Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

võla

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Elisa Teleteenused AS (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi V.P. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 131 eurot 1 senti, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 71 eurot 86 senti ning viivise põhinõudelt alates 2. märtsist 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr. XXX, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust aadressil XXX. Kostja rentis lepingu ja seadmete rendi- ja/või müügilepingu alusel hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Hageja täitis endale võetud kohustused ja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja jättis tasumata järgmised arved: XXX (maksetähtaeg 30.09.2017), XXX (maksetähtaeg 31.10.2017), XXX (maksetähtaeg 30.11.2017), XXX (maksetähtaeg 31.12.2017), XXX (maksetähtaeg 31.01.2018) ja XXX maksetähtaeg 28.02.2018). Hagejal on üldtingimuste p 10.1. järgi õigus nõuda kostjalt viivist määras 0,05% päevas. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist alates viimase arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast, so 1. märtsist 2018 kuni 1. märtsini 2021 määras 0,05% päevas summas 71 eurot 86 senti. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivist ka alates 2. märtsist 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% päevas. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 29. märtsil 2021 aadressil XXX. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata

jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 75 eurot ja esindajakulu 240 eurot (käibemaksuta), kokku 315 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu, on esindajakulu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemist tehtud toimingute osas vajalik ja põhjendatud 100 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega kokku 195 eurot (75 + 20 + 100). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 195 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.