Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-4799
Kohtuasi
LT Advisory OÜ hagi Havuu Group OÜ vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.10.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Havuu Group OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja LT Advisory OÜ (registrikood 12262231), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja Havuu Group OÜ (registrikood 14025920), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.10.2020 määrus muutmata, kuid täiendada seda otsustusega kaja menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse kohta.
2.Jätta Havuu Group OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Kaja ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Havuu Group OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-20-4799 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 27.03.2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi võlgnevuse saamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse.
2.Kostja esitas 22.04.2020 taotluse hageja kohustamiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise maksmiseks. 03.06.2020 määrusega rahuldas kohus taotluse osaliselt ning kohustas hagejat tasuma menetluskulude katteks tagatist 2040 eurot 14 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Ühtlasi kohustas kohus kostjat esitama kirjaliku vastuse hagile 20 päeva jooksul alates tagatise andmisest. Hageja esitas määruse peale 17.06.2020 määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis 10.08.2020 määrusega rahuldamata. Määrus jõustus 10.08.2020 ning samal kuupäeval said poolte esindajad selle kätte.
3.Hageja esitas maksekorralduse tagatise tasumise kohta 24.08.2020. Kostja lepingulisele esindajale toimetati maksekorraldus kätte AET-i vahendusel 28.08.2020 kell 16:51. Kohus edastas 25.08.2020 kostja lepingulisele esindajale Leho Pihkvale (XXX) informatiivse kirja maksekorralduse laekumise kohta ning selgitas, et kostjal tuleb hagivastus esitada hiljemalt 15.09.2020.
4.Kohus tegi asjas 24.09.2020 tagaseljaotsuse, kuivõrd kostja tähtaegselt vastust hagile ei esitanud.
5.Kostja esitas 21.10.2020 kaja tagaseljaotsuse peale. Kostja mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks oli asjaolu, et talle ei toimetatud TsMS-i nõuete kohaselt kätte hageja esitatud maksekorraldust ja ta ei saanud seega olla teadlik hagile vastamise tähtaja algusest. Väär on kohtu väide, et kostja on maksekorralduse ja kaaskirja kätte saanud 28.08.2020 AET-i kaudu. Kostja lisas tõendina väljavõtte e-toimikust, millest nähtuvalt on kostja esindaja L. Pihkva hageja maksekorralduse ja kaaskirja AET-i kaudu kätte saanud 07.10.2020. Kohus ei ole maksekorraldust kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lõigete 1 ja 6 kohaselt AET-i kaudu kätte toimetanud. Kohus on püüdnud menetlusdokumenti kostja esindajale edastada e-postiga ja lugeda see TsMS § 3141 lõike 1 alusel kolme tööpäeva jooksul kätte toimetatuks. Antud juhul puudus alus nimetatud sätte kohaldamiseks. Seega on kohus alusetult lähtunud TsMS § 3141 lõikest 1 ja lugenud maksekorralduse kostjale kättetoimetatuks 3 päeva jooksul selle saatmisest, s.o 28.08.2020. Kohus ei ole viidanud ega põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas kostja esindajale menetlusdokumendi kättetoimetamist AET-i kaudu. Kostja avas maksekorralduse esmakordselt AET-s (st sai kätte) 07.10.2020. Seega on põhjendatud lähtuda sellest, et kostjale on maksekorraldus ja kaaskiri vastavalt TsMS § 3111 lõikele 1 kätte toimetatud 07.10.2020, millest alates hakkas kulgema hagile vastuse esitamise tähtaeg.
6.Hageja vaidles kajale vastu ja leidis, et kajas esiletoodu ei anna alust asjas menetluse taastamiseks. Kostja sai maksekorralduse kätte 28.08.2020. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 29.10.2020 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Samuti jättis kohus rahuldamata kostja taotluse täitemenetluse peatamiseks ja arvas kostja tasutud kautsjoni 300 eurot riigituludesse.
2-20-4799
8.Kohus tugines TsMS § 417 lõigetele 1 ja 2 ning Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-129-14 (punkt 11). Vastavalt viidatud lahendile kirjeldas kohus määruses tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja esitas otsuse põhjendused.
