9.Kinnitada pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726) poolt pankrotimenetluses peale jaotusettepaneku esitamist halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 0,48 (null koma nelikümmend kaheksa) eurot.
10.Määrata XXX(isikukood XXX) pankrotihalduri Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726) tasuks 2818,77 (kaks tuhat kaheksasada kaheksateist koma seitsekümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks 563,75 (viissada kuuskümmend kolm koma seitsekümmend viis) eurot.
11.Välja mõista XXX(isikukood XXX) pankrotivarast Osaühingu INC Partner (registrikood 11008111) kasuks pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726) tasu 2818,77 (kaks tuhat kaheksasada kaheksateist koma seitsekümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks 563,75 (viissada kuuskümmend kolm koma seitsekümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja menetluse lõpetamise avaldusele vastavalt pankrotiseaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite esitanud võlausaldaja. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohtumääruse peale pankrotimenetluse kulude kohta tehtud osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohtumääruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt pankrotiseaduse § 171 lõikele 1. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohtu 15.11.2013 kohtumäärusega kuulutati välja XXX(võlgnik) pankrot. Võlgniku pankrotihalduriks on nimetatud Indrek Lepsoo (pankrotihaldur). 25.03.2015 esitas pankrotihaldur kohtule võlgniku pankrotimenetluse lõpparuande, mis sisaldas pankrotihalduri taotlusi lõpparuande kinnitamiseks ja pankrotimenetluse lõpetamiseks, pankrotihalduri vabastamiseks, pankrotihalduri kulude kinnitamiseks, tasu väljamõistmiseks, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja usaldusisiku nimetamiseks. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati teade lõpparuande kohta 24.03.2015. Lõpparuande kohta vastuväiteid ei esitatud. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus 2 (5)
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb lõpparuande kinnitamisega (§ 163). PankrS § 163 lg 3 sätestab, et kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. Pankrotihaldur on esitanud lõpparuande. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtpäev oli 03.04.2015. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohtul vastavalt PankrS §-le 163 lg 3 õigus otsustada lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine.
3.PankrS § 162 lg 1 p 2 sätestab, et haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Pankrotivaraks käesolevas pankrotimenetluses oli võlgniku ja XXX ühisomandisse kuulunud korteriomand asukohaga XXX Tallinnas. Korteriomand müüdi 24.04.2014 toimunud korduval avalikul enampakkumisel alghinnaga 55 000 eurot, korteriomandi müügist laekus võlgniku pankrotivara hulka 1⁄2 ehk 27 500 eurot. Võlgniku pankrotimenetluses on tehtud väljamakse 23 375 eurot ühele võlausaldajale. Pankrotihaldur on lõpparuande seetõttu õigesti PankrS § 162 lg 1 punkti 2 kohaselt kohtule esitanud.
4.PankrS § 162 lg 2 sätestab: „Lõpparuandes märgitakse: 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta; 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Lõpparuanne kajastab PankrS § 162 lg-s 2 sätestatud andmeid.
5.PankrS § 162 lg 3 sätestab, et haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on lõpparuandes välja toonud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. PankrS § 163 lg 5 sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.“ Kohus nõustub halduri hinnanguga, et maksejõuetust ei toonud kaasa kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, sest seda ei nähtu lõpparuandest ja pankrotimenetluse jooksul kohtule esitatud dokumentidest. Kohus märgib maksejõuetuse põhjuse määruse resolutsioonis.
6.PankrS § 163 lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada.
