XX ja osaühingu HOLMELON hagi Nordic Rebar OÜ, YY ja Osaühingu Davecom vastu leppetrahvi, kahju hüvitamise ja hüvitise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.11.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Nordic Rebar OÜ, YY ja Davecom OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
75 278,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alar Salu Kostja I (apellant I): Nordic Rebar OÜ (registrikood 14492018) Kostja II (apellant II): YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III (apellant III): Davecom OÜ (registrikood 10687955) Kostja I-III lepinguline esindaja Jaanus Silm
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 16.03.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.11.2020 otsus osas, milles maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja leppetrahvi 6000 eurot ületavas osas ja viivised 6000 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Jätta tühistatud osas hageja nõue rahuldamata.
2.2.Välja mõista Nordic Rebar OÜ-lt, YY-lt ja OÜ-lt Davecom solidaarselt XX kasuks leppetrahv 6000 eurot ja viivised 6000 eurot, kokku 12 000 eurot.
2-20-3453
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 84 % ulatuses XX ja 16 % ulatuses solidaarselt Nordic Rebar OÜ, YY ja OÜ Davecom kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) ja osaühing HOLMELON esitasid 03.03.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Nordic Rebar OÜ (kostja I), YY (kostja II) ja Osaühingu Davecom (kostja III) vastu, milles palusid mõista kostjatelt solidaarselt: 1) hageja XX kasuks välja leppetrahvi 61 500 eurot; 2) osaühing HOLMELON kasuks välja kahjuhüvitise 6420,74 eurot; 3) osaühing HOLMELON kasuks välja hüvitise 7200 eurot; 4) hageja XX ja osaühing HOLMELON kasuks välja viivise hagi esitamise seisuga summas 9900,75 eurot; 5) hageja XX ja osaühing HOLMELON kasuks välja edasiulatuva viivise kõikide nõuete summast määras 0,25% päevas kuni nõuete täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 13 778,50 eurot.
2.Pooled sõlmisid 17.06.2019 kompromisslepingu. Kompromisslepingu p-s 5.1 võttis kostja I kohustuse vabastada hiljemalt 31.08.2019 hageja kinnisasi, registriosa nr 6658550, AS Swedbank Liising kasuks seatud hüpoteegist. Lepingu p 5.2 kohaselt pidi kostja I tegema kõik vajalikud toimingud, et hiljemalt 31.08.2019 oleks hageja vabastatud AS Swedbank Liising ees käenduslepinguga võetud käenduskohustusest.
3.30.08.2019 edastas kostja II hagejale Swedbank AS suurkliendihalduri BB e-kirja, kus teavitatakse kostjat I liisinglepingutes peatselt toimuvatest muudatustest ja hageja tagatistest vabastamisest.
4.11.12.2019 nõudekirjas palus hageja käenduse lõpetamist ning hüpoteegi kustutamist ning teavitas leppetrahvi nõudest. 16.12.2019 esitas hageja korduva meeldetuletuse.
5.17.12.2019 teatas kostja I, et on saatnud 30.08.2019 e-kirja ja selle alusel on tema kohustused käenduse lõppemise osas täidetud. Kinnistul lasuva hüpoteegi suhtes peab hageja tegema sellekohase tahteavalduse notarile. Leppetrahvi nõudeõigus on kostja I hinnangul minetatud.
6.13.12.2019 esitas hageja teabenõude käenduslepingute kehtivuse küsimuse osas AS-le Swedbank. 19.12.2019 saabus Swedbank Liising AS juristilt IK-lt vastus, kus kinnitatakse käenduse lõppemist 12.09.2019.
7.Seega on kostja I hilinenud kompromisslepingu p-i 5.2 täimisega vähemalt 12 päeva. 30.08.2019 e-kirja ei saa pidada dokumendiks, mis lõpetab hageja käenduse. Hageja sai
2-20-3453 käenduskohustuse lõppemisest Swedbank Liising AS-lt teada alles 19.12.2019.
