XX hagi YY (endise nimega Y) vastu 233 803,99 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. septembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
39 035,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja YY (endise nimega Y) (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Bolšakova
Menetluse liik
Aleksandra
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 2. septembri 2019. a otsus muutmata ja XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kostja menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus otsuse jõustumisel käesolevas tsiviilasjas.
5.Välja mõista XX-lt riigilõiv 1000 eurot riigituludesse. Selgitada apellandile, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni
1(7)
täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9). Makseinfo lisatakse käesolevale otsusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.11.10.2017 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus XX (hageja) välja mõista YY-lt (endise nimega Y) (kostja) võlgnevuse 233 803,99 eurot. Hagi asjaolude kohaselt elasid pooled 1991-2014 elukaaslastena koos. 1999. a ostis hageja enda rahaga kostja nimele kinnisasja Muuga külas, Harjumaal. Kinnistu ostmisel oli territooriumil väike aiamaja (millest on saanud 100 m2 suurune elumaja), tiik, kaev, välikäimla, kasvuhoone varemed ja aed 20-ne õunapuuga. Territooriumil polnud vett ega kanalisatsiooni ning polnud aeda ees. 1999. a alates tegi suvila territooriumil hageja ehitustöid ja parendas antud kinnisasja. Hageja toob hagis esile, millised tööd tehti: - mai 1999- oktoober 2000 kokku 1 701 641,42 EEK (108 754,71 euro) väärtuses; - 2004. a, kui hageja oli vanglas, GG poolt, mille eest hageja tasus 2004. a lõpus; - 2005. a 526 831,06 EEK (33 670,64 euro) väärtuses; - 2008. a 428 788,40 EEK (27 404,57 euro) väärtuses. - 2010. a 48 703,32 EEK (3112,71 euro) väärtuses; - 2014. a 9154,56 euro väärtuses; - 2016. a 41 920,80 euro väärtuses. Hagejal olid vahendid ehitustööde teostamiseks. Hageja toob esile, millistel töökohtadel ta perioodil 01.04.1995-08.2014 töötas. Lisaks tegi hageja investeeringuid alustavatesse ettevõtetesse (kioskid, pandimajad, marsruuttaksod, alkoholiäri). Kõik nimetatud investeeringud tõid suurt kasumit protsentide näol. Hagejal oli autopesula Kärberi tänaval, mis tõi kasumit umbes 1000 eurot kuus. Alates 1999-2015 oli hagejal restoranis Kalinka neli suurt piljardilauda, mis tõid kasumit umbes 350-400 eurot kuus. Hageja müüs maha piljardilauad 2015.a 25 000 euro eest. Hagejale kuuluv korter aadressil Kivimurru tn 11 müüdi 10 000 dollari eest ning need rahalised vahendid läksid samuti ehitustöödeks. 28.11.2016 esitas kostja kohtule avalduse hageja väljatõstmiseks. Sellest hetkest sai hageja teada, et kostja on ebaseaduslikult rikastunud tema arvelt. Hageja nõue ei ole aegunud.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
2(7)
Hageja ei andnud kinnistu ostmiseks raha, vaid selleks kasutati kostja perekonna rahalisi vahendeid. Kostja maksis kinnisasja ostmisel selle eest oma rahaga. Kostja selgitas, et: - 1999-2000 tööd teostati, kuid hageja kulusid ei kandnud; hagejal puudusid selleks vabad rahalised vahendid ja tööd ei olnud nii kallid; - 16.10.2000-21.12.2004 oli hageja vanglas, vahetult enne seda töötu; betoneerimistöid teostasid kostja isa koos ŽŽ-ga; - 2005. a tööd teostati, kuid vundament tehti ebavajalikult suur; - 2008. a tööd teostati, kuid hageja neid kulusid ei kandnud; materjali ostis kostja ja tööd tegid kostja, kostja isa ja tuttavad, mh ŽŽ; vundament tehti 2005-2008, kuid tänaseks on see amortiseerunud; - 2010. a tööd teostati Viimsi valla poolt