AS Morrison Invest hagiavaldus R N vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1159,6 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS Morrison Invest (registrikood 10378065; asukoht Tulbi 6, 10612 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja R S (e-post xxx ) Kostja: R N (isikukood xxx; elukoht xxx )
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Morrison Invest hagiavaldus R N vastu võla nõudes vastu.
2.Välja mõista kostjalt R N`lt hageja AS Morrison Invest kasuks põhivõlgnevus 579,80 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 579,80 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Välja mõista kostjalt R N`lt hageja AS Morrison Invest kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 200,00 eurot ning õigusabikulud summas 325 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus
2-20-123993 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.AS Morrison Invest esitas 22.06.2020.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1159,60 euro saamiseks. Kohus tegi 15.07.2020.a võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas 15.07.2020.a vastuväite. Pärnu Maakohtu 03.08.2020.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.08.2020.a määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas hagi 18.08.2020.a, mille kohus võttis menetlusse 24.08.2020.a, paludes kostjal esitada nõuetekohane vastus.
2.Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks üüri-ja kommunaalvõlgnevuse summat 579,80 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist summas 579,90 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest: - AS Morrison Invest sõlmis Tallinnas xxx asuvate ruumide (ladu 25 m2) kasutamiseks perioodil 25.10.2017-24.10.2018 Xxx OÜ-ga 24.10.2017 äriruumide üürilepingu ja 26.10.2017 üleandmise-vastuvõtmise aktiga võttis üürnik ruumid vastu. - Üürilepingu punkti 5.17. järgi käendab lepingu allkirjastanud kostja isiklikult üürniku lepingulisi kohustusi summas 1227 eurot. Tulenevalt asjaolust, et üürnik on vaatamata üürileandja poolt 10.07.2018 kirjaga nr 18/22 esitatud pretensioonile jätnud lepingulised kohustused täitmata, on hageja õigus kostja poolt käendatud summa ulatuses esitada võlgnevuse tasumise nõue tema vastu. - Üürnik on jätnud täitmata 2018 juuni, juuli, augusti ja septembri üüri ja lepinguliste lisatasude maksete tasumise kohustuse (lepingu punktid 3.1. - 3.8.), sh üür 112.50 eurot kuus (p 3.3.) ning kommunaal- jm üldkulud 2 €/m2 (50 €) kuus, kusjuures vee ja elektri eest tuli tasuda vastavalt tegelikule tarbimisele (p 3.4.). Summadele lisandub lepingu sätestuste kohaselt käibemaks. Iga tasumisega viivitatud päeva eest on üürnik kohustatud tasuma viivist 0,5% (lepingu punkt 5.2.) võlakohustuse suurusest. - Üürilepingu punktis 3.1. märgitud garantiisumma 225 eurot on vastavalt lepingu punktidele 3.2. ja 5.12. hageja poolt tasaarvestatud eelkõige viivistega.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja esitas 14.09.2020.a vastuse hagiavaldusele, milles viitab, et ei tunnista enda vastu esitatud nõuet.
5.Kostja selgitab, et AS Morrison Invest sõlmis Tallinnas xxx asuvate ruumide (ladu 25m2) kasutamiseks perioodil 25.10.2017-24.10.2018 Xxx OÜ-ga ning mis lõppes vastavalt 21.04.2018 sõlmitud kokkuleppele 30.04.2020.