8.02.01.2020 on kinnistusraamatus tehtud kanne, millega on kustutatud hageja kinnisasjale seatud hüpoteek. Kostja I on rikkunud kompromisslepingu p 5.1, kuivõrd võttis endale kohustuse teostada kõik vajalikud toimingud, et hiljemalt 31.08.2019 oleks kinnistu vabastatud hüpoteegist. Õiguse lõpetamine kinnistusraamatus asjaõigusseaduse (AÕS) § 642 järgselt ei kohusta tehingus osalema kinnisasja omanikku, sellise avalduse esitamise õigus on vaid õigustatud isikul. See, kas vara vabastamine hüpoteegist toimub AÕS § 329 või § 330 kohaselt, on hüpoteegipidaja enda otsustada. Kuna hüpoteek on kustutatud alles 02.01.2020, siis on kostja I hilinenud kompromisslepingu p-s 5.1 märgitud kohustuse täitmisega 123 päeva.
9.03.01.2020 esitas hageja kostjale I leppetrahvi tasumise nõude summas 61 500 eurot, mida kostja I täitnud ei ole.
10.Kompromisslepingu p-ga 5.3 tagati kostja I kohustuste täitmine leppetrahviga, milleks on 500 eurot iga kohustusega viivitatud päeva eest (võlaõigusseadus (VÕS) § 158 lg 1). Hageja hinnangul katab leppetrahvi nõue temale tekitatud kahju, mis eelkõige tulenes ebaõnnestunud kinnisvara võõrandamistehingust (2019. aasta 50-ndal nädalal tekkis hagejal võimalus kiirelt ja hea hinnaga võõrandada korteriomand, paraku jäi tehing ära kinnistul lasuva hüpoteegi tõttu). Tulenevalt viivituse ulatusest, s.o 123 päeva, nõuab hageja leppetrahvi tasumist summas 61 500 eurot.
11.Hageja esitas solidaarnõude ka kostja II (kompromissilepingu p 6.2) ja kostja III vastu (kompromisslepingu p 6.1).
12.Kompromisslepingu p-s 6.4 leppisid pooled kokku kohustuste täitmisel rakendatava viivise määra, mis on 0,25% võlgnetavalt summalt päevas.
13.Seoses kostjate vastuväidetega märkis hageja, et kostja I kohustus oli hüpoteegi kustutamine, mitte hüpoteeki tagava nõude puudumise tuvastamine/kinnitamine. Eksitav on viide 30.08.2019 e-kirjale, mis justkui oleks VÕS § 95 lg 2 järgne täitmise kviitung. Selline teade ei saa olla kinnistusraamatu kande aluseks ja sellel puudus igasugune õiguslik jõud, sh täitmise kviitungi mõistes. Teisalt poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu järgselt ei täida kohustust VÕS § 95 lg 2 mõistes kolmas isik. Kostjate vastuväited
14.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Kostja I ei ole toime pannud rikkumist, mis annaks õiguse leppetrahvi nõuda. Hageja oli andnud AS-le Swedbank Liising käenduse, millega tagati kostja I ja AS Swedbank Liising vahelistest seadmete liisinglepingutest tulenevaid kostja I kohustusi liisinguandja ees. Lisaks seadis hageja nimetatud käenduskohustuste täitmise tagamiseks ka oma kinnisasjale AS Swedbank Liising kasuks hüpoteegi summas 90 000 eurot. Kompromisslepingu p-de 5.1. ja 5.2. kohaselt kohustus kostja I teostama vajalikud toimingud, et vabastada AS Swedbank Liising kasuks seatud hüpoteek ja vabastada hageja käenduslepingutest tulenevatest kohustustest. Kostja I on nimetatud kohustused täitnud vastavalt lepingule.
16.Hageja ei ole tõendanud, et tema vara ja käendus tagasid pärast 31.08.2019 AS Swedbank Liising nõudeid kostja I vastu. Kostjad ei nõustu, et hageja vabastati käenduskohustustest 12.09.2019. Nimetatud kuupäevast pärineb üksnes liisinguandja teade hagejale, milles teatatakse, et käenduskohustused on lõppenud. Hageja käenduskohustused liisinguandja ees lõppesid 30.08.2019 (vt AS Swedbank Liising 30.08.2019 e-kiri kostjale II). Hagiavalduse lisaks 16 on AS Swedbank Liising poolt digitaalselt allkirjastatud tõend selle kohta, et käenduslepingutest tulenevad käenduskohustused on lõppenud. Seega on võlausaldaja digitaalse allkirjaga üle korranud juba 30.08.2019 avaldatu, et hageja käenduskohustus on lõppenud. Seega on
2-20-3453 kostja I poolt tehtud kõik tema mõjuväljas olevad toimingud ja hageja on vabastatud käenduskohustusest AS Swedbank Liising ees 30.08.2019.
