Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ hagi Õie Pavelsoni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2767,51 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ, registrikood 11034261 Lepinguline esindaja: advokaat Anneliis Räpo Kostja: Õie Pavelson, isikukood xxx Kostja esindaja: R. P.
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 01.04.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täies ulatuses.
2.Mõista Õie Pavelsonilt välja Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ kasuks 2566,95 eurot, sh põhinõue 2509 eurot ja 04.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 57,95 eurot.
3.Mõista Õie Pavelsonilt välja advokaadibüroo HEED Entsik OÜ kasuks viivis põhinõudelt 2509 eurot alates 05.03.2021 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 2451,05 eurot ulatuses.
4.Jätta menetluskulud täies ulatuses Õie Pavelsoni kanda.
Määrata hageja menetluskulude suuruseks 1325,8 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 1050,8 eurot.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 1325,8 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 04.03.2021 Tartu Maakohtusse hagiavalduse Õie Pavelsoni vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses palub hageja: 1) mõista kostjalt välja põhivõlg summas 2509 eurot; 2) mõista kostjalt välja viivis alates 14.11.2020 summalt 1352 eurot ja alates 26.11.2020 summalt 1157 eurot 0,0219% päevas kuni hagi esitamiseni 04.03.2021 kokku summas 57,95 eurot; 3) mõista kostjalt välja viivis alates 05.03.2021 0,0219% päevas summalt 2509 eurot kuni kogu põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 2451,05 eurot; 4) jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ ja Õie Pavelsoni vahel 29.06.2020 sõlmitud kliendileping nr xxx õigusteenuse osutamiseks tsiviilasjas nr 2-20-7241. Hageja on kliendile Õie Pavelsonile esitanud tema volitatud esindaja R. P. kaudu arveid osutatud õigusteenuse eest. 10.11.2021 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-7241 lahendi, millega kostja ega tema volitatud esindaja rahule ei jäänud ning kostja on keeldunud pärast negatiivse kohtulahendiga tutvumist hageja esitatud arvete tasumisest. Kuni 10.11.2021 kostjale esitatud arved on tema volitatud esindaja poolt tasutud. Kostja on jätnud tasumata arved nr xxx ja xxx. Hageja leiab, et on kõik arvete spetsifikatsioonis toodud tööd teinud, s.o teenuse osutanud. Kostja on olnud teenusega ja tehtud tööga rahul ning soovimatus arveid tasuda ja selge usalduse kaotus ilmnesid pärast 10.11.2021 kohtulahendiga tutvumist. Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 lg 1 tähenduses. Lepingu kohaselt kohustus hageja esindama kostjat tsiviilvaidluses nr 2-207241 ning kostja kohustus maksma arvete nr xxx ja xxx kohaselt vastava teenuse eest hagejale perioodi 07.10.2020-13.11.2020 kokku 2509 eurot. Hageja nõuab viivist
2(10)
seadusest tulenevas määras alates 14.11.2020, kui arvetel kajastatud summad muutusid sissenõutavaks, kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja nõuab viivist seadusest tulenevas määras TsMS § 367 alusel, kuid maksimaalselt summas 2451,05 (s.o selliselt, et viivisenõue ei ületaks põhinõuet).
3.01.04.2021 kohtuistungil selgitas hageja, et viivise väljamõistmise nõue mitte suuremas summas kui 2451,05 on arvutatud selliselt, et põhinõudest on maha võetud hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud viivis, et viivisenõude ei ületaks kogu põhinõuet, kuna viivisenõue on esitatud kahes astmes. Hageja avaldas, et hagejal ei olnud kostjaga kokkulepet viivisest loobumise kohta ning jäi istungil oma esitatud nõude juurde. Kostja vastuväited