6.Üürniku esindaja R N edastas 20.03.2018 e-kirjaga üürileandja esindajale 24.10.2017 selle ametlikule e-posti aadressile kõnealuse äriruumi üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise avalduse. Avaldusele järgnenud kirjavahetuses leppisid üürnik ja üürileandja kokku, et äriruumi üürileping lõppeb 30.04.2018 ja üürnik tasub ennetähtaegse lepingu lõpetamise leppetrahvi summas 562,5 eurot, millest üürnik tasub ülekandega üürileandja kontole 337,5
2-20-123993 eurot ning millest 225 eurot tasaarveldatatakse üürniku poolt üürilepingu sõlmimise hetkel tasutud garantiisummaga. Vastava ettepaneku tegi üürnik enda 20.03.2018 saadetud e-kirjas ja üürileandja esindaja nõustus sellega enda 21.04.2018 saadetud e-kirjaga. 30.04.2020 edastas üürnik üürileandjale lõpparve, millele oli lisatud 21.04.2020 sõlmitud kokkuleppe väliselt täiendavad nõuded kommunaalkulude osas ning leppetrahvile oli rakendatud käibemaks 20%. Käibemaksuseaduse § 4. (1) määratluse põhjal ei ole lepingulise leppetrahvi puhul tegemist kauba või teenuse osutamisega ning seetõttu ei rakendata sellele käibemaksu 20%. Järgnevas kirjavahetuses nõudis üürnik üürileandjalt 21.04.2020 sõlmitud kokkuleppest kinnipidamist ning selgitusi täiendavate nõuete kohta. Üürileandja ei selgitanud lõpparvega esitatud täiendavate nõuete esitamise aluseid, taganes eelnevalt sõlmitud kokkuleppest ning keeldus äriruumide üleandmiseks kokklepitud kohtumisest. Sellele järgnevalt tasus üürnik 02.05.2018 üürileandjale sõlmitud kokkuleppe kohaselt 337,5 eurot ning tagastas äriruumide võtmed tähitud kirjaga.
7.Üürnik oli juba eelnevalt sõlminud üürileandjaga äriruumide üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise kokkuleppe ja seetõttu on üürnikule arusaamatu nõue täiendavate avalduste jaoks. Üürnik vastas üürileandja poolt 10.07.2018 kirjale 18/22 vastuskirjaga 19 mis edastati üürileandjale tähitud kirjaga (kätte toimetatud 31.07.2018) ning milles üürnik kordas enda eelnevaid seisukohti ning soovis üürileandjalt selgituse täiendavate nõuete esitamise kohta. Üürniku poolt edastatud vastuskirjale ei järgnenud üürileandja poolt vastust ning sellest tulenevalt pidas üürnik vastuses viidatud 21.04.2020 sõlmitud kokkulepet kehtivaks.
8.Hagiavalduses loetletud arveid 18336, 1702018, 1082018 ja 1092018 ei ole üürileandja varasemalt üürnikule edastanud ning sellest tulenevalt ei ole üürnik sellistest nõuetest teadlik. Hagiavalduse asjaolude punktis 5. esitatud garantiisumma 225 eurot on üürnikule teadaolevalt juba varasemalt tasaarveldatud 21.04.2020 sõlmitud kokkuleppe kohaselt ennetähtaegse lepingu lõpetamise leppetrahviga 562,5 eurot.
9.Toetudes eelpool loetletud asjaoludele on kostja kindlal seisukohal, et Xxx OÜ ja AS Morrison Invest vahel sõlmitud äriruumide üürileping lõppes 30.04.2018 vastavalt 21.04.2018 sõlmitud kokkuleppele. Sellest tulenevalt puudub AS Morrison Invest-il õigus nõuda kostjalt hagiavalduse asjaolude punktis 4. viidatud üürilepingu punkti 5.17 kohast isikliku käenduse rakendumist. Kostja palub seega kohtul jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata (sh. põhinõue, viivised ja hageja menetluskulud). Hageja seisukoht kostja vastusele
10.Kostja ei ole tõendanud oma väidet 21.04.2018 sõlmitud kokkuleppe kohta. Hageja vaidleb sellele vastu. Teadaolevalt (hagiavalduse lisa nr 3) on Xxx OÜ teinud 20.03.2018 ekirjas etteppaneku 6 kuu üüri ja kommunaalkulude tasumise suhtes, nimetades seda 5 kuu ulatuses leppetrahviks. Samas on märgitud kirjas valed summad, mis sisaldades vaid üürilepingu punktis 3.3. määratud üürisummat ei sisaldanud lepingu punktis 3.4. määratud kommunaalmakseteks nimetatud üldkulusid. Üürileandja 21.03.2018 e-kirjas on teatatud põhimõtteline nõusolek nimetatud maksete tasumisel leping lõpetada. Kuigi üürnik on vale summa ilmselt märkinud pahatahtlikult, ei saa sisulist vastust "põhimõtteliselt nõus" laiendada valele summale. Pealegi oli tegu vaid esialgse seisukohaga, mida ei saa veel kokkuleppeks nimetada. Kuna vastavalt hagiavalduse lisale 4.1. üürnik taganes 1.05.2018 e-kirjas kommunaalkuludes tasumise pakkumisest, siis üürileandja vastas 2.05.2018 kirjas, sellistel tingimustel lepingu ennetähtaegse nõusoleku puudumisest.
