Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
23.04.2021.a, kohtu tsiviilkantselei kaudu Lubja 4, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-20-9823
Tsiviilasi
The Look Medical Care OÜ hagi Luminor Bank AS vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes 3500 eurot Hageja: The Look Medical Care OÜ (registrikood 14115735, asukoht Viru tn 9, 10140 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: v.adv. Vahur Kivistik, epost: [email protected]; adv. Siiri Pajupuu, e-post: [email protected]; Kostja: Luminor Bank AS (registrikood 11315936, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn). Kostja lepinguline esindaja: v.adv. Marko Kaevando, e-post: [email protected]; Suuline menetlus, istung 10.03.2021, Tallinn, osalesid adv. Siiri Pajupuu, v.adv. M. Kaevando, edsapidi kirjalik menetlus
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata The Look Medical Care OÜ hagi Luminor Bank AS vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes, milles The Look Medical Care OÜ vahel sõlmitud arvelduskontode nr X ja X pidamiseks pole kehtivalt üles öeldud ning milles ta palus Luminor Bank AS-i kohustada lepingut täitma.
2.Jätta rahuldamata The Look Medical Care OÜ hagi Luminor Bank AS-i arvelduslepingu üldtingimuste p 15.4 tühisuse tuvatamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta The Look Medical Care OÜ ja Luminor Bank AS menetluskulud The Look Medical Care OÜ kanda.
Välja mõista hagejalt The Look Medical Care OÜ kostja Luminor Bank AS-i kasuks menetluskuludena õigusabikulud 967,05 eurot.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb The Look Medical Care OÜ-l tasuda Luminor Bank AS-ile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused, seisukohad kostja vastustele
1.Luminor Bank AS (Luminor) esitas 06.04.2020 kirjaga nr 7-1.8/1620 The Look Medical Care OÜ-le (TLMC) päringu täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks seoses ettevõtte majandustegevuse ning arvelduskontol toimunud tehingutega. TLMC esitas Luminorile kõik küsitud selgitused ja tõendid. Luminor hoiatas 06.04.2020 kirjas, et juhul, kui pangale ei esitata küsitud teavet või esitatud teave ei ole piisav, siis jätab pank endale õiguse lõpetada kliendiga sõlmitud pangateenuste lepingu ning sulgeda lepingu alusel avatud kontod. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) teostas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 54 lg 3 alusel kontrolli TLMC kontole ning kohustas 08.04.2020 ettekirjutustega nr 3.4-4/564-2 ja 3.4-4/573-2 Luminori kehtestama TLMC kontole käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks. Harju Maakohus kohaldas 20.04.2020 määrusega nr 2-20-5806 hagi tagamise abinõud ja andis loa arestida The Look Medical Care OÜ-le (registrikood 12002234) kuuluvad arveldusarved Eestis tegutsemisloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides 2 655 000 euro ulatuses Xe (Soome registrikood x) kasuks tsiviilasjas nr 2-20-5806 nõude tagamiseks. RAB tunnistas 05.05.2020 ettekirjutusega nr 3.4-4/720-2 kehtetuks RAB 08.04.2020 ettekirjutused nr 3.4-4/564-2 ja 3.4-4/573-2. TLMC esitas Luminorile 06.05.2020 taotluse konto käsutamise piiramise ning maksete tegemise takistamise lõpetamiseks. TLMC palus lisaks esitada pangal selged kirjalikud seisukohad juhul, kus pank arvab, et vajab täiendavaid selgitusi või tõendeid arvelduskontol tehtavate maksetega seonduvalt. Luminor kinnitas 11.05.2020 vastuses nr 7-1.8/2014-1, et seoses RAB 05.05.2020 ettekirjutusega on konto käsutamise piirang eemaldatud. Luminor ei soovinud täiendavaid selgitusi või tõendeid arvelduskontol tehtavate maksete osas. Luminor kinnitas, et jätkab kliendi ning tema tehingute osas tavapärast ärisuhte seiret ja hoolsusmeetmete rakendamist. Luminor ütles 11.05.2020 teatisega nr 7-1.8/2020 üles TLMC-ga sõlmitud makseteenuse lepingu ja teavitas lepingu alusel avatud arvelduskontode nr X ja X sulgemisest alates 16.07.2020.
Luminor selgitas, et soovib makseteenuste lepingu p 15.4 alusel pooltevahelise lepingu üles öelda panga ärimudeli muudatustest tulenevalt.