4.Kostja kinnitab 22.03.2021 vastuses hagiavaldusele, et kostja esindaja R.P. palkas 2020 juunis vandeadvokaadi Liisi Kentsi advokaadibüroost ENTSIK&PARTNERID OÜ esindama kostjat Õie Pavelsoni tsiviilasjas nr 2-20-7241. Kuna kostja oli töötu ega oma sissetulekut, lepiti kohe kokku tasumine selliselt, et kui kostja esindaja omab vaba vahendeid ja maksab arvete eest, siis viiviseid ega intresse ei kohaldata. Kõik arved olidki ausalt koostatud ja korrektselt tasutud, vahel neljas osas ühe kuni kahe kuu jooksul, seejuures viiviseid ega intresse ei kohaldatud. Kostja leiab, et lepingus puudub viited viivisele, trahvidele või intressidele. Liisi Kents esindas kostjat 29.06-06.10.2020, kokku 8 tundi ning alates 07.10.2020 võttis kostja tahtest olenemata töö üle lapsehoolduspuhkuselt naasev advokaat Anneliis Räpo. Kostja selgitab, et uue advokaadiga polnud konstruktiivset koostööd, samuti kasvasid arved kordades. 07.1018.11.2020 olid esinduskulud kokku 16 tundi ja 5 minutit. Kostja leiab, et hageja hagiavaldus ja selle põhistatus ei vasta menetlusnormidele ning põhineb kogu ulatuses vaid R. P. kirjavahetusele, kes oli aga tunnistaja tsiviilasjas nr 220-7241. Nimetatud kohtumenetluses oli kostja Õie Pavelsoni esindajaks Advokaadibüroo Entsik & Partnerid OÜ ehk hageja ise. Kostja on seisukohal, et hageja ei täitnud lepingulisi kohustusi kostja ees ja esindamisest sai kasu vaid hageja, põhjustades kostjale oma lohakusega väga suure majandusliku ja moraalse kahju. Kostja märgib, et tsiviilasjas nr 2-20-7241 esitas 20.10.2020 Anneliis Räpo 6leheküljelisele tähtsa, kuid hilinenud menetlusdokumendi koos tõenditega kohtule. Kohus jättis tõendid asja juurde võtmata. Kostja leiab, et Anneliis Räpo põhjustas oma otsese lohakusega kohtuvaidluses kaotuse, kui ei esitanud õigel ajal vajalikke dokumente ja lisasid kohtule. Kostja selgitab, et hageja esindaja avaldas survet, et kostja peaks vahetama advokaati, kui kohtuistungini oli jäänud vähem kui 1 päev. Kostja on seisukohal, et hageja esindaja ei tundnud mingitki soovi ega huvi teha vastutustundlikult enda tööd ehk esindada kohtuvaidlustes kostjat. Hageja esindaja eesmärk oli vaid kõikvõimalikul moel kirja saada kõrgelt tasutatud töötunde. Kostja palub jätta hagiavaldus osaliselt rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
5.01.04.2021 kohtuistungil avaldas kostja esindaja, et kui tsiviilasjas nr 2-20-7241 esindas Liisi Kents, siis neil oli suuline kokkulepe, et viiviseid ei kohaldata ning seda on näha ka maksetest ehk arved on makstud osade kaupa. Kostja leidis, et advokaat A.Räpo pidi järgima juhiseid, aga arvetes on kirja pandud see, mis advokaat ise arvas.
3(10)
Kostja palus kohtul välja mõista need summad, mis reaalselt menetluses olid, mitte need, mis on arvetes kirja pandud. Kohtuotsuse põhjendused
6.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Kohus analüüsib esmalt, kas ning milline leping oli poolte vahel sõlmitud ja kas hagejal on tekkinud kohustuse täitmise nõudeõigus (I), lahendab viivisenõude (II) ning jaotab menetluskulud koos nende rahalise suuruse kindlaksmääramisega (III). I
Käsunduslepingust tulenev nõue
9.Hageja esitatud asjaolude pinnalt võib hageja põhinõue kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 619, § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et hageja ja kostja sõlmisid 29.06.2020 kliendilepingu nr xxx, mille sisuks oli materjalide läbitöötamine ja kostja esindamine tsiviilasjas nr 2-20-7241 (dtl 94-96). Samuti ei ole vaidlust selles, et R. P. sõlmis nimetatud lepingu hagejaga Õie Pavelsoni ehk kostja esindajana ning vaidluse all olevad arved nr xxx ja xxx on kostja esindajale esitatud (dtl 118-120, 127-129).
11.Kohus leiab, et pooled sõlmisid käsunduslepingu VÕS § 619 tähenduses. Kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 tähenduses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-181-15, p 40). Käesoleval juhul on tegemist käsundisaaja ja käsundiandja vahelise võlaõigusliku vaidlusega, milline on tekkinud käsundisuhtest ning asjas tuleb kohaldada VÕS 35. peatükis sätestatud käsunduslepingut reguleerivaid sätteid. VÕS § 619 tulenevalt on käsundisaaja põhikohustus osutama vastavalt lepingule teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi) ning käsundiandja on kohustatud maksta käsundiandjale selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja on oma lepingust tulenevad kohutused täitnud – täites käsundi, s.o osutanud õigusabiteenust, esindades kostjat tsiviilasjas nr 2-20-7241. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu nr xxx p 3.1 on pooled kokku leppinud käsundiandja kohustuses maksta käsundisaajale tasu (dtl 95).