ning hageja kulusid ei kandnud; - 2014. ja 2016. a töödega seotud kulusid hageja ei kandnud; - kostjal puudub ülevaade, mis töid tegelikult 2014-2016 tehti, kuna kostja enam kinnisasjal ei käinud. Hetkel asub kinnistul üksnes üks vana ehitis ja mitu pooleliolevat ehitist. Hageja poolt on omavoliliselt kostjaga ehk kinnistu omanikuga kooskõlastamata ehitatud kinnistule mitu vundamenti. Hagejal puudus ehitusluba suvila laiendamiseks. Kostja ei pea kandma kulusid ehitisele, mis on õigusvastaselt püstitatud. Hageja nõue on osaliselt aegunud. Hageja esitas hagi kohtusse 11.10.2017. Hagi aegumistähtaeg on kolm aastat.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt 12 040 euro ulatuses, jättis poolte menetluskulud 95% ulatuses hageja ning 5% ulatuses kostja kanda, mõistis hagejalt 1995 eurot ja kostjalt 105 eurot riigilõivu riigituludesse. Maakohus tuvastas, et: - 1999. a ostetud vaidlusaluse kinnisasja omandajaks märgiti kostja; - kostja oli kuni 2016. a kinnisasja omanik; - pooled elasid koos 1991-2014. a; - kinnisasja ostmisel oli territooriumil ainult tiik, kaev, välikäimla, kasvuhoone varemed ja aed 20 õunapuuga, sellel polnud vett ega kanalisatsiooni ning polnud aeda ees; - 1999-2010 hagis märgitud tööd tehti. Maakohus viitas VÕS § 1018 lg 1, § 1023 lg 1, § 1042 lg 1, TsÜS § 149, Riigikohtu praktikale tsiviilasjades nr 3-2-1-44-11 ja nr 3-2-1-57-13. Hageja kulutuste hüvitamise nõue 1999-11.10.2007 on aegunud. Hageja esile toodud asjaolude kohaselt teadis hageja seda algusest peale, et kinnistusraamatusse kanti omanikuna kostja. Hageja nõue 1999.-2005. a kulutuste osas (152 211,35 eurot) jääb rahuldamata nõude aegumise tõttu. 2008. a ehitustöödele tehtud kulutuste osas tuvastas kohus dokumentaalsete ja isikuliste tõendite alusel, et: - töid tehti 428 788,40 EEK ulatuses; - ehitustööd tellis hageja, kuid nende eest ei makstud hageja vahenditest 27 404,57 eurot;
3(7)
- hageja korteri võõrandamisest (ligikaudselt 1995-1996) saadud raha ei kasutatud 2008. a; - hagejal puudus tööde eest tasumiseks vajalik raha; - kostja 2008. a teostatud kaardimaksed Ehituse ABC-st kaupade ostmisel ei ole seotud kinnisasjaga. 2010. a ehitustöödele tehtud kulutuste osas tuvastas kohus dokumentaalsete ja isikuliste tõendite alusel, et: - töid tehti 48 703,32 EEK (3112,71 euro) eest ja nende eest on makstud; - hagejal puudus tööde eest tasumiseks vajalik raha; 2014. a ja 2016. a ehitustöödele tehtud kulutuste osas tuvastas kohus dokumentaalsete ja isikuliste tõendite alusel, et: - hageja poolt märgitud tööd teostati; - hagejal oli võimalus kanda kulutusi 2014. a ja 2016. a seoses AA-lt laenatud summadega 13 000 euro ulatuses; - 2014. a tööd puudutasid suvila laiendamist ja kasvuhoone ehitamist ning 2016. a tööd suvila laiendamist; - 2014. a ja 2016. a ehitustööd ei olnud ebaseaduslikud. Maakohus leidis, et tööd vastasid oma olemuselt kinnisasja omaniku, seega ka kostja eeldatavatele huvidele. Maakohus nõustus kostjaga, et ebaseadusliku ehitise ehitamiseks tehtud kulutused ei saa olla käsundita asjaajamisel vajalikuks kulutuseks, mis kuuluks käsundita asjaajajale hüvitamisele. Hageja oleks pidanud hoolitsema selle eest, et vajalikud load oleksid olemas. Kostjale ei saa panna antud juhul süüks seda, et ta ei vaidlustanud vallavalitsuse korraldust. Samuti puudub kohtul võimalus asuda käesolevas menetluses hindama vallavalitsuse korralduse õiguspärasust. Sellest tulenevalt ei võtnud kohus vajaliku kulutusena arvesse kulutusi kasvuhoone vundamendi rajamiseks. Kohus tuvastas dokumentaalsete ja isikuliste tõendite põhjal hinnanguliselt, et kasvuhoone vundament moodustab sisuliselt 50% betoonitöödest. Seega moodustab kasvuhoone vundamendi hinnanguline maksumus 800 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 960 eurot. Kokkuvõttes rahuldas kohus 2014. a ja 2016. a hageja kulutuste nõudes hagi 12 040 euro ulatuses (13 000-960=12 040). 