Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx korteriühistu hagi D. W. W. vastu korteriomandi võõrandamiseks
Tsiviilasja hind
3500 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx korteriühistu (registrikood xxxxxxxx, asukoht Xxxxxxx xxx xx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxxa, Pärnu maakond), seaduslik esindaja: valitseja Stell Eesti AS, lepinguline esindaja Kristjan Vahar (e-post: [email protected]) Kostja: D. W. W. (sünniaeg xx xx xxxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx korteriühistu hagi D. W. W.’i vastu korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks.
2.Võõrandada D. W. W.ile (W., sünniaeg xx xx xxxx) kuuluv korteriomand aadressiga Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx-xx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxx) täitemenetluse korras enampakkumisel müümise teel. Korteriomanik või korteriühistu võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrtS § 33 lg 4).
Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks riigilõiv 1210 eurot.
5.Mõista D. W. W.ilt Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja 1210 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt on D. W. W. kohustatud tasuma Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx korteriühistule alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30
2-19-12336 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 03.10.2019 määrusega võttis menetlusse Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx korteriühistu hagi D. W. W.i vastu kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 28 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on püütud menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. 10.03.2020 on kostjale saadetud dokumendid tähtsaadetisena hageja poolt teatatud kostja võimalikule postiaadressile xxx. Andmeid dokumendi kostjale kätteandmise kohta kohtule saadetud ei ole.
2.Hageja edastas kohtule kostjalt 10.07.2020 saadud e-kirja, milles kostja avaldab valmisolekut korter müüa, kuid soovib saada infot potentsiaalse ostja ja ostuhinna kohta, samuti soovib saada andmeid hageja kulude kohta ning kokkulepitava summa tasuda müügihinnast. Samale e-posti aadressile xxx kohus saatis 25.01.2021 kostjale uuesti inglise keelde tõlgitud hagiavalduse, võlgnevuse arvestuse koondtabeli, menetlusse võtmise määruse. Kohus hoiatas D. W. W.i, et selle saadetisega loeb TsMS § 3141 lg-te 1 ja 2 kohaselt dokumendid kostjale alates 28.01.2021 kätte toimetatuks, kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg hakkab kulgema alates 29.jaanuarist 2021 ning lõpeb 25.02.2021. Kohus hoiatas kostjat samuti, et kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral rahuldab kohus hagiavalduse tagaseljaotsusega. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses taotlenud teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
2-19-12336
3.Hageja esitas 30.03.2021 kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus toimetas menetluskulude nimekirja kostjale kätte samuti TsMS § 3141 lg 1 ja 2 alusel saatmisega 31.03.2021 kostja poolt kasutatud e-posti aadressile. Kostjale anti hageja menetluskulude kohta vastuväidete esitamiseks 5 päeva alates dokumentide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et dokumendid loetakse kostjale kätte toimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o 07.aprillil 2021, ning vastuväidete esitamise tähtpäev saabub 12.04.2021. Kostja midagi kohtule esitanud ei ole.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hagiavalduse kohaselt D. W. W. on Pärnus Xxxxx xxxxs Xxxxxxx xxx xx-xx asuva korteri omanikuks alates 08.11.2006. Kostja on korteriomandi – ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt korteriühistu Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx liige.
5.Kostja ei ole alates korteri omanikuks saamisest tasunud majandamiskulude arveid ning seisuga 15.08.2018 moodustas kostja kommunaalvõlgnevus korteriühistu ees summas 1865,18 eurot, võlgnevus kasvab igakuiselt. Kostja võlgnevus oleks kordades suurem, kogu kostja võlgnevust on võimatu tänasel päeval määrata, sest maja hallanud firma on pankrotis, seejärel haldas maja ühisus ning nende poolt esitatud arved ei ole säilinud. Esimesed kostjale edastatud elanud arved on säilinud alates 2014.aastast. Alates korteri kostja poolt ostmist ei ole keegi korteris elanud. Korteri omanikku ehk kostjat ei ole keegi näinud alates tema poolt korteri ostmisest.