2.Hageja leiab, et Luminor Bank AS ei saanud 11.05.2020 ülesütlemisavaldusega öelda pooltevahelist lepingut kehtivalt üles, kuna elutähtsa teenuse osutaja poolt ühepoolne makseteenuste lepingu lõpetamine on vastuolus seaduses sätestatud regulatsiooni mõttega. Makseteenuse lepingule kohalduvad Luminori kontolepingu tingimused on tüüptingimused, mille p 15.4 on võlaõigusseaduse § 42 lg 1 alusel tühine, sest sellega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest.
3.Hageja palub tuvastada, et The Look Medical Care OÜ ja Luminor Bank AS-i vahel sõlmitud makseteenuse leping, sh kontoleping, ei lõppenud Luminor Bank AS-i 11.05.2020 ülesütlemisavalduse alusel ning jätta menetluskulud Luminor Bank AS kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ning palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel. Lepingu lõpetamine on olnud nii materiaalselt kui ka formaalselt õiguspärane. Kostjal on õigus valida, kellega soovib lepingulises suhtes olla, st kostjal on õigus igal hetkel lepingut lõpetada. Hagejal puudub vajadus kostja juures arveldamiseks kuivõrd saab teenust mujalt. Kostja ei nõustu hageja kui kliendiga, et tal pangal puudus õigus lepingu lõpetamiseks. Kostja leiab, et lepingu lõpetamise õigus eksisteeris ja lõpetamine oli õiguspärane. 03.04.2020 laekus kliendi kontole raha summas 2,655,000.00€ juriidiliselt isikult X selgitusega «Pro Forma Invoice 2302202040, Date 2.4.2020, Customer ID 899414». Hageja ei ole suutnud pangale esitada veenvaid argumente tehingu detailide kohta ja on esitanud võltsitud tõendeid. Pangal puudus kindlus hageja kasutatava raha seaduslikkuse osas. Pangal on tänaseni kahtlus, et kliendi varad võivad olla seotud ebaseadusliku tegevusega, meedias on leidnud kajastust mitmed probleemid ettevõtjaga. Hageja on esitanud 03.04.2020 pangale tehingu tõenditena nn sertifikaadid, millel on ilmselgelt võltsimise tunnused. Esimene tõenditest sisaldab hageja nimena fonti, mis on täiesti erinev tervikdokumendist. Teise tõendi taustal on vesipilt Hiina kirjamärkidega. Look Medical LTD HK kirjutis on dokumendile peale kleebitud. Selgelt on näha, et kirjutise all on enne olnud mõni muu kiri (paistab kleebise alaservast välja) ja kleebise nurk on vesipildi ”katki” teinud. Kliendi kohustus esitada panga nõudmisel tõendeid ja selgitusi tähendab, et esitatavad tõendid ja selgitused peavad olema tõesed. Olukorras, kus pangal on kahtlus raha päritolu osas ja kliendi tegevuste seaduslikkuse osas, on pangal nii õigus kui ka kohustus kliendisuhe lõpetada. Seda nii seaduse kui ka poolte vahel sõlmitud lepingu alusel. Kostja on krediidiasutusena kohustatud järgima KAS ja RahaPTS nõudeid ja lepingu lõpetama, kui kliendi käitumine selleks aluse annab.
5.Kostja leiab, et lepingu ülesütlemise formaalsed nõuded on täidetud. Seadus ei sätesta ülesütlemisavalduse sisule konkreetseid nõudeid, samuti ei näe ette ülesütlemise põhjuse nimetamist ega tahte juriidilist põhjendamist. Oluline on poole tahte arusaadav väljendamine. Poolte vahel sõlmitud leping on tähtajatu kestvusleping, mille saab 2kuulise etteteatamisega üles öelda (pooltevahelise lepingu punkt 15.4.). Olukorras, kus pank ei soovinud hagejat enam oma kliendiks, oli pangal õigus leping üles öelda. Seda ka olenemata sellest, kas rahapesualased kahtlused eksisteeriksid või mitte. Lepingu
lõpetamist käsitlev lepingu punkt ei ole tüüptingimusena tühine. Kõik panga õigused ja kohustused, sh õigus kestvuslepingut lõpetada on sätestatud kehtivate seaduste alusel.
