Peipsiääre vald, Vara küla, Vara 8 korteriühistu avaldus Merle Nigolilt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Tartu Maakohtu 15. veebruari 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Merle Nigoli määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Merle Nigol (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja (avaldaja): Peipsiääre vald, Vara küla, Vara 8 korteriühistu (registrikood 80351920), seaduslik esindaja juhatuse liige Vaike Torokvei
RESOLUTSIOON
1.Jätta Merle Nigoli määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. veebruari 2021 määrus muutmata.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Merle Nigoli kanda.
3.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna asjas ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Peipsiääre vald, Vara küla, Vara 8 korteriühistu (avaldaja) esitas 2. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus mõista Merle Nigolilt (puudutatud isik) välja avaldaja kasuks halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevuse 1106 eurot 81 senti ning sissenõutavaks muutunud viivised 256 eurot 88 senti, samuti viivise 0,1% põhivõlalt päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korter asukohaga X. Majas on moodustatud korteriühistu. Puudutatud isik ei täida kohustust tasuda regulaarselt tasumisele kuuluvaid majandamiskulusid. Puudutatud isiku palvel on koostatud maksegraafik võlgnevuse tasumiseks, kuid seda täitis puudutatud isik vaid ühe osamakse tasumisega.
28.septembril 2020 suurendas avaldaja oma nõuet ja palus mõista puudutatud isikult välja põhivõlgnevuse 1409 eurot 35 senti ja viivised 321 eurot 1 sent.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Puudutatud isik oli seisukohal, et temale esitatud arved on ebaõigesti koostatud. Puudutatud isikule esitatud arvel nr X olid kajastatud ka korterite nr X ja nr X viivised. Juhatus vabastas kõik võlglased viivise tasumisest, samas on kohtule esitatud ka viivise väljamõistmise nõue. Arvetel märgitud halduskulu all puudub üldelekter, raamatupidamisteenuse tasu, liikmetasu, kindlustus, muru niitmine. Arvetel ei ole toodud ära soojasõlme näitusid, tarbimist. Prügiveo puhul ei ole teada, mitme inimese vahel tasu on jagatud. Puudutatud isiku korteri köetava pinna hulka on arvestatud ka panipaik, wc ja vannituba, kuid tegelikult need ei ole köetavad pinnad. Vaike Torokvei on enda korteri üldisest maja küttesüsteemist eraldanud, kuid pärast seda ei ole tehtud küttesüsteemi tasakaalustamist. Vaike Torokvei on ise otsustanud koefitsiendi, mille alusel tasub küttearveid.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 15. veebruari 2021 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1730 eurot 36 senti (sealhulgas perioodil 1. jaanuar 2018 – 28. september 2020 korteriühistule tasumata majandamiskulude katteks 1409 eurot 35 senti ja viivise katteks 321 eurot 1 sendi) ja viivise põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse (VÕS)
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. veebruarist 2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, määras avaldaja menetluskulude suuruseks 50 eurot ja mõistis need puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikule kuulub korter asukohaga X. Elamus, milles nimetatud korter asub, on 15. veebruaril 2012 moodustatud korteriühistu ning puudutatud isik on korteriühistu liige. Puudutatud isik ei ole alates 2018. a tasunud nõuetekohaselt korteriühistu poolt esitatud arveid. Maakohtule esitatud korteriühistu 2. oktoobri 2016 üldkoosoleku otsusest nähtub, et vee- ja kanalisatsiooni eest tasuvad korteriomanikud vastavalt tegelikule tarbimisele näidu alusel; soojusenergia eest korteriomandi köetava pinna ruutmeetrite alusel; prügiveo eest vastavalt elanike arvule korteris; remondifondi tasutakse arvestusega 0,70 eurot korteri iga ruutmeetri kohta suvel ning 0,20 eurot talvel; reservfondi 0,20 eurot ruutmeetri kohta; haldustasu 0,10 eurot ruutmeetri kohta. Korteriühistu 23. oktoobri 2019 üldkoosoleku otsuse alusel tuli kõigil korteriomanikel tasuda täiendavat reservkapitali 0,50 eurot korteriomandi iga ruutmeetri kohta alates 2019. a novembrikuust võrdsete osadena kahe kuu jooksul, tähtajaga 31. detsember 2019. Seega on korteriühistu üldkoosolekul otsustatud kulude jaotamise viis. Maakohtule esitatud asjaoludest nähtub, et selliseid arvestuspõhimõtteid on korteriühistu korteriomanikele arvete koostamisel ka arvestanud. Maakohus möönas, et arvetelt ei ole näha korteriühistu kogukulu ning arvestuse aluseks olevat valemit, kuid kuna vastavad arvestuspõhimõtted on vastu võetud üldkoosoleku otsusega ning arved on raamatupidamiskeskkonnas kättesaadavad, on igal korteriomanikul võimalik arvete õigsust kontrollida. Puudutatud isiku seisukoha osas, et tema korteri köetav pind on arvestatud ebaõigesti, märkis kohus järgmist. Vastatavalt Majandus- ja taristuministri määrusele „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 24 lõikele 1 on eluruumi pind elamiseks kasutatava ruumi või ruumikogumi suletud netopind ehk eluruumide, sealhulgas tubade, köökide, vannitubade, tualettide, esikute ja muude sarnaste ruumide pindade summa. