Avaldaja (määruskaebuse esitaja): A.S. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Raiko Paas
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 29. jaanuari 2021. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud A.S. enda kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.A.S. (avaldaja, võlgnik) esitas 28. jaanuaril 2021 Viru Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt viibib avaldaja kinnipidamisasutuses kuni 4. oktoobrini 2029, kus ta õpib abikokaks ning osaleb majandustöödel. Võlgnik on abielus A.A.ga. Avaldaja abikaasa töötab ning tema igakuine sissetulek on X eurot. Avaldaja suhtes on pooleli 18 täitemenetlust ning täitmisel olevad nõuded on kokku 9130 eurot 93 senti. Avaldaja soovib võlgade ümberkujundamisega vähendada sissenõutavaks muutunud kohustusi 70% ulatuses, tasudes 30% kohustustest 15–20 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena Makseid teeb avaldaja abikaasa. Võlgnik jätkab töö tegemist vanglas ja vanglast vabanemisel.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus keeldus 29. jaanuari 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldaja avaldus jätta võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 17 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel menetlusse võtmata. Avaldaja viibib kinnipidamisasutuses kuni 2029. a-ni ning sissetulek tal puudub. Avaldajal on võlgnevused 19 võlausaldaja ees ja ta soovib tasuda 30% kohustustest 15–20 kuu jooksul. Kui avaldaja maksaks võlausaldajate nõuete katteks igakuiselt 25 eurot 20 kuu jooksul, oleks kogu tagasimakse suurus 500 eurot. See on viis korda vähem, kui kavas väidetud 30%. Tasudes aga sel perioodil igale võlausaldajale 25 eurot kuus, oleks avaldaja igakuine makse kokku 475 eurot. Avaldajal puudub sissetulek, mille arvelt oma kohustusi täita. Seega on ebatõenäoline, et avaldaja suudaks menetluse eesmärke täita. Avalduses puudub veenev põhistus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avaldaja maksejõuetus on pigem püsiv kui ajutine. Võlgnevuste vähendamine 70% ulatuses on võlausaldajate huve arvestades ebaproportsionaalne. Ümberkujundamiskava kinnitamisel koheldakse võlausaldajaid oluliselt halvemini võrreldes sellega, kui võlgnikule kuuluv vara pankrotimenetluses müüakse. Avaldaja väitel on abikaasade vahel varaühisus, millest võlgnikule kuuluva 1⁄2 osa saaks pankrotimenetluses jagada kõikide võlausaldajate vahel. Avaldaja väitel kuulub abikaasade ühisvara hulka X asuv korteriomand (registriosa nr X; korter). Lisaks ei nähtu, et avaldaja oleks midagi teinud selleks, et saavutada võlausaldajatega kohtuväliselt kokkuleppeid võlgade tasumiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Avaldaja palub 15. veebruaril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud õigusnorme, kui keeldus avaldust menetlusse võtmast. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et võlgnevusi tasub tema abikaasa, kes on seda oma allkirjaga kinnitanud. Seadus ei välista, et võlgade tasumise perspektiivi hindamisel võetakse arvesse, et võlgnevused tasub avaldaja asemel tema abikaasa. Ka VÕVS § 10 lg 4 käsitleb abikaasade seost võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel.
Arvestades abikaasade varalist seotust, puudutab ühe abikaasa võlgade ümberkujundamine eelduslikult teise abikaasa õigusi ja kohustusi. Praeguses asjas ei esitanud abikaasad ühist avaldust põhjusel, et võlad on vaid ühel abikaasal. Teine abikaasa makseraskustes ei ole. Seega ei ole täidetud VÕVS § 17 lg 2 p-s 1 toodud eeldus, mille kohaselt võib kohus avalduse menetlemisest keelduda, kui ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline. VÕVS § 17 lg-s 2 on toodud ammendav loetelu, mille alusel võib kohus võlgade ümberkujundamise avalduse jätta menetlusse võtmata. Asjaolu, et avaldusega pakutud maksed on liiga väiksed või tõenäoliselt võlausaldajat mitterahuldavad, ei kuulu eelmärgitud menetlusse võtmisest keeldumise aluste hulka. See, millise summaga iga võlausaldaja nõustub, selgub avalduse menetlusse võtmise järgselt läbirääkimiste tulemusena. VÕVS § 22 lg 2 kohaselt annab kohus võlausaldajale ümberkujundamiskava kättetoimetamisel tähtaja seisukoha esitamiseks, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ning ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Järelikult on avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ennatlik ja see ei vasta võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse mõttele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 ja §-ga 659 tuleb osaliselt muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
5.Maakohus on avalduse menetlusse võtmise otsustamisel lähtunud VÕVS § 17 lg 2 p-dest 1 ja 2. Maakohus leidis, et avaldaja pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine ja täitmine on ebatõenäoline (VÕVS § 17 lg 2 p 1). Ümberkujundamiskavas tehtud ettepanek vähendada võlgnevusi 70% ulatuses kahjustab ebaproportsionaalselt võlausaldajate huvisid. Avaldajal puudub ka kinnipidamisasutuses piisav sissetulek võlausaldajate nõuete tasumiseks. Lisaks ei nähtu avaldusest, et avaldaja oleks midagi teinud selleks, et saavutada võlausaldajatega kohtuväliselt kokkuleppeid võlgade tasumiseks (VÕVS § 17 lg 2 p 2).