17.Hüpoteegi kustutamise osas on samuti kostja I teostanud kõik tema mõjuvõimus olevad toimingud. Kostja I tegevuse tulemusena on AS Swedbank Liising 30.08.2019 kinnitanud, et hüpoteegiga tagatavad nõuded on lõppenud ja hüpoteek vabastatakse. Kostja I ei saa hageja asemel teostada notariaalset toimingut hüpoteegi kustutamiseks. Hageja on ise hüpoteegi kustutamise osas vastuvõtuviivituses.
18.Leppetrahvi nõuet ei ole esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2).
19.Hagejal puudub kahju, mida leppetrahviga hüvitada, mistõttu taotleb kostja leppetrahvi vähendamist 0 euroni (VÕS § 162 lg 1).
20.Hageja rikastuks enda poolt muutmata jäetud kinnistusraamatu kande pinnalt 61 500 euro võrra ja tekitaks sellega kahju kostjatele. Lisaks on kostja I majanduslik olukord keeruline, kostja I omakapital on negatiivne ja leppetrahvi väljamõistmine oleks kostja I suhtes äärmiselt ebaõiglane.
21.Antud juhul oleks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 2) lähtudes vastuvõtmatu kohaldada kompromisslepingu p-st 5.3. viimasest lausest tulenevat ja lugeda kostja I rikkumiseks see, et hageja ei kustutanud ise oma kinnisasjalt hüpoteeki, kui kostja I poolt olid selleks kõik eeldused loodud. Maakohtu otsus ja põhjendused
22.Harju Maakohtu 10.11.2020 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja leppetrahv 61 500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 13 778,50 eurot. Maakohus jättis osaühing HOLMELON hagi rahuldamata. Maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja osaühing HOLMELON nõuete menetlemisega seotud menetluskulud osaühing HOLMELON kanda.
23.Maakohus viitas kompromissilepingu p-dele 5.1, 5.2 ja 5.3 ning märkis, et 01.09.2019 seisuga koormas hageja kinnisasja hüpoteek, see kustutati alles 02.01.2020. Selleks, et kostja I saanuks täita hüpoteegi kustutamise kohustuse, oli vajalik, et hageja täidaks omapoolse kohustuse anda hüpoteegi kustutamiseks nõusolek. Kuivõrd kokkuleppe kohaselt oli hüpoteegi kustutamiseks vajalike toimingute tegemine kostja I ülesanne, pidanuks kostja I tegema pingutusi, et hagejalt vajalikud nõusolekud saada. Hüpoteegi kustutamise korraldamine oli kostja I ülesanne, mistõttu väiteid hageja tegevusetuse osas ei saa pidada asjakohasteks. Kostjad ei ole pöördunud hageja poole vastava nõusoleku saamiseks enne kui alles 10.12.2019 (tl 40). Hageja on pärast nimetatud pöördumist andnud vajaliku nõusoleku esimesel võimalusel, s.o 17.12.2019. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleks hageja poole hüpoteegi kustutamiseks vajaliku nõusoleku andmise palvega pöördunud varem kui 10.12.2019. Seega ei ole võimalik väita, et hageja oli vastuvõtuviivituses. Kostja I on viivitanud hüpoteegi kustutamise kohustuse täitmisega 123 päeva.
