Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-17-15246
Kohtuasi
XX hagi QQ (endise nimega Q) vastu 233 803.99 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. oktoobri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX 4. jaanuari 2021. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja QQ (endise nimega Q, isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 2. oktoobri 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Rahuldada XX taotlus kohtumääruse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramiseks.
3.Määrata kindlaks kohtumääruse täitmise kord ja viis selliselt, et XX tasub QQ-le alates kohtumääruse jõustumisest kohtumäärusega väljamõistetud 1698 eurot 90 senti igakuiste võrdsete osamaksetena 141 eurot 58 senti ühe aasta jooksul. Tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.
Määrata kindlaks kohtumääruse täitmise kord ja viis selliselt, et XX tasub Eesti Vabariigile alates kohtumääruse jõustumisest kohtumäärusega väljamõistetud 222.30 eurot igakuiste võrdsete osamaksetena 18 eurot 53 senti ühe aasta jooksul. Tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-17-15246 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli XX hagi QQ vastu 233 803.99 euro saamiseks. Harju Maakohus rahuldas 2. septembri 2019 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ning 5% ulatuses kostja kanda. Maakohus tegi 2. septembril 2019 määruse, millega rahuldas menetluses osalenud tõlgi taotluse ja määras tõlgile makstavaks tasuks 234 eurot. Kohus määras, et tõlgitasu tuleb TsMS § 151 lg alusel tasuda esialgu riigi vahenditest. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. aprilli 2020 otsusega Harju Maakohtu 2. septembri 2019 otsuse muutmata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäid XX kanda. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused jõustusid 4. juunil 2020.
2.QQ (kostja) teavitas 15. juunil 2020 kohut, et palub menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda kostja poolt 18. veebruaril 2019, 29. mail 2019 ja 7. augustil 2019 esitatud menetluskulude nimekirjadest. XX (hageja) palus lähtuda menetluskulude kindlaksmääramisel
7.augustil 2019 esitatud menetluskulude nimekirjast.
4.Maakohus mõistis hagejalt riigituludesse 234 euro suurusest tõlgitasust 95%, s.o 222.3 eurot ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1 908.51 eurot (käibemaksuga). Kostjalt mõistis maakohus riigituludesse tõlgitasust 5%, s.o 11.7 eurot ja menetluskulud hageja kasuks summas 209.61 eurot (sh käibemaks).
5.Maakohus tasaarvestas poolte nõuded üksteise vastu ja mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks menetluskulud 1 698.9 eurot (käibemaksuga).
2-17-15246
6.Kostjat on menetluses esindanud lepinguline esindaja hinnaga 120 eurot käibemaksuga (100 eurot käibemaksuta). Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär mõistlik, arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-39-16. Kostja 18. veebruari 2019 menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulu on põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud on proportsionaalsed esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Kostjal tekkinud tõlketeenuse kulu (kohtukorralduses toodud tõendite tõlkimine eesti keelde) summas 15,26 eurot, mis on TsMS § 143 p 1 alusel kuluna põhjendatud. Kostja 29. mai 2019 menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Põhjendatud ei ole lepingulise esindaja poolt 5. märtsi 2019 kohtumine kliendiga ja konsultatsioon, sest see toiming ei nähtu toimikust. Ülejäänud lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud. Tõlketeenus, kinnisturaamatu väljavõtte saamine ja auditi tellimise kulud on TsMS § 143 p 1 ja 2 alusel põhjendatud ja vajalikud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Hageja esitas 4. jaanuari 2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 1 698.90 eurot, tõlkekulud 222.3 eurot ja riigilõivu 1 995 eurot. Tühistatud osas palub hageja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud ja kostja õigusabikulud hagejalt välja mõistmata TsMS § 162 lg 4 alusel. Alternatiivselt palub hageja teha uue määruse, millega mõista hagejalt välja kostja menetluskulud 324.90 eurot ning võimaldada seda tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul ning jätta tõlkekulud ja riigilõivu tasumine täies ulatuses riigi kanda.