6.Hageja on väitnud, et pangal puudus õigus elutähtsa teenuse osutajana ühepoolselt lepingut lõpetada, kuna see on kliendi hinnangul vastuolus seaduses sätestatud regulatsiooni mõttega. Lisaks leidis hageja, et vaidlusalune lepingupunkt on tühine tüüptingimus. Kostja ei nõustu nende hageja käsitlustega. Kostja lepingutingimused on kehtivad ja seadusega kooskõlas. Olukorras, kus pangal on võimalik valida, kellele ta soovib teenust osutada, oleks kohustuslikus korras rahapesukahtlusega kliendile teenuse osutamine ebaproportsionaalselt koormav. Hagi rahuldamine kujutaks endast seega ka ebakohast sekkumist kostja tegevusvabadusse. Hagejal puudub vajadus maksekontode avamiseks kostja juures. Tegelikult on hageja kostjale teadaolevalt oma äritegevusega kenasti jätkanud ka pärast maksekontode sulgemist X Ltd abil. Seega ei vaja hageja tegelikult hagis väidetud õiguskaitset ning ka riik ei peaks andma sellises olukorras hagejale põhjendamatut õiguskaitset. Kostja näol ei ole tegemist loomuliku monopoliga (ega isegi mitte turgu valitseva ettevõtjaga KonkS tähenduses), kelle puhul Riigikohus on jaatanud lepingu sõlmimise sundi.
7.Seega, arvestades et seoses hagejaga oli avalikkuses ilmunud artikleid viidetega rahapesule ja kuritegevusele, siis risk, et kostjale määratakse rahapesunõuetega seonduvalt trahv seoses hagejaga, ei ole ainult hüpoteetiline, vaid enam kui reaalne. Seda eriti olukorras, kus kostja on selgitanud, et seonduvalt KAS ja RahaPTS nõuetega, kui on teada, et kostja ei suuda kliendi suhtes vastavaid hoolsusmeetmeid täita, on kostjal rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest ja oma sisemistest protseduurireeglitest tulenevalt keelatud ärisuhet luua. Seejuures võib rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korra rikkumine olla alus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, so panga tegevuse lõpetamiseks.
8.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
9.Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: - Luminor ütles 11.05.2020 teatisega nr 7-1.8/2020 üles The Look Medical Care OÜ-ga sõlmitud makseteenuse lepingu ja teavitas lepingu alusel avatud arvelduskontode nr X ja X sulgemisest alates 16.07.2020. - 03.04.2020 laekus kliendi kontole raha summas 2,655,000.00€ juriidiliselt isikult X selgitusega «Pro Forma Invoice 2302202040, Date 2.4.2020, Customer ID 899414». - Luminor Bank AS esitas 06.04.2020 kirjaga nr 7-1.8/1620 The Look Medical Care OÜle päringu täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks seoses ettevõtte majandustegevuse ning arvelduskontol toimunud tehingutega. - The Look Medical Care OÜ esitas Luminorile 06.05.2020 taotluse konto käsutamise piiramise ning maksete tegemise takistamise lõpetamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas Luminor ja The Look Medical Care OÜ vahel sõlmitud arvelduskontode nr X ja X pidamiseks on kehtivalt üles öeldud ning kas, tüüptingimuste punkt 15.4, mis sätestab, et pangal on õigus leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 2 (kaks) kuud ette, on VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus ning kas see on
vastuolus VÕS § 720 lg 2, milles see annab makseteenuse pakkujale võimaluse tähtajatu makseteenuse lepingu korraliselt üles öelda.
10.Kuna hageja on tõstatanud küsimuse, et üldtingimuste p 15.4 võib olla ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, siis kontrollib kohus selle punkti kehtivust ning seda, kas see on vastuolus VÕS § 720 lg 2, mis võimaldab krediidiasutusel makseteenuse osutajana öelda makseteenuse lepingu korraliselt üles teatades vähemalt kaks kuud ette.
11.Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 6 kohaselt, ob üldtingimused käesoleva seaduse mõistes kõigi krediidiasutuse klientide suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel. Üldtingimustes tuleb muu hulgas ette näha krediidiasutuse ja tema kliendi vahel vaidluste lahendamise kord ja tähtajad ning nimetada selle pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, kellele klient võib esitada kaebuse krediidiasutuse tegevuse peale. VÕS § 35 lg 1 kohaselt, tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 kohaselt, eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Lähtudes eeltoodust ja poolte esitatust, ei ole vaidlust selles, et üldtingimuste p 15.4 näol on tegemist tüüptingimusega.
12.VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
13.VÕS § 720 võeti Eesti õigusesse üle Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse, võlaõigusseaduse, krediidiasutuste seaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadusega, mille peamiseks eesmärgiks oli harmoneerida uus maksete valdkonna direktiiv – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2015/2366, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, mis on osaks nn makseteenuste muutmise paketist ühes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/751, kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta, mis jõustus 9. juunil 2015. aastal.
