatud lahendist järeldada, et pardakaart tõendab lennu registreerimisele ilmumist. Praeguses asjas registreerimisele ilmumise osas vaidlus puudub. Kolleegiumi hinnangul on kostja reisijate broneeringu PF8PCJ teekonna ajaloo väljavõtte ja kostja töötaja selgitustega tõendanud, et lennureisi LO8174 jaoks tehtud broneering tühistati (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 89 ja 91–pöördel). Kostja töötaja kirjalikku selgitust hindab kohus dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 järgi.
15.3.Samas ei nõustu kolleegium kostja käsitlusega, et broneeringu hilisem tühistamine lennureisile LO8174 välistab sellelt lennureisilt mahajätmise eest määruse nr 261/2004 alusel hüvitise nõude esitamise õiguse. Maakohus on asjas esitatud materjalide põhjal õigesti leidnud, et reisijatel oli alguses kinnitatud broneering lennule LO8174. Ka kostja ise on menetluse jooksul korduvalt esile toonud ja tõendanud teekonna ajaloo väljavõtte kohta esitatud selgitustega, et British Airways tegi reisijatele broneeringu lennule LO8174 ja väljastas piletid (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 91 ja 94). Samuti tõendavad British Airways selgitused, et broneering kostja asjaomasele lennureisile tehti ja selle alusel ka piletid väljastati (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 77–78). Seega olid reisijad täitnud kõik lennureisiks seatud tingimused. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kohaldub määrus nr 261/2004 art 3 lg 2 järgi ka siis, kui broneering on tühistatud (vt Euroopa Kohtu 4. oktoobri 2012. a otsus kohtuasjas nr C-321/11 Germán Rodríguez Cachafeiro, María de los Reyes Martínez-Reboredo Varela-Villamor vs Iberia, Líneas Aéreas de España SA, p 20). Euroopa Kohus leidis selles asjas, et olukorras, kus lennuettevõtja eeldusel, et esimese lennu hilinemise tõttu jäävad reisijad lennust maha, tühistas nende broneeringu lennule ja jättis seetõttu lennureisist maha, jääb see määruse nr 261/2004
art 2 p j tähenduses mõiste „lennureisist mahajätmine“ alla (vt samas p 27). Kolleegiumi hinnangul saab eeltoodu põhjal asuda seisukohale, et reisijatel on õigus nõuda kostjalt hüvitist lennureisist mahajätmise eest vaatamata sellele, et tehtud broneering asjaomasele lennusegmendile reisijatest mittetulenevatel põhjustel hiljem tühistati.
15.4.Seisukohta, et määruse nr 261/2004 kohaldamise eeldused on täidetud, kinnitab ka kostja poolt esile toodu, mille kohaselt tehti broneering 27. oktoobri 2018. a lennule LO8174 juba enne 26. oktoobri 2018. a lendude toimumist seoses viimaste ebaregulaarsusega, mistõttu saab neid lende kostja väitel lugeda omavahel seotud jätkulendudeks. Euroopa Kohus on leidnud, et reisija õiguse puhul saada määruses nr 261/2004 ette nähtud hüvitist moodustab ühtse broneeringu alla kuuluv ühe või mitme ümberistumisega lend ühe terviku (vt Euroopa Kohtu
30.aprilli 2020. a otsus kohtuasjas nr C-191/19 OI vs Air Nostrum Líneas Aéreas del Mediterráneo SA, p 26). Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et kuivõrd praegusel juhul oli ühtse broneeringuga hõlmatud ka lend LO8174, siis vaatamata broneeringu hilisemale tühistamisele asjaomasele lennusegmendile, on määrus nr 261/2004 art 3 lg 2 järgi kohaldatav. Kõnealune tõlgendus on kooskõlas ka määruse eesmärgiga, milleks on vastavalt määruse põhjendusele 1 tagada reisijate kaitstuse kõrge tase, mis omakorda õigustab reisijatel olevate õiguste laia tõlgendamist (vt ka eespool viidatud Euroopa Kohtu 4. oktoobri 2012. a otsus kohtuasjas nr C-321/11, p 25).