6.Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb VÕVS § 17 lg-st 2 kohtule diskretsiooniõigus otsustamaks, kas võtta võlgade ümberkujundamise avaldus menetlusse või mitte. Kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustusse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei anna määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsustuse muutmiseks. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud avalduses märgitud korteri kuulumise abikaasade ühisvarasse ning ei ole arvestanud avaldaja väitega, mille kohaselt täidaks võlgniku ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi tema abikaasa. Vastavas osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta, sh täiendada. Samas ei anna need eksimused alust kahelda maakohtu lõppjärelduste põhjendatuses.
6.1.Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et avaldaja ja tema abikaasa ühisvarasse kuulub X asuv korter. Ringkonnakohus, kontrollinud kinnistusraamatut ja rahvastikuregistrit, on tuvastanud, et nimetatud korter on avaldaja abikaasa lahusvara (perekonnaseaduse § 27 lg 1 ja lg 2 p 2). Avaldaja abikaasa kanti korteri omanikuna kinnistusraamatusse 13. septembril
2017. Rahvastikuregistri andmete järgi on abielu sõlmitud 6. juulil 2018, seega pärast korteri omandamist. Abieluvaralepingut ei ole abikaasad avalduses märgitu kohaselt sõlminud ning sellist lepingut ei nähtu ka abieluvararegistrist. Kõnealuses osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta.
6.2.Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks kaalunud avaldaja väidet, et võlgnevusi tasuks tema abikaasa. Vastavas osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada. Iseenesest ei keela võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus kolmandal isikul (sh abikaasal) ümberkujundamiskava võlgniku eest täita. Kohus võib koosmõjus üksikjuhtumi muude asjaoludega kolmanda isiku lubadust võlgniku kava täitmise kohta avalduse menetlusse võtmise otsustamisel VÕVS § 17 lg 2 p 1 alusel arvesse võtta. Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul kava täitmine tõenäoline olukorras, kus võlgnik tugineb kava täitmisel üksnes kolmanda isiku lubadusele. Lisaks ei saa kolmas isik võtta üle võlgniku kohustust täita kohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava, see ei vastaks VÕVS-i kohase ümberkujundamise menetluse mõttele (VÕVS § 2 lg 1; § 11 lg 1).
7.Eelmärgitu ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust, mille kohaselt tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse muude põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastusena avaldaja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist.
7.1.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu oleks maakohus põhjendamatult keeldunud võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et ümberkujundamiskava kinnitamine ja täitmine on ebatõenäoline (VÕVS § 17 lg 2 p 1). Avaldaja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada kava kinnitamise ja täitmise tõenäosust.
7.2.Võlgade ümberkujundamise menetlus on alternatiiv pankrotimenetlusele, mille eesmärk on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalust ümber kujundada võlad, ületada makseraskused, vältida pankrotimenetlust, õppida toime tulema tulevikus tekkivate finantskohustustega ning taastada oma maksevõime (VÕVS § 1 lg 1 esimene lause). Võlgade ümberkujundamise avalduses esitatu peab kohut veenma, et menetlusel on perspektiivi. Seejuures peab võlgnik avalduses ise suutma välja pakkuda realistiliku ja võlausaldajate õigustatud huve arvestava lahenduse, kuidas võlgnevusi kasvõi osaliselt likvideerida. Kohus hindab avalduse menetlusse võtmise otsustamisel, kas võlgniku pakutud ümberkujundamiskava kinnitamine ja täitmine on tõenäoline ning võlausaldajate õigustatud huve mõistlikult arvestav (VÕVS § 1 lg 1 teine lause ja § 17 lg 2 p 1). Seega võib kohus avalduse menetlusse võtmise otsustamisel mh hinnata ümberkujundatavate võlgade vähendamise ulatust. Menetluse läbiviimise eelduseks on mh see, et võlgnikul endal on või vähemalt saab lähitulevikus olema stabiilne sissetulek, mille arvelt oma kohustusi täita.