8.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud vastustaja lepingulise esindaja tunnihinnaks 100 eurot (lisandub käibemaks). See pole põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus pole oma määrust põhjendanud. Esindaja tasu ei tohiks asja keerukust arvestades olla kõrgem kui 60 eurot (lisandub käibemaks). Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tavalise juristi õigusabikulu 100 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks, on liiga kõrge tunnitasumäär arvestades, et vaidlus ei olnud kaebaja hinnangul eriti keerukas. Kaebaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 22. märtsi 2019 määrusele tsiviilasjas nr 2-17-13321.
9.Hageja hinnangul on kostja esindaja 18. veebruari 2019 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud tundide arvu poolest üle paisutatud. Põhjendatud pole kulu materjalidega tutvumisele, kliendi konsulteerimisele, õigusliku positsiooni läbitöötamisele 0,25 tunni ulatuses. Tegemist ei ole hagiavalduse koostamisega ega muud moodi konkreetselt kohtumenetlusega seotud tegevusega. Menetlusdokumentide koostamise peale on esindaja kulutanud 4 tundi. Kaebaja arvates on seda liiga palju ning arvestades dokumentide mahtu oleks piisanud kahest tunnist. Õigusabi andmisega ei ole ka otseselt seotud kohtumäärusega tutvumine ja kliendi teavitamine 0,25 tunni ulatuses. Ka tõlketeenuse eest ei ole tasu nõudmine summas 15.26 eurot põhjendatud, sest kostja esindaja valdab eelduslikult samuti vene keelt nagu ka kostja.
2-17-15246
10.Kaebaja hinnangul ei selgu 29. mai 2019 menetluskulude nimekirjast, kui palju läks kostja esindajal aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kui palju kohtuistungil kliendi esindamiseks. Arvestades, et tavaline kohtuistung kestab ca 1 tund, siis piisab ettevalmistamiseks 0,5 tunnist. Seega kulus esindajal 28. veebruaril 2019 kokku 1,5 tundi. Dokumendi kohtule esitamine ei võta aega ja seda ei saa määratleda, kui õigusabi. Dokumendi koostamise peale võis esindajal kuluda 0,5 tundi. Tõlketeenused pole põhjendatud. Kinnistusraamatu väljavõte maksumus ei ole põhjendatud. Kostja pole selgitanud, miks ja mille alusel peaks selle eest määruskaebuse esitaja tasuma. Auditi tegemise vajadus ei ole põhistatud.
11.7. augustil 2019 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuv menetlusdokumendi koostamine ei saanud võtta aega üle 1 tunni. Kaebaja hinnangul on kostja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 4,5 tundi ning menetluskulud kokku 324 eurot (4,5x72) koos käibemaksuga.
12.Maakohus on jätnud hageja kanda 95 % ulatuses riigilõivu summas 1995 eurot ja tõlgikulu 222.30 eurot. Tallinna Ringkonnakohus mõistis 30. aprilli 2020 hagejalt riigilõivu 1000 eurot riigituludesse. Hageja on varanduslikult halvas olukorras. Tema sissetulekuks on ainult sotsiaaltoetused kogusummas 346.90 eurot (297.81+49.09), millest ta peab maksma elatist 80 eurot ja ülejäänud rahast peab suutma ära elada. Kaebaja esitaja on invaliid, mistõttu ei ole tal võimalik leida hästi tasustatavat tööd. Samuti on kaebaja on alaealine laps, keda ta peab ülal pidama. Arvestades hageja esitaja esitatud tõendeid ning tsiviilasjas tehtud otsuseid ning hageja halba majandusseisu, on menetluskulude temalt väljamõistmine ebaõiglane (määruskaebuse esitajat jäeti suurest rahalisest kompensatsioonist ilma) ja ebamõistlik (määruskaebuse esitaja on pensionär, invaliid ja tal on ka alaealine laps).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
14.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et hagejal ei ole võimalik määruskaebusega vaidlustada menetluskulude jaotust (s.o menetluskulude, sh tõlkekulude hageja kanda jätmist 95% ulatuses). Kaebaja soovib, et menetluskulusid ei jäetaks tema kanda, sest tal ei ole majanduslikku võimekust neid tasuda ja lisaks põhjusel, et see oleks ebaõiglane. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotus määrati kindlaks Harju Maakohtu 2. septembri 2019 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2020 otsusega. Maakohus jättis maakohtu menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ning 5% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Mõlemad otsused on jõustunud 4. juunil 2020. Seega ei ole hagejal enam võimalik menetluskulude jaotust vaidlustada ning kolleegium jätab määruskaebuse vastavad väited tähelepanuta.