12.Kostja on kohtule oma seisukohtades avaldanud, et hageja ei ole täitnud lepingulisi kohustusi kostja ees, esindaja oli lohakas ja esitas arveid põhjendamatult suuremas
4(10)
summas. Kostja leiab, et hageja ei ole jälginud lepingut täites kostja esindaja juhiseid ja ei ole osa esitatud arvetes kajastuvaid töid teinud. Järgnevalt annab kohus hinnangu arvetes nr xxx ja xxx toodud spetsifikatsioonide osas.
13.Arve nr 200644 spetsifikatsioon on järgmine (dtl 128-129), v.a 1 h ulatus (dtl 64): -
07.10.2020 kohtumine, nõupidamine kliendiga – 2h;
-
19.10.2020 kohtumine kliendiga, nõupidamine, võimaliku kompromissi arutamine – 1 h 50 min;
26.10.2020 kohtu 26.10.2020 määrusega tutvumine ja suhtlus kliendiga – 10 min;
-
30.10.2020 menetluskulude nimekirja koostamine – 50 min;
-
30.10.2020 suhtlus kliendiga, kliendi märkmete täiendamine seoses eelseisva istungiga – 20 min.
kliendiga
ning
07.10.2020 kohtumise, nõupidamise kliendiga ja 26.10.2020 määrusega tutvumise ja suhtluse kliendiga osas leidis 01.04.2021 toimuval istungil kostja esindaja, et need võisid toimuda ning vastuväiteid nendes osas ei esitanud (dtl 206-207). 19.10.2020 kohtumise osas leidis 01.04.2021 istungil kostja esindaja, et kohtumine ei saanud kesta rohkem kui võimalik parkimisaeg maja eest, s.o 15 minutit. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kohtumise toimumist lühemas ajas kui arvel kajastuv. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kliendi ja advokaadi kohtumine, kus arutatakse mh kostja esindaja ütluste sisu (dtl 104-106), toimub vaid 15 minutit. Poolte kohtumist tõendab kirjavahetus hageja ja kostja esindaja vahel (dtl 104-106). 20.10.2020 dokumendi koostamise ja kohtule saatmise osas leidis kostja esindaja istungil, et selles osas vaidlust ei ole, kuid leidis seejuures, et advokaat ei järginud kliendi juhiseid. Kohus on seisukohal, et kostja väide on meelevaldne ja tõendamata. Hageja esitatud kirjavahetusest kostja esindajaga nähtub, et hageja ja kostja esindaja arutavad kohtule esitatava taotluse sisu, sh on hageja esindaja edastanud kostja esindajale taotluse lisadega ning täiendavalt selgitanud, et kohus ei pruugi tõendeid asja juurde võtta, sest eelmenetlus on möödas (dtl 107-108). Kostja esindaja vastusest nähtub, et esitatud materjalidega oldi rahul ning tänati esindajat (dtl 108, 109). 21.10.2020 kompromissilepingu koostamise osas märkis kostja esindaja istungil, et kui ta oleks teadnud, et see läheb nii palju maksma, ei oleks ta advokaadiga tegemist teinud. Kohus märgib, et kliendilepingu nr xxx allkirjastamisel ja sõlmimisel pidi kostja esindaja olema teadlik kõikidest lepingus fikseeritud tingimustest, sh kokkulepitud tunnitasust ning tingimusest, et maksmine toimub vastavalt kulunud ajale esitatud arvetele. Kohtu hinnangul nähtub poolte kirjavahetusest, et kompromissi võimalikkust arutati, hageja esindaja koostas kostja esindajale läbivaatamiseks kompromissettepaneku ning see edastati vastaspoolele (dtl 110, 111). 30.10.2020 menetluskulude nimekirja koostamist ja suhtlust kliendiga loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kuluks, mida lepinguline esindaja enne kohtuistungit tavapäraselt teebki. Kohus leiab, et sellele kulunud aeg ei ole ebamõistlikult suur. 01.04.2021 kohtuistungil leidis kostja esindaja, et ta ei mäleta, kas lepinguline esindaja
5(10)
temaga suhtles või mitte, samuti lisab, et menetluskulude nimekiri koostati ja esitati hilinenult. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole oma esitatud väiteid tõendanud, seega on need paljasõnalised. Kirjavahetusest poolte vahel nähtub, et 30.10.2020 on kostja esindaja saatnud hageja esindajale dokumendi ülevaatamiseks, täpsustamiseks (dtl 123, 125).