9.Kohus leidis, et kaja on esitatud TsMS § 415 lõike 2 mõistes tähtaegselt. Järgmiseks analüüsis kohus, kas antud vaidluse võis lahendada tagaseljaotsusega ning kas esineb alus menetluse taastamiseks põhjusel, et tagaseljaotsust ei saanud teha (TsMS § 415 lõike 1 punkt 3). Kohus viitas TsMS § 393 lõikele 1 ja § 407 lõikele 1.
10.TsMS § 3111 lõige 3 sätestab, et menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Tsiviilasja toimikust ja KIS-ist nähtub, et kostja esindaja L. Pihkvale on 27.03.2020 menetlusse võtmise määrus, millega teda kohustati hagile vastama 20 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest, kätte toimetatud elektrooniliselt AET-i vahendusel 28.04.2020 kell 12:57. Samuti on kätte toimetatud hagiavaldus. Harju Maakohtu 03.06.2020 määrus on kostjale kätte toimetatud 09.06.2020 kell 10:23. Määruse kohaselt tuli kostjal esitada hagivastus 20 päeva jooksul alates maksekorralduse laekumisest. Maksekorraldus on kohtule laekunud 24.08.2020 ning kostjale kättetoimetamiseks esitatud 25.08.2020. Kostja esindajale L. Pihkvale on KIS-i kohaselt maksekorraldus kätte toimetatud 28.08.2020 kell 16:51 märkega AET-is kättetoimetamine (Leho Pihkva). Kostja ei ole hagile vastust esitanud.
11.Seega on kostjale kätte toimetatud menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid, lisaks Harju Maakohtu 03.06.2020 määrus, Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2020 määrus ning 24.08.2020 esitatud maksekorraldus. Hagile vastuse esitamise viimaseks kuupäevaks oli 17.09.2020, kuid kostja vastust ei esitanud. Seega võis kohus asjas 24.09.2020 tagaseljaotsuse teha.
12.Kuivõrd hagimaterjalid koos kirjaliku vastamise kohustusega ning maksekorralduse ja 03.06.2020 määrusega on kostja lepingulisele esindajale elektrooniliselt kätte toimetatud ja tagaseljaotsuse tegemiseks puudusid takistused, on menetluse taastamiseks vajalik mõjuv põhjus. Kohus tugines TsMS § 422 lõikele 1 märkides, et sätte mõtte kohaselt saab hagile vastamata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-07, punkt 9).
13.Antud juhul on kostja lepinguline esindaja toonud mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et ta ei ole 24.08.2020 maksekorraldust kätte saanud. Kohus viitas TsMS §-le 235. Kohus selgitas kostjale veelkord, et ei ole hageja 24.08.2020 maksekorraldust kostjale kätte toimetanud e-posti vahendusel ega lugenud seda TsMS § 3141 lõike 1 alusel kolme tööpäeva jooksul kätte toimetatuks. Kohus on tõesti 25.08.2020 edastanud kostja esindajale tähelepanu juhtimiseks ekirja teel nii maksekorralduse kui märkinud, et tuleb esitada hagivastus, kuid ei ole seal märkinud TsMS § 3141 lõike 1 kohast hoiatust. Kostja esindaja on maksekorralduse 28.08.2020 kell 16:51 AET-i vahendusel vastu võtnud. Nimetatu nähtub mh nii KIS-ist, hageja 27.10.2020 esitatud menetlusdokumendi lisana esitatud AET-i väljavõttest kui kostja esindaja enda kaja lisana esitatud AET-i väljavõttest. Nii selgub kostja esindaja AET-i väljavõttest, et 24.08.2020 maksekorraldus (2-20-4799/11) on L. Pihkvale edastatud e-postiga avaliku e-toimiku kaudu 25.08.2020 ja dokument on vastu võetud 28.08.2020 AET-is kättetoimetamisega. Asjaolul, et L. Pihkva on maksekorralduse avanud alles 07.10.2020, ei ole tähtsust. Kohus juhtis veelkord tähelepanu TsMS § 3111 lõikele 3, mille kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks,
2-20-4799 kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata. Asjaolu, et kostja esindaja on küll kinnitanud AET-is maksekorralduse vastuvõtmist, kuid ei ole koheselt vastuvõetud dokumenti avanud, on tema enda risk ega ole kaja rahuldamise aluseks.