15.5.Kostja tugineb ka sellele, et ta ei pidanud reisijaid vedama, sest reisijatele väljastatud pilet ei olnud kehtiv. Vastavalt kostja veotingimuste p-le 3.1.1 peab konkreetse lennuga reisimise õiguse saamiseks reisija esitama kehtiva pileti, mis on nõuetekohaselt väljastatud vastavalt vedaja eeskirjadele ning sisaldab asjaomase lennu piletikupongi (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 102 pöördel). Kostja on esile toonud, et kehtiva pileti puudumise tõttu keeldus ka Nordica praegusel juhul reisija lennureisile lubamisest (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 97). Kolleegium leiab, et kostja veotingimuste p 3.1.1 ei välista praegusel juhul reisijate õigust saada lennult LO8174 maha jätmise eest hüvitist. Kostja ei ole selgitanud, mille alusel muutub reisijatele väljastatud pilet kehtetuks kostja veotingimuste p 3.1.1 mõttes, kui broneering lennusegmendile tühistatakse. Siinjuures on hageja põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et kostja lepingulise esindaja seisukoht reisijatel kehtiva pileti puudumise kohta on vastuolus kostja töötaja selgitustega, et reisijal olid piletid süsteemis, samuti pardakaart, aga broneerimise süsteemis ei olnud kinnitatud kohti reisijate jaoks, mistõttu ei olnud reisijaid ka reisijate nimekirjas (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 94).
16.Järgmisena käsitleb kolleegium seda, kas lennust LO8174 mahajätmiseks esines mõistlik põhjus nagu tervis, ohutus, julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid.
16.1.Kostja on esile toonud, et reisijad jäeti lennust LO8174 maha, sest 26. oktoobri 2018. a lennud BA0398 ja LO8178 olid tühistatud ning reisijad ei olnud lennu BA0398 tühistamise tõttu lennule LO8178 ilmunud, mistõttu oli algselt tehtud broneering lennusegmendile LO8174 automaatselt süsteemist eemaldatud (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 91 ja pöördel). Kolleegium märgib, et see põhjus ei tulene mingil moel reisijatest, kes asjaomasest lennureisist maha jäeti. Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et kui põhjus, miks reisija lennureisist maha jäetakse, ei tulene mingil moel reisijast endast, siis ei ole see põhjus võrreldav määruse nr 261/2004 art-s 2 p-s j otsesõnu mainitud põhjustega (vt nt Euroopa Kohtu 4. oktoobri 2012. a otsus kohtuasjas nr C-22/11 Finnair Oyj vs Timy Lassooy, p 33). Seega ei esinenud praegusel juhul reisijate asjaomasest lennureisist mahajätmiseks mõistlikku põhjust määruse nr 261/2004 mõttes.