24.Seoses käenduskohustusega märkis kohus, et Swedbank AS suurkliendihaldur BB 30.08.2019 e-kiri (tl 39) ei tõenda, et kostja I oleks täitnud kompromissilepingu p-s 5.2 sätestatud kohustuse tähtaegselt. Tõendist nähtub üksnes see, et pank on liisingulepingu muudatused päev enne (s.o 29.08.2019) heaks kiitnud, kuid muudatuste vormistamine ja allkirjastamine leiab aset alles paari päeva pärast. Võlausaldaja (s.o Swedbank) on käenduse lõppemist kinnitanud alles 12.09.2019 (tl 37 – kinnituskiri). Kostjad ei ole tõendanud, et kohustus oleks täidetud tähtaegselt. Kompromissilepingu p 5.3 viimane lause ei näinud rikkumise olemasolu tuvastamise puhuks ette käendaja teavitamist käenduse lõppemisest – kokkuleppe kohaselt on rikkumisega tegemist, kui hageja suhtes kehtib 01.09.2020 seisuga käendusleping. Seega on kostja I hilinenud käenduskohustuse lõpetamisega/ümbervormistamisega 11 päeva.
2-20-3453
25.Tähtsust ei oma, kas hüpoteekide kustutamise hetkeks oli hageja käenduskohustus lõppenud või mitte. Käenduse ja hüpoteegi puhul on tegemist erinevate mehhanismidega, mille abil on võimalik kohustust tagada. Käenduse olemasolu ei tähenda, et hüpoteegi kustutamine on välistatud, ja vastupidi – hüpoteegi olemasolu ei välista käenduse lõppemist. Põhinõude olemasolu hüpoteek ei eelda – st tegemist on mitteaktsessoorse tagatisega.
26.Kompromissilepingu p 5.1 täitmisega on kostja I viivitanud 11 päeva ning kompromissilepingu p 5.2 täitmisega 123 päeva. Lähtudes kompromissilepingu p 5.3 sõnastusest, tuleb nimetatud rikkumiste eest leppetrahvi arvestada selliselt, et p-des 5.1. ja 5.2. nimetatud rikkumised on üksteisega hõlmatud, st kohus ei arvesta iga rikkumise korral leppetrahvi eraldi, vaid arvestab leppetrahvi justkui oleks tegemist ühe rikkumisega. Seega on hageja I leppetrahvinõue põhjendatud summas 61 500 eurot (123 x 500) (VÕS § 158 lg 1). Kostjate II ja III solidaarvastutus tuleneb kompromissilepingu p-dest 6.1 ja 6.2.
27.Maakohus viitas VÕS § 159 lg-le 2 ning märkis, et hageja on esmakordselt leppetrahvinõudest teatanud 11.12.2019 (tl 20 – e-kiri). Vaatamata sellele, et hageja ei nimetanud nõudekirjas leppetrahvi suurust, on nõudekirjast üheselt arusaadav, et hageja nõuab leppetrahvi tasumist. Leppetrahvinõude suuruse oleks kostja I saanud tuletada nõudekirjas viidatud lepingusäte põhjal. Leppetrahvi nõudeõigus tekkis hagejal alates 01.09.2019. Vaatamata sellele, millal hageja tegelikult kostja I poolsest rikkumisest teada sai, on kostjat I leppetrahvinõudest teavitatud mõistliku aja jooksul (3 kuud 10 päeva). Majandustegevusega tegelevale isikule ei pea teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid (RKTKo nr 3-2-1-142-11, p 17). Kostjale I ei saanud hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootust, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (RKTKo nr 3-2-1-142-11, p 16).
28.Asjaolu, kas kostja I poolsetest rikkumistest hagejale ka tegelikult kahju tekkis, ei ole leppetrahvi nõude rahuldamise kontekstis tähtis. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.
29.Leppetrahvi vähendamiseks puudub alus. Kostja I on oma kohustuste täitmisel olnud passiivne ning on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja I on leppetrahvi suuruse osas saanud ise kaasa rääkida ja on lepingut allkirjastades nõustunud sellise leppetrahvimääraga. Leppetrahv tulenes kompromissilepingust, millega juba kord lahendati poolte vahelised erimeelsused – nimetatud kokkuleppe rikkumine ja sellega uute erimeelsuste tekitamine ei ole lubatav. Kostja I ei ole tõendanud, et tema majanduslik seis oleks sedavõrd halb, et nõude rahuldamine kahjustaks võlausaldajate huve või oleks kostja I suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja I poolt esitatud tõendi (tl 87) põhjal ei saa teha järeldusi kostja I majandusliku seisundi kohta, kuivõrd aruanne on esitatud üksnes poole aastase perioodi kohta, lisaks on see allkirjastamata. Samuti ei ole kohtuni toodud ega tõendatud, et kostjate II ja III majanduslik seisund oleks sedavõrd halb, et kohustuse täitmine käib neil üle jõu.
