Aktiva Finance Group OÜ hagi S. P. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1613,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); lepinguline esindaja S. R. Kostja: S. P. (isikukood XXX)
Menetlusviis
Lihtmenetlus, lihtsustatud põhjendava osaga otsus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista AS Inbank Finance ja kostja vahel 27.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust L89008147339 (mis 25.04.2024 sõlmitud kokkulepe järel kandis numbrit L89016026947) tulenev põhivõlg 145,37 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 14,90% aastas.
3.Jätta rahuldamata põhivõla nõue 1065,7 euro ulatuses, intressinõue 101,20 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 70,61 eurot.
4.Jätta hageja riigilõiv 9,93% ulatuses kostja kanda ja 90,07% ulatuses hageja kanda. Jätta hageja õigusabikulud hageja enda kanda. Jätta kostja menetluskulud 90,07% ulatuses hageja kanda ja 9,93% ulatuses kostja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 31,28 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 17.03.2025 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 27.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89008147339 (al. 25.04.2024 nr L89016026947) tulenev põhivõlgnevus 1211,07 eurot, intress 101,20 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 70,61 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 18.03.2025 kuni põhinõude (1211,07 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 14,9% aastas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 25.04.2024 järelmaksulepingu nr. L89016026947, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 2407.80 eurot järelmaksuga. Leping on allkirjastatud. Kuna tegemist oli järelmaksulepinguga, siis väljamakset kostjale ei tehtud, vaid väljamakse tehti partnerile. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 28.94% aastas ja selle arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 2407.80 eurot, igakuine 97.62 eurot, intressimäära 14.90% aastas ja 1 euro päevas, krediidisumma tagastamise periood 10.05.2022 – 10.04.2025. Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja krediidianalüüsi, sh maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Krediidiandja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt: verified_monthly_income 1342,8, verified_income_periods Krediidiandja teostatud krediidianalüüsist nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 1342.80 eurot, igakuiste kohustuste summa 0.00 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 97.62 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 1245,18 eurot (1342.80-97.62). Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.
2.2.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 25.04.2024 kokkulepe lepingu nr L89008147339 muutmiseks. Alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit L89016026947. Vastavalt lepingule sai kostja krediidijäägi summas 1325.21 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 31.88% aastas, mille arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1325.21 eurot, lepingutasu 15 eurot, igakuine 95.72 eurot, intressimäära 14.90% aastas ja 0.55 eurot päevas, krediidisumma tagastamise perioodi 16.05.2024 – 16.09.2025.
2.3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kui oli jäänud tasumata 3 järjestikust arvet (osamaksed 16.07.2024, 16.08.2024, 16.09.2024), saatis krediidiandja 4.10.2024.a kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg hiljemalt 18.10.2024.a võlgnevuse tasumiseks. 25.10.2024. a saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja esitab Omniva väljavõtted ülesütlemise hoiatuse ja teatise edastamisest.
2
2.4.AS Inbank Finance loovutas 31.10.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti teatis nõude loovutamisest.
2.5.Lepingu alusel sai kostja krediidijäägi 1325.21 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks 114.14 eurot, seega on tasumata põhiosa 1227,07 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 14,9% aastas so 0.55 eurot päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 16.07.2024.a kuni ülesütlemiseni 25.10.2024. a kokku 101.20 eurot (26.32+25.64+24.06+21.73+3.45=101.20). Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 1211,07 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 25.10.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 14,9% aastas so 0.04% päevas. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamist ja selgitab nende kujunemist: 4.11.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 12.11.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 25.11.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine, telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
3.Hageja esitas kohtule ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse loobumata algsest nõudest. Hageja toob välja, et kostja sai lepingute alusel laenu kokku 2407,80 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingutele kogusummas 2262,43 eurot. Ümberarvestuse tegemisel lähtub hageja esialgse lepingu nr. L89008147339 graafikust. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.10.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kostja on tasunud põhiosa katteks 2262,43 eurot, seega võlgnevuses on 145,37 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 35. osamaksest 10.03.2025. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 145,37 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse viivisemääraga 14,90% aastas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi Ametlike Teadaannete 17.04.2025. Kostjale on dokumendid saadetud ka kohtule teadaolevatele kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus täitis selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ning hagejale oli peale seda antud tähtaeg oma seisukohtade ja tõendite täiendamiseks. Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (vt RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).