14.Kohus analüüsis, et kostja sai hagimaterjalid, maksekorralduse ning 03.06.2020 määruse AET-i vahendusel kätte. Seega puuduvad mõjuvad põhjused menetluse taastamiseks.
15.Kostjalt kirjaliku vastuse nõudmise määruses on esiletoodud mh hagile vastamata jätmise tagajärjed. Kohus hoiatas kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagis märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole kostja esiletoodud asjaolu hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 lõike 1 mõttes, kuivõrd kostjale on menetlusdokumendid AET-is isiklikult kätte toimetatud. Kohus viitas ka TsMS §-le 63 ja § 62 lõikele 2.
16.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kaja tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata. Kostja tasutud kautsjon 300 eurot kuulub arvamisele riigituludesse TsMS § 149 lõike 5 järgi. TsMS § 169 lõike 2 alusel jäid kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lõike 1 punktist 2 määrab kohus kajamenetluse kulude rahalise suuruse vajadusel kindlaks määrusega pärast määruse jõustumist. Kaja rahuldamata jätmise tõttu jäi rahuldamata ka kostja taotlus täitemenetluse peatamiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
17.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega kaja rahuldada ja taastada menetlus.
18.Kohus kohaldas valesti TsMS § 3111 lõiget 3 ja jättis arvesse võtmata TsMS § 3111 lõigete 1 ja 6 kohased kättetoimetamise reeglid, mille järgi tuleb dokument kättesaadavaks teha AETi kaudu, mitte e-kirja teel. Kostja ei ole maksekorraldust AET-is vastu võtnud 28.08.2020, vaid alles 07.10.2020.
19.Kohus lähtus alusetult TsMS § 3141 lõikest 1 ja luges maksekorralduse kostjale kättetoimetatuks kolme päeva jooksul selle saatmisest, s.o 28.08.2020. Kohus ei ole viidanud ega põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas kostja esindajale menetlusdokumendi kättetoimetamist AET-i kaudu. Vale on seisukoht, et kohus ei lähtunud TsMS § 3141 lõikest 1, vaid on võtnud aluseks AET-i märke dokumendi vastuvõtmise kohta. Tegelikkuses on kohus lähtunud TsMS § 3141 lõike 1 eeldustest ning teinud kolme päeva möödumisel e-toimikusse vale märke kättetoimetamise lahtrisse, kuigi kostja esindaja ei ole tegelikult dokumenti vastu võtnud. Kohus ei ole arvesse võtnud kostja lisatud väljavõtet e-toimikust (kaja lisa 1), millest nähtuvalt on kostja esindaja L. Pihkva maksekorralduse esmakordselt AET-is avanud (st kätte saanud) 07.10.2020. Seega on põhjendatud lähtuda sellest, et kostjale on maksekorraldus ja kaaskiri vastavalt TsMS § 3111 lõikele 1 kätte toimetatud 07.10.2020.
20.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-20-4799
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lõike 6 ja § 659 alusel maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid praeguses määruses korrata. Siiski tuleb täiendada maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega kaja menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse kohta. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetlusega seotud kulud.