14.Eelnõu seletuskirjas on mh märgitud, et muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste seadustega. Makseteenuste direktiivi regulatsioon parandab inimeste omandi kasutamise põhiõigust seeläbi, et eelnõuga tagatakse tarbijale parem juurdepääs maksekontole (muuhulgas läbi kontoteabe ja makse algatamise teenuse) ja sellel olevale rahale. Paraneb makseteenuste kättesaadavus ja tarbija võimalus kasutada tänapäevaseid elektroonseid maksevõimalusi. Seletuskirja kohaselt paraneb samuti
sätestatava regulatsiooni tulemusena erinevate makseteenuste ja makseteenuste hindade ning muu makseteenuste kohta esitatava teabe võrreldatavus ja makseteenuste valik.
15.VÕS § 195 lg 3 sätestab, et püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Arvelduslepingu tüüptingimustest nähtub, et p 15.4 kohaselt on pangal õigus leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 2 (kaks) kuud ette. Seega on lepingus sätestatud tähtaeg lepingu korraliseks ülesütlemiseks § 195 lg 3 järgi.
16.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 11.05.2020 hagejale avalduse arvelduslepingu ülesütlemiseks. Avalduses märgiti, et arvestades ülaltoodut ütleb pank lepingu erakorraliselt üles ja loeb selle lõppenuks alates 16.07.2020.
17.Krediidiasutuste seaduse § 89 lg 9 sätestab, et krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 720 lg 2 kohaselt võib makseteenuse pakkuja makseteenuse lepingu üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud. Vaidlus puudub, et poolte vahel sõlmitud leping oli tähtajatu. Samuti on pooled tüüptingimuste punktis 15.4 leppinud kokku panga õiguses leping kahe kuulise etteteatamise tähtajaga ühepoolselt üles öelda. Seega oli pangal VÕS § 720 lg 2 alusel õigus leping üles öelda.
18.Kohus ei nõustu hagejaga, et tüüptingimuste punkt 15.4 on tühine. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Riigikohtu 26.01.2017 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-77-16 (p 25) järeldub, et küsimus, kas tüüptingimust saab lugeda ebamõistlikult kahjustavaks ja seega tühiseks, sõltub eelkõige sellest, mil määral kaldub tüüptingimus kõrvale seaduses sätestatust. Kohtu hinnangul ei kaldu tüüptingimuste punkt 15.4 kõrvale seaduses sätestatust, kuna VÕS § 720 lg 2 võimaldab makseteenuse lepingu korraliselt üles öelda.
19.Asjaolu, et seadusandja on liigitanud makseteenused elutähtsate teenuste hulka ning asjaolu, et hageja on kasutanud makseteenuseid vastavalt pooltevahelisele lepingule, ei tähenda, et hagejal kaoks peale kostja poolt makseteenuste lepingu lõpetamist võimalus üldse makseteenuseid kasutada. Eesti turul tegutseb mitmeid nii Eesti krediidiasutusi ning välisriikide krediidiasutusi ning ehkki kõik neist ei paku Eesti turul arvelduskontode haldamise ja muid makseteenuseid, pakub seda võimalust siiski piisavalt palju, et tagada ühe krediidiasutuse juures lepingu lõppemisel ka elutähtsa makseteenuse edasine kasutamine. Seda, et nende krediidiasutuste kasutamine oleks võimatu, ei ole usutav. Hageja on esitanud AS-i LHV Pank 27.05.2020 vastuskirja, millega pank keeldus hagejaga lepingut sõlmima. Ühtlasi on hageja välja toonud, et ka Coop Pank AS on keeldunud hagejale kontot avamast. Samas ei ole kostja, Coop Pank AS-i ja AS-i LHV Pank puhul tegemist ainsate krediidiasutustega, mis pakuvad
arvelduskonto teenust. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole mõistlikku võimalust saada arvelduskonto teenust teistelt seda teenust pakkuvatelt krediidiasutustelt.