5.Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on 27.03.2022 digiallkirjastanud järelmaksulepingu nr lepingu L89008147339, digiallkirjastatud konteineris on leping, 3
maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht. Hageja selgitab, järelmaksulepinguga sai kostja soetada kauplusest kauba ning krediidiandja tasus kauba eest otse müüjale. Hageja on esitanud tõendi (maksekorraldus, dtl 119), millest nähtub, et krediidiandja on 28.03.2022 teinud ülekande 2407,8 eurot X OÜ-le, mis oli lepingu märgitud kauba müüjana. Kohus kontrollis, et lepingu krediidi kulukuse määr (28,94%) ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 50,85%). Kohus ei nõustu, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on tõenditena esitanud laenutaotluse (dtl 53). Laenutaotluses on küsitud vaid kostja igakuist sissetulekut ja igakuiseid kohustusi. Laenutaotluses ei ole küsitud kostja majandamiskulusid ega seda mõjutavat ülalpeetavate olemasolu. Hageja väitel teostati päring Maksu-ja Tolliametisse, kuid tõendatud seda ei ole. Konto väljavõtet hageja väitel krediidiandja ei kogunud. Krediidiandja andis laenu kostja poolt esitatud kahe numbri (kuu sissetulek ja kuu kohustused) alusel. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Riigikohus on 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei ole seega tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid, ning krediidiandja ei kontrollinud kostja finantskohustusi ega majandamiskulusid. Seega andis krediidiandja kostjale laenu sissetuleku numbri põhjal, jättes kontrollimata kõik asjaolud. Ilmselgelt ei olnud krediidiandja kogutud teave piisav, mis õigustanuks konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus on seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust.
6.Hageja algne intressinõue lepingujärgses intressimääras jääb VÕS § 403 4 lg 7 alusel rahuldamata. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisel lepingu intressimäär lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga, ent hageja ei ole ümberarvestuses intressi arvestanud. Sama paragrahvi kohaselt muid tasusid kostja ei võlgne.
7.Hageja on ka ise nõude ümberarvestuse juures välja toonud, et ümberarvestuse kohaselt ei saa lepingut üles öelduks lugeda. Kuid lepingujärgne laenu tagastamise lõpptähtaeg (10.04.2025) on saabunud, seega on tagastamata laenujäägi tasumise nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja on esile toonud, et kostja sai järelmaksu kaudu laenu 2407,80 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku 2262,43 eurot. Hageja on selle arvestanud põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata 145,37 eurot. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata põhivõla 145,37 eurot.
8.Hageja nõuab viivist 145,37 eurolt kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse viivisemääraga 14,90% aastas.
4
Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks. Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (145,37 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 14,90% aastas.
9.Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kuid ei ole esile toonud, et lepingus oleks olnud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitiste määrade osas. VÕS § 113 2 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Hageja ei ole tõendanud, et kirjade saatmisega tekkisid kulud just sellises ulatuses. Nõude ümberarvestuse korral tuleb ka hinnata seda, kas võla sissenõudmiskulud tekkisid siis, kui kostja oleks ümberarvestuse kohaselt võlas. Seega ei ole võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata.
10.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
10.1.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 315 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu 527 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
5
Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud koos hagiavaldusega. Kostja vastanud ei ole. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb riigilõiv jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning hagiavalduse lisa kohaselt osutanud õigusabi 3 tundi hinnaga 169 eurot tund (ilma käibemaksuta. Hageja on hagile eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduses põhivõla nõudena märkinud 1227,07 eurot, hagis aga 1211,07 eurot. Seejuures on hageja võla sissenõudmiskulude hüvitist nõudnud eraldi nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses kui ka hagis. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhivõla summa 16 euro võrra suuremana. Kohtule on teada, et sama hageja on samamoodi, mõneteistkümne euro võrra suuremana, esitanud nõudeid maksekäsu kiirmenetluses paljudel juhtudel. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged. Nõude aluseks oleva laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise kohustust. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-126294 30.09.2024 tehtud otsuses märkinud, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, laenu andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 31.10.2024 nõude omandamisel ning hagi esitamise ajal 2025. a märtsis oli hagejal juba selgelt võimalik muutunud kohtupraktikaga arvestada ning hinnata nõude omandamisel selle perspektiivikust ja esitada nõue ümberarvestatult. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hageja õigusabikulud hageja enda kanda. Kuna kohus jätab hageja õigusabikulud hageja enda kanda, ei hinda kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 17.03.2025 esitatud hagi hind oli 1613,33 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 145,37 eurot ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 14,90 aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 14,76 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 160,27 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (1613,33 eurot) 9,93%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja riigilõivu 9,93% ulatuses kostja kanda ja 90,07% ulatuses hageja kanda. Kohus jätab kostja menetluskulud 90,07% ulatuses hageja kanda ja 9,93% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 9,93% hageja riigilõivust (315 eurot), millele vastab summa 31,28 eurot Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude
6
nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
10.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.