Hageja: M. R. (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja (abikaasa): (isikukood xxx, e-post xxx);
Kohtuasja läbivaatamine
S.
R.
Kostja: Elfo OÜ (registrikood 12766049, asukoht Staadioni tn 9, Juuru alevik, Rapla vald, 79401 Harju Maakond, e-post [email protected]); Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige: A. J.(isikukood xxx). Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1)
RESOLUTSIOON
Hagiavaldus rahuldada. Välja mõista kostjalt Elfo OÜ-lt hageja M. R.i kasuks töövõtulepingu alusel üleantu tagastamiseks 575 eurot. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista kostjalt Elfo OÜ-lt hageja M. R.i kasuks menetluskulu hüvitamiseks 125 eurot. Otsus saata pooltele.
2-20-133223
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.M. R. (hageja) esitas 03.09.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Elfo OÜ-lt (kostja) 600,39 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.09.2020 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 23.09.2020 vastuväite. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas seetõttu 06.10.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19.10.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 575 euro nõudes. Hageja tasus hagilt riigilõivu 125 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 80 eurot).
3.Harju Maakohus võttis 30.10.2020 määrusega hagi menetlusse ning edastas kostjale temalt seisukoha saamiseks.
4.23.11.2020 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda ning esitas veel hulga nõudeid, mille osas kohus 26.11.2020 ekirjaga selgitas, et olles kostja menetluspositsioonis, ei saa kostja selliseid taotlusi esitada.
5.Hageja oma 28.11.2020 esitatud seisukohas kostja vastusele leiab, hageja hagi on põhjendatud.
6.04.02.2021 määrusega selgitas kohus pooltele tõendamiskoormist ja andis täiendava tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
7.Kostja esitas oma seisukohad 19.02.2021 ja hageja 21.02. ja 23.02.2021 (koos täiendavate tõendutega). Hagi nõue ja hagi asjaolud
2-20-133223
8.Hageja palub kostjalt välja mõista 575 eurot, mille ta suulise töövõtulepingu alusel tasus sularahas kostjale töö eest, mis osutus ebakvaliteetseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
9.Hageja toob hagi asjaoludena esile järgmist: -
hageja ja Elfo OÜ esindaja A. J. sõlmisid 14.01.2020 suulise töövõtulepingu, millega kostja võttis kohustuse komplekteerida ja paigaldada xxx asuvasse eramusse elektrikilp ning teha vajalikud ühendused (edaspidi ka kui leping).
-
Hageja omakorda võttis kohustuse tasuda kostjale töö eest arvestusega 25,00 eurot (k/m-ta) tunnis ning materjalide eest 1 411,13 eurot.
-
15.01.2020 maksis hageja kostjale materjalide eest panga ülekandega 1 411,13 eurot.
-
23.01.2020 paigaldati tellitud elektrikilp eramusse. Hagejal endal elektrialased eriteadmised puuduvad ja seetõttu ei osanud ta elektrikilbi paigaldamise töö kvaliteeti kontrollida. Seetõttu tasus ta samal kuupäeval kostjale töö eest sularahas töötasuna 575 eurot, kviitungit vastu saamata. Kviitungi lubas kostja hiljem anda.
-
Hagejal ei olnud mingit põhjust kostja usaldusvääruses kahelda, kuna tegemist on elektriasjatundjaga (veebileht https://elfo.business.site/).
-
25.01.2020 vaatas kostja töö üle hageja abikaasa S. R. ja helistas koheselt kostjale, nõudes saadud töötasu tagastamist või töö parandamist. Alguses kostja isegi tunnistas teostatud vigu, kuid hiljem taganes sellest.
-
OÜ E esindaja poolt 22.04.2020 koostatud ülevaatuse akti kohaselt on kostja poolt paigaldatud elektrikilp mittenõuetekohane järgmistel põhjustel:
a) süvistatav kilp paigaldati seinale; b) kilbi skeem ei ole ehitise elektripaigaldisega kooskõlas; c) kilbi montaaž ei ole vaadeldav ja puudub juhtmete tähistus; d) kilbis ja selle piirkonnas on ühendusi ja teravate servadega lõikekohti, millest tekib kaablite vigastamise oht; e) faasikammi otsad on jäetud paljaks ja elektrijuhtivad osad puute kaugusele; f) osaliselt on kasutatud koormusele mittevastavaid kaableid; g) kasutatud on juhtme ristlõikele mittevastavaid jätkuhülsse ja sobimatuid sooni; h) ühenduste tegemisel ja isoleerimisel ei ole tagatud tuleohutusnõuded. -
Samuti kinnitas hagejale AS X kontrolli- ja mõõteala spetsialist, kes tegeleb elektriauditite väljastamisega, et kostja poolt paigaldatud elektrikilbile elektriauditit ei väljastata.