11.Väär on kostja väide, et üürileandja esindaja saatnud 21.04.2018 kirja ja nõustunud üürniku 20.03.2018 kirjast tehtud leppetrahvi ettepanekuga summas 562,5 eurot. Väär ja tõendamata on kostja väide, et 24.10.2017 üürileping on lõppenud leppetrahvi tasumisega ja
2-20-123993 ei ole arusaadav, mida kostja mõtleb üürniku poolt 30.04.2020 üürileandjale lõpparve esitamisega. Hagejale teadaolevalt ei ole üürileandja midagi sellist saanud. Lisaks on VÕS § 334 lg 4 sätestatud üürniku poolt "leppetrahvi" kohustuse võtmise tühisus, kuivõrd tegu ei ole üürileandja poolt saamata jääva tulu (täieliku) hüvitamisega, milleks lepingu punkti 7.6.2. kohaselt olid 6 kuu üüri ja teenuste tasud seoses etteteatamise nõudega. Asjaolu, et üürileandja ei vastanud rohkem oma 10.07.2018 kirjale nr 18/22 vastuseks saadud üürniku 31.07.2018 kirjale, ei anna alust pidada sõlmituks mingit kokkulepet, sh 21.04.2020.
12.Väär on ka kostja väide, et üürileandja ei ole 2018 juuni, juuli, augusti ja septembri arveid üürnikule varasemalt edastanud. Hageja esitab arvete esitamise e-kirjad koos 1.07.2018 arvega nr 18377, mis vormistati hiljem ümber hagiavaldusele lisatud võrguteenuse tasu võrra (6,08 €) väiksema summaga makseteatiseks. Alusetu on kostja väide, et lepinguline garantiisumma 225 eurot on üürnikule teadaolevalt juba varasemalt tasaarveldatud leppetrahviga. Kostja seisukoht hageja seisukohale
13.Kostja peab 21.03.2018 sõlmitud kokkuleppe sõlmimist täielikult tõendatuks kuna selle kokkuleppe aluseks olevas kirjavahetuses on selgelt näha hageja nõusolekut üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, esitades selleks ka omapoolsed tingimused ning hageja selgelt nõustub kostja poolt pakutud kompensatsiooniga. Antud olukorras on arusaamatu hageja väide valede summade pahatahtlikust esitamisest kuna kostja on pakkunud kompensatsiooniks summa mis on võrdne etteteatamis tähtajaga.
14.Kostja leiab, et kokkulepe on sõlmitud 21.03.2018 ja vastavalt kokkuleppele oli üürileping kehtiv kuni 30.04.2018. Esitatud kuupäevade vahele jääva aja jooksul ei esitanud hageja ühtegi täpsustust ega täiendavat soovi sõlmitud kokkuleppe osas. Samuti ei ole hageja selgitanud vaatamata kostja korduvatele päringutele põhjendusi 30.04.2018 esitatud arvele lisatud kommunaalkulude kohta.
15.30.04.2020 edastas üürileandjale üürnikule lõpparve, millele oli lisatud 21.04.2020 sõlmitud kokkuleppe väliselt täiendavad nõuded kommunaalkulude osas ning leppetrahvile oli rakendatud käibemaks 20% (Käibemaksuseaduse § 4. (1) määratluse põhjal ei ole lepingulise leppetrahvi puhul tegemist kauba või teenuse osutamisega ning seetõttu ei rakendata sellele käibemaksu 20%). Hageja ei ole vaatamata korduvatele päringutele täiendavat rahalist nõuet põhjendanud.