2008. a ja 2010. a ning rahuldamata osas ka 2014. a ja 2016. a kulutuste osas ei olnud maakohtu hinnangul hageja nõuet võimalik rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1042 lg 1). Kuna tõendatud ei ole hageja poolt kulutuste tegemine, pole võimalik kostja rikastumine hageja arvel. Kohus ei hinnanud tõendeid, mis esitati vaidluse all mitteolevate asjaolude tõendamiseks, samuti tõendeid, mis esitatid perioodi kohta, mille osas kohus jättis hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu.
APELLATSIOONKAEBUS
4.Apellatsioonkaebuse ja selle täpsustuse kohaselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles tema hagi ei rahuldatud 51 075,36 euro ulatuses, samuti menetluskulude jaotuse
4(7)
osas ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellant palub peatada praeguses asjas menetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas 2-17-424 (YY hagis XX vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks). Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus 18.09.2019 teinud otsuse tsiviilasjas 2-17-424, milles on tuvastatud poolte vahel seltsingulepingu olemasolu ajavahemikus 1999-16.03.2014. Hageja selgitab, et ei vaidlusta praegust maakohtu otsust osas, mis puudutavad nimetatud ajaperioodi. Hageja kavatseb seoses sellega esitada uue hagiavalduse seltsinguvara jagamiseks. Tsiviilasjas 2-17-424 tehtud kohtuotsuse p 10 viimase lause kohaselt on apellant tõendanud, et tal olid mingid sissetulekud, mida kinnistule panustada. Kohtuotsuse p 12 viimase lause järgi jõudis kohus järeldusele, et kinnistu omandamine, korrastamine ja parendamine, mis kestis kokku 15 aastat, toimus vaid hageja vahenditest ja hageja pereliikmete abiga. Johtudes formaalloogika reeglitest on mõistetav, et alates 16.03.2014.a. tegeles kinnistu valdamise ja majandamisega apellant. Teises kohtuasjas tehtud otsusega tuvastatud asjaolud annavad aluse praeguse kohtuotsuse p-de 2-7 tühistamiseks. Johtudes tuvastatud õigussuhtest (seltsing) kuuluvad ümbervaatamisele ka alates 16.03.2019.a. poolte õigussuhted. Apellant ei nõustu maakohtu otsuse punktides 53-64 toodud järeldustega, kuna kohus on sidunud oma järeldused tunnistajate ja nendega seotud kolmandate isikute käitumisega (deklaratsioonide esitamine, käive, tegevuslubade olemasolu jms). Maakohus on pannud hagejale kohustusi, mis ei kuulu tema kompetentsi – maksude ja käibe deklareerimine jms tegevus. Hageja ja tunnistajate (ning nendega seotud kolmandate isikute) vahelised tehinguid pole keegi vaidlustanud. Nii hageja kui ka tunnistajad on kohtus kinnitanud, et tehinguid tehti ja nende eest tasuti. Kohtuotsuse p-st 65 jääb apellandile arusaamatuks, missuguseid tõendeid pole käesolevas tsiviilasjas hinnatud. Kuna on teadmata kostja kavatsused tsiviilasjas nr 2-17-424, on mõistlik praeguse tsiviilasja arutamine peatada.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud ja selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 182 728,63 euro ulatuses ja rahuldas 12 040 euro ulatuses. Kuigi apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse 2014. a ja 2016. a kulutuste rahuldamata jätmise osas 51 075,36 euro ulatuses, on maakohus nimetatud osas hagi 12 040 euro ulatuses rahuldanud. Kolleegium mõistab apellatsioonkaebust viisil, et apellant hagi rahuldamist ei vaidlusta ja vaidlustab hagi rahuldamata jätmist seetõttu 39 035,36 euro osas.