7.PankrS § 163 lg 4 sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.“ Kohus märgib, lähtudes lõpparuandes avaldatust, kohtumääruse resolutsioonis, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata. Võlgnik ei ole nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja 3 (5)
pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Kohus märgib, et kuna lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses tunnustatud nõuetele vastuväiteid esitanud, siis on käesolev kohtumäärus kooskõlas PankrS §-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks. Kohus peab vajalikuks selgitada kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 märgitud pankrotimenetluses tunnustatud, kuid rahuldamata nõudeid. Harju Maakohtu 06.06.2014 määrusega kinnitati XXX pankrotimenetluses jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses järgmised nõuded: Danske Bank A/S Eesti filiaali I järgu nõue summas 27 500 eurot, sama võlausaldaja II järgu nõue summas 77 187,28 eurot ja kohtutäitur Arvi Pingi II järgu nõue summas 19,16 eurot. Jaotusettepaneku alusel teostas haldur pankrotivarasse laekunud rahaliste vahendite arvelt väljamakse Danske Bank A/S Eesti filiaalile I rahuldamisjärgus tunnustatud nõude katteks kokku 23 375 eurot, lisaks on nimetatud võlausaldaja tunnustatud nõude katteks teostatud võlausaldajale Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-13-11901 raames täiendav väljamakse summas 23 375 eurot, mille ulatuses on panga nõue võlgniku vastu lõpparuande esitamise seisuga vähenenud. Summas 14 065,87 eurot on Danske Bank A/S Eesti filiaali nõue võlgniku vastu läinud üle uuele võlausaldajale Sihtasutus KredEx (enne Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx). Vastavalt Riigikohtu 13.10.2014 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-85-14 on kohus käesoleva määruse resolutsioonis märkinud ka selle osa võlausaldaja esimese järjekoha nõudest, mis jäi rahuldamata pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tõttu.
8.PankrS § 65 lg 1 sätestab, et halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 193 lg 4 järgi lisatakse pankrotihalduri tasule kas käibemaks või sotsiaalmaks. PankrS § 651 lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 27 500,00 eurot 4172,89 eurot. Haldur on lõpparuandes palunud määrata halduri tasu summas 3382,52 eurot (sh käibemaks), mis jääb alla PankrS § 651 sätestatud alammäära. Pankrotivaraks on olnud pandiese ning PankrS § 153 lg 2 seab ette piirangud pankrotimenetluse kuludele, mistõttu ei ole võimalik haldurile suuremat tasu maksta kui olemasolevad rahalised vahendid seda võimaldavad. Kohus on seisukohal, et halduri taotletud tasu suurus on põhjendatud. Kohus ei pea halduri tasu kinnitamisel vajalikuks ära kuulata võlgnikku. Võlausaldajate 24.03.2015 üldkoosolek on nõustunud halduri poolt esitatud halduri tasu arvestuse ning tasu taotlusega kohtule alammääras 4172,89 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 834,59 eurot. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri tasuks 2818,77 eurot, millele lisandub käibemaks 563,75 eurot, kokku 3382,52 eurot.
9.PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotimenetluses peale jaotusettepaneku esitamist tehtud ja seni kinnitamata halduri vajalikud kulutused ja väljamaksed oma 4 (5)
ülesannete täitmiseks kokku summas 0,48 eurot (nimetatud pankrotimenetluse kuluks on massikohustus, Swedbank AS teenustasu summas 0,48 eurot). Pankrotihalduri kulutus on olnud kohtu hinnangul ilmselgelt vajalik ja põhjendatud ning tuleb kinnitada pankrotihalduri taotletud summas 0,48 eurot
10.PankrS § 165 lg 3 sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.“ Pankrotihaldur on palunud enda vabastamist võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Kohus vabastab halduri.
11.PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 otsustab kohus võlgniku võlgadest kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega. Võlausaldajate 24.03.2015 üldkoosolek on teinud ettepaneku võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral nimetada usaldusisikuks XXX(isikukood XXX), kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Pankrotihaldur on lõpparuandes märkinud, et tal ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajadusel informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Pankrotihaldur on palunud kohtul otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetada selleks vajalik usaldusisik. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kuulub rahuldamisele ning kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kohustab usaldusisiku kohustusi täitma XXX. PankrS §-s 172 lg 2, 3, 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PanksS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Pankrs § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega.
12.PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus määrab pankrotimenetluse kulude kandmise pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.