14.Arve nr 200672 spetsifikatsioon on järgmine (dtl 119-120, 64-65): -
02.11.2020 kohtumise kliendiga, nõupidamise, kohtuistungiks ettevalmistamise ja asjaolude arutamise, 03.11.2020 kohtuistungil esindamise ning 04.11.2020 menetluskulude nimekirja täiendamise osas leidis 01.04.2021 toimuval istungil kostja esindaja, et need toimusid ning vastuväiteid nendes osas ei esitatud (dtl 207-208). 03.11.2020 kohtuistungi vaheajal nõupidamise, arutelu osas avaldas 01.04.2021 kohtuistungil kostja esindaja, et istungi vaheajal nõupidamist ei toimunud. Hageja esindaja seevastu kinnitab, et pärast kohtuistungi esimese osa lõppu arutati, kuidas läks tunnistaja R.P. ütluste andmine ning kuidas asjaga edasi minna, arutlus kestis 30 minutit. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et hageja ja kostja esindaja analüüsisid kohtuistungi vaheajal istungil toimunut ning seejuures arutati, kuidas edasi minna, seejuures eriti arvestades asjaoluga, et peale vaheaega jätkus asja menetlemine kohtuvaidlustega. 05.11.2020 seisukoha koostamise menetluskulude nimekirja osas leidis kostja esindaja istungil, et seisukoht esitati, kuid mitte õigel ajal ning Harju Maakohus seda ei arvestanud. Hageja esindaja märgib, et vastuväidet arvestati, kohus on seda oma lahendis refereerinud ning esindaja ei saa midagi teha, kui kohus vastuväidet ei arvesta. Kohus leiab, et kostja väide ei ole tõene. Harju Maakohtu 10.11.2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-20-7242 p 77 nähtub, et kohus ei ole jätnud hageja vastuväidet vastaspoole menetluskulude osas arvestamata, st kohus on nentinud, et see esitati hilinenult, kuid pole leidnud, et selle tulemusena jäetakse see vastuväide arvestamata. Harju Maakohus on oma otsuse p 77 selgelt refereerinud hageja vastuväidet ning arvestanud sellega menetluskulude kindlaks määramisel (dtl 179). Kohtu hinnangul ei ole kostja esindaja vastuväide põhjendatud ning kohus nõustub hageja esindajaga, et see, kuidas ja mis ulatuses kohus poole menetluskulude vastuväitega arvestab, on kohtu enda otsustada. 13.11.2020 kohtuotsuse analüüsi, suhtluse kliendiga ja selgituste andmises leidis kostja esindaja istungil, et see ei toimunud mitte üks tund, vaid 5 minutit ning analüüsi ei tehtud, seejuures pole kostja seda tööd esindajalt tellinud ega palunud. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud kirjavahetusest kostjaga, et suhtlus kliendiga toimus, hageja
6(10)
esindaja andis selgitusi ning kostja esindaja on avaldanud soovi hageja esindajalt arvamuse saamiseks kohtuotsuse ja edasikaebamise perspektiivi osas (dtl 76, 72).
15.Kohtu hinnangul vastab arvetes nr xxx ja xxx toodud spetsifikatsioon tegelikkusele ning kohus leiab, et hageja esindaja töömaht tehtud õigusabitoimingute osas on mõistlikus mahus ega pole ülepaisutatud.
16.Kostja esindaja leiab, et hageja esindaja on täitnud oma lepingulisi kohustusi tulenevalt poolte vahel sõlmitud käsunduslepingust lohakalt. VÕS § 620 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 621 lg 1 tulenevalt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmisele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Kohus leiab, et kostja esindaja ei ole oma väiteid hageja esindaja lohakusest tõendanud. Kohtu hinnangul tegutses hageja esindaja lepingut täites vastavalt kostja esindaja juhistele, mis tulenevad pooltevahelisest kirjavahetustest ja täitis käsundi vajaliku hoolsusega (dtl 71-74, 75-76, 78, 79, 80-82, 102-103, 104-106, 107-108, 109, 110, 111, 112-113, 123).
17.Kostja on kohtule oma seisukohtades avaldanud, et tal on vastunõue hageja vastu seoses asjaoluga, et hageja esindaja põhjustas lepingu mittetäitmisega ja oma lohakusega kostjale suure majandusliku ja moraalse kahju (dtl 141, 205-206). 01.04.2021 kohtuistungil selgitas kohus kostjale, et tal on õigus esitada vastuhagi ning juhul, kui kohus lõpetab eelmenetluse, ei ole võimalik enam vastuhagi esitada. Kostja avaldas 01.04.2021 istungil kohtule, et ei soovi vastuhagi esitada. Kohtu hinnangul on kostja väited vastunõude osas tõendamata, põhistamata ja üldsõnalised (TsMS § 230 lg 1).