9.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
5(7)
10.Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et maakohtu otsuse punktides 53-64 tehtud järeldused on ebaõiged, kuna kohus sidus need tunnistajate ja nendega seotud kolmandate isikute käitumisega. Apellatsioonkaebuse väited on üldised ega võimalda järeldada, millise tõendi hindamisel on maakohus hageja arvates eksinud. Maakohus ei ole ette heitnud hagejale, tunnistajatele või kolmandatele isikutele riigimaksude tasumata jätmist ega teinud sellest järeldusi hageja nõudega seoses. Maakohus ei ole jätnud hageja nõuet rahuldamata põhjusel, et töid teostanud OÜ-l Matrix Holding puudus tegevusluba ehituse valdkonnas või OÜ Asterlin ei deklareerinud tööjõumakse teatud ulatuses. Maakohus on jätnud hagi peamiselt sellele põhjusel rahuldamata, et hageja ei suutnud oma väiteid rahaliste vahendite olemasolu kohta tõendada. Kolleegium leiab, et maakohus on tõendeid põhjalikult, igakülgselt ja nende kogumis hinnanud ning pole tõendite hindamisel menetlusnorme oluliselt rikkunud. Maakohtu järeldused on arusaadavad ja jälgitavad.
11.Maakohtu üldine sedastus, et ta ei hinda vaidluse all mitteolevate asjaolude tõendamiseks esitatud tõendeid ja aegumise tõttu rahuldamata jäetud perioodi kohta esitatud tõendeid, ei ole korrektne, kuid samas ei ole maakohus rikkunud sellega menetlusnorme määral, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et maakohus on jätnud hindamata mingi olulise tõendi, mis oleks toonud kaasa asja teistsuguse lahenduse. Ringkonnakohus saanuks hageja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu minetuse kõrvaldada ja sellised tõendid ära hinnata. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks loetleda praeguses asjas tõendeid, mille maakohus jättis hindamata.
12.Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega, et praeguse asja menetlus on mõistlik peatada, kuna teadmata on, kas kostja vaidlustab teises tsiviilasjas tehtud otsuse. Apellant ei ole põhistanud, kuidas saab kostja hagi kinnisasja väljanõudmiseks hageja valdusest ja kahju hüvitamiseks teises tsiviilasjas mõjutada käesoleva asja lahendust. Kolleegiumi arvates see võimalik ei ole ja apellandi taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata (TsMS § 356 lg 1 alusel).
13.Seoses maakohtu otsuse muutmata jätmisega ei ole põhjust muuta ka maakohtu otsustust menetluskulude jaotuse kohta. Maakohus on hagi rahuldamise ulatuse 5% õigesti määratlenud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad vastustaja ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
14.Vastavalt TsMS § 190 lg 4 esimesele lausele, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Ringkonnakohtu 16.12.2019 määruse alusel vabastati hageja riigilõivu 1100 euro tasumisest. Ringkonnakohus lähtus apellatsioonkaebuse hinna määramisel ekslikult apellandi selgitusest, et ta vaidlustab maakohtu otsuse 51 075,36 euro ulatuses. Hageja nõue on nimetatud osas 12 040 euro ulatuses rahuldatud. Seega vaidlustab hageja sisuliselt kostjalt 39 035,36 euro väljamõistmata jätmist. Riigilõiv nimetatud summalt on riigilõivuseaduse lisa 1 alusel 1000 eurot. Hagejalt tuleb seetõttu välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 1000 eurot (1100 euro asemel).
15.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
6(7)
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.