16.2.Kolleegiumi hinnangul ei välista reisijate lennule LO8174 lubamisest keeldumise määruse nr 261/2004 alla kuulumist ka kostja viide sellele, et kostja veotingimuste p 6.5 järgi ühe reisi tühistamisel tühistatakse ka järgmise reisi broneeringud (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl
104). Kolleegium märgib, et p 6.5 sõnastuse järgi on kostjal õigus lennu järgmiste segmentide jaoks tehtud broneeringud tühistada, kui reisija ei teata vedajale enne reisi algust oma reisiplaanide muutumisest ega kasuta broneeritud kohta ning piletihind ei luba muudatusi. Vaidlus puudub selles, et reisijad jõudsid lennule LO8174 eelnema pidanud lennuga BA430B Amsterdami, seega ei olnud praegusel juhul tegemist olukorraga, kus reisija ei kasutanud ümberistumisega lennu esimest lendu. Kolleegiumi hinnangul on hageja siinjuures põhjendatult viidanud määruse nr 261/2004 artle 15, mille järgi ei või reisijate ees võetud kohustusi piirata ega nendest loobuda veolepingusse märgitava klausliga. Art 15 on kohaldatav ka olukorras, kus selline klausel on ette nähtud lennuettevõtja üldtingimustes (vt Euroopa Kohtu 30. aprilli 2020. a otsus kohtuasjas nr C584/18 D. Z. vs Blue Air - Airline Management Solutions SRL, resolutsiooni p 5). Määruse nr 261/2004 art-ga 15 on vastuolus kostja veotingimustes sisalduv klausel osas, milles selle klausli kohaldamise tagajärjel jäetakse reisijad ilma õigusest rahalisele hüvitisele selle määruse kohaldamisalasse kuuluvate lennureisist mahajätmise juhtudel art 2 p j tähenduses. Nagu kolleegium eelmises punktis selgitas, siis praegusel juhul põhjus, miks reisijad lennust maha jäeti, ei ole lennureisist mahajätmise lubatav põhjus, sest see ei ole seotud reisijate isikliku olukorraga. Kostja ei saa oma üldtingimustes laiendada neid olukordi, kus ta võib põhjendatult reisija lennureisist maha jätta, sest see viiks vastuoluni määruse nr 261/2004 eesmärgiga tagada reisijatel olevate õiguste laia tõlgendamise abil nende kaitstuse kõrge tase (vt ka eespool viidatud Euroopa Kohtu 4. oktoobri 2012. a otsus kohtuasjas nr C-321/11, p 33). Samuti nõustub kolleegium hagejaga, et veotingimuste p-st 6.5 ei tulene vältimatut kohustust broneering lennusegmendile tühistada. Kostja on ise tuginenud sellele, et British Airways rikkus oma kohustusi, kui ei kustutanud kasutamata segmenti (tühistatud lend), mistõttu eemaldati süsteemist automaatselt ka broneering lennule LO8174. Kolleegium saab eelnevast aru, et ka kostja hinnangul oleks reisijatel pidanud praegusel juhul olema kinnitatud broneering asjaomasele lennureisile.
16.3.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väitele, et kostja veotingimuste p 6.5 järgi reisijad olid või pidid olema teadlikud broneeringu tühistamisest asjaomasele lennureisile, märgib kolleegium järgmist. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebustes maakohtu tuvastatud asjaolu, et British Airways ei teavitanud reisijaid 27. oktoobri 2018. a hommikul broneeringu muutmisest, vaid üksnes pagasi registreerimise võimalusest. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud hageja seisukoht, et asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teavitanud reisijaid oma otsusest mitte lubada neid lennule LO8174, mistõttu tekkis reisijatel pardakaardi väljastamise ja pagasi registreerimise võimalusest teavitamise tõttu kindlus, et kostja reisijad lennule lubab.
16.4.Täiendavalt on kostja selgitanud, et juhul, kui kostja lubaks reisile isikud, kellel ei ole kinnitatud broneeringut, ei saaks kostja täita enda kohustusi teiste reisijate eest. Kolleegiumi hinnangul ei välista see reisijate lennult LO8174 mahajätmise eest hüvitise nõude esitamise õigust. Kostja on esile toonud, et reisijate broneering asjaomasele lennusegmendile eemaldati süsteemist automaatselt. Siinjuures on kostja märkinud sedagi, et selle põhjustas lennupiletid broneerinud lennuettevõtja poolt piletite broneerimise protseduuride järgimata jätmine. Seega ei ole ka kostja hinnangul asjaomasest lennureisist mahajätmise põhjus seotud reisijatega. Lennureisist mahajätmine põhjustab määruse nr 261/2004 põhjenduste 2 järgi ka neile reisijatele, keda lennule ei lubata, tõsiseid raskusi ja ebamugavusi, mistõttu on määruse eesmärgiks lennureisist mahajätmine heastada. Lennureisist mahajätmise otsus põhjustel, mis ei olene reisijast, ei või kaasa tuua seda, et reisija jääb ilma igasugusest kaitsest.
