2-20-134442/11 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Jätta rahuldamata Arsenal Industrial OÜ (registrikood 14041623) taotlus lepingulise esindaja kulu 20 (kakskümmend) eurot ja riigilõivu 230,16 (kakssada kolmkümmend koma kuusteist) eurot kindlaksmääramiseks ja MDC Element OÜ-lt (registrikood 14191245) väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (TsMS § 444 lg 1) Arsenal Industrial OÜ nõue MDC Element OÜ vastu koosneb sissenõudekuludest 280 eurot ja viivisest 2705,32 eurot. Arsenal Industrial OÜ ja MDC Element OÜ vahel sõlmiti 21.10.2019 vallasasja üürileping nimetusega „TEHNIKA JA SEADMETE RENDILEPING nr 2019-1586“ (leping), mille kohaselt üüris Arsenal Industrial OÜ MDC Element OÜ-le erinevat ehitustehnikat, sh käärtõstuk (rendiobjekt). MDC Element OÜ oli rendiobjekti üüri eest kohustatud tasuma vastavalt lepingu punktile 5.2. Harju Maakohus tegi 23.12.2020 määruse (maksekäsk), millega mõistis MDC Element OÜ-lt Arsenal Industrial OÜ kasuks 2705,32 eurot. Pärast maksekäsku on viivisnõue seisuga 02.02.2021 summas 4688,96 eurot, mida arsenal Industrial OÜ vähendab ja nõuab MDC Element OÜ-lt põhinõude summas 2705,32 eurot. Sissenõude kulu suuruseks on 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramine Riigilõiv TsMS § 174 lg 1 ls 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 261,68 eurot ja hagiavalduse esitamisel 162,32 eurot, kokku 424 eurot. Kohus määras hagiavalduse menetlusse võtmisel hagihinnaks 2985,32 eurot, millise hinnaga hagilt tuleb maksta riigilõivu 275 eurot. Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja on tasunud riigilõivu 149 euro (424-275=149) võrra rohkem. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu 149 eurot tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel seaduses määratud tähtaja jooksul. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida pangakonto omaniku nimi isikukoodi või registrikoodiga ja pangakonto number, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt riigilõivu hüvitamist, mille tagastamist on hagejal võimalik taotleda. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja riigilõiv 149 eurot. Kohus mõistis 23.12.2020 määrusega kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 81,16 eurot. Seega on kohus käesolevas asjas menetluskulud riigilõivu osas 81,16 euro ulatuses kindlaks määranud ja kostjalt hageja kasuks välja mõistnud. Seetõttu on menetluskulud riigilõivu osas kindlaks määramata 193,84 euro ulatuses (hagihinna järgi käesolevas asjas põhjendatud riigilõiv 275 eurot – eelnevalt kohtulahendiga juba kindlaks määratud riigilõiv 81,16 eurot = 193,84). Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse riigilõivu 81,16 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks, sest menetluskulud on riigilõivu 81,16 eurot osas kohtulahendiga kindlaks määratud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Hagejale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest hagiavaldust ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagihind oli 2985,32 eurot, millelt kuulub riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele 275 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja menetluskulud tasutud riigilõivu osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajaliku riigilõivu 193,84 eurot (hagihinna järgi käesolevas asjas põhjendatud riigilõiv 275 eurot – eelnevalt kohtulahendiga juba kindlaks määratud riigilõiv 81,16 eurot = 193,84). Kohus jätab hageja avalduse rahuldamata määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja riigilõiv kokku 230,16 eurot (hagilt enam tasutud riigilõiv 149 eurot + eelnevalt kohtulahendiga juba kindlaks määratud riigilõiv 81,16 eurot = 230,16 eurot). Lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas lepingulise esindajana Priit Pööbo, kes on vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 1 tingimustele. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitamisele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Hageja lepinguline esindaja tegi järgmised toimingud: nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamine (sealhulgas tõendite kogumine ja kliendiga nõupidamine) ja koostamine 2 tundi ning hagi kohtusse esitamine (hagi lisade komplekteerimiseks) 0,5 töötundi, kokku 3,5 tundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 110 eurot. 3 (4)

Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on vältimatult vajalikud toimingud, et saada kohtult õiguskaitset hagimenetluses. Menetlusdokumentidega tutvumine ja nende kohta kohtule seisukoha esitamine kujutab TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seetõttu vajalikud toimingud. Samuti on vajalikeks toiminguteks kohtunõuetele vastamine. Lepinguline esindaja esindab menetlusosalist kohtumenetluses käsundi alusel. Käsundisaaja ülesanne on järgida käsundiandja juhiseid ning täita teavitamiskohustust. Seetõttu on põhjendatud hageja ja lepingulise esindaja vaheline suhtlemine õigusteenuse osana. Kohus leiab, et eeltoodut ning tsiviilasja vähest keerukust ja mahtu arvestades on lepingulise esindaja ajakulu 3,5 tundi on põhjendatud ja vajalik. Hageja on kohtule avaldanud kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 110 eurot tunnis. Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 110 eurot tunnis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on põhjendatud ning vajalik. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 385 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 3,5 tundi x tunnitasu 110 eurot = 385 eurot), Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja lepingulise esindaja kulud 385 eurot. Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 405 eurot kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist. Kohus jätab rahuldamata avalduse lepingulise esindaja kulude 20 eurot (405-385=20) kindlaksmääramiseks ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks. Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik