Võlaõigus

2-25-100872 mitmeid erinevaid kululiike, mis jagunevad suurematesse rühmadesse (kulutused garderoobikaupadele, majapidamisele, tervishoiule, haridusele, sidele, transpordile, vaba aja veetmisele jm). Majapidamiskulude hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides kuivõrd selliste kulude näol ei ole tegemist vältimatute ja hädavajalike kuludega igapäevavajaduste rahuldamiseks majapidamiskulude kontekstis. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu KK3539173, sõlmimisel oli: 1062.65€ (sissetulek) –163.18€ (finantskohustused) –250 €(majapidamiskulud) – 43.44€ (taotleva krediidikonto KK3539173 osamakse) = 606.03 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 606.03 eurot. Krediidikonto lepingu KK3539173 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 24.05.2020 veenduti X krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 27.04.2020 Creditinfo.ee ja 23.05.2020 Taust.ee andmebaasides, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 23.11.2019 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Lisaks teostati 23.05.2020 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Krediidilimiidi tõstmise taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1400 eurot (töötasu) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 350 eurot. Finantskohustusi kostja ei ole märkinud. Lisaks eelmainitud Swedbank väljavõtte XXXXX analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule 1062.65 eurot, finantskohustusele 163.18 eurot, taotleva krediidikonto KK3539173 osamaksele 48.82 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 350 eurot. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu KK3539173 muutmise kokkuleppe sõlmimisel oli: 1 062.65€ (sissetulek) – 163.18€ (finantskohustused) – 350€ (majapidamiskulud) – 48.82€ (taotleva krediidikonto KK3539173 osamakse) = 500.65 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 500.65 eurot. 31.03.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta, kuna hageja selgitustest nähtuvalt ei kontrollitud krediidikonto lepingu KK3539173 muutmisel kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Hageja lähtus küll kostja konto väljavõttest perioodil 02.04.2020-03.10.2019, kuid lepingut muudeti 24.05.2020 ja kohtu hinnangul on ligi 2 kuud piisavalt pikk aega, kus krediidivõimelisus võib muutuda, seega ei peegeldanud analüüsitud konto väljavõte kostja krediidivõimelisust krediidi suurendamise hetkel. Kohus andis hagejale käesolevaga võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga.

3

2-25-100872 14.04.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et krediidikonto lepingu nr KK3539173 sõlmimisest 03.04.2020 kuni lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimiseni 24.05.2020 möödus vaid 51 päeva, mistõttu hageja kasutas sama konto väljavõtte analüüsi. Seadus ei keela kasutada sama konto väljavõtet 51 päeva möödudes. Vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 3 punktile 2 tuleb krediidiandjal ja -vahendajal tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta piisavat ajavahemikku, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid nimetatud tingimusi. Antud juhul oli kostjal regulaarne sissetulek. Hageja on seisukohal, et kostja sissetuleku hindamisel võttis ta arvesse piisavalt pika ajavahemiku. Harju Maakohus võttis 06.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 06.05.2025 kohtumäärus on kostjale kättetoimetatud kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 14.07.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused

2-25-100872 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-25-100872 tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Ainult avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Hageja lähtus küll kostja konto väljavõttest perioodil 02.04.2020-03.10.2019, kuid lepingu muutmine toimus 24.05.2020. Kohtu hinnangul on ligi 2 kuud piisavalt pikk aega, kus krediidivõimelisus võib muutuda, seega ei peegeldanud analüüsitud konto väljavõte kostja krediidivõimelisust krediidilimiidi suurendamise hetkel. Kohus on seisukohal, et hageja ei ajakohastanud VÕS § 4034 lg 9 alusel tema käsutuses olevat teavet kostja krediidivõimelisuse kohta. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole lepingu KK3539173 muutmisel veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hagiavalduse kohaselt on kostjale tehtud väljamakseid kokku summas 3529 eurot. Kostja on lepingu alusel teinud tagasimakseid 3 985.15 eurot. Kohtu hinnangul on kostja peale ümberarvestust lepingust tulenevad kohustused täitnud. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. VÕS §-s 94 sätestatud intressi määr oli 0% kuni 31.12.2022. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuid hageja seda ei teinud. Võttes arvesse, et lepingu KK3539173 muutmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja on teinud tagasimakseid rohkem kui väljastatud laen ning hageja ei ole esitanud nõude ümberarvestust, ei ole põhjendatud hageja põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõue.

2-25-100872 TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.