17.Apellatsioonkaebuste väite kohaselt vastutab reisijate ees British Airways, kes rikkus kostja sõnul piletite broneerimise protseduure. Kolleegium kostja käsitlusega ei nõustu. Maakohus on õigesti leidnud, et reisijate ees vastutab kostja kui tegutsev lennuettevõtja ning kostja vastutus ei olene sellest, kas British Airways tegi vea.
17.1.Määruse nr 261/2004 art 3 lg 5 järgi kohaldatakse määrust mis tahes lennuettevõtja suhtes, kes korraldab reise ning kui tegutsev lennuettevõtja, kes ei ole sõlminud reisijaga lepingut, täidab määrusest tulenevaid kohustusi, käsitatakse seda ettevõtjat tegutsevana selle isiku nimel, kes on kõnealuse reisijaga lepingu sõlminud. Euroopa Komisjon on selgitanud, et art 3 lg 5 kohaselt vastutab määrusest tulenevate kohustuste eest alati lendu teostav lennuettevõtja, mitte mõni muu lennuettevõtja, kes näiteks on müünud pileti (Euroopa Komisjoni teadaanne 2016/C 214/04, p 2.2.3). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja on lennu LO8174 puhul käsitatav tegutseva lennuettevõtjana määruse nr 261/2004 tähenduses. Kostja on apellatsioonkaebustes märkinud, et see seisukoht ei ole ka vaidluse all.
17.2.Samuti leiab kolleegium, et maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-6442 õigesti leidnud, et kostja vastutust ei välista ka väidetav Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse (IATA) juhendi 830d rikkumine British Airways poolt. Hageja on põhjendatult viidanud Euroopa Kohtu seisukohale, mille järgi on hüvitist kohustatud maksma iga tegutsev lennuettevõtja, kes osaleb ümberistumisega lendudest, mille kohta oli tehtud ühtne broneering, vähemalt ühe lennu teostamisel, olenemata sellest, kas tema teostatud lend põhjustas reisijale ebamugavuse (vt Euroopa Kohtu 12. novembri 2020. a määrus kohtuasjas nr C-367/20 SP vs KLM Royal Dutch Airlines, p 28). Kolleegiumi hinnangul tuleneb eeltoodust, et lennuettevõtja on reisija ees vastutav ka juhul, kui mõni teine lennuettevõtja, kes on seotud reisijate ühtse broneeringuga, rikkus oma kohustusi. Kostja on asjas esile toonud ja tõendanud, et British Airways broneeris reisijatele 26. oktoobri 2018. a lennud BA0398 ja LO8178 ning seoses eelnimetatud lennureiside ebaregulaarsusega ka alternatiivselt 27. oktoobri 2018. a lennud BA430B ja LO8174 (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 89 ja 91). Kuivõrd tehtud oli ühtne broneering, mida tuleb käsitada ühe tervikuna, siis ei saa lendu LO8174 opereerinud kostja tugineda vastutusest vabanemiseks sellele, et British Airways täitis oma kohustusi mittekohaselt. Kõnealune tõlgendus vastab ka määruse nr 261/2004 põhjendusest 1 ilmnevale määruse põhieesmärgile tagada tarbijakaitse kõrge tase. Määruse nr 261/2004 art 13 võimaldab tegutseval lennuettevõtjal, kes maksis reisijale selle õigusakti kohaselt hüvitist, nõuda kohaldatavate riigisiseste õigusaktide alusel hüvitist igalt isikult, kes tingis selle, et vedaja peab maksma hüvitist.