10.Kuna elektrikilbi paigaldus oli ebakvaliteetne, kuid kostja seda ei tunnista, pöördus hageja 2020 märtsikuus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (TTJA).
11.TTJA 27.07.2020 otsusega nr 19-1/20-02359-016 hageja avaldus kostja vastu rahuldati ning kostjal tuli tagastada hagejale 575 eurot. Kostja ei ole TTJA otsust täitnud.
12.Hageja leiab, et poolte vahel on suulisest töövõtulepingust tulenev õigussuhe (Võlaõigusseaduse § 635 lg 1). Paigaldatud kilp ja ühendused ei vasta seadme ohutuse seaduse (SOS) nõuetele. SOS § 4 lg 1 kohaselt tuleb seadme kasutamisel ja seadmetööl tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb
2-20-133223 rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. Nendele nõuetele vastavat seadet ei saa kasutusele võtta (SOS § 5 lg 1).
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 2 p 1, 2 ja 5 alusel ei vastanud töö lepingutingimustele. VÕS § 642 alusel vastutab töövõtja lepingutingimustele mittevastava töö eest.
14.Hagejal oli õigus töövõtulepingust taganeda. Tegemist ei olnud kestvuslepinguga, mistõttu hageja 25.01.2020 esitatud soovi lepingu ülesütlemiseks, tuleb käsitada taganemisavaldusena VÕS § 188 lg 1 järgi.
15.VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on töövõtja oluline lepingurikkumine. Hageja on nõudnud alates 25.01.2020 kostjalt töö parandamist, kuid kostja ei ole seda mõistliku aja kestel teinud. Samuti on hageja korduvalt teinud kostjale eposti ja ka telefoni teel ettepanekuid lahendada vaidlus kompromissiga, kuid kostja on seda ignoreerinud. Hageja on seisukohal, et kostja poolt mõistliku aja kestel töö parandamata jätmist või parandamisest keeldumist tuleb käsitleda lepingu olulise rikkumisena (VÕS § 646). Hageja on kaotanud huvi lepingu täitmise vastu kostja poolt ning nõuab käesolevas hagis kostjale makstud paigaldustasu tagastamist.
16.VÕS § 642 lg 2 kohaselt vastutab tarbijatöövõtu puhul töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Lepingutingimustele mittevastavus ilmnes 25.01.2020, seega kuue kuu jooksul asja hagejale üleandmise päevast, mistõttu saab eeldada lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu asja üleandmise ajal ja jaatada kostja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kostja vastus hagile
17.Kostja 23.11.2020 vastuses kostja hagiga ei nõustu ja esitab järgmised vastuväited: -
Kostja raamatupidamise andmetel ei ole toimunud laekumist 575 euro ulatuses.
-
Kostja tunnistab, et teostas elektritööde teenust tarbija M. R.i kinnistul xxx. Teenuse iseloomuks oli parendada etapiviisiliselt tarbija M. R.i ja S. R.i endi poolt asjatundmatult paigaldatud elektrilahendus.
-
Kostja teostas elektritöid ning täitis tarbija tellimuse kvaliteetselt ja parimal viisil tarbija poolt antud lähteülesannet arvestades.
-
Kostja sai aru, et edaspidised vajalikud elektritööd kuni elektripaigaldise auditini tellitakse kostjalt.
-
2020 maikuus pöördus hageja pretensiooniga kostja poole, teatades, et vähenenud sissetulekute tõttu ei soovi ta võetud kohustust Elfo OÜ ees täita. Hageja teatas, et soovib hüvitust. Kostja sai sellest aru nii, et tal on õigus Elfo OÜ poolt paigaldatud elektrilahendus eemaldada.
-
Kostja ei vaidle vastu ka sellele, et TTJA tegi otsuse nr 19-1/20-02359-016, millega kohustati Elfo OÜ-d tasuma hagejale 575 eurot, vaatamata sellele, et Elfo OÜ raamatupidamise andmetel sellist makset ei ole kunagi laekunud kostja arvelduskontole.
