Võlaõigus › Töövõtulepingud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.11.2023.a kohtumääruses (dtl 105-107). 2

Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel on sõlmitud töövõtuleping. Kostja on esitanud vastuväite, et tema pole hagejaga mitte kunagi töövõtulepingut sõlminud ega ka lepingueelseid läbirääkimisi pidanud, vaid on seda teinud Argo Uusleeriga, mistõttu puudub hagejal kostja vastu nõudeõigus. Hageja antud kostja käsitlusega ei nõustu.

Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et kostja on võtnud 13.10.2022.a ühendust hagejaga, kelle seaduslikuks esindajaks on A U (dtl 41, 155). Samuti on kohtu ette toodud, et töid teostasid lisaks A U ka veel hageja kaks töötajat hagejale kuuluvate töövahenditega (dtl 152), mida kostja vaidlustanud ei ole. Seega pole kohane kostja väide, et hagejaga tal töövõtulepingut sõlmitud pole. Kohus tuvastab kohtu ette tooduga pooltevahelise töövõtulepingu sõlmimise. Vastavalt lepingule kohustus hageja teostama kinnistul asukohaga xxx asuva pooleli oleva elamu üldehitustöid (müürivöö, sillused, talade taskud). Tööde maksumuseks leppisid pooled kokku 3000 eurot (dtl 41-46, 54-59, 60-70).

Pooled ei vaidle, et kostja on tasunud hagejale ettemaksu summas 600 eurot (dtl 94).

Pooltel on vaidlus selles, kas kostja peab tasuma hagejale hagetava rahasumma. Kostja väidetel on hageja seaduslik esindaja talle tekitanud kahju, mistõttu on ta esitanud 15.11.2022.a tasaarvestuse avalduse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

Teostatud tööde kvaliteedi osas ei ole kostja etteheiteid hagejale teinud. Ka kohtule esitatud WhatsApp vestluse väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale vastanud, et ta ei kahtle töö kvaliteedis (dtl 46).

Hageja on esitanud 28.10.2022.a kostjale arve nr 1730 maksetähtajaga 04.11.2022.a kogusummas 4327,32 eurot (dtl 72-73). Vaidlus puudub, et kostja antud arvet tasunud ei ole.

Kostja on vaidlustanud arvel oleva summa suuruse. Kostja on kohtu ette toonud, et pooled 3

saavutasid 19.10.2022.a kokkuleppe töö tasus summas 3000 eurot (dtl 139).

Kohus märgib, et nimetatud kokkulepe summas 3000 eurot on poolte vahel saavutatud juba pärast tööde teostamise algust ja see sisaldas nii lisatöid kui ka muid kulusid. 19.10.2022.a on kostja WhatsApp vestluses hagejale märkinud, et ta ei saa üle 2800 euro minna, lihtsalt pole võimalik (dtl 46). Sellele on hageja vastanud, et 3200 euroga saame kokkuleppele, siis meil katab majutuse ja rendikulud ka enam-vähem (dtl 46), millisele kostja on vastanud, et 3000 euroga tuleksime heal juhul toime, millele hageja on reageerinud, teeme nii ja kostja on selle üle kinnitanud. Samuti on kostja üle kinnitanud, et selle 3000 euro sees on siis kõik eelnev, mis sai omaniku järelevalvega kohapeal räägitud (dtl 46). Seega on 3000 euro näol tegemist juba algsest suurema kokkulepitud summaga (2800 eurot). Kostja on arve summa osas ka koheselt reageerinud ja hagejale teatanud, et sellises summas arvet ei saa aktsepteerida, kuivõrd pooltel oli kokkulepe, et 3000 eurot ja materjalid kostja poolt (dtl 53). Seega pole õige hageja arves kajastatud lisatööde ja materjalide maksumus, kuna nende osas puudus pooltel vastav kokkulepe (dtl 72-73).

Ka kohtule esitatust nähtub, et juba 18.10.2022.a kell 19:34 on kostja hagejale teatanud, et tuleb teha tehtud töö osas arveldamine, kuna 2800 eurot on kostja jaoks juba palju (dtl 44), sellele on hageja vastanud, et ta räägib kaastöötajatega, et kas saab hinnas kuidagi vastu tulla (dtl 44). Seega oli 3000 eurot uus kokkuleppeline töötasu. Osundatust nähtub selgelt, et pooled said aru, mis tingimustel ja millise sisuga pooled nõustusid lepingu täitmist jätkama.

Kohus märgib täiendavalt, et poolte vahel on lepinguline suhe. Lepinguvabadus tähendab seda, et lepingu sõlmimine on pooltele vabatahtlik ning lepingu sisu on valdavalt poolte endi määrata. Seega võimaldab lepingu sõlmimise vabadus igaühel endal otsustada, kas, kellega, mis tingimustel ja sisuga leping sõlmida. Hagejal oli võimalik juba 18.10.2022.a arveldada tehtud töö osas ning lõpetada lepinguliste kohustuste edasine täitmine, kuivõrd kostja ei soovinud rohkem kui 2800 eurot hagejale tasuda. Hageja nõustus 19.10.2022.a töid jätkama kogumaksumuses 3000 eurot (dtl 46). Kuivõrd vaidlust ei ole, et hageja on saanud kostjalt 600 eurot ning betoonitöid hageja kostjale ei osutanud, siis tuleb antud summad ka töötasust maha arvata. Hageja on ka ise neid summasid oma arves maha arvestanud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt tasu summas 2100 eurot (3000 – 600-300).

Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – 22.11.2022.a tasaarvestuse avaldusest ja kahjunõudest nähtub, et kostja on esitanud hagejale nõude summas 161,60 eurot (dtl 142143). Nõue tuleneb 26.10.2022.a tellitud betoonist, mis tuli utiliseerida, kuivõrd objekt ei olnud valutöödeks valmis, kokku kulu summas 1609,60 eurot. Hageja vaidleb antud nõudele vastu.

Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.

Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud omaniku järelevalvet teostanud E L selgitas, et ta viibis objektil 26.10.2022.a seoses töö ülevaatusega enne betoneerimist. Tunnistaja kinnitas, et ta lahkus objektilt kell 10:30 ning siis oli saalung osaliselt lõpetamata ja mingid tööd olid veel tegemata, armeering kui see, mille pärast mind kutsuti oli tehtud ja oli täpselt selline nagu ta pidi olema. Mis puudutab betoonivalu, siis antud tööd, et seda teha, oli veel lõpetamata. Betoon oli tellitud kella kolmeks ja mulle vastati objektilt, et jah me jõuame. Osaliselt oleks saanud seda betooni kasutada, sest ei tea täpselt, kui palju oli valmis tehtud selleks ajaks (dtl 202).

Seega tuleneb tunnistaja ütlustest, et enamus tööd oli hagejal lõpetatud (armeering), saalung oli osaliselt lõpetamata ning vähemalt osaliselt oleks saanud seda betooni kasutada.

Hageja on seisukohal, et tema pole seda betooni tellinud ning seetõttu ei vastuta tema ka sellest kostjale tingitud kulu eest. Kohus sellise hageja käsitlusega ei nõustu.

Kooskõlas VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg 1 järgi võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

Kostja on hagejalt 23.10.2022.a uurinud, kas saab betooni osas uue aja kokku leppida (dtl 48). 24.10.2022.a on kostja uuesti pöördunud hageja poole ja selgitanud, et sel nädalal on betooni osas vaba aeg veel vaid kolmapäeval peale lõunat, mille kostja on broneerinud ning palunud teatada, kas see on sobiv, millele hageja on samal päeval vastanud küsimusega millal peale lõunat (dtl 48). Kostja on koheselt sellele omakorda vastanud, et kell 15:00 ning selgitanud, et ka omaniku järelevalve saab kolmapäeva hommikul tulla (dtl 48). Sama päeva pealelõunal on kostja uuesti hagejalt uurinud, kas betooni osas on kolmapäev sobiv, millisele hageja on reageerinud positiivse märkega (dtl 140). Muud vastust hageja kostjale ei edastanud, samuti pole hageja reageerinud sellele eitavalt.

25.10.2022.a hommikul on kostja uuesti küsinud hagejalt, kas nad on objektil ja kuidas seal olukord on. Sama päeva pealelõunal on kostja hagejale teatanud, et võtsin homseks (26.10.2022.a) betooni lisaks see 1,6, mis jutuks oli (dtl 48). Kohtule esitatud vestluse väljavõttest ei nähtu, et hageja oleks palunud tellimus tühistada või mingil muul moel reageerinud, et 26.10.2022.a betooni valamiseks ei sobi. Seega asub kohus seisukohale, et betoon telliti kostja poolt 26.10.2022.a hageja teadmisel ja nõustumisel. Kohtule esitatud WhatsApp vestluse väljavõttest nähtub, et kostja on betooni tellimisel lähtunud hageja 20.10.2022.a palvest uurida betooni uueks nädalaks (dtl 51). Hageja ei palunud betooni tellimust kostjal tühistada või muuta. Samuti oli omaniku järelevalve sellega nõus ja tema kinnitusel oleks saanud vähemalt osaliselt seda ka kasutada. 5

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et heas usus käitumiseks või mõistlikuks ei saa pidada seda, et hageja teades, et kostja poolt tellitavat betooni ei saa 26.10.2022.a valada, ei teavita sellest kostjat. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et hageja näol on tegemist professionaalse osapoolega, kellel on ehituse teostamise osas suuremad kogemused, kui kostjal ja kes peaks oskama olukorda objektiivselt hinnata. Kui hagejal polnud kindlust, et töö saab õigeks ajaks lõpetatud, siis oleks tulnud hagejal sellest ka kostjat koheselt teavitada (VÕS § 6 ja § 7). Hageja on kostjat informeerinud alles samal päeval, mil oli juba hilja tellimust tühistada (dtl 50). Sellest tulenevalt oli kostja olukorras, kus tellitud betoon jäi kasutamata ning selle utiliseerimisega seoses tuli tal kulutusi kanda.

Kohus peab põhjendatuks kostja kulu, mis oli seotud betooni tellimise ja selle utiliseerimisega kogusummas 1609,60 eurot (dtl 142-143). Summa suurust ega selle kujunemist hageja asja kohtulikul arutamisel vaidlustanud ei ole.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka edasiulatuva viivise kuni võlgnevuse tasumiseni (dtl 33). Kohus leiab, et vastav hageja taotlus tuleb rahuldada.

Kostja vastuväiteid viivise suurusele ega arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist ei taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20). Seega tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks, kuivõrd kostja on viivitanud nõude täitmisega.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 490,40 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras rahuldatud nõudelt alates 05.11.2022.a kuni nõude täieliku täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 1

eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.