17.3.Maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-6444 õigesti märkinud, et kostja vastutust ei mõjuta ka asjaolu, kas reisijad ja kostja olid sõlminud omavahel lepingu või mitte. Euroopa Kohtu praktika järgi võib reisija tugineda tegutseva lennuettevõtja vastu määrusele nr 261/2004 ka siis, kui reisija ja tegutsev lennuettevõtja ei ole omavahel lepingut sõlminud (vt Euroopa Kohtu
26.märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-215/18 Libuše Králová vs Primera Air Scandinavia, p 29).
17.4.Lisaks on asjakohatu kostja viide sellele, et praegusel juhul ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldus, mille kohaselt peab võlgnik olema kohustust rikkunud. Kolleegium selgitab, et määruse nr 261/2004 art-s 7 sätestatud hüvitis on standardiseeritud hüvitis selleks, et heastada ebamugavusi, mis tekivad kõigil reisijatel lennureisist mahajätmise korral ühtviisi. Tegemist ei ole kahjuga, mille hüvitamist saab nõuda siseriikliku õiguse alusel. Hüvitist on igal lennureisijal õigus lennureisist mahajätmise korral saada ka siis, kui tal ei ole klassikalisel kujul kahju üldse tekkinudki. Seega määruses nr 261/2004 sätestatud hüvitise nõudmise korral siseriiklikus õiguses ette nähtud kahju hüvitamise eeldused ei kohaldu.
18.Neil põhjustel ei anna apellatsioonkaebuste väited alust muuta maakohtu lõppjäreldust, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist kokku 1200 eurot lennureisist LO8174 maha jätmise eest määruse nr 261/2004 alusel. Põhinõude rahuldamise tõttu rahuldas maakohus põhjendatult ka hageja nõude hüvitiselt viivise saamiseks seadusjärgses määras. Kostja ei ole hüvitise ega viivise arvestust vaidlustanud. Kostja ei teinud maakohtu otsustele etteheiteid ka osas, milles temalt mõisteti välja sissenõudmiskulude hüvitis kokku 120 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
19.TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt saab kohus mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise välja kindla summana ning viivise, mis ei ole veel sissenõutav, saab välja mõista otsuse tegemisest edasi protsendina põhinõudest (vt ka Riigikohtu 3. aprilli 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-18420/26, p 14). Hageja nõuab kõigis liidetud asjades kostjalt viivist 17. märtsi 2019. a hüvitise nõude esitamisele järgnevast päevast. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 203,05 euro suurune viivis alates
18.märtsist 2019 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni ehk 28. aprillini 2021 (viivitatud päevi kokku 773). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1200 euro suuruselt põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29. aprillist 2021 kuni põhivõla tasumiseni.
20.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse hinda tuleb tsiviilasjade liitmise tõttu muuta (TsMS § 136 lg 4). Kui liidetud asja pooled on samad, tuleb tsiviilasja hinda vastavalt TsMS §le 134 korrigeerida. TsMS § 134 lg 1 järgi liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja nõuete liitmise tulemusel on apellatsioonkaebuse hind 1549,29 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsused muus kui menetluskulude kindlaksmääramise osas muutmata, ei ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
22.Kostja vaidlustas hageja maakohtus kantud lepingulise esindaja kulude kostjalt välja mõistmise tsiviilasjades nr 2-20-6442 ja 2-20-6444. Kolleegium leiab, et selles osas tuleb vaidlustatud otsuseid osaliselt muuta.
22.1.Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et kuivõrd hageja lepinguline esindaja LL oli menetlustoimingute tegemise ajal hageja töötaja, siis ei saa hageja nõuda selles osas lepingulise esindaja kulude hüvitamist. TsMS § 175 lg 2 järgi hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Hageja esitas LL-ga 1. oktoobril 2018 sõlmitud lepingu, mille p 1.4 järgi oli LL kohustuseks hageja ees mh hagiavalduse ja kohtumenetluses menetlusdokumentide koostamine. See jäi kehtima ka pärast lepingu osalist muutmist (vt käenduslepingu muudatuse p 6). Kuivõrd LL saab juba selle sama teenuse eest, mida ta osutab hageja lepingulise esindajana käesolevas tsiviilasjas, tasu hageja töötajana, siis on LL kulutuste hüvitamine välistatud.