2-20-133223
-
Kostja leiab, et talle tekitatakse varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.
Hageja täiendavad selgitused
18.Hageja esitas 28.11.2020, 21.02.2021 ja 23.02.2021 veel järgmised selgitused oma nõude põhjendamiseks: -
Hageja tasus töö eest 575 eurot sularahas ja kostja on ilmselt teadlikult jätnud selle oma raamatupidamises kajastamata.
-
Kostja pole seni hagejalt töötasu nõudnud, seega on ebausutav, et ta ei ole tasu saanud. Hageja esitab kaudse tõendina väljavõtte oma pangakontost, mis kinnitab, et ta võttis 22.01.2020 välja sularaha 600 eurot selleks, et maksta kostjale töötasu. Muid tõendeid sularaha tasumise kohta hagejal ei ole, kuna kostja, vaatamata lubadustele, hagejale kviitungit tasumise kohta ei andnud.
-
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kostja ei ole seni esitanud tehtud töö kohta ka mitte ühtegi dokumenti (sellele asjaolule on hageja ka esialgses hagiavalduses viidanud /kohtuniku märkus/).
-
A. J. käis elamus enne tööde teostamist olukorraga tutvumas ja hageja andis talle üle ka elektrikilbi projekti. Saadud projekti järgi kostja komplekteeriski ostetud elektrikilbi. Seega ei saanud olemasoleva elektrikilbi olukord ja tehtava töö maht olla kostjale üllatuseks.
-
Hageja viitab kostja poolt TTJA-le 16.05.2020 saadetud e-kirjale, milles kostja sisuliselt tunnistab raha saamist.
Kostja täiendavad selgitused
19.Kostja täiendas oma 19.02.2021 selgitustes oma vastuväiteid järgnevaga: -
Hagejal puudus tööde teostamise projekt. Kostja ei teinud elektrilahendust nullist, vaid parendas hageja enda poolt oskamatult loodud elektrilahendust. Kostja tegi töö kvaliteetselt.
-
Tööde maht oli väga suur ja kuna hageja soovis, et elektriühendust ei katkestataks töövälisel ajal, siis olid tööd planeeritud mitmes etapis. Tööde ajakulu oleks olnud kaks korda suurem, mis oleks täpsustunud tööde lõpetamisel.
-
Hageja katkestas tellimuse ja palkas poolikule tööle hindamise, mis aga ei saa olla pädev, sest töö oli lõpetamata.
-
Kostja ei vastuta S. R.i ebakvaliteetsest eeltööst tingitud võimalike puuduste eest. Kostja tegi ettepaneku kompenseerida juba tehtud töö eest kulutatud aeg, mis võrdus 600 euroga. Hea tahte märgiks lahutas kostja sellest 25 eurot. Hageja keeldus.
-
Kostja tegi ka ettepaneku endise olukorra taastamiseks ehk kostja poolt teostatud elektrilahenduse eemaldamist, millega hageja kostja arvates suuliselt nõustus. Endise olukorra taastamist ei ole kostjale võimaldatud.
20.Kostja palub hagejalt välja mõista ka õigusabikulud 650 eurot, mis on seotud käesoleva kohtuasjaga ja ei sisalda käibemaksu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-20-133223
21.Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastuse, poolte esitatud tõendid ja täiendavad seisukohad, hinnanud igakülgselt tõendeid nende kogumis asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda.
22.Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku /TsMS/ § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).
23.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 pst 3 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317; 06.03.2019).
24.Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-140-16, p 21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).
25.Pooled on ühel meelel nendevahelise õigussuhte kvalifikatsioonis – pooled sõlmisid 14.01.2020 töövõtulepingu – edaspidi leping. Pooled on ka pidanud hagejat tarbijaks. Kohus nõustub pooltega.
26.Seega on pooltevahelise õigussuhte aluseks VÕS § 635 lg 1 ja hageja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
27.Lepingu esemeks oli Kiili vallas xxx asuvasse eramusse paigaldada ja komplekteerida elektrikilp. Ka selles osas vaidlus puudub. Lisaks ei ole kostja vastu vaielnud, et 23.01.2020 elektrikilp elamusse ka paigaldati (nt on kostja korduvalt viidanud soovile see restitutsiooni korras eemaldada). Täiendavate tööde tegemise kohta pole kohus poolte kokkulepet tuvastanud. Kostja on küll kohtumenetluses asunud väitma, et töö jäi pooleli ja pidi jätkuma eramu muude elektrikaablite jms korrastamisega, kuid seda esitatud tõendid ei kinnita.
