AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi TR Pius OÜ vastu põhivõla 4471,24 euro, viivise 401,47 euro ja alates 11.11.2020 edasise viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
Tsiviilasja hind
5230,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (12831829, Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314), lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa (epost: [email protected]) Kostja: TR Pius OÜ (registrikood 11944371, Lohu 12b, Tallinn, Harju maakond, e-post: [email protected])
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
29.03.2021 hageja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitatud AB “Lietuvos draudimas“ hagi.
2.Välja mõista TR Pius OÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu AB “Lietuvos draudimas“ kasuks kahju 4471,24 eurot, viivis 401,47 eurot ja alates 11.11.2020 viivis arvestatuna kahjult (4471,24 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni kahju tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 4069,77 eurot.
4.Välja mõista TR Pius OÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu AB “Lietuvos draudimas“ kasuks menetluskuluna 671 eurot.
5.TR Pius OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu AB-le “Lietuvos draudimas“ viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AB “Lietuvos draudimas“ esitas AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (hageja) 10.11.2020 Harju Maakohtusse hagi TR Pius OÜ (kostja) vastu põhivõla 4471,24 euro, viivise 401,47 euro ja alates 11.11.2020 edasise viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 17.05.2019 xxxx asuvas kostja remondiettevõttes kahjujuhtum, kus remondiettevõtte töötaja T. K. (xxxx) sõitis sõidukiga xxxx (xxxx) vastu turvaiaga piiratud vedelgaasi küttesüsteemi. Kahjujuhtumi tagajärjel sai muu hulgas kahjustada sõiduk xxxx (xxxx).
3.Kostja töötaja T. K. kirjutas juhtumi kohta hagejale 24.05.2019 seletuskirja, mille järgi toodi tema autoremonditöökotta tehnilise korrashoiu kontrolliks OÜ-le R kuuluv sõiduauto xxxx numbrimärgiga xxxx. Sõiduk oli pargitud tänava serva nii, et sõiduki esiosa oli vastu turvaaiaga kaitstud vedelgaasi küttesüsteemi. Tekkis vajadus sõidukit liigutada ning selleks istus T. K. sõidukisse, kuid ajas arusaamatul põhjusel segi gaasi ja piduripedaali ning kuna auto on suhteliselt võimas ja hea kiirendusega, ei jõudnud ta õigeaegselt reageerida ning sõitis läbi turvaaia vastu küttesüsteemi. Kokkupõrke tulemusena kukkus turvaaia post koos väravaga küttesüsteemi tsooni ning küttesüsteemi jahutaja serv sai selle tõttu deformeeritud ja sellele tekkisid sügavad kriimud. Lisaks said kahjustada kaabli kaitseümbris, värava võrk ja turvaia vasakpoolne sektor (postist kuni väravani). Autol oli vigastatud esiosa - suuremad vigastused vasakul pool, kus purunenud esituli, esistange alumises piirkonnas suured praod ja purunenud on kinnitused. Esistange vigastused olid niivõrd suured, et seda taastada ei olnud võimalik. Kahjustada sai iluvõre. Ilmselt sai kahjustada ka osa esistange anduritest, sest sõiduk andis käivitamisel veateate, et jalakäia kokkupõrke vältimise andur on vigane.
3.Sõiduk xxxx (xxxx) sai kahjujuhtumi tagajärjel kahjustada. Kahjustused remontis I AS summas 5204,99 eurot.
4.Kahju toimumise hetkel oli sõiduk xxxx (xxxx) kindlustatud hageja poolt kindlustuslepinguga nr xxxx, mille lahutamatuks osaks on kindlustuslepingute üldtingimused U100/2019 ja kaskokindlustuse tingimused A300/2017.
5.Hageja hüvitas sõiduki xxxx (xxxx) remondimaksumuse summas 4471,24 eurot. Omavastutus summas 300 eurot ja 50% käibemaks jäid kindlustusvõtja kanda.
6.Hageja nimel esitas hageja koostööpartner 4 OÜ kostjale 11.09.2019 kahju hüvitamise nõude. Kostja lepinguline esindaja võttis hagejaga ühendust, kuid leidis, et kahjunõudele ei ole võimalik põhjendatult vastata ning vastust kahjunõudele ei esitanud. Kostja kahju ei hüvitanud.