22.2.Küll aga leiab kolleegium, et hüvitatavad on kuni 23. septembrini 2020 hageja juhatuse liikmeks olnud Sander Potisepa kulud. Juhatuse liige ei pea täitma kohtumenetluses tasuta lepingulise esindaja ülesandeid, sh osutama hagejale tasuta õigusabiteenust (vt Riigikohtu
9.novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15). Asja materjalidest nähtuvalt esindas S. Potisepp hagejat tsiviilasjas nr 2-20-6442 kuni 29. septembrini 2020 ja tsiviilasjas nr 2-20-6444 kuni 28. oktoobrini 2020. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-20-6442 maakohtule 7. oktoobril 2020 menetluskulude nimekirja, mille järgi tulenes hageja lepingulise esindaja kulu maakohtus järgmistest toimingutest: hagiga seotud materjalide läbitöötamine, tõendite kogumine ja nende analüüs 0,75 tundi ning
21.septembri 2020. a hagiavalduse koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine 1,5 tundi. Hagejale on tsiviilasjas nr 2-20-6442 osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-20-6444 maakohtule 7. detsembril 2020 menetluskulude nimekirja, mille järgi tulenes hageja lepingulise esindaja kulu maakohtus järgmistest toimingutest: hagiga seotud materjalide läbitöötamine, tõendite kogumine ja nende analüüs 1,5 tundi; 13. juuli 2020. a hagiavalduse koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine 2 tundi; 17. septembri 2020. a seisukoha koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine 2 tundi; 30. novembri 2020. a seisukoha koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine 1,5 tundi. Hagejale on tsiviilasjas nr 2-20-6444 osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Arvestades S. Potisepa esindusõiguse kestust on põhjendatud kõik 7. oktoobri 2020. a menetluskulude nimekirjas esitatud tsiviilasjas nr 2-20-6442 teostatud toimingud. Tsiviilasja nr 2-20-6444 puhul on põhjendatud 7. detsembri 2020. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud kuni 17. septembri 2020. a seisukoha koostamiseni (kaasa arvatud). Kolleegiumi hinnangul on maakohus tsiviilasjas nr 2-20-6444 põhjendatult vähendanud hagiavalduse koostamise ja sellele eelnenud toimingute ajakulu 1,5 tunnini. Kolleegium leiab, et kuivõrd asjas nr 2-20-6444 13. juulil 2020 esitatud hagiavaldus on sisuliselt identne asjas nr 2-20-6442
21.septembril 2020, s.o ajaliselt hiljem esitatud hagiavaldusega, siis tuleb tsiviilasjas nr 2-206442 hagiavalduse koostamise ja sellega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks pidada 2,25 tunni asemel 0,75 tundi. Mis puudutab tsiviilasja nr 2-20-6444, siis nõustub kolleegium maakohtuga, et 17. septembri 2020. a seisukoha koostamise ja sellega seotud toimingute ajakulu 2 tundi on põhjendatud. Samuti leiab kolleegium, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot tsiviilasjas nr 2-20-6442 ei ole praeguses vaidluses põhjendatud ega vajalik. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 2-20-6444, et keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavaks tunnitasuks juristi puhul on 100 eurot, seega tuleb ka tsiviilasjas nr 2-20-6442 pidada põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja palub menetluskulude hüvitise välja mõista ilma käibemaksuta.
22.3.Maakohus leidis tsiviilasjades nr 2-20-6442 ja 2-20-6444 õigesti, et põhjendatud ja vajalik on maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu kulu 125 eurot.