23.Kostja on määruskaebuses sisuliselt korranud kajas esitatud seisukohti, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud (TsMS § 465 lõike 2 punkt 8). Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et maakohus on teinud asjas TsMS § 407 lõike 1 kohase seaduspärase tagaseljaotsuse. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-53-13 (punkt 13) väljendatud seisukohale on kohus kaja lahendamisel kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust ning esitanud vaidlustatud määruses vastavad põhjendused. Asja materjalidest ei nähtu TsMS § 407 lõikes 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
24.Kostja tugines kaja esitamisel asjaolule, et talle ei toimetatud TsMS-i nõuete kohaselt kätte hageja esitatud maksekorraldust, mistõttu ei saanud kostja teadlikuks hagile vastamise tähtajast. Kostja hinnangul on maakohus alusetult lähtunud TsMS § 3141 lõikest 1 ja lugenud maksekorralduse kostjale kättetoimetatuks kolme päeva jooksul selle 25.08.2020 e-kirjaga saatmisest, s.o 28.08.2020. Eeltoodu osas on maakohus vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et ei ole maksekorraldust kostjale kätte toimetanud e-posti vahendusel ega lugenud seda TsMS § 3141 lõike 1 alusel kolme tööpäeva jooksul kätte toimetatuks. Kostja esitatud etoimiku väljavõttest nähtuvalt on maksekorraldus kostjale edastatud kooskõlas TsMS § 3111 lõikega 3 avaliku e-toimiku (AET) kaudu, mille kaudu on kostjale maksekorraldus ka kätte toimetatud. Nagu maakohus õigesti osundas, nähtub maksekorralduse AET-i kaudu kostjale kättetoimetamine nii Kohtute Infosüsteemist (KIS) (24.08.2020 maksekorralduse kättetoimetamise kohta on KIS-is märge: „28.08.2020 16:51 AET-is kättetoimetamine (Leho Pihkva)“) kui ka kostja enda esitatud e-toimiku väljavõttest (alajaotuse „Kättetoimetamine“ juurest nähtub, et maksekorralduse kättetoimetamise viis on „AET-is kättetoimetamine“ ja vastuvõtmise kuupäev on 28.08.2020). Asjaolu, et kohus saatis kostjale maksekorralduse täiendavalt e-kirja teel, ei kujuta endast TsMS § 3111 lõike 6 rikkumist nagu määruskaebuses ekslikult leitakse. TsMS § 3111 lõike 6 kohaselt võib advokaadile menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel. Nagu eelnevalt märgitud, kostjat esindavale advokaadile ongi kõnealune maksekorraldus sel teel (TsMS § 3111 lõige 3) kätte toimetatud. Riigikohtu seisukoha järgi ei saa TsMS § 3111 lõike 6 rikkumiseks pidada menetlusdokumendi täiendavat saatmist e-kirjaga ilma, et kostjale oleks viidatud kättesaamise kinnitamise kohustusele või võimalusele lugeda menetlusdokument kätte toimetatuks saatmisega TsMS § 3141 mõttes (vt määrus nr 3-2-1-17119, punkt 20.1). Vaidlustatud määrusest ja kohtu 25.08.2020 e-kirjast nähtub, et kohus ei ole ekirjas eelmainitule viidanud.
25.Samuti leidis maakohus õigesti, et praeguses olukorras ei oma tähtsust kostja esiletoodu, et tema esindaja on maksekorralduse tegelikkuses avanud AET-is alles 07.10.2020. Nimetatu ei muuda asjaolu, et vastavalt TsMS § 3111 lõike 3 teisele alternatiivile (menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata) tuleb lugeda dokument kätte saaduks 28.08.2020. Nii kajast kui määruskaebusest nähtuvalt samastab kostja vääralt menetlusdokumendi kättesaamise dokumendi avamisega AET-is, märkides, et „kostja esitatud lisast 1 nähtub, et kostja on maksekorralduse esmakordselt
2-20-4799 AET-s avanud (st kätte saanud) 07.10.2020“. Ringkonnakohus selgitab, et dokumendi avamine ei ole seaduse kohaselt dokumendi kättetoimetatuks lugemise tingimus elektroonilisel kättetoimetamisel. Seaduse mõtte kohaselt on oluline see, et dokument on menetlusosalisele edastatud ja tal on võimalus sellega tutvuda.