2-17-15246
15.Hageja palub tühistada maakohtu määruse ka osas, milles maakohus jättis hageja kanda riigilõivu summas 1995 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt mõistis sellise riigilõivu riigituludesse Harju Maakohus 2. septembri 2019 kohtuotsusega (otsuse resolutsiooni p 5). Nagu eelnevalt märgitud, on otsus jõustunud, mistõttu ei ole kaebajal praeguse määruskaebusega võimalik maakohtu 2. septembri 2019 otsuse resolutsiooni p-i 5 vaidlustada.
16.Harju Maakohus tegi 2. septembril 2019 määruse, millega rahuldas menetluses osalenud tõlgi taotluse ja määras tõlgile makstavaks tasuks 234 eurot. Määrus jõustus 12. oktoobril 2019, mistõttu ei ole hagejal võimalik praeguse määruskaebusega tõlgi tasu suurust vaidlustada.
17.Järgnevalt hindab kolleegium hageja etteheiteid kostja esindaja töötundide mahule ja tunnitasu suurusele.
18.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18.12.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid.
19.Kontrollides maakohtu hinnangut menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga, mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
20.Kolleegium ei nõustu hageja etteheidetega 18. veebruari 2019 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute põhjendatusele. Kliendi konsulteerimine, õigusliku positsiooni läbitöötamine (0,25 tundi), vastuse hagile koostamine (4 tundi) ja 13. novembri 2018 kohtumäärusega tutvumine (0,25 tundi) on esindajal võtnud kokku aega 4,5 tundi. Hagiavaldusele vastamiseks kulus kostja esindajal kokku 4,25 tundi, mis on arvestades vastuse sisu ja mahtu mõistlik ajakulu. On mõistetav, et hagiavaldusega seoses tuli esindajal pidada nõu kliendi (kostjaga), mistõttu ei ole põhjendatud hageja etteheide, et see kulu ei ole põhjendatud ega hagiavaldusele vastamisega seostatav. Lisaks jääb ajakulu mõistlikesse ajaraamidesse (0,25 tundi). Põhjendatud ei ole hageja arvamus, et 13. novembri 2018 kohtumäärusega tutvumist (0,25 tundi) ei tuleks põhjendatud kuluks pidada. 13. novembri 2018 määrusega lahendas maakohus hageja ja kostja taotlused ning vastava kohtumäärusega tutvumine on põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes. Esindajal on kohustus tutvuda tsiviilasja materjalidega ning olla teadlik menetluse olukorrast (TsMS § 217 ja § 218).
2-17-15246
21.Asjaolu, et kostja esindaja valdab eelduslikult vene keelt ei ole aluseks tõlkekulude hüvitamata jätmiseks. Asja läbivaatamise kulud on TsMS § 143 p 1 alusel mh tõlkekulud. TsMS § 32 lg 1 kohaselt on kohtu töökeel eesti keel ning kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde.
22.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 28. veebruaril 2019 toimus kohtuistung, mille ettevalmistumiseks ja kohtuistungil esindamiseks kulus esindajal 29. mail 2019 menetlusdokumentide nimekirja kohaselt kokku 3 tundi. Istung kestis kell 10:00 kuni 12:11. Seega kestis kohtuistung 2 tundi ja 11 minutit, mistõttu kulus esindajal ca 50 minutit istungiks ettevalmistamiseks. Tegemist on mõistliku ajakuluga. Hageja seisukoht, et põhjendatud kuluks tuleks lugeda 1 tund istungil osalemiseks ja 0,5 tundi ettevalmistamiseks, ei ole seetõttu õigustatud.