30.Kostjatelt I – III tuleb solidaarselt hageja I kasuks välja mõista leppetrahv summas 61 500 eurot ja viivis. Hageja I lähtub viivisenõude alguskuupäeva määrates õigesti kuupäevast 03.01.2020, kuivõrd nimetatud kuupäevale eelneval päeval selgus nõutava leppetrahvi lõplik suurus ning sellekohase nõudekirja on hageja kostjatele ka edastanud (tl 44). Kohtuotsuse tegemise seisuga on viivise suuruseks 48 123,75 eurot (61 500 x 0,25% x 313 päeva). Hageja on palunud viivisenõuet piirata 13 778,50 euroni ning kohus lähtub hageja nõudest.
2-20-3453
Apellatsioonkaebus
31.Kostjad esitasid 07.12.2020 apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
32.Kohus on ebaõigesti tuvastanud kompromisslepingu p 5.1 rikkumise. Kohus on kompromisslepingu tõlgendamisel rikkunud VÕS § 29. Antud juhul ei ole kompromisslepingus lepitud kokku selles, et formaalne hüpoteegi kanne hageja kinnisasjal oleks rikkumine. Kompromisslepingu p 5.1 kohustuse täitmiseks pidi olema hageja kinnisasi vabastatud sellisest hüpoteegist AS Swedbank Liising kasuks, millega on tagatud kõik hüpoteegipidaja AS Swedbank Liising nõuded hageja vastu ehk mis annaks hüpoteegipidajale õiguse oma võlaõiguslike nõuete rahuldamiseks hüpoteegiga koormatud vara arvelt. Kostja I on enda kohustuse täitnud. Kostja I ei ole võtnud endale kohustust teha hageja või AS Swedbank Liising eest avaldust kinnisasjal oleva hüpoteegi kustutamiseks. Kostja I kohustuseks oli luua kõik eeldused, et hageja saaks vastavalt oma äranägemisele, kas kustutada hüpoteegi või muuta see omanikuhüpoteegiks.
33.Kohus on ebaõigesti tuvastanud kompromisslepingu p 5.2. rikkumise. Võlausaldaja on juba 30.08.2019 e-kirjas avaldanud, et hageja vabastatakse käendusest. Asjaolu, et ühel juhul on käenduskohustusest vabastamise kinnitus digitaalselt allkirjastatud, ei anna talle tahteavalduse kontekstis kaalu juurde. Nii kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (milleks on ka e-kiri) kui ka digitaalse allkirjaga kohustuse täitmise kviitung on kehtivad, sest seadus ei näe neile ette kohustuslikku vorminõuet.
34.Juhul, kui kostja I rikkumiseks tuleb lugeda formaalne hüpoteegi kanne kinnistusraamatus, siis paluvad kostjad jätta kompromisslepingu p-s 5.3. sätestatu kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel. Kostjad on vastava taotluse esitanud maakohtule 31.08.2020, kuid maakohus jättis taotluse osas seisukoha võtmata. Oleks äärmiselt ebaõiglane ja hea usu põhimõttega vastuolus mõista hageja kasuks välja leppetrahv olukorras, kus leppetrahvi nõudmise eeldus ja selle suurus sõltub ainult sellest, kas leppetrahvi nõudev isik ise esitab avalduse nn tühja hüpoteegi kustutamiseks või mitte. Sellise leppetrahvi väljamõistmine oleks kahju tekitamine kostjatele ning hageja rikastuks põhjendamatult. Selliselt oleks see vastuolus TsÜS § 138 lg-ga 2.