6.Hageja põhikirja punkti 4.2. kohaselt tuleb ühistu liikmel, s.t ka kostjal, majandamiskulud tasuda regulaarselt 1 kord kuus hiljemalt korteriühistu juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, mis märgitakse korteriühistu juhatuse poolt edastatavas arvetes. Majandamiskulude arvestuse aluseks võetakse põhikirja punkti 4.2.8. kohaselt: - Küte- vastavalt eelmise kuu tarnija poolt esitatud arvele/arvetele, korteriomandi 1m2 kohta. (arvutuskäik: tarnijate arvete summa jagatuna köetavate m2-ga, mille alusel saadakse 1m2 küttehind ja see korrutatakse iga korteri ruutmeetritega); - Üldelekter - vastavalt tarnija poolt eelmise kuu eest esitatud arvetele, jagatuna korterite arvuga; - Vesi ja kanalisatsioon - vastavalt elaniku poolt esitatud näidu alusel; - Vee vahe- maja üldveemõõtja näidu ja korteriomanike esitatud korterite veemõõtjate näitude kogusumma vahe; - Konteineri rent - vastavalt summale, mis on jagatud korterite arvule; - Prügivedu - vastavalt summale, mis on jagatud maja korterielanike arvule; - Koristus - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele, graafiku alusel; - Reservfond, avariifond, halduskulu, elamu remondifond - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta; - Laenu tagasimakse - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele; - Viivise arvestamine- alates 16. kuupäevast arvestatakse viivist 0,022% võlas olevalt summalt.
7.Kostja kohustus tasuma temale kuuluva korteriomandi aadressiga Xxxxxxx xxx xx-xx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx majandamiskulude ja muude maksete eest vastavalt temale esitatud arvetele. Hageja lisas hagiavaldusele kostjale esitatud arved alates 2016.aasta jaanuarist kuni hagiavalduse esitamiseni 16.08.2019, sest korteriühistu otsustas esitada nõude kostja vastu viimase kolme aasta tasumata arvete eest koos viivistega. Samuti hageja esitas kostja poolt tasumata arvete aluseks olevad alusarved perioodil 2015 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.08.2019 eest, mis puudutavad veevarustust ja kanalisatsiooni, soojusenergiat, elektrit, prügivedu, ja muid kulusid. Hageja nõuab kostjalt perioodi 1.jaanuar 2016 kuni hagiavalduse 16.08.2019.a esitamise seisuga majandamiskulude eest kokku 1098,65 eurot.
2-19-12336 Hageja nõuab KrtS § 42 lg 1 alusel arvete tasumisega viivitamise eest viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses, alates arvel märgitud majandamiskulude maksmise päevale järgnevast kuupäevast arvates kuni hagiavalduse esitamise eelse päevani 15.08.2019, kokku summas 111,32 eurot. Kostja korteriühistu liikmena on kohustatud tasuma hagejale majandamiskulud, milleks on kommunaalteenused ja hoolduskulud. Selle kohustuse mittekohase täitmisega on kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust VÕS § 100 mõttes.
8.Hageja esitatud pangakontode väljavõtetest nähtub hageja poolt alusarvete tasumine ja see, et kostja ei ole hageja arveldusarvele kunagi teinud ühtegi makset, kõik kostjale esitatud arved on täies ulatuses tänaseni tasumata.
9.Kostja ei ole hagejale teatanud oma kontaktandmeid, hageja on ise pidanud otsima kostja sidevahendite andmeid. Kui hageja esindajad on saanud kostjaga kontakti, siis pärast seda on kostja oma sidevahendite andmeid muutnud ega ole hagejat oma uutest sidevahendite andmetest teavitanud. Samuti ei ole kostja kunagi hagejale ega hageja esindajatele teatanud enda elu- või asukoha postiaadressi. Kostja ei ela ega ole kunagi viibinud talle kuuluvas korteriomandis aadressiga Xxxxxxx xxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx. KrtS § 46 lg 3 kohaselt kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma elu– või asukoha postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu – või asukohaks korteriomandi asukoht.
10.Kostja ei ole tasunud oma võlgnevust hagejale. Kuigi kostja ei ole kunagi elanud talle kuuluvas korteris ega kunagi seal käinud, ei ole kostja vabatahtlikult soovinud võõrandada talle kuuluvat korteriomandit, et seeläbi tasuda oma kohustused hagejale.
11.Hageja juhatuse liige on pöördunud kostja poole võlgnevuse tasumise nõuetega. Samuti on hageja volitatud esindaja Kristjan Vahar korduvalt pöördunud kostja poole, teavitanud kostjat võlgnevusest ja palunud võlgnevus likvideerida. Hoolimata antud lubadustest ei ole kostja siiani võlgnevust tasunud. Kostja on andnud ka lubadusi võõrandada oma korteriomand ja seeläbi tasuda oma võlad hageja ees, kuid ka seda ei ole kostja siiani teinud, vaid kostja on lõpetanud hageja esindaja kirjadele vastamise.