26.Määruskaebuses esitab kostja täiendavalt väite, et kohus on ise teinud kolme päeva möödumisel maksekorralduse saatmisest e-toimikusse vale märke kättetoimetamise lahtrisse (st maksekorralduse 28.08.2020 kättetoimetamise kohta), lähtudes TsMS § 3141 lõikest 1. Arvestades, et praegusel juhul oli tegemist märkega AET-i kaudu kättetoimetamise kohta („28.08.2020 16:51 AET-is kättetoimetamine (Leho Pihkva)“), võib eeldada, et sellist märget ei ole võimalik kohtul KIS-i ise märkida, vaid see tuleb automaatselt e-toimikust dokumendi vastuvõtmisel. Ringkonnakohus tegi selles osas 30.03.2021 päringu ka IT-abile, paludes selgitust, kas kõnealuse kättetoimetamise märke puhul on tegemist n-ö automaatse märkega, mis on seotud dokumendi e-toimikus vastuvõtmisega, või on sellist märget võimalik ka kohtutöötaja poolt käsitsi märkida. IT-abi teatas 31.01.2021 vastuseks järgmist: „AET-is kättetoimetamist ei saa kohtutöötaja märkida. Need märked tulevad ainult AET-ist, kui isik reaalselt dokumendi vastu võtab“. Eeltoodu kinnitab ringkonnakohtu arvamust, et antud juhul ei saanud maakohus märget maksekorralduse 28.08.2020 AET-i kaudu kättetoimetamise kohta käsitsi sisestada, vaid tegu on automaatse kirjega. Seega on alusetu kaebuse väide, et kohus tegi ise vale märke kättetoimetamise lahtrisse ning seoses sellega ei saa tegelikkusele vastata ka kaebuse väide, et kostja esindaja ei ole maksekorraldust 28.08.2020 AET-is vastu võtnud.
27.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-13-15 (punkt 11) leidnud, et kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Samas on menetlusosalisel siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lõike 3 järgi kätte toimetatud. Täiendavalt selgitas Riigikohus, et dokumendi TsMS § 3111 lõike 3 alusel kätte toimetatuks lugemisel on mh oluline, et infosüsteem teavitaks ka menetlusosalist ennast sellest, et mingi toimingu tegemisega kinnitab ta dokumendi kättesaamist. Praegusel juhul ei ole kostja esindaja esile toonud ega tõendanud, et ta nt 28.08.2020 e-toimikut üldse ei kasutanud või muid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et tal ei olnud võimalik kinnitada infosüsteemis 28.08.2020 dokumendi vastuvõtmist. Nagu eelnevalt märgitud, siis asjaolu, et kostja esindaja avas nimetatud maksekorralduse AET-is alles 07.10.2020, ei oma siinkohal tähendust. Kolleegium märgib täiendavalt, et tsiviilasjas, milles Riigikohus tegi lahendi nr 3-2-1-13-15 ja saatis asja tagasi ringkonnakohtule, tegi ringkonnakohus uuel läbivaatamisel järelepärimise justiitsministeeriumile selle kohta, mil viisil tekib infosüsteemi kanne dokumendi kättetoimetamise kohta. Justiitsministeeriumi selgituste kohaselt kuvab infosüsteem piisavalt selget teavet selle kohta, millised tagajärjed mingitel toimingutel on (vt Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-13-44133, punkt 16). Seega on infosüsteem ehitatud üles selliselt, et menetlusosaline pidi aru saama, et dokumendi vastuvõtmisel seda avamata loetakse, et ta on kohtudokumendi kätte saanud ja selle saab lugeda talle kättetoimetatuks. Vastupidist praeguses asjas esiletoodud ega vähemalt põhistatud ei ole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Maakohus rikkus TsMS § 173 lõike 1 esimest lauset ja § 173 lõiget 2 ning § 463 lõike 2 kaudu kohalduvat § 438 lõiget 2, kui jättis määruse resolutsioonis otsustamata kaja menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse. Määruse põhjendustes on kohus küll õigesti märkinud viitega TsMS § 169 lõikele 2, et kaja esitamisega seotud menetluskulud jäävad kostja kanda, kuid vastav otsustus peab kajastuma ka määruse resolutsioonis (TsMS § 442 lõige 5). Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada.
2-20-4799
29.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel samuti kostja kanda.
30.TsMS § 174 lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.