35.Kohus on ebaõigesti jätnud leppetrahvinõude vähendamata. Hagejale ei ole formaalsest hüpoteegikandest kahju tekkinud. Hageja ise ei ole üles näidanud huvi ega avaldanud soovi hüpoteegi kustutamiseks. Kohus on viidanud kahju osas üllatuslikult VÕS § 161 lg-le 2. Kostja ei ole avaldanud, et seoses kahju mittetekkimisega ei oleks leppetrahvinõue lubatav, mistõttu ei ole kohtu poolt kohane viidata VÕS § 161 lg-le 2. Kostjad on palunud kahju puudumisega arvestada leppetrahvi vähendamise kontkstis ning seda juhul, kui kohus leiab, et leppetrahvinõue eksisteerib.
36.Kostja I on tõendanud oma kehva majanduslikku olukorda (vt 30.06.2020 bilanss). Kostja I bilanss seisuga 30.06.2020 kajastab äriühingu majanduslikku olukorda konkreetse kuupäeva seisuga, mistõttu kohtu etteheide sellele, et esitati ainult poole aasta aruanne on arusaamatu. Kostja I soovis tõendada oma majanduslikult kehva olukorda võimalikult lähedasel ajahetkel kohtuotsuse tegemisele. Leppetrahvi vähendamise kontekstis ei oma tähtsust asjaolu, milline oli kostja I majanduslik olukord aastaid tagasi. Kohus oleks pidanud seda kostjatele selgitama kohustust äriühingu bilanss allkirjastada. Kostjate II ja III majanduslik olukord ei ole kostja I rikkumise tulemusena tekkiva leppetrahvi kontekstis oluline, kuna leppetrahvi tasumise kohustus oli kostjal I, kelle kohustuse täitmise eest kostjad II ja III käendajatena vastutavad.
2-20-3453 Vastustaja seisukoht
37.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja leppetrahvi 6000 eurot ületavas osas ja viivised 6000 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jätab tühistatud osas hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele. Apellatsioonkaebus rahuldadakse osaliselt.
39.Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud osas, milles maakohus jättis osaühingu HOLMELON hagi rahuldamata.
40.TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
41.Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud, mida pole vaidlustatud ja millest ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi lähtuda: - hageja andis AS-le Swedbank Liising käenduse, millega tagati kostja I ja AS Swedbank Liising vahelistest liisinglepingutest tulenevaid kostja I kohustusi liisinguandja ees; - hageja seadis nimetatud käenduskohustuse tagamiseks oma kinnisasjale (registriosa nr 6658550) AS Swedbank Liising kasuks hüpoteegi summas 90 000 eurot; - 17.06.2019 sõlmisid pooled kompromisslepingu, milles kostja I võttis kohustuse teostada kõik vajalikud toimingud, et hiljemalt 31.08.2019 oleks hageja kinnisasi vabastatud hüpoteegist ja hageja vabastatud käenduskohustusest, mille tagamiseks sõlmiti leppetrahvikokkulepe; - kostjad II ja III tagasid kostja I kompromisslepingust tulenevate kohustuste täitmist; - 30.08.2019 e-kirjaga teavitas Swedbank AS suurkliendihaldur kostjat II sellest, et komitee kinnitas muudatused kostja I liisinglepingutes ning hageja isiklik käendus ja korter vabastatakse; lepingud valmistataks ette paari päeva jooksul ning saadetakse esimesel võimalusel allkirjastamiseks. Kostja II edastas selle e-kirja ka hagejale. - 12.09.2019 kuupäevaga on koostatud Swedbank AS tootehalduri kiri, milles teavitati hagejat käenduslepingu ja käenduslepingujärgsete käendaja kohustuste lõppemisest. - 11.12.2019 saatis hageja kostjatele I ja II nõudekirja, millega taotles käenduse lõpetamist ning hüpoteegi kustutamist ja teavitas leppetrahvi nõudest; - 17.12.2019 edastas notar kinnistusosakonnale hüpoteegi kustutamise avalduse, mille alusel on 02.01.2020 kinnistusraamatus tehtud hüpoteegi kustutamise kanne; - 03.01.2020 esitas hageja kostjale I leppetrahvi tasumise nõude summas 61 500 eurot.