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei loeta eluruumi pinna hulka keldri ja garaaži pinda ega tehnopinda. Määruse § 28 lõike 1 kohaselt on ruumi köetav pind sisekliima tagamisega ruumi suletud netopind ehk mille temperatuur kütteperioodil ei reageeri oluliselt välisõhu temperatuuri muutustele. Sellest tulenevalt on korterite suletud netopind ka köetav pind, sh vannituba ja sahver. Köetava pinna alla ei arvestata rõdu. Puudutatud isik on ka ise märkinud, et tema korteri suuruseks on 89,8 m2. Vaidlus selles osas puudub. See, et puudutatud isiku korteriomandist moodustavad wc, vannituba ja sahver 30 m2 ning rõdud 11,6 m2, ei muuda puudutatud isiku korteriomandi köetava pinna ulatust. Ülal märgitud määruse kohaselt tuleb ka vannituba, wc ning sahver arvestada eluruumi köetava pinna sisse, mistõttu on õigustatud arvestada puudutatud isiku korteriomandi köetava pinna suuruseks 89,8 m2. Lisaks eeltoodule on puudutatud isik esitanud mitmeid vastuväiteid, millised ei seostu käesoleva asjaga, sh miks ei ole revisjoni tehtud juba aastaid; halduskulu kogutakse igakuiselt rohkem, kui tegelikult kulub ja ei ole teada, kuidas ülejääki kasutatakse; maja ülekütmine ja küttesüsteemi tasakaalustamine pärast ühe korteri küttesüsteemist eraldumist; koefitsient, mille järgi küttesüsteemist eraldunud korter kütte eest tasub ning kas küttesüsteemist eraldumiseks oli korteriomanikul kõigi korteriomanike nõusolek. Neid küsimusi tuleb vajadusel arutada ja otsustada korteriomanike üldkoosolekul. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et puudutatud isiku vastuväited ei anna alust jätta tasumata osutatud teenuste eest ning korteriühistu majandamiseks vajalikke makseid. Korteriomanikule esitatud arved on kooskõlas korteriühistu poolt vastuvõetud otsustega, otsuseid ei ole vaidlustatud, mistõttu on need kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud kõigile korteriomanikele.
Korteriühistu põhikirja ja 9. detsembri 2017 üldkoosoleku protokolli kohaselt oli alates 2018. a viivisemääraks 0,1%. Avaldaja selgituste kohaselt kohaldub alates 2020. a võlgnevusele võlaõigusseaduses sätestatud viivisemäär. Kuigi viidatud otsust (eeldatavasti 18. jaanuari 2020 kuupäeva kandev otsus) kohtule esitatud ei ole, luges kohus viivisemäära muutumise tõendatuks. Puudutatud isik ei ole kohaldatavale viivise määrale vastuväiteid esitanud. Kohtule esitatud viivisearvestustest nähtuvalt on viivist arvestatud arvestuse ajal kehtinud määras iga arve tasumise tähtajast, st aastal 2018 määras 0,1% päevas ning aastal 2020 määras 8% aastas, s.o 0,22% päevas. Seega pidas maakohus põhjendatuks välja mõista kuni 28. septembrini 2020 sissenõutavaks muutunud viivise 321 eurot 1 sent. Maakohus märkis, et puudutatud isik on vastavalt juhatuse otsusele vabastatud 2019. a eest arvestatud viiviste tasumisest ning kohtuistungil on ta avaldanud, et viivisearvestus on arusaadav. Maakohus ei tuvastanud, et sissenõutavaks muutunud viivise hulka oleks arvestatud ka viivis 2019. a eest. Väide, et puudutatud isiku arvele oli lisatud ka teiste korteriomanike viivis, ei ole tõendatud. Viivisearvestus lähtub kokku lepitud viivisemäärast ning raamatupidamise põhimõtetest. Maakohus mõistis puudutatud isikult välja lisanduva viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule, s.o käesoleval ajal 8% aastas (0,022% päevas).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub kontrollida võlgnevuse ja viivise arvestust. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole arved koostatud seaduse alusel. Arved keskkütte eest on ebaõiged juba alates 2012. a. Korter nr X on ennast ebaseaduslikult lülitanud keskküttesüsteemist välja. Puudub seaduslik alus, miks korter nr X peab tasuma soojusenergia eest ainult 20%. Kuna küttekulude arved on ebaõiged, on ebaõige ka viivise arvestus. Arvetel puudub info, mis päevade ja mis aja eest on viiviseid arvestatud. Arvetel puudub soojusenergia juures koefitsient. Küttearve on jagatud ebaõigete ruutmeetrite alusel.