7.Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 4471,24 eurot ja viivise nõue. Hageja palus 11.09.2019 nõudega kostjal kahju hüvitada hiljemalt 27.09.2019, seega on nõue sissenõutav alates 28.09.2019.
8.Sõiduki xxxx (xxxx) vastutava kasutaja Osaühing R ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping sõiduki tehnilise korrasoleku kontrolliks. Kuna töövõtulepingu täitmise käigus kahjustati sõidukit, siis on kostja täitnud oma lepingust tuleneva kohustuse mittenõuetekohaselt ning sõiduki vastutaval kasutajal on vastavalt VÕS § 115 lõikele 1 õigus nõuda kahju hüvitamist. Kuna hageja on kindlustusandja, kes on kindlustuslepingu alusel kahjustatud isikule kahju hüvitanud (tasunud sõiduki remondimaksumuse), siis VÕS § 492 lg 1 alusel on kahjustatud isiku nõue kostja vastu läinud üle hagejale. Kui kostja töötaja T. K. ei oleks sõidukiga xxxx (xxxx) vastu turvaaiaga piiratud vedelgaasi küttesüsteemi sõitnud, siis ei oleks sõiduk ka kahjustada saanud. Seega on sõidukiga vastu turvaaiaga piiratud vedelgaasi küttesüsteemi sõitmise ja sõidukile tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
9.Hageja leiab, et tulenevalt TLS § 76 lg 1 kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma.
10.Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 28.09.2019, mil möödus hageja poolt kostjale kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg. Viivised hagi esitamise seisuga 10.11.2020 (periood 28.09.2019 – 10.11.2020 ehk 410 päeva eest) on 401,47 eurot. Hageja taotleb ka edasiulatuva viivise sissenõudmist. Kostja vastuväited
11.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
12.Kostja ei ole OÜ-ga R sõlminud mistahes (töövõtu)lepingut tema auto kontrolliks ja remondiks. Asjaolu, et OÜ R tõi auto xxxx tänavale kostja töökoja juurde ja parkis selle avalikule tänavale, ei kinnita, et poolte vahel oleks sõlmitud leping mingite tööde tegemiseks. Kostja ei ole andnud mingit kinnitust, et auto võetakse töösse või sõlmitakse leping.
13.Kostja ei ole andnud T. K.le mitte mingeid juhendeid selleks, et autoga tegelema hakata, puudub igasugune korraldus. Kostjale on arusaamatu ja teadmata, miks T. K. autoga sõitma hakkas, see ei ilme ka T. K. seletustest.
14.Tegemist on liiklusjuhtumiga, kus T. K. põhjustas avalikul tänaval autoga sõites avarii, mille tagajärjel sai auto kahjustada. Kostja ei andnud mingeid korraldusi autoga liiklemiseks ja teadnud midagi sellest, et autoga sõidetakse. Selgitustest nähtub, et T. K.l tekkis vajadus autot liigutada (asukohta muuta) ja selleks ta ka autoga liikles. Kostjal puudub sellise liiklemisega igasugune seos ja ei saa vastutada kolmandate isikute vaheliste suhetest tekkinud kahju eest.
15.Liikluskahju on kaetud kaskokindlustusega, mis on OÜ R poolt igakuiste maksetega hagejale kinni makstud ja ei saa olla regressi objektiks, eriti kostja suhtes.
16.Kostja leiab, et kuivõrd hageja esitas hagi 410 päeva peale sündmuse toimumist s.o 11.10.2020, siis on hageja põhjendamatult viivitanud hagi esitamisega ja nõuab selle eest kostjalt
viivist. Selline käitumine on pahatahtlik. Hageja käitumine ei ole õiguspärane ja ei loo kostjale kohustusi, seetõttu on viivis täies ulatuses põhjendamata. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
18.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: * Xxxx asuvas kostja remondiettevõttes toimus 17.05.2019 kahjujuhtum, kus remondiettevõtte töötaja T. K. (xxxx) sõitis sõidukiga xxxx (xxxx) vastu turvaiaga piiratud vedelgaasi küttesüsteemi (t.lk 5-7); * kahjujuhtumis sai kahjustada sõiduk xxxx (xxxx) (t.lk 25-45), mille remontis I AS (t.lk 8-8 pöördel); * kahju toimumise hetkel oli sõiduk xxxx (xxxx) kindlustatud hageja poolt kindlustuslepinguga nr xxxx, mille lahutamatuks osaks on kindlustuslepingute üldtingimused U100/2019 ja kaskokindlustuse tingimused A300/2017 (t.lk 9-16); * hageja hüvitas sõiduki xxxx (xxxx) remondimaksumuse summas 4471,24 eurot; omavastutus 300 eurot ja 50% käibemaks jäid kindlustusvõtja kanda (t.lk 17); * hageja nimel esitas hageja koostööpartner 4 OÜ kostjale 11.09.2019 kahju hüvitamise nõude, kostja kahju ei hüvitanud (t.lk 18-20).