42.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle 1) kas hagejal on üldse õigust nõuda leppetrahvi ja 2) leppetrahvi vähendamise üle.
43.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti leppetrahvi nõudeks vajalike eelduste olemasolu. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Maakohus ei ole kompromisslepingu tõlgendamisel rikkunud VÕS § 29 ja on õigesti tuvastanud kompromisslepingu p-de 5.1 ja 5.2 rikkumise kostja I poolt. Pooled on kompromisslepingu p-s 5.3 täpsustanud, mida nad loevad p-de 5.1 ja 5.2 rikkumiseks. Pooled loevad p-s 5.1 ja /või 5.2 rikkumiseks seda,
2-20-3453 kui peale 31.08.2019 on hageja kinnisasi koormatud hüpoteegiga ja / või hageja suhtes kehtib käendusleping. Seega on kompromisslepingus lepitud kokku selles, et formaalne hüpoteegi kanne hageja kinnisasjal on rikkumine. Selliseks tõlgenduseks, nagu kostjad on esmakordselt välja toonud apellatsioonkaebuses, lepingu selgesõnaline ja ühemõtteline sõnastus alust ei anna.
44.Kostja I ei pidanud küll ise esitama avaldust hüpoteegi kustutamiseks, kuid ta pidi korraldama hüpoteegi kustutamiseks vajalike toimingute tegemise. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei olnud vastuvõtuviivituses. Kostjad pöördusid hageja poole hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku saamiseks esmakordselt alles 10.12.2019, mille järgselt lepiti kohe kokku notari aeg ja tehti avaldus kinnistusametile.
45.Kolleegium ei nõustu kostjate seisukohaga, et Swedbank AS 30.08.2019 e-kiri ja 12.09.2019 kiri omavad käenduslepingu lõppemise aja määratlemisel samasugust õiguslikku tähendust. 30.08.2019 e-kirjas teatakse panga komitees eelmisel päeval kinnitatud muudatustest kostja I liisinglepingutes, mille kohaselt hageja vabaneb tagatistest, kuid käenduslepingu lõpetamist alles valmistatakse ette. 12.09.2019 kirjas teatatakse hagejale käenduslepingu lõppemisest.
46.Asjaolu, et hageja ei ilmutanud ise initsiatiivi hüpoteegi kustutamiseks, ei muuda kostja I rikkumist olematuks. Samuti ei ole põhjendatud jätta kompromisslepingu p-s 5.3. sätestatu kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel. Pooled olid ise vabatahtlikult leppinud kokku leppetrahvi kohaldamise tingimused, mistõttu leppetrahvi kohaldamine neil tingimustel ei saa olla hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja poolt esiletoodud asjaolud annavad alust leppetrahvi vähendamiseks mõistliku suuruseni, mitte selle kohaldamata jätmiseks.
47.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et leppetrahvi vähendamiseks puudub alus.
48.VÕS § 158 lg 1 ja § 161 lg 1 mõtte kohaselt peaks leppetrahv katma mõistlikult ettenähtava kahju, aga vastav kokkulepe vabastab kahjustatud lepingupoole kohustusest tuua esile ja vaidluse korral tõendada kahju täpset koosseisu ning suurust. Leppetrahvi kokkuleppe eesmärk on lihtsustada lepingurikkumisele tugineva poole tegevust hüvitise nõudmisel.
49.Leppetrahv võib olla kokku lepitud kohustuse täitmisele sundimiseks (VÕS § 159 lg 1 esimene lause) või täitmise asendamiseks (VÕS § 159 lg 1 teine lause). Leppetrahvi suuruse mõistlikkuse hindamisel on ühe asjaoluna vaja arvestada, millise kohustuse täitmise asendamiseks või ka täitmisele sundimiseks on leppetrahv kokku lepitud. Selles osas tuleb rakendada VÕS § 29 sätteid ja kompromisslepingut tõlgendada. Kompromisslepinguga lepiti kokku, et kostja III tühistab kostja I osakapitali suurendamise otsuse ning kostja I tagastab hagejale osakapitali sissemaksu. Hageja andis selleks nõusoleku ning loobus mistahes nõuetest seoses sellega, et talle ei ole üle antud kostja I osa. Samuti nõustus hageja, et kostja I lõpetab temaga töösuhte. Seega jäi hageja oma isikliku käenduse ja kinnisvaraga tagama kostja I kohustusi olukorras, kus tal endal puudus igasugune seos kostjaga I. Hageja ei saanud enam kuidagi mõjutada kostja I poolt nende kohustuste täitmist, mida hageja oma isikliku varaga tagas. Seega tagas leppetrahv eelkõige täitmisele sundimisele eesmärki, et sundida kostjat I tegutsema selle nimel, et vabastada hageja kostja I kohustuste täitmise eest. Leppetrahvi eesmärk oli aga ka võimaliku kahju hüvitamine, kui tagatised siiski realiseeritakse.