16.Kostja ei leia enda postkastist kahjuks punktis 4. esitatud e-kirju arvete edastamise kohta. Antud asjaolu võib olla tingitud Gmail.com poolt pakutava e-posti keskkonna tingimustest, mille kohaselt mingi aja möödudes mitteaktiivsed kirjavahatused kustutatakse jäädavalt. Samuti ei leia kostja jälgi tasumata arvete meeldetuletuste kohta, kus oleks näha intressiarvestust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
2-20-123993
18.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
19.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
20.Pooled ei vaidle selle järgmiste faktiliste asjaolude üle: - AS Morrison Invest sõlmis Tallinnas xxx asuvate ruumide (ladu 25 m2) kasutamiseks perioodil 25.10.2017-24.10.2018 Xxx OÜ-ga (dtl 25-33) - 24.10.2017 äriruumide üürilepingu ja 26.10.2017 üleandmise-vastuvõtmise aktiga võttis üürnik ruumid vastu (dtl 34). - Kostja esitas hagejale 20.03.2018 e-kirjaga ettepaneku üürilepingu lõpetamiseks (dtl 35) - Kostja keeldus üürilepingu punktis nr 3.4 ettenähtud kommunaal-ja muude üldteenuste maksete tasumisest (dtl 36-37). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
21.Poolte vahel sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestatud üürilepingule. VÕS § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
22.Hageja leiab, et kostja võlgneb talle perioodi juuni-septembri 2018.a igakuise üüri summas 112,5 eurot kuus ja samal perioodil tarbitud igakuised kommunaalteenuste eest 50 eurot kuus ning elektri ja vee tarbimine vastavalt tegelikule tarbimisele igakuiselt. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt nimetatud üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevuse tasumist.
23.Kostja vaidleb vastu hageja esitatud arvetele. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja olnud teadlik täiendavatest nõuetes, sh arvetest nr 18336, 1702018, 1082018 ja 1092018. Kostja viitab, et nimetatud arveid ole hageja kostjale kunagi saatnud. Samuti leiab kostja, et hagejal puudub õigus kasutada võlgnevuse nõudmisel üürilepingu punkti 5.17 kohast isikliku käendust, kuivõrd üürileping lõppes 30.04.2018.a.
24.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt kostja leiab, et hageja ei saa hagis tugineda üürilepingu punktile 5.17, milles pooled on leppinud kokku isiklikus käenduses, kuivõrd leping lõppes poolte kokkuleppel 30.04.2018.a. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja
2-20-123993 käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada Kostja on VÕS § 142 lg 1 kohase käenduse andnud üürilepingu punktis 5.17. Kostja vastuväide, mille kohaselt hageja ei saa nõuda üürilepingust tulenevate nõuete tasumist kostjalt on põhjendamata. Kohus selgitab, et asjaolu, et pooltevaheline üürileping lõppes selle ülesütlemisega üürniku poolt ei vabasta kostjat käendusest, mille ta on andnud üürilepingu punktis 5.17 ning mis tagab hageja nõudeid maksimumsummas 1277,00 eurot.
25.Hageja on kostja vastuväite seoses arvete saamisega ümber lükanud, esitades e-kirjad arvete saatmise kohta kostja e-postile (dtl 80-84). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja nimetatud arveid kätte ei ole saanud, kuivõrd sama e-postiaadressi (xxx) kasutab kostja ka käesolevas menetluses menetlusdokumentide edastamiseks ning kasutas ka suhtluses hagejaga üürilepinguliste suhete ajal. Seega on hageja tõendanud arvete saatmise kostjale.
26.Kostja vaidleb vastu hageja arvetest nr 18336, 1702018, 1082018 ja 1092018 tulenevatele nõuetele leides, et hagejal puudub õigus eeltoodud arvetest tulenevaid nõudeid nõuda, kuivõrd üürileping on lõppenud 30.04.2018.a vastavalt 21.04.2018.a sõlmitud kokkuleppele. Hageja vaidleb kostja käsitlusele üürilepingu lõppemise kohta vastu. Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, millal üürileping lõppes ning kas üürilepingust tulenevate nõuete osas oli poolte vahel muu kokkulepe, kui üürilepingus kajastatud tingimused.
27.Hageja on seisukohas kostja vastusele selgitanud, et üürnik on 20.03.2018.a esitanud ekirjaga ettepaneku 6 kuu üüri ja kõrvalkulude tasumise osas, nimetades seda 5 kuu leppetrahviks. Üürileandja on küll andnud põhimõttelise nõusoleku üürilepingu lõppemiseks, kuid esitanud tingimuseks kõikide üürilepingus märgitud maksete tasumise. Kuivõrd üürnik sellest keeldus, teavitas üürileandja 02.05.2018.a e-kirjaga, et üürniku poolt pakutud tingimustel lepingu ennetähtaegse lõpetamiseks nõusolek üürileandja poolt puudub ning teavitas, et üürilepingu lõpetamise soovi korral tuleb üürnikul üürileandjale edastada lepingu punkti 10.2 kohane teade.