22.4.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus tsiviilasjas nr 2-20-6442 lepingulise esindaja kulu 75 eurot (= 0,75 tundi x 100 eurot), millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu kulu 125 eurot ehk kokku 220 eurot. Tsiviilasjas nr 2-20-6444 on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus lepingulise esindaja kulu 350 eurot (= 3,5 tundi x 100 eurot), mille lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu kulu 125 eurot ehk kokku 495 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
23.Samuti määrab kolleegium kindlaks hageja tsiviilasjas nr 2-20-6447 maakohtus kantud menetluskulud. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Ringkonnakohus andis 14. aprilli 2021. a määrusega pooltele võimaluse esitada kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulude nimekiri.
23.1.Tsiviilasjas nr 2-20-6447 oli hageja esindajaks kogu maakohtu menetluse jooksul hageja endine juhatuse liige Sander Potisepp. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule
tasuta õigusabiteenust, mistõttu on hageja lepingulise esindaja kulud iseenesest hüvitatavad. Samas tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud.
23.2.Hageja esitas maakohtule 31. augustil 2020 menetluskulude nimekirja, mille järgi tulenes hageja lepingulise esindaja kulu maakohtus järgmistest toimingutest: hagiga seotud materjalide läbitöötamine, tõendite kogumine ja nende analüüs 1 tund; 13. juuli 2020. a hagiavalduse koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine lepingulise esindaja poolt 2 tundi. Hagejale on tsiviilasjas nr 2-20-6447 osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Arvestades, et tsiviilasjas nr 2-20-6444 on samuti 13. juulil 2020 esitatud sisuliselt identne hagiavaldus ja kolleegium mõistab tsiviilasjas nr 2-20-6444 hagiavalduse koostamise ja sellele eelnenud toimingute eest kostjalt välja hüvitise 1,5 tunni eest, siis tuleb tsiviilasjas nr 2-20-6442 hagiavalduse koostamise ja sellele eelnenud toimingute põhjendatud ajakuluks pidada 3 tunni asemel 0,75 tundi. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 100 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja palub menetluskulude hüvitise välja mõista ilma käibemaksuta.
23.3.Lisaks on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Need kulud on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
23.4.Eeltoodust tulenevalt on taotletavatest lepingulise esindaja kuludest TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud 75 eurot (= 0,75 tundi x 100 eurot), millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu kulu 125 eurot ehk kokku 220 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
24.Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1). Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 ja § 178 lg-st 4 tuleb ringkonnakohtus kantud kulud jätta kostja kanda, v.a menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud, mis jäävad kummagi poole enda kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid.
25.1.Hageja esitas ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebuse vastusega menetluskulude nimekirja, mille järgi tulenes hageja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus järgmistest toimingutest: kohtuotsuste ja apellatsioonkaebustega tutvumine 0,75 tundi; suhtlus kliendiga 0,25 tundi; vastustaja seisukohtade koostamine 3 tundi. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta).
25.2.Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud. Kuna vastus apellatsioonkaebustele sisaldab vastuväiteid ka menetluskulude osas ning ringkonnakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud kummagi poole enda kanda, siis tuleb hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 1 tunni ulatuses hageja enda kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuivõrd ringkonnakohtule esitatud taotluses ei ole hageja käibemaksu hüvitamiseks kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb kostjalt mõista hageja menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud kulud 420 eurot (= 3 tundi x 140 eurot).
25.3.Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
26.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
27.Ringkonnakohus selgitab kostjale, et tsiviilasjade liitmisest tuleneva apellatsioonkaebuse hinna korrigeerimise tõttu osutub liidetud asjalt makstav riigilõiv väiksemaks kui igalt asjalt eraldi makstud lõiv. Tsiviilasjade liitmise tõttu on apellatsioonkaebuse hind 1549,29 eurot, mistõttu tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 225 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud apellatsioonkaebustelt riigilõivu kokku 375 eurot, siis on kostja tasunud riigilõivu 150 eurot rohkem. Seega on kostjal TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enam tasutud osas riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.