Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamise õigus resolutsiooni punktidele 3-5 on lisaks menetlusosalistele Eesti Advokatuuril ja Eesti Vabariigil Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.

ASJAOLUD

Kohtu menetluses on S-E T (pankrotis) hagi Xxxxja A K vastu kahju nõudes. Tallinna Ringkonnakohus määras 19.05.2020 määrusega hagejale riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta. Alates ringkonnakohtu määruse tegemisest pole kohus ega hagejale määratud esindaja hagejaga sisuliselt kontakti saanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks (TsMS § 423 lg 2 p 1). Kohus leiab, et kuna hageja ei osale menetluses ning on kättesaamatu nii kohtu kui ka temale määratud esindaja jaoks, tuleb järeldada, et hageja puudub huvi menetluses osaleda. Hageja esindajal pole sellises olukorras võimalik õigusteenust hageja huvides osutada, sest tal puudub võimalus saada esindatavalt juhuseid ja korraldusi, mis on vajalikud hageja õiguste kaitsmiseks. Kohus leiab, et hagi selline menetlemine ei vasta hageja huvile ning kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kui hagejal tekib tulevikus soov oma nõuete sisuliseks menetlemiseks, on hagejal võimalik pöörduda samade nõuetega uuesti kohtusse. Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 168 lg 2). Kohus jätab hagi läbi vaatamata. Ühtegi erandit menetluskulude jaotuse osas käesoleval juhul ei kohaldu. Seetõttu jätab kohus kostjate menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Asja menetlev kohus võib oma algatusel igas menetlusstaadiumis hinnata, kas jätkuvalt esinevad alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine (RÕS § 17 lg 4). Riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Pärast riigi õigusabi määramist on selgunud, et riigi õigusabi korras määratud esindaja ei ole saanud kontakti hagejaga. Hagejaga suhtlemata ei ole esindajal võimalik kaitsta hageja õiguseid ega saada juhiseid õigusteenuse osutamiseks. Ka kohtul ei ole õnnestunud saada hagejaga kontakti. Hageja poolse sisendita on tema õiguste kaitsmise võimalus vähene. Seetõttu leiab kohus, et esineb alus riigi õigusabi andmise lõpetamiseks ja kohus lõpetab hagejale riigi õigusabi andmise. Riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse (RÕS § 17 lg 6). Riigi õigusabi tasu on advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu (RÕS § 21 lg 1). Kohus määrab riigi õigusabi korras esindanud advokaadi tasu kindlaks advokaadi taotluse alusel (TsMS § 22 lg 7 ls 2). Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele

2(3)

kuuluvad kulud (RÕS § 22 lg 7 ls 1). Kohus lähtub tasu ja kulude suuruse kindlaks määramisel tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal kehtinud Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord) (RÕS § 22 lg 6). Tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses on 27,00 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540,00 euro ühes kohtuastmes (kord § 10 lg 3). Tasu arvutatakse ühe minutit täpsusega järgmise täiseuroni, kui määrusest ei tulene teisiti (kord § 1 lg 1). Kui toiming kestab vähem kui 30 minutit, arvestatakse riigi õigusabi osutamisel väljaspool advokaadibürood tasu poolele tunnile vastavas miinimummääras (kord § 1 lg 11 ls 1). Tasu arvestamisel elektroonilise dokumendiga tutvumise, dokumendi koostamise või esitamise, büroos või sidevahendi abil isikuga suhtlemise või muu riigi õigusabi osutamise eest, kui toiming tehakse sidevahendi abil või advokaadibüroost lahkumata, tasu miinimummäära ei kohaldata (kord § 1 lg 11 ls 2). Hageja esindaja taotles õigusabi tasu kindlaks määramist summas 70,80 eurot. Esindaja teostas menetluse käigus järgnevad toimingud 1) esindatavaga ühenduse saamiseks telefonikatsed ja e-kirja koostamine Tallinna Vanglale 15 minutit ja 2) Xxxx kantseleile vastuse koostamine 35 minutit. Kohus leiab, et esindaja tehtud õigusabitoimingud olid menetluslikult põhjendatud ja vajalikud, et saada ühendust esindatavaga ja juhiseid edasiseks menetluses osalemiseks. Hagejale osutati õigusabi kokku 50 minutit. Kohtu hinnangul ei kohaldu kummagi toimingu suhtes korra § 1 lg 11 teise lause kohaselt miinimummäär, sest toiminguid oli võimalik läbi viia advokaadibüroos. Seetõttu mõistab kohus õigusabitasu välja lähtudes tegelikust ajalisest kulust ehk summas 45,00 eurot (27,00 eurot/pooltund x 50 min). Kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks (korra § 1 lg 10). Kostjat esindanud vandeadvokaat Urmas Arumäe osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Arumäe Advokaadibürood OÜ on käibemaksukohustuslane. Seetõttu lisandub tasule käibemaks ning kohus määrab esindaja tasu suurusena kindlaks 54,00 eurot (45,00 eurot + 20%). Kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur (RÕS § 24 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.