23.Hageja hinnangul ole kohtule menetlusdokumendi edastamine õigusabina määratletav. Kolleegium hageja seisukohta ei jaga. TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb hüvitada kõik lepingulise esindaja kulud, mis olid tsiviilasjas põhjendatud ja vajalikud. Kohtule dokumentide esitamisel kulub igal esindajal teatav minimaalne aeg ning kui see ajakulu on mõistlik, tuleb seda TsMS § 175 lg 1 alusel pidada ka hüvitamisele kuuluvaks. Kostja 29. mai 2019 menetluskulu nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 0,5 tundi 29. märtsi 2019 menetlusdokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele ning 1 tund 12. aprilli 2019 menetlusdokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele. Ajakulu on mõistlik, arvestades mõlema menetlusdokumendi sisu.
24.Põhjendatud pole ka hageja etteheide, et auditi kulu ei ole põhjendatud, sest auditi tegemise vajadust pole põhistatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 28. veebruaril 20219 toimunud istungil tekkis poolte vahel vaidlus välja ehitatud vundamendi säilimise ja suuruse osas. Maakohus andis istungil pooltele võimaluse esitada asjatundja arvamuse. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tegemist on põhjendatud kuluga TsMS § 143 p 1 alusel.
25.Hageja hinnangul pole kostja osundanud, miks ja mille alusel peaks kinnistusraamatu väljavõtete eest hageja tasuma. Tõendi saamise kulud, antud juhul kinnistusraamatu väljavõtte saamise kulud, tuleb hagejal kostjale hüvitada TsMS § 143 p 2 alusel.
26.Kolleegium ei nõustu ka hageja hinnanguga, et 7. augusti 2019 menetlusdokumendi ajakulu tuleks 0,5 tunni võrra vähendada. 7. augusti menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu (1,5 tundi) vastab menetlusdokumendi sisule ja mahule ega ole ebamõistlikult ülepaisutatud.
27.Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
28.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks
2-17-15246 menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna maakohtu määruse muutmiseks alust hageja arvamus, et praegusel juhul oleks kostja esindaja tunnitasu pidanud olema 60 eurot (lisandub käibemaks). Ka hageja ise on kaebuses möönnud, et kostja esindaja tunnitasu (100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks) jääb juristi keskmise tasu suuruse piiridesse. Maakohus lähtus tunnitasu hindamisel õigesti tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Arvestada tuleb ka asjas esitatud tõendite mahuga, kuivõrd tõendite esitamine on erinevalt õiguslikust kvalifitseerimisest ainult poole ülesanne. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda määruskaebus põhjendusi, millest tulenevalt tuleks esindaja tasu vähendada 60 euroni tunnis. Võrdluseks ka hageja esindaja tasu oli sellest summast kõrgem ja jäi kostja esindaja tunnitasuga samasse suurusjärku, mistõttu on hageja väited esindaja tunnitasu ülepaisutatud suurusest väheveenvad. Hageja viide Tallinna Ringkonnakohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-17-13321 ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse muutmiseks, sest lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
29.Määruskaebus jääb eespool märgitud põhjendustel rahuldamata.
30.Hageja esitas kaebuses taotluse kohtumääruse täitmise korra kindlaksmääramiseks selliselt, et lubada hagejal tasuda riigilõiv, tõlgitasu ja kostja menetluskulud võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul. Kostja ei ole hageja määruskaebusele ega ajatamise taotlusele vastust esitanud.
31.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel otsuses määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Arvestades hageja majanduslikku olukorda, määrab kohus kohtumääruse täitmise viisi ja korra ning võimaldab hagejal väljamõistetud menetluskulud kostjale (1698.9 eurot) ja tõlkekulud riigile (222.3 eurot) tasuda igakuiste võrdsete osamaksetena 1 aasta jooksul, s.o alates kohtumääruse jõustumisest iga kuu vastavalt 141.58 eurot ja 18.53 eurot.
32.Kolleegium selgitab, et pärast otsuse jõustumist ei saa kohus enam kasutada TsMS § 445 lg-s 1 ette nähtud võimalust määrata kindlaks otsuse täitmise kord või tähtaeg (vt Riigikohtu
28.aprilli 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p-d 14 ja 15). Hagejalt on riigilõiv summas 1995 eurot mõistetud riigituludesse Harju Maakohus 2. septembri 2019 kohtuotsusega, mis jõustus 4. juunil 2020. Seega jääb hageja taotlus riigilõivu (1995 eurot) ajatamiseks rahuldamata.
33.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.