18.Kohus märgib, et poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel peab teenuse osutaja tegutsema lepingus kokkulepitud ülesande täitmise eesmärgiga. Lepingu p 2.1 kohaselt advokaat tegutseb ülesande täitmisel vajaliku hoolsusega, kuid ei taga konkreetse tulemuse saavutamist. Kohtu hinnangul on nii hageja advokaadibüroona kui kostjat tsiviilasjas nr 2-20-7241 esindanud advokaat A. Räpo täitnud käsunduslepingust tulenevad kohustused piisava hoolsusega, osutades kostjale õigusabiteenust ning teinud kõik arvete spetsifikatsioonis toodud tööd. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja oleks rikkunud VÕS § 620 sätestatud käsundisaaja hoolsusnõudeid.
19.Kohtu hinnangul rikkus kostja oma kohustusi VÕS § 100 mõttes ning hagejal on tekkinud õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 ning VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist.
20.Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja poolt tasumata põhikohustus kokku 2509 eurot, mis tuleneb kahest tasumata arvest (arved nr xxx ja xxx). Kohus loeb esitatud tõenditega (arved dtl 118-120, 127-129) tuvastatuks, et kostjal on 04.03.2021 seisuga olnud kohustus tasuda hagejale põhivõlgnevus 2509 eurot. II
Viivis 7(10)
21.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
22.Viivisenõude kohaldamise eelduseks on võlgniku vastutus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kohus on teinud kindlaks, et kostja on hagi esitamise seisuga olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning hageja viivisenõude eeldus on seega täidetud.
23.Hageja on esitanud hagis viivisearvestuse, kus viivisenõue on arvestatud mõlemalt õigeaegselt tasumata arvelt eraldi ning millest tulenevalt on kahest tasumata arvest tulenev sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 04.03.2021, s.o hagi esitamise seisuga kokku 57,95 eurot. -
Arve nr xxx, periood 14.11.2020-04.03.2021, summalt 1352 eurot, viivitatud päevi 111, viivis 32,87 eurot;
-
Arve nr xxx, periood 26.11.2020-04.03.2021, summalt 1157 eurot, viivitatud päevi 99, viivis 25,08 eurot.
24.Hageja on esitanud vastava arvestuskäigu hagis (dtl 66-67). Kostja esindaja ei nõustu viivisenõudega ning leiab, et tal oli suuline kokkulepe hageja eelmise esindaja, Liisi Kentsiga, et viivised kostjale ei kohaldata. Hageja esindaja märgib, et nimetatud kokkulepet viivistest loobumise kohta ei ole poolte vahel sõlmitud. Varem ei ole viivist nõutud osade kaupa tasumisel seetõttu, et see oli hea tahte märgiks. Kohus leiab, et kostja esindaja väited hageja ja kostja vahelisest kokkuleppest hagejapoolsest viivistest loobumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus loeb hageja viivisearvestuse õigeks ning mõistab vastava summa kostjalt välja.
25.Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates 05.03.2021 kuni põhikohustuse täitmiseni. Kuivõrd kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivisenõude kuni 04.03.2021, rahuldab kohus TsMS § 367 alusel esitatud nõude alates 05.03.2021
26.Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 05.03.2021 kuni põhikohustuse täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 2451,05 eurot ulatuses. III
Menetluskulud
27.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
8(10)
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
28.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
29.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 31.03.2021 taotlusega arvestada juurde 01.04.2021 kohtuistungiga seotud kulu arvestusega, et hageja esindaja tunnitasumäär on 130 eurot/h. 01.04.2021 toimunud kohtuistung kestis 1 h ja 20 min (dtl 200-212). Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1325,8 eurot, mis koosneb riigilõivust 275 eurot ja õigusabikulust kohtumenetluses 6 tunni ja 45 minuti eest summas 877,50 (ilma käibemaksuta). Sellele lisandub tasu kohtuistungil esindamise eest 1 tund ja 20 minutit, kõik kokku 1050,8 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtumenetluses on õigusteenust käesolevas tsiviilasja käigus osutatud järgnevalt: -
Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane. Kostja hageja menetluskulude nimekirjaga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu (dtl 211).
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
31.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
32.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. 9(10)
Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega mahus 8 h ja 5 min. Kohus loeb põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu suuruse 130 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on menetluskulude käibemaksukohustuslane.
nimekirjas
kinnitanud,
et
hageja
on
Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 1050,8 euro ulatuses (8 h 5 min x 130 = 1050,8 eurot).
33.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 275 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1 (hagilt hinnaga 2767,51 eurot tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 275 eurot). Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 275 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Kokku on hageja kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 1325,8 eurot (1050,8 eurot õigusabikulud + 275 riigilõiv).
34.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.
35.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.