28.Hageja on väitnud, et 15.01.2020 tasus ta kostjale ülekandega materjalide eest 1 411,13 eurot. Selles osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
29.Eeltoodud asjaolud loeb kohus TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
30.Vaidlus on selle üle, kas kostja on täitnud lepingut nõuetekohaselt, kas kostja vastutab töö puuduste eest ja kas kostja on saanud töö eest tasu 575 eurot, mida hageja käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudega tagasi soovib saada.
31.Kostja ei ole eitanud seda, et 25.01.2020 helistas S. R. ehk hageja abikaasa, Elfo OÜ juhatuse liikmele A. J.le ja nõudis saadud tasu tagastamist või töö parandamist.
32.Esmalt tuvastab kohus, millistele tingimustele pidi töö, s.o elektrikilbi komplekteerimine ja paigaldamine, vastama.
33.Töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb
2-20-133223 kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga. (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14 p 15)
34.Pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, kuid hageja on selgitanud, et pidas kostjat professionaalseks elektriala spetsialistiks ning usaldas seetõttu, et kostja teeb seaduse nõuetele vastava kvaliteetse töö, mille eesmärk oli saada eramusse ohutu, nõuetele vastav ja töötav elektrivarustus.
35.Hageja on esitanud kohtule TTJA 17.07.2020 otsuse nr 19-1/20-02359016 (edaspidi Otsus), mis kinnitab hageja väidet, et kostja oli tarbija eesmärgist ja soovist teadlik (Otsuse lk 2).
36.Seega pidi töö vastama tavaliselt seadusele vastava elektripaigaldisele omadustele, mis võimaldaks elamut elektriga ohutult varustada.
37.Kostja on kohtueelse menetluse käigus TTJA-le saatnud 16.05.2020 e-kirjaga oma selgitused, milles märgitakse, et olemasolev kilp oli paigaldatud hageja abikaasa poolt oskamatult, see tuli korda teha. Kostja kinnitas, et enne tööde alustamist käis ta objekti üle vaatamas. Lisaks oli eramu normikohaseks elektriga varustamiseks vajalik olnud üle vaadata ka kõik veetud kaablid, pistikud jne. Oma vastustes kohtule on kostja märkinud, et lootis, et saab ka ülejäänud tööd teha, kuid hageja katkestas lepingu.
38.VÕS § 641 lg 3 järgi on töövõtjal, kes tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna, kohustus kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele. Selliste puuduste esinemisel tuleb tellijat neist informeerida. Töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele. (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-176-16 p 15)
39.Seega oli kostjal võimalus objekt enne tööde vastuvõtmist ja nendega alustamist üle vaadata. Kostja pidi professionaaline veenduma, et ta saab eesmärgiks seatud ülesande nõuetekohaselt täita. Juhul, kui eelnev, teise isiku poolt tehtud töö või mistahes muu asjaolu (nt projekti puudumine) oleks seadnud nõuetekohase töö tegemise ohtu, siis oleks tulnud hagejat sellest informeerida või töö vastuvõtmisest keelduda. Kostja pole tõendanud, et ta oleks emba kumba teinud. Seega ei saa kostja tugineda sellele, et hageja abikaasa oli eelnevalt elektritöid valesti teinud või et talle ei esitatud vajalikku projekti.
40.Hageja on kohtule esitanud E OÜ 16.04.2020 koostatud elektripaigaldise ülevaatamise akti, millest selgub, et elektrikilbi paigaldamine on mittenõuetekohane ja toonud välja järgmised puudused: a) süvistatav kilp paigaldati seinale; b) kilbi skeem ei ole ehitise elektripaigaldisega kooskõlas; c) kilbi montaaž ei ole vaadeldav ja puudub juhtmete tähistus; d) kilbis ja selle piirkonnas on ühendusi ja teravate servadega lõikekohti, millest tekib kaablite vigastamise oht; e) faasikammi otsad on jäetud paljaks ja elektrijuhtivad osad puute kaugusele; f) osaliselt on kasutatud koormusele mittevastavaid kaableid; g) kasutatud on juhtme ristlõikele mittevastavaid jätkuhülsse ja sobimatuid sooni;
2-20-133223 h) ühenduste tegemisel ja isoleerimisel ei ole tagatud tuleohutusnõuded.