50.Seadus ei sätesta leppetrahvi suuruse kokkuleppele piiranguid. Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata (VÕS § 161 lg 1). Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku
2-20-3453 suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 162 lg 1).
51.Kuna pooltevahelise leppetrahvi eesmärgiks oli VÕS § 159 lg 1 alusel mh rikkumise sanktsioneerimine, tuleb arvestada rikkumise raskust, poolte majanduslikku seisundit, huvi täitmise vastu ja muid konkreetse lepinguga seonduvaid asjaolusid.
52.Leppetrahvi kohta tähistatud terminid „ebamõistlikult suur“ ja „mõistlik“ ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena. Seega pole neid võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse leppetrahvi mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Leppetrahvi suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on kostjal, kes taotleb leppetrahvi vähendamist.
53.Vaidlust ei ole selle üle, et hagejale ei ole käenduslepingust ega hüpoteegikandest kahju tekkinud. Alates 12.09.2019 ei saanudki hagejale kahju enam tekkida, kuna siis lõppes käendusleping, mida hüpoteek tagas. Samuti ei ole hageja ise üles näidanud huvi ega avaldanud soovi hüpoteegi kustutamiseks, vaatamata sellele, et hageja sai juba 30.08.2019 teada, et pank on andnud nõusoleku käenduslepingu lõpetamiseks ning tegeletakse lepingu lõpetamise vormistamisega. Ringkonnakohtu hinnangul annavad need asjaolud aluse leppetrahvi oluliseks vähendamiseks. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis lükkaksid kostja poolt esiletoodud asjaolud ümber ja põhjendaksid nii suure leppetrahvi nõudmist. Üksnes asjaolu, et pooled on sellises leppetrahvimääras kokku leppinud ning leping on täitmiseks kohustuslik, ei tõenda leppetrahvinõude suuruse põhjendatust (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 21). See muudaks leppetrahvi vähendamise instituudi sisutuks.
54.Kolleegiumi hinnangul tuleb mõistliku leppetrahvi summa arvutamisel piirduda ajaga, mil käendusleping kehtis kauem, kui pooled olid kokku leppinud ja esines reaalne oht, et hageja kinnisasi võidakse võõrandada, see on 12 päeva. Seega määrab ringkonnakohus väljamõistetava leppetrahvi suuruseks 6000 (12x500) eurot.
55.Vastavalt poolte kokkuleppele ja hageja nõudele tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista ka viivis. Kompromisslepingu p-s 6.4 on pooled kokku leppinud, et kohustuse täitmisega viivitamisel on võlausaldajal õigus nõuda viivist 0,25 % võlgnetavalt summalt päevas, kuid mitte rohkem kui võlgnetav põhikohustus. Maakohus mõistis hageja soovil viivised välja alates 03.01.2020 ja kostjad pole viivise arvestamise alguskuupäevale vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu otsuse tegemise päeva seisuga on viivise suuruseks 6915 eurot (6000 x 0,25% x 461 päeva). Seda tuleb vastavalt poolte kokkuleppele piirata võlgnetava põhikohustuse suuruseni, see on 6000 euroni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
56.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, on vajadus muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).
57.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jaotab ringkonnaohus TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg1 alusel maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja kanda jääb 84 % ja kostja kanda 16 % kõigist menetluskuludest.
58.Maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Seega ei määra poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude
2-20-3453 rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.