5.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Maakohus on tuvastanud õigesti, et puudutatud isikule esitatud arved on kooskõlas korteriühistu üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsustega, need on kehtivad ja kohustuslikud täitmiseks kõigile ühistu liikmetele. Korter nr X väljalülitamine toimus 2000 juulis-augustis ning teostati vastavalt Vara Vallavalitsuse regulatsioonile, kuna Vara 8 elamu oli sel ajal Vara Vallavalitsuse halduses. Selle 20 aasta jooksul on Vara katlamaja rekonstrueeritud täisautomaatseks, rekonstrueeritud on kogu kaugküttetorustik ning Vara 8 elamule on ehitatud iseseisev, automaatikal töötav, soojasõlm. Korter nr X lahkumine keskküttesüsteemist ei ole käesolevas kohtuasjas asjakohane. Samuti on asjakohatud puudutatud isiku nõudmised temale esitatavatel arvetel kajastatava info kohta. Korteriomanikele esitatavad arved on koostatud raamatupidamise seaduse §-s 7 sätestatud andmetega, viiviste kujunemist arvetel lahti ei kirjutata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
15.veebruari 2021 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti hinnanud poolte väiteid ja esitatud tõendeid ning põhjendatult asunud seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud asjaoludele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
8.Puudutatud isik on esitatud määruskaebuses palunud kontrollida võlgnevuse ja viivise arvestust, samas ei ole ta esitanud konkreetseid vastuväiteid võlgnevuse arvestuse ebaõigsuse kohta. Ringkonnakohus märgib, et teadmata, milles seisneb konkreetselt võlgnevuse ja viivise arvestuse ebaõigsus, ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida võlgnevuse ja viivise arvestust. Pooled vaidlevad selle üle, kui suur on puudutatud isiku võlgnevus korteri majandamiskulude eest. Maakohus tuvastas, et korteriühistu üldkoosoleku otsuste alusel on otsustatud, kuidas jaotatakse erinevad majandamiskulud korteriomanike vahel. Maakohus leidis, et korteriühistu üldkoosolekutel vastuvõetud arvestuspõhimõtteid on korteriomanikele arvete koostamisel ka järgitud. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, mis alusel ja millises summas on puudutatud isik võlgnevus. Asja materjalide hulgas on arvestused korteriomanike vahel erinevate kululiikide lõikes ning esitatud raamatupidamisdokumendid võlgnevuse suuruse kohta. Miks puudutatud isiku arvates avaldaja poolt esitatud tõendid majandamiskulude suurust ei tõenda, seda asjast ei nähtu. Puudutatud isik ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid mõne kulu matemaatilisele arvestusele. Puudutatud isik oli korteriühistu liikmena tema valduses ja kasutuses olnud eluruumi majandamisega seotud kulude tasumise osas korteriühistu ees kohustatud isikuks. Maakohus on õigesti leidnud, et puudutatud isiku vastuväited ei anna alust jätta avaldus rahuldamata.
9.Puudutatud isik on määruskaebuses vaielnud vastu soojusenergia arvestamise metoodikale, märkides, et soojusenergia arvestused on ebaõiged, kuna korter nr X on keskküttesüsteemist ebaseaduslikult eraldunud. Maakohus märkis määruses põhjendatult, et puudutatud isiku väited seoses korteri keskküttesüsteemist eraldumise kohta ei ole käesoleva tsiviilasja lahendamisel asjakohased. Avaldaja on märkinud, et korter nr X eraldumine keskküttesüsteemist toimus 20 aastat tagasi vastavalt Vara Vallavalitsuse loale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik veenvalt põhistanud ega tõendanud, et korteri nr X keskküttesüsteemist eraldumine 20 aastat tagasi on viinud keskküttesüsteemi tasakaalust välja ning seetõttu on puudutatud isikule esitatud arved soojusenergia eest ilmselgelt ebaõiged. Puudutatud isiku väite osas, et küttearve on jagatud ebaõigete ruutmeetrite alusel, on maakohus märkinud, et puudutatud isiku omandis olev wc, vannituba ja sahver kuuluvad köetava pinna sisse ning köetava pinna suurus 89,8 m2 on õige, millise suurusega on korteriühistu küttearve koostamisel ka arvestanud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata maakohtu vastavaid põhjendusi.
10.Asjaolu, et puudutatud isikule esitatud arvetel puudub arvutus viivise summa kujunemise kohta, ei ole aluseks jätta viivised välja mõistmata.
Maakohus tuvastas, et viivisearvestus lähtub kokkulepitud viivisemäärast ning raamatupidamise põhimõtetest. Sealhulgas tuvastas maakohus, et viivise hulka ei ole arvestatud teiste korterite viiviseid ning 2019. a viivist, mis osas on puudutatud isik vabastatud viivise tasumisest. Viivisemäära kujunemise kohta on esitatud raamatupidamisdokumendid kuude lõikes ning ringkonnakohtul puudub alus kahelda viivisenõude kujunemise õigsuses.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 171 lg 1). Avaldaja esitas vastuse määruskaebusele seadusliku esindaja vahendusel, ringkonnakohus lahendas asjas kirjalikus menetluses ning toimiku materjalides oleva info alusel saab eeldada, et avaldajal menetluskulusid tekkinud ei ole. Sellest tulenevalt hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.