41.TTJA-le 16.05.2020 saadetud e-kirjas on kostja kinnitanud, et ei vaidle enamiku ülevaatuse käigus teostatud puudustele vastu. Ka TTJA Otsuses on tuvastatud, et kostja rikkus lepingut.
42.Kostja on kohtumenetluses vaielnud vastu sellele, et ta tegu puudustega töö, kuid ei ole hageja väidete ega tõendite ümberlükkamiseks tõendeid esitanud.
43.Tellija tõendamiskoormis lepingu rikkumise tõendamisel ei saa professionaalse töövõtjaga vaieldes olla piiramatu olukorras, mis nõuab süvendatud tehnilisi teadmisi. Töövõtja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev oma ala asjatundja. Kui tellija on tõendanud, et spetsialist (E on ülevaatuse käigus tuvastanud elektripaigaldise puudused, siis on see VÕS § 641 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 alusel piisav tellija tõendamiskoormise täitmiseks. (vt ka Riigikohtu 08.11.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-11-58942, p 22)
44.Seega tuvastab kohus, et kostja tehtud töö oli ebakvaliteetne E OÜ 16.04.2020 aktis toodud põhjustel.
45.Kostja pole vastu vaielnud sellele, et hageja abikaasa helistas 25.01.2020, s.o 2 päeva pärast elektrikilbi paigaldamist, kostjale ja esitas pretensioonid tehtud tööle nõudes raha tagasi või töö parandamist.
46.VÕS § 642 lg 2 kohaselt tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.
47.Hageja on teatanud puudustest juba 25.01.2020 (vastab VÕS § 644 lg 1) ning kirjeldanud neid E OÜ 16.04.2020 akti alusel hiljemalt TTJA-le esitatud avalduses. Seega kehtib eeldus, et töö lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal (23.01.2020) ja kostja vastutab VÕS § 642 lg 2 alusel töö puuduste eest.
48.Lepingust taganemise tulemusel muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 kohaselt küll tagasitäitmise võlasuhteks ja vabastab lepingupooled VÕS § 188 lg 2 esimese lause järgi nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta taganemine lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Pooltel on töövõtulepingust taganemise korral võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist. (vt ka Riigikohtu 08.11.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-15-6034)
49.Hageja ongi väitnud, et taganes lepingust 25.01.2020. Kostja ei ole eitanud seda, et hageja lepingu lõpetas (kostja on oma 19.02.2021 selgitustes märkinud, et hageja „katkestas“ lepingu).
50.Kohus leiab, et hiljemalt TTJA-le avalduse esitamisega on hageja tõendanud, et kostja ei olnud töös puudusi kõrvaldanud ja hageja oli kaotanud huvi lepingu täitmise vastu.
51.Seega on hagejal tekkinud VÕS § 189 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt üleantu tagastamist.
52.Hageja väidab, et ta on kostjale sularahas maksnud 23.01.2020 575 eurot. Selle summa tagasisaamist hageja nõuabki. Tasu maksmise tõendamiseks on hageja esitanud TTJA Otsuse, kostja 16.05.2020 e-kirja TTJA-le ja hageja SEB pangakonto väljavõtte 22.01.2020 kohta (hageja on välja võtnud sularaha 600 eurot).
2-20-133223
53.Kohus leiab, et nende tõenditega kogumis on hageja tõendanud, et ta maksis kostja esindajale A. J.le 23.01.2020 töö teostamise eest tasu 575 eurot.
54.Kostja on 16.05.2020 e-kirjas TTJA-le kinnitanud, et töö tasu oli kokku lepitud 575 eurot ja kostja oli valmis hagejaga erimeelsustes kokku leppima, aga kuna hageja abikaasa hakkas tasutud raha tagasi nõudma, jäi asi pooleli (kostja e-kirja viimane lõik).
55.Kostja asus alles kohtumenetluses väitma, et ta ei ole raha saanud. Õieti märkis kostja esialgu, et raha ei ole kajastatud kostja raamatupidamises. Kohus leiab, et see, kuidas ja kas kostja saadud sularaha oma raamatupidamises kajastab, ei tõenda seda, et hageja pole raha andnud.
56.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kostjal tuleb hagejale tagastada saadud 575 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
57.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
ka
menetluskulude
jaotuse
58.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
59.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
60.Toimiku materjalide alusel tuvastab kohus, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 125 eurot. TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv vajalik kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
61.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.