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas: * kostja ja Osaühingu R vahel oli sõlmitud töövõtu(leping); * kostja andis T. K.le juhise/korralduse sõidukiga tegelemiseks; * tegemist on liikluskindlustuse või kaskokindlustuse juhtumiga; * hageja viivitas põhjendamatult hagi esitamisega.
20.Kostja ja Osaühingu R vahel sõlmitud lepingust
20.1.Hageja leiab, et sõiduki xxxx (xxxx) vastutava kasutaja Osaühing R ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping sõiduki tehnilise korrasoleku kontrolliks. Kuna töövõtulepingu täitmise käigus kahjustati sõidukit, siis on kostja täitnud oma lepingust tuleneva kohustuse mittenõuetekohaselt ning sõiduki vastutaval kasutajal on vastavalt VÕS § 115 lõikele 1 õigus nõuda kahju hüvitamist. Hageja märkis 29.03.2021 toimunud istungil, et hagejale teadaolevalt viis Osaühing R sõiduki kostja juurde, et sinna paigaldataks käsijuhtimine invaliidi jaoks.
20.2.Kostja on seisukohal, et ei ole Osaühinguga R sõlminud mistahes (töövõtu)lepingut. Poolte vahel sõlmitud lepingut ei kinnita asjaolu, et Osaühingu R sõiduk oli pargitud kostja töökoja juurde.
20.3.Kohus loeb T. K. seletuskirjaga (t.lk 6-7) tõendatuks, et xxxx (xxxx) vastutava kasutaja Osaühingu R sõiduk toodi tehnilise korrasoleku kontrolliks kostja remonditöökotta. Kostja töötaja T. K. on seletuskirjas kinnitanud, et sõidukiga hakati tegelema. Kohus leiab, et kostja töötaja T. K. selgituses märgitud asjaoludest saab järeldada, et kostja ja Osaühingu R vahel sõlmiti suuline töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1).
21.T. K.le antud juhistest/korraldusest
21.1.Hageja leidis 29.03.2021 istungil (t.lk 60), et T. K. selgitusest nähtub, et temal kui töötajal olid kõik õigused ettevõttes tööd teha. Hageja leiab, et kostja väide, et tema töötajale korraldust ei andnud, on paljasõnaline.
21.2.Kostja leiab, et ei andnud T. K.le mingeid juhendeid/korraldusi autoga tegelemiseks. Kostja on seisukohal, et tal puudub liiklemisega igasugune seos ja ei saa vastutada kolmandate isikute vahelisest suhtest tekkinud kahju eest.
21.3.Kohus loeb T. K. seletusega (t.lk 6-7) tõendatuks, et T. K.l olid kõik õigused kostja juures töid teostada. T. K. on selgitanud, et tema autoremonditöökotta toodi tehnilise korrasoleku kontrolliks Osaühingu R sõiduauto xxxx xxxx. Tekkis vajadus sõidukit liigutada ning selleks istus T. K. sõidukisse, kuid ajas segi gaasi ja piduripedaali ning sõitis läbi turvaaia vastu küttesüsteemi. Selgitusest saab järeldada, et T. K.l olid kostja juurde toodud sõiduki võtmed ja ta asus sõidukit liigutama. Kostja ei ole esitanud asjas tõendit, mis kinnitaks asjaolu, et T. K.l puudus õigus kostja juurde toodud sõiduki liigutamiseks, s.t sõidukiga tegelemiseks. Vastupidiselt kinnitab T. K., et tal oli sõiduki liigutamise õigus. Kohus leiab, et seega vastutab T. K. sõiduki vastutavale kasutajale Osaühingule R töövõtulepingust tulenevate tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest ja kostja peab need kohustused täitma (TLS § 76 lg 1).
