Vabastada A. G. (isikukood xxx) kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 15.11.2013. a. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (pankrotiseaduse § 176 lg 2).
4.Lõpetada A. G. (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.
5.Vabastada I. G. (isikukood xxx) usaldusisiku kohustustest.
6.Avaldada teade kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 1 (4)
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohtu 15.11.2013 määrusega kuulutati välja A. G. (võlgnik) pankrot. 07.12.2015 lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. I. G.i kohustati täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid. Võlgnik esitas 25.01.2021 kohtule lõpparuande ja taotles tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.
2.Kohtule esitatud võlgniku aruannetest nähtub, et võlgnik on töötanud kohustustest vabastamise menetluse kestel muuhulgas osalise tööajaga köögitöölisena. Võlgnik on esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti tõendist koopia, millest nähtuvalt on võlgnikul keskmine liikumispuue. Rahvastikuregistri andmetel oli võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel üks alaealine ülalpeetav (laps). Võlgniku sissetulekute suurus (iga aasta vastav ühe kuu töötasu alammäär + alaealise ülalpeetava eest 1/3 töötasu alammäärast) on jäänud valdavalt vahemikku, millele ei saa pöörata sissenõuet ja millest ei pidanud võlausaldajatele väljamakseid tegema. Võlgniku sissetulek ei ole valdavalt ületanud vastavale aastale kehtestatud miinimumtöötasu. Samuti on võlgnik saanud Sotsiaalkindlustusametist peretoetust ja Eesti Töötukassast toetust, millele ei saa pöörata sissenõuet.
3.Aktsiaselts Intrum Estonia taotles 06.09.2019 astuda menetlusse esialgse võlausaldaja Danske Bank A/S asemel. Alternatiivselt juhuks kui võlgnik ei nõustu taotlusega, siis Aktsiaselts Intrum Estonia palub kaasata teda võlgniku kohustustest vabastamise menetlusse kolmanda isikuna Danske Bank A/Si poolel. Dokumentide kohaselt Danske Bank A/S loovutas nõude Aktsiaseltsile Intrum Estonia. Kohus küsis võlgnikult ja Danske Bank A/S-ilt seisukohta Aktsiaselts Intrum Estonia taotlusele. Võlgnik vastas 13.04.2021, et on vastu Aktsiaseltsi Intrum Estonia kaasamisele käesolevasse asjasse.
4.Kohus küsis 06.04.2021 võlausaldajatelt ja Aktsiaseltsilt Intrum Estonia seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele. Võlausaldajad ei esitanud seisukohta kohtu määratud tähtajaks. Aktsiaseltsilt Intrum Estonia esitas 20.04.2021 seisukoha, milles taotleb lõpetada kohustusest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. II.
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 198 lg 3 sätestab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Aktsiaselts Intrum Estonia taotles 06.09.2019 astuda menetlusse esialgse võlausaldaja Danske Bank A/S asemel. Alternatiivselt juhuks, kui võlgnik ei nõustu taotlusega, palub Aktsiaselts Intrum Estonia kaasata teda võlgniku kohustustest vabastamise menetlusse kolmanda isikuna Danske Bank A/S-i poolel. Dokumentide kohaselt Danske Bank A/S loovutas nõude Aktsiaseltsile Intrum Estonia. Kohus küsis võlgnikult ja Danske Bank A/S-ilt seisukohta Aktsiaselts Intrum Estonia taotlusele. Võlgnik vastas 13.04.2021, et on vastu Aktsiaseltsi Intrum Estonia kaasamisele käesolevasse asjasse. Kohus leiab, et Aktsiaselts Intrum Estonia on avaldaja võlausaldaja, sest on omandanud Danske Bank A/S-ilt pankrotimenetluses kaitstud nõude avaldaja vastu. Kohtu hinnangul puudutab kohtumäärus 2 (4)
seetõttu Aktsiaseltsi Intrum Estonia õigusi. Avaldaja ei olnud nõus Aktsiaselts Intrum Estonia astumisega menetlusse Danske Bank A/S-i asemel. Hagita menetluses ei ole võimalik kolmanda isiku kaasamine. Seetõttu on kohtu hinnangul vajalik asja õigeks lahendamiseks kaasata asjast puudutatud isikuna menetlusse Aktsiaselts Intrum Estonia Danske Bank A/S-i kõrval. Kohus kaasab menetlusse Aktsiaseltsi Intrum Estonia.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 07.12.2015 ning käesolevaks ajaks on sellest 5 aastat möödunud. Võlgnik taotles 25.01.2021 tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4 ja 7 ning 16). Usaldusisik ja võlgnik esitasid menetluse kestel kohtule andmed ja tõendid (sh seisukohad enda sissetulekute, vara, kulutuste, tulutoovama tegevuse otsimise kohta) kohtule kirjalikult esitatud aruannetes ning võlgnik andis selgitusi 09.06.2017 kohtuistungil. Kohus andis menetlusosalistele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Maksu ja Tolliameti andmebaasist nähtub, et võlgnikule on tehtud väljamakseid isikute poolt, keda võlgnik on oma aruannetes ära märkinud sissetuleku allikana. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja esitanud vajaliku aruandluse. Võlgnik avaldas 09.06.2017 kohtuistungil, et töötab kokana ja andnud kohtule selgitusi, sealhulgas on võlgnikul alaealine laps. Kohtule esitatud võlgniku aruannetest nähtub, et võlgnik on töötanud kohustustest vabastamise menetluse kestel muuhulgas osalise tööajaga köögitöölisena, mis kohtu hinnangul vastab võlgniku võimetele, sealhulgas arvestades võlgniku puuet. Võlgnik on esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti tõendist koopia, millest nähtuvalt on võlgnikul keskmine liikumispuue. Rahvastikuregistri andmetel oli võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel üks alaealine ülalpeetav (laps). Võlgniku sissetulekute suurus (iga aasta vastav ühe kuu töötasu alammäär + alaealise ülalpeetava eest 1/3 töötasu alammäärast) on jäänud valdavalt vahemikku, millele ei saa pöörata sissenõuet ja millest ei pidanud võlausaldajatele väljamakseid tegema. Võlgniku sissetulek ei ole valdavalt ületanud vastavale aastale kehtestatud miinimumtöötasu. Samuti on võlgnik saanud Sotsiaalkindlustusametist peretoetust ja Eesti Töötukassast toetust, millele ei saa pöörata sissenõuet. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane (RKTKm 30.10.2019 nr 2-11-24696 p. 19). PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võttes arvesse viidatud Riigikohtu 3 (4)
seisukohta ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Olukorras, kus võlgnik on küll teinud tööd, kuid on saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Ainuüksi asjaolu, et menetlusosalise hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahendit tsiviilasjas nr 2-09-3606). Kohus ei ole tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
7.PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
8.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.