12.Kostja ei ole alates korteriomandi ostmisest korteris elanud ega viibinud. Alates 2006. aasta detsembrist ei ole kostja korteriomandiga seotud kulutusi kandnud, omandi eest hoolitsenud, omandit käsutanud ega kasutanud. Kostja ei ole ca 13 aasta jooksul kordagi tundud oma vara vastu huvi. Samuti ei ole kostja kui korteriomanik korraldanud oma korteriomandi valitsemist ajal, kui ta ise viibib eemal, mistõttu on tekitanud korteriühistule kahju, mis annab aluse korteriomandi võõrandamise nõude esitamiseks (KrtS § 32).
13.Korteriühistu Xxxxxxx xxx xx üldkoosolek 17.08.2018 otsustas, et kostjale kuuluv, asukohaga Xxxxxxx xxx xx-xx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx asuv korteriomand tuleb võõrandada. Otsuse poolt hääletas 22 koosolekul viibinud korteriühistu liiget, mis moodustab 78,4 % ühisomandist, erapooletuid ei olnud ja vastu ei olnud keegi koosolekul osalenutest. Korteriühistu juhatus esitas kostjale korteriomandi võõrandamise nõude koheselt peale üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist ja andis kostjale kolme kuulise vabatahtliku tähtaja korteriomandi võõrandamiseks. Samuti on hageja volitatud esindaja Kristjan Vahar kostjale esitanud informatsiooni korteriomandi võõrandamise nõude kohta ja andnud kostjale teada, et ta peab oma korteriomandi vabatahtlikult võõrandama või kui kostja sellest keeldub, siis korteriühistu pöördub võõrandamise nõudega kohtu poole. Kostja on oma 09.07.2019 e-kirjas hageja volitatud esindajale Kristjan Vaharile teatanud, et ta ei kavatse oma korteriomandit võõrandada.
14.Kostja ei ole korteriomandit vabatahtlikult võõrandanud. Samuti ei ole kostja KrtS § 29 lg 3 kohaselt esitanud nõuet korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja see on jõustunud,
2-19-12336 mistõttu tuleb eeldada, et kostja on nõustunud tema korteriomandi võõrandamise otsusega. Lisaks on kostja oma 09.07.2019.a e-kirjas hageja volitatud esindajale Kristjan Vaharile teatanud, et ta ei kavatse oma korteriomandit võõrandada.
15.Hageja taotleb, et kohus otsustaks D. W. W.ile kuuluva korteriomandi, aadressiga Xxxxxxx xxx xx-xx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx (registriosa nr xxxxxxx) võõrandamise, määrates korteriomand võõrandamisele ja määrates, et korteriomand müüakse täitemenetluse korras enampakkumisel.
16.Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja poolt esitatud kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamise nõue ei ole põhjendatud ja kohus ei rahulda hageja võõrandamise nõuet, siis alternatiivselt esitab hageja kostja vastu võla nõude summas 1209,97 eurot, millest majandamiskulude võlgnevus 16.08.2019.a seisuga summas 1098,65 eurot ja 16.08.2019.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 111,32 eurot. Samuti hageja taotleb alternatiivselt välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitamise nõue summas 400,00 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt sellisel juhul välja mõista alates 17.08.2019.a, kuni põhinõude summa 1098,65 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista hageja menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja taotlusel kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
18.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korteriomand aadressil Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx-xx. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxx II jakku on kostja omandiõiguse kohta tehtud kanne 08.11.2006 asjaõiguslepingu alusel 05.12.2006. Korteriomanikuna on kostja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx korteriühistu liige.
19.Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik
2-19-12336 ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
20.KrtS § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg 2 sätestab, et võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja kunagi enda korteris viibinud ega ole korteri omanikuks saamisest alates, s.o 2006.aastast, tasunud ühtegi korteriga seotud makset. Hageja arvestuste kohaselt võlgneb kostja hagiavalduse esitamise seisuga viimase kolme aasta eest ühistule 1098,65 eurot, samuti hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 111,32 eurot.