22.Liikluskindlustusest ja kaskokindlustusest
22.1.Hageja selgitas 29.03.2021 toimunud istungil (t.lk 60), et on lisaks kaskojuhtumist tekkinud kahjule hüvitanud ka liikluskahju üle 2300 euro. Ühe juhtumiga tekkis 2 kahju, liiklus- ja kaskokahju. Vastutavad isikud on erinevad.
22.2.Kostja leiab, et tegemist on liiklusjuhtumiga, kus T. K. põhjustas avalikul tänaval autoga sõites avarii, mille tagajärjel sai auto kahjustada.
22.3.Kohus leiab, et vaidlusaluse juhtumiga tekkis nii liikluskindlustus- kui ka kaskokindlustuslepinguga kahju hüvitamise kohustus. Hageja selgitas 29.03.2021 toimunud istungil (t.lk 59), et kuna sõidukiga sõideti turvaaiaga piiratud vedelgaasi küttesüsteemi vastu, siis liikluskahjuks on see, mis tekitati sõidukiga vedelgaasi küttesüsteemile. Sõidukil tekkinud kahju on hüvitatav kaskokindlustuslepingu alusel. Kaskokindlustuse tingimuste A300/2017 punkti 2.1. esimese lause kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusvõtja suhtes tingimustes nimetatud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kindlustatud ese kahjustada ja mille puhul tekib kindlustusandjal lepingu täitmise kohustus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Osaühingu R suhtes tekkis kindlustusjuhtum (sõidukiga vedelgaasi küttesüsteemi vastu sõitmisest sõiduki kahjustumine) ja hagejal tekkis lepingu punktist 2.1 tulenevalt lepingu täitmise (kahju hüvitamise) kohustus.
23.Kahju tekkimisest
23.1.Hageja on kindlustusvõtjatele tekkinud kahju kindlustuslepingute alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle. Kuna hageja on kindlustusvõtjatele hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju kokku summas 4471,24 eurot, läks selles ulatuses hagejale kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja (kostja) vastu üle.
23.2.Hageja leiab, et tema kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
23.3.VÕS § 115 lg 1, §-de 127 ja 128 ning 492 lg 1 alusel võib hageja nõuda kahju hüvitamist. Riigikohtu lahendist 3-2-1-173-12 punktist 15 tulenevalt peavad olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kohustuse rikkumine; 2) kostja vastutab rikkumise eest, st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; 3) hagejale on tekkinud või tekib kahju; 4)
kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
23.4.Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul kontrollida nimetatud eelduste olemasolu.
24.Kohustuse rikkumine kostja poolt
24.1.Hageja leiab, et kostja on rikkunud kohustust, mis tuleneb kostja ja Osaühingu R vahel sõlmitud töövõtulepingust, kuna töövõtulepingu täitmise käigus kahjustati sõidukit. Seega on sõiduki vastutaval kasutajal Osaühingu R vastavalt VÕS § 115 lõikele 1 õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahjustatud isiku nõue on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle hagejale.
25.Vastutus rikkumise eest, st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav
25.1.VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
25.2.VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
25.3.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta ei vastuta kohustuse rikkumise eest. Kohus on seisukohal, et kostja vastutab TLS § 76 lg 1 alusel töötaja T. K. poolt töövõtulepingu täitmisel tekitatud kahju eest. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja ei saanud mõjutada T. K. tegevust. Kostjal kui töövõtjal on kohustus tagada eseme säilimine, seega oli sõiduki säilimine kostja mõjusfääris. Kostja on oma kohustust rikkunud ja ei ole võimalik tuvastada, et rikkumine on vabandatav.
26.Kahju tekkimine ja selle suurus
26.1.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kindlustusjuhtumi tulemusena sai kahjustada vastutava kasutaja Osaühingu R sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx. Pooled ei vaidle kahju suuruse üle.
26.2.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamise all mõeldakse siinkohal üldjuhul olukorda, kus kahjustatud asja väärtus jääb pärast kordategemist väiksemaks võrreldes väärusega, mis oli asjal enne selle kahjustamist (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-121-08).
26.3.Kohus leiab, et kostja töötaja selgitusega (t.lk 6-7), hageja esitatud fotodega sõidukist (t.lk 25-45), I AS-i arvega (t.lk 8-8 pöördel) ja maksekorraldusega (t.lk 17) on tõendatud hagejale tekitatud kahju suurus. Käesoleval juhul on I AS-i arves toodud üksikasjalik kulude loetelu. Kohus on seisukohal, et kahjustada saanud sõiduki taastamiseks kahjujuhtumi eelsesse olukorda ei saanud kuluda vähem kui arves märgitud summa. Kohus peab kulutusi sõiduki remondile mõistlikeks ja põhjendatuteks, mis vastavad sõidukile tekkinud kahju parandamiseks kuluvale töömahu ja materjali kulu suurusele. Hageja poolt hüvitatud kahju kokku on 4771,24 eurot.
27.Lepinguline kaitse-eesmärk ja kahju ettenähtavus Kohtu hinnangul on kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, sest VÕS § 640 lg 2 esimese lause kohaselt kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Seega pidi kostja tagama kuni sõiduki vastutavale kasutajale üleandmiseni selle säilimise. Kohtu hinnangul on täidetud ka kahju ettenähtavuse eeldus, s.o kostjale pidi olema ettenähtav asjaolu, et kui kostja rikub töövõtulepinguga enda valdusesse saadud vara, võib sõiduki vastutaval kasutajal tekkida kahju.
28.Põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel
28.1.VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
28.2.Kohtu hinnangul seisneb põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja kohustuse rikkumise vahel selles, et juhul, kui kostja töötaja ei oleks sõidukiga xxxx (xxxx) vastu turvaaiaga piiratud vedelgaasi küttesüsteemi sõitnud, siis ei oleks sõiduk kahjustada saanud ning hagejal ei oleks lepingust tulenevat kahju tekkinud. Kostjapoolse rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.
29.Eelnevaga on kohus tuvastanud kahju nõudmiseks vajalike eelduste olemasolu. Kostja on rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi, mille tagajärjel on hagejale tekkinud kahju ning mille hüvitamise eest kostja vastutab. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju summas 4471,24 eurot.
30.Viivisest
30.1.Hageja nõuab kostjalt kahju summalt 4471,24 eurolt perioodi 28.09.2019-10.11.2020 (410 päeva) eest sissenõutavaks muutunud viivist summas 401,47 eurot.
30.2.Kostja leiab, et kuivõrd hageja esitas hagi 410 päeva peale sündmuse toimumist, siis on hageja põhjendamatult viivitanud hagi esitamisega ja selline käitumine on pahatahtlik. Hageja käitumine ei ole õiguspärane ja ei loo kostjale kohustusi, seetõttu on viivis täies ulatuses põhjendamata.
30.3.Kohus leiab, et kuivõrd hageja on kahjunõude maksma pannud seaduses sätestatud (aegumis)tähtaja jooksul, siis ei saa hagejat lugeda põhjendamatult viivitanuks. Samuti on hageja esitanud kostjale 11.09.2019 kahju hüvitamiseks kohtuväliselt nõude, kuid kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud. Seega oli kostjal võimalik vältida viivise tekkimist. Osundatud põhjustel on kostjalt hagejale viivise väljamõistmine põhjendatud.
30.4.VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja viivisemäär vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Kohus leiab, et kuivõrd kahju väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks perioodi 28.09.2019-10.11.2020 eest välja viivise 401,47 eurot.
30.5.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 11.11.2020. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
30.6.Kohus leiab, et edasiulatuva viivise väljamõistmine kostjalt on samuti põhjendatud. Kuna hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 10.11.2020 seisuga, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjult alates 11.11.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahju 4471,24 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 4069,77 eurot (4471,24401,47).
31.Menetluskulude jaotus
31.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
31.2.Hageja menetluskulud on kokku summas 671 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 425 eurot ning esindajakuludest summas 246 eurot käibemaksuta.
31.3.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 425 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
31.4.Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
31.5.Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 246 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 2 tundi ja 3 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tunnis käibemaksuta (t.lk 2 pöördel, 21 ja 60)
31.6.Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud ja vajalikud hageja välja toodud ulatuses.
31.7.Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajakulule 246 eurot.
31.8.Hageja menetluskulud kokku on 671 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
31.9.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.