28.Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 5.5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et üürilepingu ennetähtaegse katkestamise korral kohustub katkestamise algatanud poole tasuma teisele poolele leppetrahvi summas, mis koosneb 100% ulatuses üürilepingu lõpuni jäänud tasumata üürist, kommunaalkuludest ja käibemaksust. Lepingu punktis 7.6.1 on pooled kokku leppinud, et leping loetakse lõppenuks, kui üks pool on teatanud sellest ette teisele poolele 6 kuud lepingu lõpetamise soovist. Lepingu punktis 10.2 on pooled kokku leppinud, et kõik lepingu täimisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja informatsioon loetakse ametlikult ja kooskõlas lepinguga esitatuks, kui need teated on poolele edastatud tähitud kirja teel või antud teisele poolele üle allkirja vastu lepingus toodu või poole poolt pärast lepingu sõlmimist kirjalikult teatatud aadressil.
29.VÕS § 309 lg 1 esimese lause järgi lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Seadus ei välista äriruumi tähtajalise üürilepingu poolte kokkulepet, mille järgi on ühel või mõlemal poolel õigus leping üles öelda korraliselt. Kolleegium on varem selgitanud, et majandustegevuses tegutsevate eeldatavalt võrdsete lepingupartnerite puhul tuleb vähemalt eeldada lepinguvabadust ka lepingu lõpetamise aluste ja korra kokkuleppimisel (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 25).
30.Hageja on 18.08.2020.a seisukohas viidanud, et üürnik on hagejale saatnud 12.05.2012.a tähitud kirjana üüripinna võtme ning sellest tulenevalt luges hageja üürilepingu lõppenuks kooskõlas üürilepingu p 7.6.2 kuue kuu möödudes alates lepingu lõpetamise soovi avaldamisest. Seega lõppes leping 12.11.2018.a. Kostja leiab, et üürileping on lõppenud 30.04.2018.a e-kirjalise pooltevahelise kokkuleppega.
2-20-123993
31.Kohus leiab, et kuivõrd pooled olid lepingus teadete edastamise vorminõuetes kokku leppinud, saab lepingu lõppemise avalduse kättetoimetamiseks lugeda üürniku poolt edastatud tähitud kirja saatmist hagejale, mille kättesaamise kuupäevaks oli hageja seisukoha kohaselt 12.05.2012.a. Kostja ei ole hageja poolt esile toodud kuupäeva osas vastu vaielnud, seega loeb kohus nimetatud asjaolu kostja poolt omaks võetuks. Pooled olid lepingus aga kokku leppinud tähtajalises üürilepingus, mille lõppemise tähtaeg oli 24.10.2018.a. Seega ei pikenenud üürilepingu kehtivus ülesütlemisteate esitamisega vaid üürileping lõppes lepingus kokkulepitud kuupäeval, s.o 24.10.2018.a. Sõltumata asjaolust, et kostja ütles lepingu üles, oli kostjal lepingu kohaselt kohustus tasuda üürileandjale kahju hüvitisena summa, mis koosnes 100% üüri-ja kõrvalkulude maksetest ning käibemaksust kuni lepingu lõpuni (üürilepingu p 5.5). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-5-13 samuti asunud seisukohale, et majandustegevuses tegutsevate eeldatavalt võrdsete lepingupartnerite puhul tuleb vähemalt eeldada lepinguvabadust ka lepingu lõpetamise aluste ja korra kokkuleppimisel. Tähtajalise lepingu sõlmimisel peaksid mõlemad pooled eeldama, et lepingut täidetakse tähtaja möödumiseni, ja võivad vastavalt ka oma õigusi ja kohustusi lepingus kujundada. Seega on hagejal üürilepingust tulenevalt õigus nõuda kostjalt üüri, kõrvalkulusid ja lisanduvat käibemaksu.