21.KrtS § 32 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Korteriühistu üldkoosolek võttis 17.08.2018 vastu otsuse kohustada kostjat oma korteriomand võõrandama. Üldkoosolekul oli esindatud 22 korteriomanikku 29-st, s.o 78,4%. KrtS § 20 lg 2 kohaselt korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Xxxxx xxxx Xxxxx xxxx Xxxxxxx xxx xx korteriühistu põhikirja p 8.17 kohaselt võetakse otsused vastu kohal olevate liikmete lihthäälteenamusega. 17.08.2018 üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti kostja korteriomandi võõrandamiseks kohustamise otsus vastu ühehäälselt, ehk otsuse poolt hääletas rohkem kui pool korteriühistu liikmetest. Korteri nr 24 võõrandamise otsus on seega kehtivalt vastu võetud.
22.KrtS § 33 lg 1 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. KrtS § 33 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest. KrtS § 33 lg 4 sätestab, et korteriomanik või korteriühistu võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Üldkoosoleku otsusega kostjale korteri müümiseks antud 3-kuuline tähtaeg on möödunud, kostja siiani korterit müünud ei ole, vaid on hageja esindajale teatanud, et ei kavatse korterit müüa. Kinnistusraamatu andmetel on kostja jätkuvalt Xxxxxxx xxx xx-xx korteriomandi omanik. Seega ei ole kostja siiani korteri võõrandamise kohustust täitnud ning hageja on õigustatud esitama kohtule korteri võõrandamise hagi. Hageja esitas 16.08.2019 korteriomandi võõrandamise hagi KrtS § 33 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul.
23.Korteriühistu liikmed on kohustatud järgima ühistu põhikirja, juhtorganite otsuseid, samuti seadusest tulenevaid korteriomaniku kohustusi. Kohus leiab, et korteriomandi võõrandamise nõude kui äärmusliku abinõu kasutamine on D. W. W.i suhtes põhjendatud. Kostja on pika perioodi vältel (alates 2006.aastast) rikkunud korteriomanikule seadusega pandud kohustusi. Kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik, ta ei ole kunagi reaalselt korteris viibinud, ei ole korraldanud enda eemalviibimise puhuks korteri valitsemist ega ole tasunud rohkem kui 13 aasta jooksul ühtegi korteriga seotud makset. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kohustuste rikkumine kahjustab hagejat ja tema liikmeid, kelle arvelt on kostja omandiga seotud kohustusi täidetud.
2-19-12336 Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja otsustab kostjale kuuluva, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx-xxasuva korteriomandi võõrandamise täitemenetluses enampakkumisel. Korteriomanik või korteriühistu võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrtS § 33 lg 4). Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
24.Kuna kohus rahuldab hageja esimese eelistusena esitatud korteriomandi võõrandamise nõude, siis puudub vajadus lahendada selle nõude rahuldamata jätmise puhuks esitatud alternatiivset rahasumma väljamõistmise nõuet. Hageja kinnitas kohtule, et ei soovi samaaegselt korteriomandi võõrandamisega kostjalt võlgnevuse väljamõistmist, sest korteril lasuvad võlgnevused korteriühistu ees tasutakse ühistule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1531 korras ühistu tõendi alusel. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 162 lg -le 1 jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p-s 1 nimetatakse asja läbivaatamise kuluna muu hulgas tõlgikulusid. TsMS § 144 lg 1 sätestab on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
27.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist menetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav Kristjan Vahar. Seega hagejal on õigus taotleda õigusabikulude hüvitamist.
28.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 1210 eurot, millest riigilõiv 300 €, kulud õigusabile 7,5 tunni eest summas 750 eurot (tunnitasu 100 eurot, käibemaksu ei lisandu) ning dokumentide tõlkimise kulud 160 eurot. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Arvestades hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja sisu ja keerukust, on kohus seisukohal, et näidatud ajakulu kokku 7,5 tundi, mille hüvitamist hageja taotleb, on selles asjas vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu määr 100 eurot on mõistlik. Hageja menetluskulude nimekirjas kinnitab, et õigusabikuludele käibemaksu ei lisandu. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1210 eurot, mis vastavalt kulude jaotusele jääb kostja kanda. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtulahendis, et kostja peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma hagejale viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Tagaseljaotsuse tegemise ajal on sellest tulenev viivisemäär 8% aastas. Heli Käpp Kohtunik
(Allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.