20.Ühtlasi ei saa kohtu hinnangul pidada ei VÕS § 720 lg 2 ega tüüptingimuste p 15.4 sätestatud kahekuulist etteteatamistähtaega ebamõislikult lühikeseks, selleks, et ettevõtja, antud juhul hageja, jaoks tekiks ettevõtlust halvavad tagajärjed. KAS § 89 lg 9 annab krediidiasutustele õiguse otsustada, keda teenindada ning keda mitte, seega on üldtingimuste p 15.4 kooskõlas ka eelnimetatud sätte mõttega ning krediidiasutuste tegutsemise vabadusega. Kohtu hinnangul muudaks oluliselt lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu olukord, kui vastaspoolel puuduks õigus lepingu korraliseks ülesütlemiseks. Antud juhul annab aga kohtule esitatud üldtingimuste p 15.2 näiteks kliendile (kelleks tuleb pidada hagejat) õiguse korraliselt kontoleping üles öelda igal ajal ilma etteteatamistähtajata, välja arvatud juhul, kui lepingu ülesütlemine võib kaasa tuua teise teenuselepingu rikkumise, millega klient on võtnud kohustuse kontot omada või teenuselepingu lõpetamise, kui teenust ei ole võimalik osutada kontot omamata. Seega ei esine kohtu hinnangul alust tunnistada üldtingimuste p 15.4 kui tüüptingimust tühiseks. Selles osas jääb hagi rahuldamata.
21.Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal oli õigus leping korraliselt üles öelda ning lepingu ülesütlemine on kehtiv ning kooskõlas VÕS § 720 lg 2 ja VÕS § 195 lg 1, 3 ning seega on kostja poolt vaidlusalune leping hagejale üles öeldud. Nii ei saa hageja nõuda ka VÕS § 8 lg 1,2 ja § 76 lg 1, 2, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel, et kostja ülesöeldud lepingut täidaks ja kohustada teda lepingut täitma. Seega nõue, milles hageja palus tuvastada, et leping pole kehtivalt üles öeldud ja kostja on kohustatud lepingut täitma, jääb rahuldamata.
22.Kuna kohus on tuvastanud, et kostjal oli õigus leping korraliselt üles öelda ning lepingu ülesütlemine on kehtiv, siis ei anna kohus seisukohta hageja muudele väidetele, sh kostja poolt lepingu ülesütlemise avalduse põhjendamata jätmises, võimaliku rahapesuja terrorismi rahastamise kahtluse osas.
23.Lähtudes eeltoodust ja tulenevalt VÕS § 195 lg 1, 3, 720 lg 2, tüüptingimuste p 15.4, KAS § 89 lg 9, VÕS § 8 lg 1,2 ja § 76 lg 1, 2, 101 lg 1 p1, § 108 lg 1 tuleb -
-
Jätta rahudlamata The Look Medical Care OÜ hagi Luminor Bank AS vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes, milles The Look Medical Care OÜ vahel sõlmitud arvelduskontode nr X ja X pidamiseks pole kehtivalt üles öeldud ning milles ta palus Luminor Bank AS-i kohustada lepingut täitma. Jätta rahuldamata The Look Medical Care OÜ hagi Luminor Bank AS-i arvelduslepingu üldtingimuste p 15.4 tühisuse tuvatamiseks.
24.Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
25.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotamine
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas jättis kohus hagi rahuldamata ja seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus ei määra kindlaks nende kulude suurust.
27.TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
28.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
29.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud 967,05 eurot, sh materjalide analüüs, seisukohade koostamine (26.02.2021) 3 h 18 min, suhtlus kliendiga, seisukohtade koostamine (01.03.2021) 42 min, ettevalmistus istungiks, osalemine istungil (10.03.2021) 1 h 11 min, memo kliendile menetluse kohta (10.03.2021) 8 min, seisukoha koostamine (24.03.2021) 1 h 17 min, menetluskulude nimekirja koostamine (24.03.2021) 23 min, kokku 6 tundi 59 minutit.
30.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, kostja esindaja tehtud tööd ning asjaoluga, et kostja esindaja on menetluses esitanud 02.03.2021 seisukoha, osalenud 10.03.2021 kohtuistungil, esitanud 24.03.2021 täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja. Kostja esindaja on osutanud teenust 167,60 eurot tunnis (sh käibemaks, millest kostja saab ta arvata menetluskuludelt tasutud sisendkäibemaksu KMS § 33 lg 1 alusel maha osaliselt, so 23 % ulatuses). Kohus, hinnanud kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses kostja käesoleva tsiviilasja menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingute
põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses tsiviilasja kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Koostatud dokumentide sisu ja maht vastab kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
32.Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks kostja lepingulise esindaja kulusid kokku 6 tundi 59 minutit, kokku summas 967,05 eurot.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (967,05 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.