32.Hageja on hagiavalduses viidanud, et nõuab lepingulisi makseid kostjalt kuni 20.09.2018.a (hagis ekslikult märgitud 2019.a.). Hageja on esitanud põhivõlgnevuse kujunemise tõendamiseks kostjale saadetud arved. Arvete kohaselt kuulub tasumisele igakuine üürisumma 112,50, kommunaalteenuste eest lepingus kokkulepitud summa 50,00 eurot, elektritarbimine vastavalt kasutusele ning käibemaks. Arve nr 18336 kohaselt kuulus tasumisele 59,90 eurot, arve nr 1702018 kohaselt 195,00 eurot, arve nr 1082018 kohaselt 195,00 eurot ning arve 1092018 alusel 128,90 eurot, kokku 579,8 eurot.
33.VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Pooled on üürilepingu punktis nr 3.4 kokku leppinud, et kõrvalkulude tasu on 2€/rm kohta. Üüritava pinna suuruseks oli 25 ruutmeetrit. Seega kuulus lepingu kohaselt igakuiselt tasumisele kommunaalkulu 50 eurot, millele lisandus elekter ja vesi vastavalt näidule.
34.Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 579,8 eurot.
35.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise seisuga 08.06.2020.a summas 579,80 eurot lepingujärgse määraga 0,5% päevas tasumata kohustuselt. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
36.Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on oma rahalist kohustust rikkunud. Seega on kostjalt viivise väljanõudmine põhjendatud. Viivis on kogunenud üürniku enda tegevuse tõttu ja tuleb seega kostjalt välja mõista. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 579,80 eurot arvete nr 18336, 1702018, 1082018 ja 1092018 alusel. Kuigi 08.06.2020.a seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivise summa 2331,59 eurot,
2-20-123993 nõuab hageja hagis kostjalt viivist põhinõude ulatuses, s.o 579,80 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 08.06.2020 seisuga põhinõude ulatuses summas 579,80.
37.Kokkuvõtvalt kohus rahuldab hagi, mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 579,80 eurot ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise põhinõude ulatuses summas 579,80 eurot.
38.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
39.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
40.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
41.Hageja esindaja esitas 30.11.2020.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 200 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 425 eurot käibemaksuta.
42.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
43.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
44.30.11.2020.a menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja esindajal on 3h kulunud asja materjalide läbitöötamisele ja asjaolude selgitamisele ning 18.08.2020 hagiavalduse koostamisele ja esitamisele. Hagiavaldus on sisult 2-leheküljeline, sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, allkirjarida ning lisade loetelu. Kohus lähtub menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ka Riigikohtu praktikast, mille
2-20-123993 kohaselt kulub 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks aega 40 minutit kuni 1 tund. Seda koos dokumentidega tutvumisega, analüüsimisega jne. Kohus leiab, et toimingu ajakulu on selgitustest lähtuvalt põhjendatud 2h ulatuses, vähendades toimingu ajakulu 1h.
45.30.11.2020.a menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja esindajal on 2h kulunud kostja 14.09.2020 vastuse läbitöötamisele ja asjaolude selgitamisele ning hageja 28.09.20 seisukoha koostamisele ja esitamisele. Hageja seisukoht on sisult 1leheküljeline, sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, allkirjarida ning lisade loetelu. Kohus lähtub menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ka Riigikohtu praktikast, mille kohaselt kulub 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks aega 40 minutit kuni 1 tund. Seda koos dokumentidega tutvumisega, analüüsimisega jne. Kostja vastus ei ole juriidiliselt keeruka sisuga ning on sisult 2-leheküljeline. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kulutada niivõrd palju aega kostja vastusega tutvumisele ja sellele seisukoha esitamisele. Kohus leiab, et toimingu ajakulu on selgitustest lähtuvalt põhjendatud 1h ulatuses, vähendades toimingu ajakulu 1h.
46.Kohus, kontrollinud hageja esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud maakohtu menetluses tehtud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Neile õigusabi toimingutele tehtud ajakulu on põhjendatud ega ole ülepaisutatud. Menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasu võib käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades pidada mõistlikuks ning kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas olevaks.
47.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja õigusabikulud seoses maakohtumenetlusega põhjendatuks mahus 6,5h (8,5h-2h), mis hageja esindaja tunnitasu 50 eurot/h arvestatuna vastab 325,00 (6,5h x 50,00) eurole. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 200 eurot. Kokku on hageja menetluskulud kokku on 525 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
48.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.