7.3.Ringkonnakohtu arvates ei ole avaldaja praeguses asjas suutnud välja pakkuda võlausaldajate õigustatud huve arvestavat ümberkujundamiskava, mistõttu on selle kinnitamine ebatõenäoline. Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise ebatõenäolisusele viitab kavas ette nähtud võlausaldajate nõuete täitmise ulatus ja aeg. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa lugeda võlast vabastamist 70% ulatuses, arvestades, et makseid tehakse üksnes 15–20 kuu jooksul.
Ringkonnakohus märgib, et kuigi seadus ei näe võlgade ümberkujundamisel ette nõude vähendamise protsentuaalseid piiranguid ega kava täitmise tähtaega, viitab kavas toodu siiski sellele, et avaldaja ei ole ajutiselt makseraskustes ning võlgade ümberkujundamise menetluse kaudu ei suuda ta ilmselt oma makseraskusi ületada ja pankrotimenetlust vältida. Pigem on menetlus suunatud kohustuste täitmisest kõrvalehoidumisele ja vabanemisele. Asjakohane ei ole ka avaldaja määruskaebuses esitatud viide VÕVS § 22 lg-le 2, kuna selle sätte järgi annab kohus võlausaldajatele tähtaja ümberkujundamiskava kohta seisukoha esitamiseks olukorras, kus kohus on võlgade ümberkujundamise avalduse juba menetlusse võtnud. Ringkonnakohus märgib, et VÕVS § 15 lg 1 kohaselt võib kohus vajadusel ka enne võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist ära kuulata võlausaldajate arvamuse, kuid praeguses asjas ei ole maakohus pidanud vajalikuks seda teha. Võlausaldajate seisukoha väljaselgitamist ei pea vajalikuks ka ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel.
7.4.Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul avaldaja poolt välja pakutud ümberkujundamiskava täitmine tõenäoline. Avalduse kohaselt viibib avaldaja kinnipidamisasutuses 2029. a-ni. Avaldaja väitel teeb ta vanglas majandustöid, kuid asja materjalidest ei nähtu, mis on töötasu suurus ning kas see on kavas ette nähtud võlgnevuste tasumiseks piisav. Samas ei pea ringkonnakohus käesoleval juhul vajalikuks anda VÕVS § 15 lg 1 alusel avaldajale tähtaega täiendavate dokumentide esitamiseks oma sissetuleku suuruse kohta, kuna avaldaja on nii avalduses kui ka määruskaebuses väitnud, et ümberkujundamiskava hakkab täitma tema abikaasa, mitte avaldaja ise.
8.Ringkonnakohus lisab, et maakohus on õigesti leidnud, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks on ka VÕVS § 17 lg 2 p 2. Avaldaja ei ole seda maakohtu järeldust ka määruskaebuse põhjendustes vaidlustanud. Avaldaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on täitnud VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust. Ringkonnakohus märgib, et VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmine ei tähenda, et võlausaldajate paljususe korral peab võlgnik enne avalduse kohtule esitamist olema pidanud läbirääkimisi kõigi võlausaldajatega, kuid võlgnik peab olema astunud mingeid samme, et saavutada võlgade kohtuväline ümberkujundamine (nt proovinud sõlmida võlausaldajatega maksegraafikuid või pöördunud võlanõustaja poole). Ka praegusel juhul võiks avaldaja sõlmida täitemenetlustes võlausaldajatega kokkuleppeid maksegraafiku alusel võlgnevuse tasumiseks, mida saaks avaldaja abikaasa vajadusel avaldaja eest täita. Avaldaja ei ole esitatud sisulisi põhjendusi, miks ei ole võlgnik proovinud saavutada võlausaldajatega kokkuleppeid kohtuväliselt.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asjas kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.